lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2534/9

Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2534/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1153
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Haldusasi nr 3-22-2534

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Määruse tegemise aeg ja koht

02.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2534

Haldusasi

Kohtutäitur R. L. kaebus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohtu 21.11.2022 otsuse nr 8-4 tühistamiseks ning aukohtu liikme R. A.i taandamiseks kohustamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kohtutäitur R. L. kaebus.
2.Jätta kohtutäitur R. L. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) aukohtu 02.11.2022 otsusega nr 8 algatati P. P. ja Pärnu Sohvoos OÜ poolt Justiitsministeeriumile (JM) esitatud taotluse alusel kohtutäitur R. L. ametitegevuse suhtes aukohtumenetlus (p 1) ning otsustati viia aukohtumenetlus läbi järgmises koosseisus: kohtutäitur R. A., pankrotihaldur A. P. ja JM esindaja A. L.
2.

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtutäitur R. L. esitas 11.11.2022 KPK aukohtule avalduse aukohtu liikme R. A.i taandamiseks, mille aukohus jättis 21.11.2022 otsusega nr 8-4 rahuldamata.
3.Kohtutäitur R. L. esitas 30.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse KPK aukohtu 21.11.2022 otsuse nr 8-4 tühistamiseks ning kohtutäitur R. A.i taandamiseks kohustamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur R. A. kaebaja suhtes erapooletu, kuna kaebaja ja kohtutäitur R. A. vahel on pooleli mitmeid õigusvaidlusi, millest ühes on kaebaja vastaspooleks kohtutäitur R. A.i koos P. P.ga, kelle avalduse alusel on käesolev aukohtumenetlus algatatud. Kaebaja ja kohtutäitur R. A. omasid varasemalt ca viis aastat ühist bürood s.o perioodil 2005 kuni 2010 ning büroode eraldumise põhjuseks olid erimeelsused, kohtutäitur R. A. on kaebajaga sama tööpiirkonna kohtutäiturid, millest tulenevalt on tegemist otseste konkurentidega ning kohtutäitur R. A. on varasemalt algatanud kaebaja suhtes täitemenetluse, mille ainsaks eesmärgiks oli kaebajale mainekahju tekitamine.
4.20.12.2022 esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse aukohtumenetluse peatamiseks kuni käesoleva kohtuvaidluse lõpplahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt tekiks esialgse õiguskaitse tagamata jätmisel olukord, kus põhivaidlus kestab kaua ning on ilma esialgse õiguskaitseta ebaefektiivne, aukohus jätkab menetlust. Veel enam, võib tekkida olukord, kus kohus tuvastab et taandamise alused olid põhjendatud, kuid selleks hetkes on taandamisele kuuluv isik teinud menetlustoiminguid, mille tegemise õigust tal ei olnud. Antud olukorra tekkimise välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamine.
5.KPK palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.1 Aukohtumenetlus algatati 02.11.2022, seega 31.01.2023 on aukohtumenetluse lahendamise esialgne tähtaeg. Asja sisulise arutamise esimene tähtaeg on ületatud. Kaebaja on kahel korral jätnud ettenähtud tähtajaks esitamata aukohtu koosseisule omapoolsed selgitused ja võimalikud tõendid. Kaebaja võimalik eesmärk antud asjas võib olla aukohtumenetluse edasi lükkamine ja viivitamine selgituste ja tõendite esitamisega kuni ajani, mil saab esitada taotluse menetluse aegumise kohaldamiseks. Tulenevalt eelnevast tuleks esialgse õiguskaitse vajaduse üle otsustades pöörata tähelepanu asjaolule, et ettenähtavaks tagajärjeks võib olla aukohtumenetluse aegumise taotluse esitamine ja võimalik menetlusest eemale hoidmine. Seega, esmane õiguskaitse taotluse rahuldamine võib osutuda aukohtumenetluse läbiviimise ja asja lahendamise raskendatuks või võimatuks, mis omakorda võib luua avalikkusele ja kolmandatele isikutele kuvandi, et KPK aukohus ei ole objektiivne. 5.2 Aukohtu neljast kohtutäiturist liikmest kolm on Pärnu tööpiirkonna kohtutäiturid ning järjekorras järgmisel kohal olev liige on antud juhul samuti Pärnu tööpiirkonna kohtutäiturist aukohtu liige. Kohtutäitur R. L. viitab oma esialgse õiguskaitse taotluses kohtutäitur R. A.i varasemalt läbiviidud täitemenetlusele kohtutäitur R. L. suhtes ning seab kahtluse alla tema erapooletuse. Kaebuses viidatult toob kohtutäitur R. L. ka esile, et taandamise põhjuseks on kohtutäitur R. A.ga samas tööpiirkonnas töötamine. Sellisel juhul võib esialgse õiguskaitse kohaldamine ja aukohtu liikme taandamine tekitada olukorra, kus aukohtumenetlus ei olegi võimalik läbi viia Pärnu tööpiirkonna kohtutäituri suhtes, kuna kolm aukohtu liiget on Pärnu tööpiirkonna kohtutäiturit ning aukohtul ei pruugi olla võimalik menetlusi mehitada. Aukohtu koosseisu määramisel on oluline, et aukohtumenetluse alusel isikul ei oleks võimalik ette näha temale määratavat aukohtu koosseisu, et mistõttu kaebuses esitatud taandamise alus (sama tööpiirkond) on vastuolus KPK aukohtu aluspõhimõtetega. Märkimist väärib ka asjaolu, et aukohtu koosseisu kaks ülejäänud liiget, JM esindaja ja pankrotihaldurist aukohtu liige, ei pidanud kohtutäitur R. A. taandamist vajalikuks. Samuti, sel aastal läbi viidud viiest aukohtumenetlusest kahes oli koosseisu eesistujaks sama tööpiirkonna kohtutäitur, aukohtu otsuseid edasi ei kaevatud. Eeltoodust võib järeldada, et aukohtu koosseisu liikmed on asja arutamisel objektiivsed ning lähtuvad otsuse tegemisel seadustest ja aukohtumenetluse raames kogutud selgituste ja tõendite põhjalt. 5.3 Kaebaja ei ole selgelt välja toonud, millised on temale kaasnevad negatiivsed tagajärjed, mille hilisem kõrvaldamine on raske või võimatu. Esitatud taotlusest selliseid asjaolusid ei nähtu. Kaebaja on üldsõnaliselt viidanud, et võib tekkida olukord, kus kohus tuvastab et taandamise alused olid põhjendatud, kuid selleks hetkes on taandamisele kuuluv isik teinud menetlustoiminguid, mille tegemise õigust tal ei olnud. Kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid menetlustoiminguid ta silmas peab.

