lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-868/14

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-868/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3725
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing STRATEGIUS10906486(Kaebaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-868

Haldusasi

Winehill OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.02.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/053813-21 ja 14.03.2022 vaideotsuse nr 6-1/5119-2 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – Winehill OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Lembit Sullakatko

Asja läbivaatamise vorm

15.11.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2023, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 02.02.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/053813-21 (maksuotsus) Winehill OÜ-d tasuma täiendavalt käibemaksu 39 715,49 eurot ja nõudis tagasi Winehill OÜ ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud käibemaksu tagastusnõude summas 19 917,84 eurot. MTA kontrolli tulemusel muutus Winehill OÜ maksukohustus kokku 59 633,33 euro võrra.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Maksuotsuse kohaselt tingis täiendava käibemaksusumma määramine maksukontrolli käigus tuvastatud asjaolud, mille kohaselt on Winehill OÜ kontrollitavatel perioodidel oma käibemaksuarvestuses deklareerinud ebaõigesti käivet Rae vallas, Kopli külas, Viinamäe tee 12-

3-22-601 3 ja 14-4 asuvate korteriomandite müügiga seoses. MTA leidis, et Winehill OÜ kajastas käibedeklaratsioonides korterite müügitehinguid madala hinnaga eraisikutele, vältides seega suuremat maksukohustust. Tegelikkuses võõrandas Winehill OÜ eelpoolnimetatud korteriomandid veidi hiljem teistele eraisikutele juba valmisehitatud kujul ja kõrgema hinnaga, mistõttu tulnud käibemaksukohustust deklareerida nende tehingute hetkel suuremas summas.

3.Winehill OÜ esitas maksuotsusele 09.03.2022 vaide, mille MTA jättis 14.03.2022 vaideotsusega nr 6-1/5119-2 (vaideotsus) rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 18.04.2022 Winehill OÜ kaebus maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas Winehill OÜ esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada maksuotsuse kehtivuse ja vabastada Winehill OÜ arvelduskontod MTA poolt seatud arestist kuni käesolevas kohtuasjas lõpliku lahendi jõustumiseni.
5.Kohus võttis 29.04.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata. Winehill OÜ esitas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.05.2022 määrusega rahuldamata.
6.MTA vastas kaebusele 30.05.2022.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

7.Kaebaja taotleb maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamist. MTA ei ole kinnisasjade võõrandamisega seotud tehingute kontrollimisel järginud õige otsuse tegemiseks vajalikul määral HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Samuti MTA oluliselt eksinud HMS §-st 4 tuleneva kaalutlusõiguse teostamisel.
8.Kaebaja on 2017. aastal loodud äriühing, mille osanik ja juhatuse liige oli X.X. Kaebaja näol on tegemist kinnisvara arendajaga ning oma majandustegevuse raames arendas kaebaja elamuarendust Rae vallas, Kopli külas, Viinamäe teel (täpsemalt arendas kaebaja kahte ridaelamut kümne ridaelamuboksiga. Kaebajale kuulusid korteriomandid aadressil Viinamäe tee 12-3, Kopli küla, Rae vald, 75321 Harju maakond (edaspidi Viinamäe tee 12-3) ja Viinamäe tee 14-4, Kopli küla, Rae vald, 75321 Harju maakond (edaspidi Viinamäe tee 14-4). Viinamäe tee 12-3 korter
9.Kaebaja võõrandas Viinamäe tee 12-3 kinnisasja 03.09.2019 Y.Y (Y), müügihinnaga 45 000 eurot (sh käibemaks summas 7 500 eurot). Nimetatud müügihind tulenes hindamisaktis märgitud summast, ehk kui viie ridaelamuboksi väärtuseks oli 244 650,00 eurot, siis ühe väärtuseks oli 48 930 eurot. Vastavalt Y.Yi taotlusele oli kaebaja nõus Viinamäe tee 12-3 müügihinda 48 930 eurot alandama 45 000 eurole.
10.MTA on maksuotsuses asunud seisukohale, et kaebaja ja Y.Y vaheline Viinamäe tee 12-3 kinnisasja ostu-müügitehing oli näilik. MTA hinnangu kohaselt võõrandas kaebaja Viinamäe tee 12-3 kinnisasja enne selle esmast sisulist kasutuselevõttu 13.03.2020 isikutele A.A ja B.B hinnaga 189 900 eurot. Seega tekkis kaebajal Viinamäe tee 12-3 korteri müügist maksustatav käive, mille viimane oleks pidanud deklareerima 2020 märtsi käibedeklaratsioonil (KMD-l) 20% määraga maksustatava käibe hulgas summas 158 250 eurot, millele lisandub käibemaks 31 650 eurot. Kaebaja selle seisukohaga ei nõustu ning põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
10.1.MTA ei ole tutvunud Viinamäe tee 12-3 kinnisasja müügitehinguga ja sellega seotud asjaoludega tervikuna. Näiteks ei ole selgitatud välja, kas Y.Y ehitas Viinamäe tee 12-3 kinnisasja välja ja elas seal või mitte.
10.2.Kaebaja on seisukohal, et Viinamäe tee 12-3 kinnisasja kasutusele võtmist tõendavad järgnevad dokumendid: 1) Viinamäe tee 12-3 kinnisasjaga seonduvalt sõlmitud võrguleping nr 2(9)

3-22-601 7680641389; 2) elektrienergia tarbimise väljavõte; 3) kirjavahetus korteriühistu esindajaga seoses veenäitude esitamisega; 4) kinnisasja lähistel asuva poe ostutšekid ning 5) Y.Yi Endomondo rakenduse väljavõte. Neist tõenditest nähtub, et Y.Y kasutas Viinamäe tee 12-3 kinnisasja enne A.A’ile ja B.B’le võõrandamist.

10.3.Seoses Viinamäe tee 12-3 võõrandamisega Y.Y edastas kaebaja 26.08.2019 Viinamäe tee 12 kinnisasja ehitajale teate, mille kättesaamist ehitaja on kinnitanud. Nimetatud teates teavitas kaebaja, et võõrandab Viinamäe tee 12-3 „musta karbi“ kujul ning ostja, ehk Y.Y viib ise ehitustööd lõpuni. Ehitaja aktsepteeris kaebaja teadet ning teavitas kaebajat 03.03.2021 nõuete tasaarvestusest seoses Viinamäe tee 12-3 ehitustööde ära jäämisega. Viinamäe tee 14-4 korter
11.Kaebaja müüs 06.03.2020 Viinamäe tee 14-4 kinnisasja C.C (C) müügihinnaga 12 000 eurot (sh 2 000 eurot käibemaks).
12.MTA on maksuotsuses asunud seisukohale, et kaebaja ja C.C vaheline Viinamäe tee 14-4 korteri ostu-müügitehing oli näilik. MTA hinnangu kohaselt võõrandas kaebaja Viinamäe tee 14-4 korteri enne selle esmast sisulist kasutuselevõttu 08.10.2020 isikutele D.D ja E.Ehinnaga 179 900 eurot. Seega tekkis kaebajal Viinamäe tee 14-4 korteri müügist maksustatav käive, mille viimane oleks pidanud deklareerima 2020 oktoobri KMD-l 20% määraga maksustatava käibe hulgas summas 149 916,67 eurot, millele lisandub käibemaks 29 983,3 eurot. Kaebaja EMTA seisukohaga ei nõustu ning põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
12.1.C.C omandas Viinamäe tee 14-4 kinnisasja „musta karbi“ kujul, sh peab arvestama kinnisasjale seatud hüpoteeke ning võttes ostuhinnale lisaks kohustuse 106 000 eurot + ebamäärase intressikohustuse + sisetööde maksumuse. C.Ci poolt teostavate sisetööde osas on kaebaja teavitanud ka ehitajat ning kaebaja ja ehitaja on Viinamäe tee 14-4 kinnisasja ehitustöödega seotud nõuded tasaarvestanud.
12.2.Müügitehing oli kaebajale majanduslikult kasulik, sest kaebaja vabanes OÜ STRATEGIUS ees kohustusest summas 106 000 eurot, mille võttis C.C müügitehinguga üle. Seega ei võõrandanud kaebaja Viinamäe tee 14-4 kinnisasja üksnes 12 000 euroga nagu maksuotsuses on avaldatud, vaid tegelikuks müügihinnaks kaebaja jaoks kujunes 118 000 eurot, kuivõrd kaebaja vabanes 106 000 euro suurusest kohustusest.
13.Viinamäe tee 12-3 kinnisasja ning Viinamäe tee 14-4 kinnisasja müügitehingud ei olnud näilikud. Vaidlusaluste kinnisasjade müügitehingute poolte tahteavaldused olid suunatud tehingute kehtivusele ja avaldatud tahtele vastavate õiguslike tagajärgede saabumisele: sellele, et Y.Yil ja C.Cil tekkis kaebaja ees raha maksmise ja kinnisasjadega seotud muud kohustused ning kaebaja vabanes Viinamäe tee 12-3 ja Viinamäe tee 14-4 kinnisasjadega seotud kohustustest. Pooled soovisid, et kaebaja vabaneks ehitustegevusest ning sellega seonduvatest kohustustest. Maksuotsusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks, et pooltel oli varjatud kavatsus maksustava käive vähendamiseks.
14.Elamuarenduste ehitus on aeganõudev ning selle läbiviimiseks on vaja finantseeringuid. Ehituses on tavapärane, et arendajad/ehitajad müüvad kinnisasja „musta karbi“ kujul, et lahendada ehituse käigus tekkinud finantsküsimusi või vähendada oma koormust. Viinamäe tee elamuarenduse käigus tekkis kaebajal likviidsusprobleemid ja refinantseerimisvajadus, mille tulemusel oli kaebaja sunnitud võõrandama kaebaja Viinamäe tee 12-3 ja Viinamäe tee 14-4 kinnisasjad (edaspidi koos kinnisasjad) enne nende lõplikku valmisehitamist, ehk „musta karbi“ kujul. Enne kinnisasjade võõrandamist tellis kaebaja Viinamäe tee 12-1, 12-2, 12-3, 12-4 ja 12-5 osas hindamisakti. Uusmaa Kinnisvarabüroo hindaja F.F (F) poolt 06.08.2019 koostatud hindamisaktist (edaspidi hindamisakt) nähtub, et augustis 2019 oli Viinamäe tee 12-1, 12-2, 123, 12-4 ja 12-5 ehitusvalmidus ca 35% ning kogu kinnisasja väärtus 244 650 eurot. 3(9)

3-22-601

15.Kaebaja täiendavat finantseerimisvajadust kinnitab ka 06.01.2020 kaebaja ja OÜ STRATEGIUS (registrikood 10906486) vahel sõlmitud laenuleping. Nimetatud laenulepingu alusel andis OÜ STRATEGIUS kaebajale laenu summas 500 000 eurot, et kaebajal oleks võimalik Viinamäe tee 14 kinnistu valmis ehitada.
16.Mõlemad vaidlusalused tehingud on olnud reaalsed ning kajastatud vastavalt ka notariaalselt vormistatud müügilepingutes. Maksuotsuses esitatud järeldused on spekulatiivsed ning tuginevad tõendite ebaõigel hindamisel, samuti on teatud asjaolude osas tõendite vähesus või puudumine tõlgendatud alusetult kaebaja kahjuks, mis ei ole õiguspärane tegevus maksuotsuse koostamisel, sh on MTA pannud kaebajale tõendamiskoormuse, mida kaebajal ei ole võimalik täita (nt Y.Yi ja G.G ehitustegevusega seotud kuludokumentide esitamine).
17.Kaebaja püüdis säilitada oma majandustegevust ning lõpetada Viinamäe tee 12 ja 14 kinnisasjade ehitustegevus ning selle raamas vajas täiendavat raha. Täiendavat raha ehitustegevuse lõpetamiseks sai kaebaja üksnes kinnisasjade võõrandamisest. Arvestades kinnisasjade müügihinda ning Y.Yi ja C.Ci poolt võetud riske, vastas müügihind turuväärtusele ning kaebaja on käibemaksu õiguspäraselt deklareerinud. Vastustaja seisukohad
18.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus ning vaideotsus on õiguspärased, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub alus nende tühistamiseks.
19.Kaebaja on koos kaebusega esitanud tõendeid, mida maksumenetluses maksuhaldurile esitatud ei ole. Riigikohus on oma 19.05.2009 otsuse 3-3-1-32-09 p-s 27 asunud seisukohale, et tulenevalt MKS § 102 lg 1 p-st 2 saab maksukohustuslane vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Kaebaja ei ole antud juhul põhjendanud, miks ta ei saanud eelviidatud tõendeid esitada maksumenetluse käigus. Kaebaja on viidatud tõendid maksumenetluses esitamata jätnud vähemasti hooletusest, mistõttu palub vastustaja kohtul kaebuse p-des 3.4.2, 3.4.4 ja 3.4.5 viidatud tõendid vastu võtmata jätta.
20.Kaebuses leitakse, et MTA ei ole kinnisasjade võõrandamisega seoses järginud uurimispõhimõtet, mis seisneb selles, et ei ole selgitatud välja ega palutud kaebajal esitada täiendavaid selgitusi kinnisasjade väljaehitamise osas ning ei ole välja selgitatud, kas Y.Y elas tegelikkuses Viinamäe tee 12-3 kinnisasjal või mitte.
20.1.01.02.2021 korraldusega nr 12.2-3/053813-615 nõudis MTA Y.Yilt teavet ka selle kohta, kas peale korteriomandi soetamist Winehill OÜ-lt ning enne selle edasi võõrandamist 13.03.2020 toimusid korteriomandis ehitustööd. Lisaks sooviti teada, millised ehitustööd, kelle poolt ning arvel teostati. Kuivõrd Y.Yi vastus eeltoodud küsimusele oli üsna üldine ja lakooniline, siis on maksuhaldur oma 18.02 e-kirjas16 vastava küsimuse osas veel täpsustava küsimuse esitanud.
20.2.14.10.2021 korraldusega nr 12.2-3/053813-16 on maksuhaldur nõudnud Y.Yilt teavet nii korteriomandi remondiga seoses (küsimused 1,2,6,7) kui ka selle korteriomandi eluruumina kasutamise osas (küsimus 4,8).
20.3.Eeltoodust nähtub selgelt, et maksuhalduri süüdistamine uurimispõhimõtte rikkumise osas on alusetu. Vastupidiselt kaebuses märgitule on maksuhaldur välja selgitanud, et Y.Y Viinamäe tee 12-3 kinnistut oma elukohana ei kasutanud. Vastavad põhjendused sisalduvad kontrollakti ps 1.2.8.
20.4.Kaebaja ja Y.Yi vahelise Viinamäe tee 12-3 kinnisasja ostu-müügitehingu näilisust kinnitavad lisaks eelmainitud asjaoludele (st lisaks asjaolule, et Y.Y ei ole ise peale väidetavat kinnisasja soetamist seal ehitustöid teinud ega ka seal tegelikult elanud) veel mitmed asjaolud, 4(9)

3-22-601 mida maksuhaldur on pikalt ja põhjalikult kirjeldanud kontrollakti p-s 1.2. Vastustaja ei hakka neid asjaolusid siinkohal üle kordama.

21.Kaebuse p-s 3.4.1 viidatud võrguleping ei kinnita kuidagi asjaolu, et Y.Y kasutas kinnisasja oma elukohana. Näiteks ka võrgulepingus on Y.Y märkinud oma elukohaks Tartu mnt 51-50. Lisaks tuleb siinkohal arvestada asjaoluga, et kaebajal ja Y.Yil oligi plaanis luua olukord, kus jääks mulje, et Y.Y on Viinamäe tee 12-3 kinnistut oma elukohana kasutanud. Samuti ei kinnita eeltoodut ka kaebuses viidatud kirjavahetus seoses veenäitude esitamisega. Ei ole välistatud, et vee kulu tekkis seoses ehitustöödega. Elektrikulu võis tekkida ka ehitustööde käigus ning asjaolu, et Y.Y on Endomondo andmetel vaidlusaluse kinnistu juures jalutanud ning vaidlusaluse kinnistu ligidal asuvas poes sisseoste teinud, ei kinnita ega saa kuidagi kinnitada, et Y.Yi elukoht oli Viinamäe tee 12-3.
22.Kaebaja peab võimatuks tõendamiskoormust, mille kohaselt peaks ta esitama Y.Yi ja C.Ci ehitustegevusega seotud kuludokumendid. Vastustaja selgitab siinkohal, et on vastavaid kuludokumente nõudnud Y.Yilt ja C.Cilt endalt, kes ei ole neid aga esitanud. Samuti ei nähtunud ehitustegevusega seotud kulud isikute pangakonto väljavõtetelt. Siinkohal tuleb arvestada ka kontrollakti p 1.2.7 alapunktis b ja p 2.2.4 alapunktis d kirjeldatud asjaolusid – Hanset OÜ poolt Viinamäe tee 12 objekti kohta ehitisregistrisse esitatud ehitustööde päevikutes on kajastatud tehtud töödena ehitustöid ka Viinamäe tee 12-3 korteriga seostatavalt veel 2019 oktoobris ja 2019 novembris ning korteriga Viinamäe tee 12-4 veel 2020 mais ja 2020 juunis.
23.Kaebuses esitatud argumendid, nagu oleks Viinamäe tee korterite nn musta karbina müük olnud vajalik majandustegevuse säilitamiseks, ei vasta tõele. Y.Y ei ole kaebajale lepingus ettenähtud viisil Viinamäe tee 12-3 korteri eest tasunud (vt kontrollakti p 1.2.2). Mis puudutab väidet, mille kohaselt tasus Y.Y kaebaja eest Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistule, siis tuleb siinkohal arvestada, et vastav tasumine toimus 13.03.2020 Viinamäe tee 12-3 korteri müügitehingu käigus otse korteri ostjate Roman ja B.B poolt tasumisele kuuluvast müügihinnast. Seega sisuliselt saigi vastav kohustus kustutatud otse tegelikelt korteri ostjatelt (mitte Y.Yilt) saadud rahasumma arvelt. Eeltoodust nähtub, et mingit korteri nn musta-karbina müüki toimunud ei ole ning selleks puudus ka vajadus ning korter müüdi kaebaja poolt valmis kujul ning müügitehingust saadud rahaliste vahendite arvel toimus tasumine ka Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistule.
24.Ka Viinamäe tee 12-4 korteri müügiga seoses tasuti Strategius OÜ-le võlg ära nn tegelikult toimunud müügitehingu tulemusena D.Dilt ja E.E saadud rahaliste vahendite arvelt.
25.Seega ei toimunud korterite müüki nn musta-karbi kujul, vaid korterid ehitati valmis ning müüdi kaebaja poolt ning saadud rahaliste vahendite arvel vähendati oma kohustusi. Eeltoodust nähtub selgelt, et näilike tehingute tegemise eesmärgiks oli käibemaksukohustuse vähendamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

26.MTA tegi 02.02.2022 kaebajale maksuotsuse nr 12.2-3/053813-21, millega määras täiendavalt tasumiseks käibemaksu kokku 59 633,33 eurot. Maksuotsuses leidis MTA, et kaebaja on kontrollitavatel perioodidel oma käibemaksuarvestustes deklareerinud ebaõigesti käivet Rae vallas, Kopli külas, Viinamäe tee 12-3 ja 14-4 asuvate korteriomandite müügiga seoses järgnevalt.
26.1.Kaebaja on kajastanud käibemaksuarvestuses Viinamäe tee 12-3 korteri müüki nn „musta karbina“ 03.09.20219 Y.Y müügihinnaga 45 000 eurot (koos käibemaksuga), kuid kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur, et tegu oli näiliku tehinguga varjamaks seda, et tegelikult võõrandas kaebaja Viinamäe tee 12-3 korteri valmisehitatult enne esmast kasutuselevõttu 13.03.2020 isikutele A.A ja B.B hinnaga 189 900 eurot. Kaebaja vältis nii suurema maksukohustuse tekkimist korteri tegelikult müügihinnalt. 5(9)

3-22-601

26.2.Sarnaselt eelnevaga kajastas kaebaja Viinamäe tee 14-4 korteri müüki „musta karbina“ 06.03.2020 C.C müügihinnaga 12 000 eurot (koos käibemaksuga), kuid tegelikkuses toimus korteri võõrandamine valmisehitatud kujul 08.10.2020 isikutele D.D ja E.Ehinnaga 179 900 eurot.
27.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
28.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Vastustaja on kontrolliaktis (dtl 1019-1047), maksuotsuses (dtl 1056-1067) ja ka vaideotsuses (dtl 30-34) kaebajale täiendava maksu määramisega seotud asjaolusid põhjalikult käsitlenud ning nendes dokumentides tooduga nõustudes ei korda ma kohtuotsuses kõiki juba senises haldus- ja kohtumenetluses tuvastatud asjaolusid ja nende põhjal tehtud järeldusi. Kontrolliakti ja maksuotsuse põhjendused on selged ja jälgitavad. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.
29.Kaebaja on kaebusele lisanud dokumente (dtl 76-86), mis kaebaja hinnangul kinnitavad, et Y.Y kasutas Viinamäe tee 12 -3 korterit enne võõrandamist A.A’ile ja B.B’le, mis omakorda kinnitab seda, et korteri võõrandamine kaebaja poolt Y.Y ei olnud näilik. Nõustun vastustajaga, et need tõendid tuleb jätta tähelepanuta. MKS § 102 lg 1 pst 2 tulenevalt saab maksukohustuslane tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest ning sellest põhimõttest saab lähtuda ka kohtumenetluse käigus esitatud tõendite puhul (vt RKHKo asjas 3-3-1-47-07 p-d 12 ja 13 ning asjas 3-31-32-09 p-s 27). Kaebaja ei ole antud juhul põhjendanud, miks ta ei saanud eelviidatud tõendeid esitada maksu- või vaidemenetluse käigus, mistõttu nõustun vastustajaga, et tõendite varasem esitamata jätmine on käsitatav vähemalt maksukohustuslase hooletusena. Kohtuistungil viitas kaebaja esindaja, et tõendite varasem eitamine ei olnud võimalik ajapuudusel, kuivõrd kaebaja pöördus esindaja poole vahetult enne vaide esitamise tähtaja möödumist. Asja materjalidest nähtuvalt oli aga kaebajal vandeadvokaadist esindaja juba kontrolliaktile eriarvamuse esitamise ajal (kusjuures MTA pikendas kaebajale antud eriarvamuse esitamise tähtaega põhjusel, et kaebaja pöördus esindaja poole abi saamiseks (dtl 1048). Seega pidi hiljemalt kontrolliaktile eriarvamuse koostamisel hetkel kaebaja vandeadvokaadist esindajale olema selged MTA järeldused selles asjas. Vaatamata sellele on kontrolliaktile esitatud eriarvamus ja vaides esitatud pigem üldsõnalisi väiteid ning kaebaja positsiooni kinnitavaid täiendavaid tõendeid lisatud ei ole. Tulenevalt sellest jätan eelkirjeldatud kaebaja poolt esitatud tõendid tähelepanuta.
30.Esitatud tõendid ei oleks ka sellise kaaluga, mis lükkaks ümber maksuhalduri põhistatud järeldusi selles asjas. MTA on kontrolliakti punktides 1.2 ja 1.3 ning maksuotsuse punktides 2.1.2 ja 2.1.3 põhjalikult kirjeldanud kontrollimenetluse käigus uuritud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning põhistanud nendele tuginevaid järeldusi. Kokkuvõtlikult on MTA viidanud, et Viinamäe tee 12-3 korteri müügihind on oluliselt kasvanud alates selle väidetavast võõrandamiseks Y.Y 2019. a. septembrikuus (45 000 eurot) kuni edasi võõrandamiseni 2020. a. märtsikuus kolmandatele isikutele (189 900 eurot) ning müügihinna selline kasv on tõenäoliselt tingitud sellest, et kaebaja on ise tegelikkuses korteri vahepealsel perioodil valmis ehitanud. Puudub ka vaidlus selles osas, et korteri võõrandamise hetkel Y.Y oli see nn „musta karbi“ seisus ning selle edasi 6(9)

3-22-601 võõrandamisel oli korter sisuliselt valmis ehitatud. Asjas puuduvad aga tõendid, mis võimaldaks järeldada, et korteri valmis ehitamine toimus Y.Yi isiklike vahendite arvelt, samuti ei ole kinnitust leidnud asjaolu, et Y.Y asus korterit enda elukohana kasutama. Pigem nähtub, et korteri ehitamisega tegeles jätkuvalt kaebaja, kes oma juhatuse liikme kaudu osales vahetult ka kolmandatele isikutele korteri võõrandamisega seonduvates toimingutes. Neid järeldusi ei lükka ümber ka kaebaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud täiendavad tõendid korteri väidetava kasutamise kohta Y.Yi poolt eluasemena. Ka ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus eraisik soetab korteri n.ö musta karbi kujul, ehitab selle valmis, asub seda eluruumina kasutama ning seejärel võõrandab korteri peale lühiajalist kasutamist kolmandatele isikutele, ei ole säilinud mingeidki tõendeid isiku poolt tehtud ehitamisega seotud kulude kohta, isegi kui need kulud oleks olnud võimalik teha samaaegselt toimunud vanemate eluaseme renoveerimisest ülejäänud vahenditest või varasemate säästude arvelt nagu väitsid maksumenetluse käigus Y.Y ja kaebaja seaduslik esindaja. Olukorras, kus Y.Y kasutas väidetavalt korterit oma elukohana lühiajaliselt, peab tal kahtluste korral olema võimalik tõendada, et korteri kasutamine elukohana tõepoolest aset leidis, sest vastasel juhul tekiks tal füüsilise isikuna korteri võõrandamisest saadud kasult märkimisväärne tulumaksukohustus, eriti juhul, kus korteri parendamiseks tehtud kulutusi ei ole võimalik tõendada (tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 1 ja lg 5 p 1, lg 6 ja § 37).

31.Põhjendamatud on seejuures kaebaja etteheited, et maksuhaldur oleks uurimispõhimõttest tulenevalt pidanud maksumenetluse käigus koguma täiendavaid tõendeid, millest oleks võimalik järeldada, et korteri valmis ehitamine Y.Yi varasemate säästude või vanemate korterist ülejäänud vahendite arvelt ei olnud võimalik.
31.1.MKS § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on maksuhalduril muu hulgas õigus nõuda maksukohustuslaselt ja kolmandatelt isikutelt teavet ning asjade ja dokumentide esitamist (MKS § 60-62). Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel koguma ja arvesse võtma.
31.2.MKS § 150 lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb MKS §-s 150 sätestatud maksumaksja tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus läheb maksumaksjale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust (RKHKo asjas nr 3-3-1-34-07 p-d 11 ja 13). Minu hinnangul on käesoleval juhul tõendamiskoormus kaebajale üle läinud ning kaebaja eelkirjeldatud etteheited vastustajale on seega alusetud. Viitan siinkohal täiendavalt, et Y.Y ja kaebaja juhatuse liige on vennad, mistõttu ei tohiks kaebajal olla suuri takistusi juhatuse liikme lähikondse poolt tehtud kulutuste kohta tõendite esitamisel.

7(9)

3-22-601

32.Niisamuti on maksuhaldur kontrolliakti punktides 2.2 ja 2.3 ning maksuotsuse punktides 2.2.2 ja 2.2.3 põhjalikult kirjeldanud kontrollimenetluse käigus uuritud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning põhistanud nendele tuginevaid järeldusi Viinamäe tee 14-4 korteriga toimunud tehingute osas. Kokkuvõtlikult on MTA viidanud, et Viinamäe tee 14-4 korteri müügihind on oluliselt kasvanud alates selle väidetavast võõrandamiseks G.G 2020. a. märtsikuus (12 000 eurot) kuni edasi võõrandamiseni kolmandatele isikutele sama aasta oktoobrikuus (179 900 eurot) ning müügihinna selline kasv on tõenäoliselt tingitud sellest, et kaebaja ise on tegelikkuses korteri vahepealsel perioodil valmis ehitanud. Asjas puuduvad tõendid, mis võimaldaks järeldada, et korteri valmis ehitamine toimus C.Ci isiklike vahendite arvelt, samuti ei ole kinnitust leidnud asjaolu, et C.C asus korterit enda elukohana kasutama. Toetun ka selles osas seisukohale, et eluliselt usutav ei ole, et olukorras, kus eraisik soetab korteri n.ö musta karbi kujul, ehitab selle valmis, asub seda eluruumina kasutama ning seejärel võõrandab korteri peale lühiajalist kasutamist kolmandatele isikutele, ei ole säilinud mingeidki tõendeid isiku poolt tehtud ehitamisega seotud kulude kohta või tõendeid, mis kinnitaks korteri kasutamist isiku poolt elukohana. Kaebaja vastupidiste väidete tõendamise kohtus lasub kaebajal ning kaebaja ei ole selliseid tõendeid maksuhaldurile ega kohtule esitanud. Jään siinkohal juba Viinamäe tee 12-3 korteri osas toodud sarnaste põhistuste juurde.
33.Seonduvalt kaebaja viidetega sellele, et korterine n.ö esmase võõrandamise musta karbi kujul tingis kaebaja finantsolukord ning võõrandamine oli vajalik kaebaja majandustegevuse säilitamiseks, märgin, et asja materjalidest nähtuvalt kinnitas kaebaja seaduslik esindaja MTA-le antud seletuses, et tegelikkuses Y.Y kaebajale lepingus ettenähtud viisil Viinamäe tee 12-3 korteri eest ei tasunud (vt kontrolliakti p 1.2.2 alapunkt a), samuti nähtub asja materjalidest, et Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistule tasuti laenu tagasimakse Viinamäe tee 12-3 korteri 13.03.2020 võõrandamistehingu käigus otse korteri ostjate Roman ja B.B poolt (kontrolliakti p 1.2.10). Seega sisuliselt Y.Yilt saadud rahasumma arvelt mingit kaebaja kohustuste täitmist ei toimunud. Sarnaselt toimus ka Viinamäe tee 12-4 korteri müügiga Strategius OÜ-le võla tasumine nn tegelikult toimunud müügitehingu tulemusena D.Dilt ja E.E saadud rahaliste vahendite arvelt (kontrolliakti p 2.2.3 alapunkt b). Selles tulenevalt ei ole kinnitust leidnud kaebaja väide, et korterite musta karbina võõrandamise oli tingitud kaebaja finantsseisundist ning kohustustest vastavalt Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu ja OÜ Strategius ees.
34.Kokkuvõtvalt leian, et MTA on vaidlustatud maksuotsuses ja selle aluseks olnud kontrolliaktis piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud oma järeldusi, samuti selgitanud kuidas vaidlustatud maksusumma kujunes. MTA on põhjendatult teinud järelduse, et Viinamäe tee 12-3 ja 14-4 korterite n.ö esmane võõrandamine vastavalt Y.Y ja C.C oli näilik tehing, mille eesmärgiks oli varjata seda, et tegelikkuses võõrandas kaebaja korterid kolmandatele isikutele märksa suurema tasu eest ning seeläbi vältida müügihinnalt tekkivat suuremat käibemaksukohustust. Kaebaja on kasutanud nii eriarvamuse kui vaide esitamise õigust ja kaebeõigust halduskohtumenetluses, vaatamata sellele ei ole kaebaja ei maksu-, vaide- ega kohtumenetluse käigus esitanud põhistusi ja tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuse järeldused. Kaebus tuleb seega tervikuna jätta rahuldamata. Menetluskulud
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) 8(9)

3-22-601 Maret Hallikma MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.03.2026 KOHTUOTSUSEGA.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja