Valiano Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.01.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/056184-31 ning 15.02.2022 vaideotsuse nr 6-1/5113-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Valiano Group OÜ, seaduslikud esindajad Jevgeni Teras ja Dmitri Poljakov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane Perv
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.02.2023, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 26.07.2021 korraldusega nr 12.2-3/056184-1 Valiano Group OÜ poolt perioodil aprill–august, september 2021 käibedeklaratsioonidel ja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud andmete õigsuse kontrolli.
2.MTA koostas 25.11.2021 kontrolliakti nr 12.2-3/056184-28, milles sisaldusid kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. 23.12.2021 esitas OÜ Valiano Group kontrolliaktile eriarvamuse.
3-22-601
3.MTA tegi 17.01.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/056184-31 (maksuotsus), millega määrati Valiano Group OÜ-le täiendavalt tasumisele kuuluvaks maksusummaks 43 232,06 eurot. Maksuotsuse järeldused on järgnevad:
3.1.Valiano Group OÜ on kontrollitaval perioodil deklareerinud sisendkäibemaksu rohkem, kui äriühingul on ostuarveid. Kontrolli käigus ei ole Valiano Group OÜ esitanud maksuhaldurile täiendavaid andmeid, millest nähtuks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kokku on Valiano Group OÜ deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu 15590,2 eurot;
3.2.Valiano Grupp OÜ on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises lisaks töötajatele makstud töötasule ka lähetuse päevaraha. Kontrollimisel selgus, et lähetused ei ole tegelikult aset leidnud ja seega on Valiano Group OÜ jätnud tasumata tööjõumakse järgnevalt: tulumaks 13 891,43 eurot; sotsiaalmaks 25 902,15 eurot; töötuskindlustuse makse 1876,18 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse 724,77 eurot.
4.Valiano Group OÜ esitas 14.02.2022 maksuotsuse peale vaide, mille MTA 15.02.2022 vaideotsusega nr 6-1/5113-2 (vaideotsus) rahuldamata jättis.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 10.03.2022 Valiano Group OÜ kaebus maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamiseks.
6.Kohus jättis 13.03.2022 määrusega kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks ja kaebuse allkirjastanud isiku Aleksandra Hlebnikova-Stepanova esindusõiguse täpsustamiseks. Kaebaja tasus tähtaegselt riigilõivu 1050 eurot. Samuti teatas kaebaja 24.03.2022 vastuses kohtumäärusele, et Aleksandra Hlebnikova-Stepanova kaebajat kohtumenetluses ei esinda.
7.Kohus võttis 24.03.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
8.MTA vastas kaebusele 20.04.2022 ja esitas täiendava seisukoha 25.11.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9.Kaebaja taotleb maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamist.
10.MTA tegi 25.11.2021 kaebajale kontrollakti aprill- august, september 2021 maksustamisperioodi eest. Kontrollaktis märkis MTA, et vastuväiteid kontrollaktile koos kaebaja väiteid kinnitavate tõenditega on võimalik esitada hiljemalt 16.12.2021. Kaebaja taotlusel pikendas MTA eriarvamuse tähtaega ja kaebaja esitas eriarvamuse 23.12.2021. Samas selgus hiljem, et juba kontrollakti päeval esitas MTA kaebaja suhtes Tallinna Halduskohtule taotluse maksukohustuse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks, vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS § 1361 lg 1). Tallinna Halduskohtu 26.11.2021 kohtumäärusega haldusasjas 3-21-2754 rahuldati MTA taotlus ja arestiti kaebaja pangakontod. Kohtumäärusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 17.12.2021 määrusega rahuldamata. Sellise tegevusega rikkus MTA kaebaja õigusi, piirates kaebaja tegevust klientidega ja muutes võimatuks töötasu maksmise töötajatele. MTA on menetlusõigusi oluliselt rikkunud.
11.Kaebaja on maksumenetluses esitanud selgitused ja tõendid, miks ei olnud kummalgi kaebaja juhatuse liikmel võimalik maksuhalduriga eelnevalt kokkulepitud ajal seletusi andma tulla. Kaebaja juhatuse liikmed on samal ajal juhatuse liikmed ka Beautyfor Express OÜ-s, seega peavad nad perioodiliselt viibima ettevõtete ladude territooriumil sh Lätis. Kaebaja juhatuse liikme J. Terasi viibimise ajal Lätis pidi teine juhatuse liige D. Poljakov ilmuma 26.10.2021 vestlusele, kuid vestlusele ilmudes selgus, et tal on kõrge palavik, edaspidi diagnoositi tal COVID ja ta viidi haiglasse. Teine juhatuse liige pidi samal ajal olema Lätis.
12.Hiljem selgus, et ebaõnnestunud vestlusest kuni kontrollakti väljastamiseni võttis maksuhaldur suulisi selgitusi ettevõtte töötajatelt, ilmudes nende elukohta ette teavitamata ja jättes 2(8)
3-22-601 informeerimata juhatuse liikmed. Maksuhaldur ei taganud töötajatele MKS §-s 13 sätestatud õigusi. Kuivõrd suuliste selgituste andmine kestis igal juhtumil kõigest pool tundi, ei olnud selle aja jooksul võimalik anda täielikke vastuseid küsimustele ja samas ka tutvuda kolmanda isiku õigustega. Seega ei saa maksumenetluses töötajate antud selgitustele tugineda. Vestluse käigus ei saanud vaide esitaja töötajad enam kui pooltest küsimustest aru. Keegi ei tõlkinud ega selgitanud töötajatele küsimuste sisu. Töötajad olid sunnitud allkirjastama dokumendid ja maksuhalduriga nõustuma, kuna viimane avaldas neile survet, viidates asjaolule, et teabe esitamata jätmisel määrab maksuhaldur töötajale sunniraha. Samuti ei võimaldatud töötajatel kasutada selgituste andmisel esindajat.
13.Kaebaja poolt esitatud vastustajale pangaväljavõtete järgi oli näha, et palk ja komandeeringuraha olid täpselt selgitustes kajastatud ning maksed deklareeritud vastavalt käskkirjadele. Väljamakseid on tehtud põhiliselt panga kaudu ja deklaratsioone esitati vastavalt maksetele. Seega on lihtsalt ebamõistlik lähtuda töötajate ütlustest nagu teeb vastustaja, samas kui pank ja deklaratsioonid tõendavad kaebaja seletuste õigsust. Samuti süüdistab vastustaja korduvalt kaebajat valeandmete esitamises, mis on tegelikult kaebaja au teotamine.
14.Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks kogunud tõendeid ning neid vastastikuses seoses hinnanud. Maksuotsuses sisalduvad üksnes lõppjäreldused, mille kujunemise käik ei ole jälgitav. MTA on rikkunud kaebaja ettevõtlusvabadust. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja on juba vaideotsuses on selgitatud, et kaebaja seisukohad seoses pangakontode arestimisega on maksuotsuse vaidlustamisel asjakohatud. Selline kaebaja väide oleks asjakohane eelaresti kohaldamist puudutavas vaidluses ning selles osas on olemas jõustunud kohtulahend (Tallinna Halduskohtu 26.11.2021 määrus nr 3-21-2754).
16.OÜ Valiano Grupp esindusõiguslikku isikut kohustati MTA 26.07.2021 korralduse nr 12.23/056184-1 alusel esitama dokumente ja andma suulist teavet, kuid kaebaja on korduvalt palunud suuliste selgituste andmise tähtaega pikendada, kuid ei ole maksuotsuse tegemise ajani andnud maksuhaldurile küsitud suulisi selgitusi. Siinkohal tuleb arvestada, et kaebajal on kaks juhatuse liiget ning üks volitatud isik ning ei ole usutav, et kogu perioodi vältel alates maksumenetluse algusest kuni maksuotsuse väljastamiseni pole ühelgi isikul kolmest olnud võimalik maksuhaldurile suulisi selgitusi anda. Seega on kaebaja ise oma tegevusega loonud olukorra, kus maksuhalduril ei ole olnud võimalik kaebaja juhatuse liikmetelt ega ka volitatud esindajalt selgitusi saada.
17.Kuivõrd maksuhaldur on suuliste selgituste saamiseks esmalt pöördunud Valiano Group OÜ poole, on täidetud ka MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldus, mistõttu oli maksuhalduril õigus nõuda teavet kolmandatelt isikutelt. Kolmandatelt isikutelt teabe nõudmise eeldusena ei pea maksuhaldur maksukohustuslast kolmandate isikute poole pöördumisest eraldi teavitama. MTA selgitab, , et antud juhul nõuti teavet kolmandatelt isikutelt, mitte maksukohustuslaselt, mistõttu MKS § 13 lg 1 ei kohaldu ning kaebaja viidet õiguste rikkumisele asjakohatud.
17.1.Vastavalt MKS § 61 lg-le 1 on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sh krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Käesoleval juhul vastav vajadus puudus, mistõttu ei kutsunud maksuhaldur kolmandaid isikuid oma ametiruumidesse vaid läks ja võttis töötajatelt selgitused töötajate asukohas. Siinkohal tuleb arvestada asjaolu, et maksuhaldur ei võtnud selgitusi isikute eluruumides vaid üldkasutatavates ruumides.
3(8)
3-22-601
17.2.Töötajate selgitused on maksumenetluses lubatud tõendid. Asjaolust, et vestlus iga töötajaga toimus 30 minuti vältel, ei saa teha järeldust, et isikutel puudus võimalus oma õigustega tutvuda ja esitatud küsimustele sisuliselt vastata. Maksuhaldur on esitanud töötajatele 8 küsimust ning nendele vastamiseks on poole tunnine aeg enam kui piisav. Samuti tutvusid töötajad vene keelsete õiguste ja kohustustega ning andsid nendega tutvumise kohta ka allkirjad. Seega on maksuhaldur järginud töötajatelt selgituste võtmisel ettenähtud menetlusreegleid, mistõttu puuduvad igasugused takistused töötajatelt võetud selgituste maksumenetluses tõendina kasutamiseks.
17.3.Vastustaja selgitab, et tõlgi kasutamine selgituste võtmisel ei olnud vajalik, kuna toimingus osalenud maksuhalduri ametnikud valdasid vene keelt. Samuti ei nõudnud keegi töötajatest peale õiguste ja kohustustega tutvumist esindaja kaasamist. Kaebaja väide, mille kohaselt ei saanud töötajad pooltest küsimustest aru, ei vasta tõele. Nimelt nähtub suuliste selgituste protokollidest selgelt, et iga küsimus ja vastus lähevad korrektselt kokku. Lisaks on kõik isikud protokolli lõpus kinnitanud, et on maksuhalduri poolt esitatud küsimustest aru saanud, protokoll on neile tõlgitud ning antud selgitused on tõesed.
17.4.Kuivõrd sunniraha kohaldamine selgituste andmata jätmise eest on ette nähtud MKS § 67 lgs 1, ei saa selle suuliste selgituste võtmise korralduses ära märkimist pidada kuidagi ähvarduseks ja ebaseaduslikuks sundimiseks. Seda enam, et sunniraha on ette nähtud selgituste andmata jätmise eest, mitte aga õiguste ja kohustuste tutvustamise lehe allkirjastamata jätmise eest.
18.Vastupidiselt kaebuses etteheidetule, nähtub maksuotsusest ja kontrollaktist selgelt, kuidas ning millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur kaebajale täiendavalt tasumisele kuuluva maksusumma määranud. Kuivõrd kaebuses ei ole välja toodud ühtegi konkreetset viidet ühelegi konkreetsele tõendile, mida maksuhaldur oleks ebaõigesti hinnanud või hindamata jätnud, ei ole vastustajal võimalik vastava väite osas ka konkreetsemat seisukohta võtta.
19.Maksuhaldur väljastas kaebajale 25.11.2021 kontrollakti nr 12.2-3/056184-28, milles on välja toodud kõik kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Nimetatud kontrollakt on vaidlustatud maksuotsuse lahutamatu osa. Maksumenetluses kaebaja oma ärakuulamisõigust ei kasutanud. MTA on kaebajat korduvalt kohustanud andma suulist teavet, mille täitmise tähtaegu on kaebaja alati pikendanud ning sellega takistanud menetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist.
20.Maksuotsuses on maksuhaldur tuvastanud, et:
20.1.kontrolliperioodil on kaebaja sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud käibemaksu, kuna täitmata on sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused (kontrollaktis p 1.1, maksuotsuses p 2.1.2);
20.2.kaebaja töötajad ei ole käinud välislähetuses, mistõttu puudub alus maksta töötajatele maksuvaba päevaraha (kontrollaktis p 1.2, maksuotsuses p 2.2.3).
21.MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning on võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Käesolevas asjas ei ole kaebaja suutnud tõendada, et maksuhalduri järeldused maksuotsuses oleksid valed – veelgi enam, kaebaja pole üldse maksuotsuse järelduste osa vaidlustanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
4(8)
3-22-601
23.Esmalt märgin, et nõustun vastustajaga, et kaebaja seisukohad seoses pangakontode arestimisega on maksuotsuse vaidlustamisel asjakohatud. Kaebaja pangakontode arestimisega seotud vaidlus oli haldusasja nr 3-21-2754 esemeks ning kaebaja on seal oma kaebeõigust ka kasutanud, vaidlustades Tallinna Halduskohtu 26.11.2021 määruse ning ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2021 määruse. Asjaolu, et kohtud kaebaja väidetega ei nõustunud, ei tähenda, et käesolevas asjas tuleks kaebaja sellekohaseid seisukohti uuesti käsitleda. Seega jätan tähelepanuta pangakontode arestimisega seotud kaebuse väited.
24.MTA tegi 17.01.2022 kaebajale maksuotsuse nr 12.2-3/056184-31, millega määrati Valiano Group OÜ-le täiendavalt tasumisele kuuluvaks maksusummaks 43 232,06 eurot. Maksuotsuses leidis MTA, et kaebaja on kontrollitaval perioodil deklareerinud sisendkäibemaksu rohkem, kui äriühingul on ostuarveid ning kaebaja ei ole maksumenetluse käigus esitanud tõendeid, millest nähtuks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Samuti tuvastas maksuhaldur, et kaebaja on kajastanud raamatupidamises lisaks töötajatele makstud töötasule ka lähetuse päevaraha kuid kontrollimisel selgus, et lähetused ei ole tegelikult aset leidnud ja seega on kaebaja tasunud tööjõumakse ettenähtust vähem.
25.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Kuna kaebuses esitatud vastuväited ühtivad suurel määral eriarvamuses ja vaides esitatutega ning vastustaja on maksuotsuses ja vaideotsuses neile põhjalikult vastanud, siis maksuotsuse ning vaideotsusega nõustudes ei korda ma kohtuotsuses kõiki kaebajale juba senises haldus- ja kohtumenetluses vastuseks antud põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.
26.Halduskohtumenetluse (HKMS) § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tema väited põhinevad, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormuse jaotust maksuotsuse kontrollimisel täpsustab MKS § 150 lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb MKS §-s 150 sätestatud maksumaksja tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus läheb maksumaksjale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust (RKHKo asjas nr 3-3-1-34-07 p-d 11 ja 13). Sisendkäibemaks
27.Kontrolliaktis (dtl 29-44) ja maksuotsuses (dtl 14-24) on MTA sisendkäibemaksu osas viidanud, et perioodi aprill – august 2021 osas on käibemaksuga ostuarveid vaid 1 958,96 euro ulatuses, samas deklareerib kaebaja sisendkäibemaksu 17 548,96 eurot. Puuduvate arvete ulatuses on kaebaja perioodidel aprill-juuni 2021 kajastatud pearaamatus barterlepingut kuid puuduvad täpsemad andmed selle raames tehtud tehingute kohta. Ainus barteris toimunud tehing, mille kohta kaebaja on andmeid esitanud, on müügitehing (tööjõurendi leping), samas kaebaja barteris tehtud tehingu müüki ei deklareeri kuid deklareerib sisendkäibemaksu ostutehingult, mille kohta andmeid ei ole. Ka väidetav bartertehingu teine osapool Beautyfor Express OÜ ei deklareeri müügikäivet kaebajale (ehkki tehinguparterite juhatuse liikmed ja raamatupidajana tegutsev volitatud esindaja isikud kattuvad). Perioodi juuli-august 2021 sisendkäibemaksu osas ei ole kaebaja mingisugust teavet ega dokumente esitanud (kontrolliakti p 1.2, maksuotsuse p 2.2.3).
28.KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 kohaselt võib sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve alusel. KMS § 37 lg 7 p-de 5(8)
3-22-601 5-7 kohaselt tuleb arvel märkida kauba või teenuse nimetus või kirjeldus, kauba kogus või teenuse maht, kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid dokumente esitanud ning seega on maksuhaldur õigesti piiranud kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
29.Kontrolliakti ja maksuotsuse järeldused sisendkäibemaksu osas on selged ja jälgitavad. Seega on tõendamiskoormis kaebajale üle läinud kuid kaebaja ei ole ei vaide- ega ka kohtumenetluse käigus esitanud ühtegi täiendavat tõendit, millest võiks järeldada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Tööjõumaksud
30.Tööjõumaksude osas on MTA kontrolli käigus tuvastanud, et kaebaja on deklareerinud tööjõumaksudega maksustatavat töötasu ja maksuvaba lähetuse päevaraha ehitustöölistele, kes on Ukraina kodanikud. Tegemist on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud välisriigist pärit lühiajaliste töötajatega, kelle puhul peab nn palgakriteeriumi kohaselt töötajatele makstava töötasu suurus olema vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. MTA märgib, et kaebaja on taotlusesse märkinud 2020.a. tasuks 1407 eurot ja 2021.a. tasuks 1466 eurot. Samas on kaebaja deklareerinud tööjõumaksudega maksustatavaid väljamakseid kuni 799 euro ulatuses ühes kuus. Ülejäänud osas on kaebaja väitel tegemis välislähetuse päevarahadega, mis enamus kuudel on olnud 750 eurot.
31.MTA leiab, et kaebaja poolt esitatud andmed väidetavate välislähetuste kohta on vastuolulised ja tegelikkuses ei ole töötajad välislähetusel käinud, makstud päevarahade puhul on tegemist maksustatava töötasuga ning kaebaja on seega jätnud neilt tasudelt deklareerimata ja tasumata tööjõumaksud. MTA on kontrollakti p-s 1.2 ja maksuotsuse p-s 2.2.3 toonud põhjalikud selgitused, milliste tõendite alusel MTA sellisele järeldusele on jõudnud. Seejuures on MTA viidanud nii kaebaja poolt esitatud andmete vastuolulisele, kui ka sellele, et kogutud andmete kohaselt on samad töötajad väidetavate lähetuste ajal viibinud tööl Eestis asuvatel objektidel. Lisaks on töötajad ise MTA küsimustele vastates kinnitanud, et ei ole välislähetuses käinud ja on töötanud vaid Eestis asuvatel objektidel ning ka töötajate pangakontode andmetel on need isikud väidetava lähetuse ajal teinud Eestis kaardimakseid või võtnud arveldusarvelt sularaha välja. Kontrolliakti ja maksuotsuse põhjendused on ka selles osas selged ja jälgitavad ning nende üksikasjalik üle kordamine käesolevas otsuses ei ole vajalik. Kaebaja ei ole esitanud mistahes täiendavaid tõendeid, mis lükkaks ümber maksuotsuse järeldused.
32.Sisuliselt ainus vastuväide, mis kaebaja tööjõumaksude osas nii vaide- kui kohtumenetluse käigus on esitanud, on see, et MTA ei oleks tohtinud ilma juhatuse liikmeid teavitamata töötajaid küsitleda ning MTA peaks lähtuma kaebaja poolt töötajatele tehtud maksetes toodud kirjeldustest ning kaebaja poolt esitatud lähetuse käskkirjadest. Kaebaja selliste väidetega ei saa nõustuda.
32.1.MKS § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on maksuhalduril muu hulgas õigus nõuda maksukohustuslaselt ja kolmandatelt isikutelt teavet ning asjade ja dokumentide esitamist (MKS § 60-62). Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel koguma ja arvesse võtma.
32.2.Nõustun vastustajaga, et töötajate selgitused on maksumenetluses lubatud tõendid. Vastavalt MKS § 61 lg-le 1 on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kolmanda isikud on kohustatud andmeid 6(8)
3-22-601 esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Maksuhaldur võib seejuures valida, kas kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse, nõudma teavet kirjalikus vormis või võtta kolmandatelt isikutelt (käesoleval juhul töötajatelt) selgitused nende asukohas. Käesolevas asjas on maksuhaldur selgitanud, et pidas vajalikuks võtta töötajatelt selgitusi nende asukohas, seejuures ei võtnud MTA selgitusi isikute eluruumides vaid üldkasutatavates ruumides ning asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitavad vastupidist.
32.3.MKS § 61 lg 2 kohaselt tuleb maksuhalduril enne kolmandate isikute poole pöördumist pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Käesolevas asjas on maksuhaldur korduvalt pöördunud selgituste ja dokumentide saamiseks Valiano Group OÜ poole, kuid teavet ei ole kaebajalt võimalik olnud saada. Esimese korralduse tegi MTA kaebajale juba 26.07.2021 kuid kaebaja taotles täiendava tähtaja andmist ja nii sisuliselt kuni kontrollakti väljastamiseni 25.11.2021, tuues põhjuseks erinevaid asjaolusid, nt esindaja muid kohustusi (lähetused, deklaratsioonide esitamise kiired ajad, koolitused), kui ka juhatuse liikmetest tingitud põhjusi (lähetus, karantiin, kehv enesetunne, haigus jne) (vt kontrolliakti lisad 15-21 (dtl 193 -208). Kaebajal on kaks juhatuse liiget ja maksumenetluses ka volitatud esindaja. Ei ole eluliselt usutav, et mitme kuu jooksul ei olnud ühelgi esindajatest võimalik maksuhaldurile andmeid esitada. Sellest tulenevalt on MTA põhjendatult leidnud, et kaebaja on takistanud maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Seega saab lugeda, et MKS § 61 lg-s 2 nimetatud eeldus kolmandate isikute poole pöördumiseks oli täidetud.
33.Kaebaja heidab maksuhaldurile ka ette, et kuivõrd suuliste selgituste andmine kestis igal juhtumil kõigest pool tundi, ei olnud töötajatel selle aja jooksul võimalik anda täielikke vastuseid küsimustele ja samas ka tutvuda kolmanda isiku õigustega. Vestluse käigus ei saanud kaebaja töötajad enam kui pooltest küsimustest aru. Keegi ei tõlkinud ega selgitanud töötajatele küsimuste sisu. Töötajad olid sunnitud allkirjastama dokumendid ja maksuhalduriga nõustuma, kuna viimane avaldas neile survet, viidates asjaolule, et teabe esitamata jätmisel määrab maksuhaldur töötajale sunniraha. Samuti ei võimaldatud töötajatel kasutada selgituste andmisel esindajat.
33.1.Nõustun vastustajaga, et üksnes asjaolust, et vestlus iga töötajaga toimus 30 minuti vältel, ei saa teha järeldust, et isikutel puudus võimalus oma õigustega tutvuda ja esitatud küsimustele sisuliselt vastata. Asja materjalidest (vt nt dtl 368-373; 374-379 ja 380-385) nähtuvalt on maksuhaldur esitanud töötajatele 8 küsimust ning nendele vastamiseks on poole tunnine aeg piisav. Samuti nähtub, et töötajad tutvusid oma õiguste ja kohustustega, mis olid tõlgitud vene keelde ning andsid nendega tutvumise kohta ka allkirjad.
33.2.Vastustaja on selgitanud ka, et tõlgi kasutamine selgituste võtmisel ei olnud vajalik, kuna toimingus osalenud maksuhalduri ametnikud valdasid vene keelt. Samuti ei nähtu, et keegi töötajatest peale õiguste ja kohustustega tutvumist oleks nõudnud tõlgi või esindaja kaasamist. Suuliste selgituste protokollid ei kinnita kaebaja väidet, et töötajad ei saanud küsimustest aru, sest vastused on antud selgelt ja konkreetselt, lisaks on kõik isikud protokolli lõpus kinnitanud, et on maksuhalduri poolt esitatud küsimustest aru saanud, protokoll on neile tõlgitud ning antud selgitused on tõesed.
33.3.Korraldustes sisalduvat viidet võimalikule sunniraha kohaldamisele ei saa pidada ähvarduseks. MKS § 67 lg-s 1 tulenevalt on maksuhalduril võimalik ütluste andmisest keeldumise korral sunniraha kohaldada ja sellise hoiatuse märkimine korralduses on MTA tavapärane praktika. Kaebaja väide, et maksuhaldur oleks kuidagi ebaseaduslikult sundinud töötajaid seletusi andma, ei ole kinnitust leidnud. Leian, et MTA on töötajate küsitlemise viinud läbi nõuetekohaselt ja töötajate seletustele on maksumenetluses seega võimalik tugineda. 7(8)
3-22-601
34.Kokkuvõtvalt leian, et MTA on vaidlustatud maksuotsuses ja selle aluseks olnud kontrolliaktis piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud oma järeldusi, samuti selgitanud kuidas vaidlustatud maksusumma kujunes. MTA tegi maksumenetluses 25.11.2021 kontrolliakti, milles andis kaebajale võimaluse esitada eriarvamus. Kaebaja taotles eriarvamuse tähtaja pikendamist ja esitas eriarvamuse 23.12.2021. Kaebaja on kasutanud ka vaide esitamise õigust ja kaebeõigust halduskohtumenetluses, vaatamata sellele ei ole kaebaja ei maksu-, vaide- ega kohtumenetluse käigus esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuse järeldused. Kaebus tuleb seega tervikuna jätta rahuldamata. Menetluskulud
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.