5.4 Aukohtumenetlus algatatakse, et välja selgitada, kas on distsiplinaarsüütegu on või ei ole toime pandud ning vastavalt sellele tehakse põhistatud otsus. Kaebuses viidatud aukohtumenetluse jätkamine kinnitatud aukohtu koosseisus ei kahjusta kohtutäitur R. L. õiguseid, kuivõrd aukohtu istungil on kohtutäituril veelkord võimalik esitada oma argumendid. Peale aukohtu istungit teeb aukohus otsuse, kas JM edastatud avalduses esitatud rikkumised on aset leidnud või mitte ning kui on, siis kas rikkumised on vabandatavad või mitte. Aukohtu koosseis on kolme-liikmeline ja aukohus võtab vastu otsuse häälteenamuse põhimõttel (KTS § 99 lg 5). Aukohtu otsusega mittenõustumisel on kohtutäitur R. L.le endiselt tagatud kaebeõigus. KTS § 103 lg 4 ja KPK aukohtu reglement § 5 sätestavad, et menetlusosalisel on õigus aukohtu otsus edasi kaevata Tallinna Halduskohtusse. 5.5 Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda, muuda ebamõistlikult raskeks ega ka võimatuks kohtutäitur R. L.l vaidlustada aukohtu otsus seaduses ettenähtult Tallinna Halduskohtus. Küll aga muudab esialgse õiguskaitse kohaldamine antud asjas Tallinna Halduskohtus võimatuks aukohtul talle seadusega pandud ülesande täitmise (KTS § 102 lg 3 järgi lahendab aukohus distsiplinaarsüüteo kolme kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates). Antud juhtum õiguskaitse kohaldamiseks on esmakordne KPK praktikas: õiguskaitse kohaldamine võib seada pretsedendi ja annab edaspidi kõikidele kohtutäituritele võimaluse taolist meedet rakendada, et ületada aukohtumenetluseks ettenähtud tähtaeg ja sõltumata kohtumenetluse tulemusest välistada igasuguse aukohtumenetluse läbiviimine.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Kohus leiab, et kohtutäitur R. L. kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud sätte alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Vaidlusalune aukohtu 21.11.2022 otsus nr 8-4, millega jäeti rahuldamata kohtutäitur R. L. taotlus aukohtu liikme R. A.i taandamiseks, on menetlustoiming kaebaja suhtes algatatud aukohtumenetluses. HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus leiab, et aukohtu 21.11.2022 otsuse nr 8-4 vaidlustamine ei ole HKMS § 45 lg 3 järgi lubatav, sest see ei riku kaebaja õigusi eraldiseisvalt tema suhtes läbiviidavast aukohtumenetlusest. Samuti ei saa antud juhul väita, et aukohtu liikme taandamata jätmise vältimatuks tagajärjeks oleks kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmine või lõpliku toimingu tegemine. On võimalik, et algatatud menetlus võidakse lõpetada kaebaja jaoks soodsalt. Kui aukohtu poolt kaebaja asjas tehtav lõpplahend aga kaebaja õigusi rikub, on tal võimalik seda tõhusalt vaidlustada menetlusseadustikus ettenähtud korras, esitades kaebuse halduskohtule.
7.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, tuleb seda pidada ilmselgelt perspektiivituks, mis on omakorda esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja