Majandushaldusõigus › Tervisekaitse ja toidujärelevalve

3-21-1500 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1500 konditsioon ja füüsilised vigastused viitavad sellele, et suur osa loomi pole saanud piisavas koguses ja kõiki eluks vajalikke toitaineid/vitamiine/mineraale sisaldavat toitu. Suurem osa koeri oli visuaalselt alatoitumuses. Loomade söögi- ja jooginõud olid räpased ning nende arv ja paigutus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele (põllumajandusministri 24.07.2008 määrus nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ (määrus nr 76)). Veterinaarne ülevaatus teostati kõikide loomade suhtes. 13-l koeral tuvastati kahheksia (kurnatus ja kõhnus, mille korral organismi rasvavaru on kadunud). Kõik koerad olid ülevaatuse ajal stressis ning karv oli määrdunud väljaheidete ja uriiniga. Kaheksal koeral oli nii pea kui ka turja piirkonnas erinevas paranemisjärgus haavad. Loomad on pidanud omavahel konkureerima ning võitlema ja tekitanud sellega üksteisele kehalisi vigastusi. Koerad on pelglikud ja kardavad. Inimese puudutuste peale tihti võpatavad, sh siis, kui puudutus on loomale nähtav. Tagumist kehaosa katsudes tõmbuvad maadligi ning püüavad kontakti vältida – kehakeelelt saadavad välja rahustavaid signaale, soovides vältida võimalikke konflikte (loomade reageerimine eelnevalt märgitud viisil viitab hirmule ja väärkohtlemise kogemusele). Kutsikad on täis solkmeid ning kõhuõõne ümbermõõdud on suurenenud, mis viitab parasitaarsele nakkusele. Kolm koera on poeginud ja imetavad või on viimase 1–2 aasta jooksul poeginud. Nisad ja piimanäärmed on välja veninud, kohati vajavad kirurgilist sekkumist. Kuna välisel vaatlusel hinnatavate asjaolude puhul oli kõigi koerte pidamistingimuste osas tuvastatavad olulised kõrvalekalded, millele lisandusid mõningatel loomadel ilmselgelt märgatavad kõrvalekalded terviseseisundis, on loomapidaja rikkunud kõiki LoKS § 3 lg-s 2 sätestatud loomapidamise põhinõudeid. Seega tuleb loomi käsitada abitusse seisundisse jäetutena ning vastavalt LoKS §-le 4 on tegemist looma suhtes lubamatu teoga, mis tuleb viivitamatult lõpetada. Lisaks puudub loomapidajal PTA-le teadaolevalt kehtiv elamis- ja tööluba ning ta viibib Eestis seadusliku aluseta. Seetõttu on paljasõnaline tema lubadus ehitada koertele varjumispaik. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, mille kohaselt korraldab korrakaitseorgan juhul, kui loomad ei ole määratud tähtpäevaks võõrandatud, loomade võõrandamise.

3(13)

3-21-1500 Ebaõige ja tõendamata on ettekirjutuse väide, et loomade pidamisruumi mikrokliima viitas organoleptilistelt omadustelt organismile potentsiaalselt surmavalt mürgiste gaaside ülemäärasele sisaldusele. Loomade pidamiskohas ei toimunud mingit gaaside mõõtmist. Talumaja on tõesti väga vana ja vajab renoveerimist, mida kaebaja planeeribki teha. Koerad olid toas ajutiselt, kuna kaebaja viibis ise kodust eemal ning tal ei olnud valmis koerte aedik. Tänaseks on loomapidamisnõuded täidetud, seega puudub alus loomade võõrandamiseks. Koeri ei peetud transpordipuurides, aga osad koerad olid nendes ajutiselt, s.o ajal, mil kaebaja viibis vaktsineerimisel. Tänaseks on kaebajal olemas kõik tingimused koerte kohaseks pidamiseks ja koeri saab eraldada erinevatesse aedikutesse selleks ajaks, mil kaebaja viibib lühiajaliselt eemal. Väär on väide, et talumaja põrand oli kaetud uriini ja väljaheidetega. Koerad olid 04.06.2021 talumajas ajutiselt ning kaebaja ei saanud 04.06.2021 talumaja puhastada, sest PTA teostas seal menetlustoiminguid. Kaebaja puhastas regulaarselt talumaja. Loomaarst on kinnitanud valmisolekut koeri igal nädalal kahel korral külastada ja nende pidamise tingimusi hinnata, mistõttu loomade heaolu ja pidamise tingimused on kohaselt kontrollitud. Koertel oli paksendeid ja väikseid haavu seetõttu, et koerad on aktiivsed ja rohmakad. Paksendid on tekkinud sellest, et koertele meeldib kaevata. Koerad jooksevad läbi võsa kaebaja kinnistu piires ja on selliselt saanud väiksemaid vigastusi. Kaebaja on alati puhastanud oma koerte väiksemaid vigastusi ja vajadusel võtnud ühendust loomaarstidega. Ühel emasel koeral olnud reieluumurruga seoses pöördus kaebaja enne 04.06.2021 loomaarsti poole. Kaebaja on rajanud loomade pidamiseks sobivad tingimused, mis võimaldavad vajadusel koeri (sh agressiivselt käituvaid) teineteisest eraldada. Kaebaja puhastab ja asendab vastavalt vajadusele loomade sööginõusid. Kaebaja on rajanud koerte pidamiseks vajalikud rajatised, kus on tagatud kõik LoKS-st tulenevad nõuded. Kaebaja lasi järelevalvetoimingu ajal koerad välja sellepärast, et näidata PTA-le seda, et loomade tervislik seisund on korras. Kaebaja ei teinud jõudemonstratsiooni ning koerad alluvad tema korraldustele. Tegelikkuses abistas kaebaja PTA-d, võimaldas fotografeerida koerte passe, aitas koerad transportimiseks vajalikku autosse, lubas PTA ametnikel sisenda talumajja. Väär on väide, et kaebaja koerte üldine konditsioon ja füüsilised vigastused viitavad, et koerad ei ole saanud piisavas koguses kõiki vajalikke toitaineid ja vitamiine sisaldavat toitu ja on alatoitumuses. Kaebaja toidab koeri parimal võimalikul viisil, lähtudes loomaarstide soovitustest ja tõu eripärast. Ülevaatusel ei ole võetud arvesse, et koerad on dobermanni tõuga ristatud, mistõttu on tegemist saledama kehaehitusega koertega. Isaste dobermannide kaal on umbes 40‒45 kg ja emaste kaal 32‒35 kg. Loomaarsti ülevaatusega on tõendatud, et kaebaja toidab oma koeri piisavalt, normaalkaalus või kaaluprobleemideta on ülevaatuse kohaselt koerad Bonita, Esmeralda, Sdata, Tesla, Michael ja 5 kutsikat. Kui kaebaja ei toidaks koeri piisavalt, ei oleks ükski koer normaalkaalus. Arusaamatult on tuvastatud toitumisega seonduvad probleemid koertel Twisty, Cirus, Cleopatra, Brutus, Wolf, Yogi Bear, King, Max, Hadrion, Michael, Samurai, Kendo, Kendall, Tokyo. Eelnimetatud koerte kohta on osaliselt märgitud, et neil on alatoitumine või kerge alatoitumine. Samas ei ole selgitatud, millest selline järeldus on tehtud. Samuti on koerte tõugudeks valdavalt märgitud segavereline, mistõttu ei ole võetud arvesse koerte tõu eripärasid. Koerte kaalud on tavapärased, mistõttu on ettekirjutusele lisatud loomade veterinaarne ülevaatus vastuoluline ja puudulikult koostatud. Samas kaalus koeri on kord peetud alakaaluliseks ja kord normaalkaalus olevaks. Näiteks koer Twisty, emane, kaal 36 kg kohta on leitud, et see viitab alatoitumisele, aga koer Bonita kohta on leitud, et kaal 34,8 kg ei viita alatoitumisele. Samuti emase koera Esmeralda (kaal 34,2 kg) kohta on märgitud normaalkaal. Väär on väide, et koerad on pidanud toidu nimel konkureerima. Kaebaja toidab 4(13)

3-21-1500 koeri regulaarselt ja kõikidel koertel on piisavalt süüa. Vastasel juhul oleks ilmselt vanemad koerad alatoidulised, kuid vanim koer Michael (13 aastat vana) kaalub 45 kg. Samuti ei ole põhjendatud, kuidas saavad olla väiksemad emased koerad normaalkaalus, aga nendest suuremad isased koerad mitte. Kõikide koerte kohta on märgitud „sõbralik“. Samas märgitakse, et koerad kardavad inimkontakti. Tegemist on vastuolulise väitega. Kaebaja on olnud koerte ainus omanik, mistõttu võivadki koerad olla stressis ja kartlikud, sest nad ei ole harjunud sellega, et võõrad inimesed tegelevad nendega omaniku juuresolekuta. Kaebaja on alati kohelnud oma loomi väärikalt ning talle on vastuvõetamatu mistahes loomade väärkohtlemine. Ettekirjutuses on leitud, et kutsikatel on parasiidid, aga loomade ülevaatuse kohaselt võivad kutsikatel olla parasiidid, kuid seda ei ole tuvastatud. Loomade ülevaatusel ei tehtud ühtegi fotot ega videot, mis aitaks kontrollida seal esitatud väiteid. Eristatud ei ole geneetilisi probleeme probleemidest, mis on tekkinud koerale muudel põhjustel. Mitmed silmaprobleemid on koertele kaasasündinud ja põhjendamatu on kaebajat nende tekkes süüdistada. Ettekirjutuse tegemisel ei ole võetud arvesse seda, et kaebaja asus Eestisse elama uuesti mais 2021. Kaebaja koerad olid üksinda toas, sest kaebaja oli COVID-19 vaktsineerimisel. Kaebaja tegi koostööd PTA-ga 04.06.2021 toimingul. Ettekirjutusele eelnevalt ei ole kaebajale tehtud hoiatust ega antud isegi aega rajada koerte pidamiseks sobiv keskkond. Võttes arvesse koerte pidamiseks rajatud ala ja kokkulepet loomaarstiga, puudub alus anda negatiivne prognoos tulevaste rikkumiste esinemisele. Kuna ettekirjutuse tegemisel on lähtutud ebaõigetest faktidest ja tähelepanuta on jäetud kaebaja positiivne käitumine, sisaldab ettekirjutus olulisi vigu kaalutusõiguse teostamisel, mistõttu tuleb ettekirjutus tühistada. Koerte võõrandamine 01.07.2021 Varjupaikade MTÜ-le on õigusvastane ja põhjendamatu. Kaebajal oli õigus vaidlustada ettekirjutus koerte võõrandamise kohta kuni 18.07.2021. Dokumentide esitamata jätmine 25.06.2021 seisuga ei saa olla võõrandamise põhjuseks. Kuna kaebajal oli õigus kuni 18.07.2021 esitada andmeid seoses ettekirjutusega, on põhjendamatu heita ette seda, et kaebaja ei olnud 25.06.2021 esitanud kõiki dokumente PTA-le. Samuti on 25.06.2021 kollektiivsete puhkuste aeg, sest see oli ainus tööpäev riigipühade ja nädalavahetuse vahel. Kuna koerte võõrandamine tugineb samadele ebaõigetele faktilistele väidetele nagu ettekirjutus, siis see tuleb tühistada. Kaebaja soovib koeri pidada Rootsis oma elukohas. Selleks on tal olemas üürileandja nõusolek koerte pidamiseks. Üüritud maja on piisavalt suur ja sobiv koerte pidamiseks. Koerte pidamise tingimusi kontrollib loomaarst Rootsis ja Rootsi ametiasutused, mistõttu puudub alus arvata, et koerte pidamisel kaebaja juures ei ole koerte heaolu täidetud. Kaebaja tellib koertele transpordi Rootsi juhul kui koerte valdus talle üle antakse.

PTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja paljasõnaline kinnitus, et järgitakse kõiki koerte pidamiseks kehtestatud nõudeid, ei ole seni PTA teostatud kontrollide käigus tõendamist leidnud. PTA viis 26.07.2021 läbi täiendava kontrolli/paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et kaebaja on omal algatusel alustanud koerte pidamiskohtade väljaehitamist, kuid pole seejuures arvestanud looma heaolu nõudeid. Nn kennel on rajatud rohumaale. Samas ei ole arvestatud asjaoludega, et väliaediku maapind peab olema varustatud sadevee äravoolukohtadega ja väliaediku tara peab olema valmistatud loomaliigile sobivast materjalist. Kasutatud on pehmet võrku, mille kõrgus on ainult 150 cm ja mis ei ole aluspinnasega ühendatud. Need tingimused ei välista looma kinnijäämist ja vigastumist väljakaevamisel ning aediku ületamisel. Rajatud uued kuudid (10 tk) on mõeldud 5(13)

3-21-1500 väikest kasvu koertele. Kaheosalise kuudi välismõõdud olid 135×90×80, magamisala 0,5 m2. Kuudi sissepääsu ava kõrgus 45 cm (isase cane corso turi 72 cm) ja laius 28 cm. Seega on rajatud kuudid ilmselgelt sobimatud äravõetud koerte pidamiseks. Kaebaja väitis paikvaatluse ajal PTA ametnikele, et väiksemad emased saavad ka kahekesi selles kuudis elada. Vaidlustatud haldusaktid on sisuliselt ja vormiliselt kooskõlas haldusaktidele kehtestatud nõuetega, kaalutletud ja piisaval määral põhjendatud. Kõik ettekirjutuses osutatud asjaolud on 04.06.2021 kontrollitoimingute käigus objektiivselt ja eluliselt tõetruult fikseeritud. LoKS-s sätestatust tulenevalt on PTA-l õigus ja ka kohustus teha tuvastatud asjaolude alusel loomapidajale ettekirjutus ning tuvastatud asjaolud kogumis ei jätnud PTA-le kaalutlusruumi ettekirjutuse tegemise osas. Kontrollitoimingute käigus tuvastati, et kontrollimise hetkel oli 8 suurt koera transpordipuuris. 04.06.2021 kontrolliprotokolli kohaselt peeti suuri koeri transpordipuurides kahekaupa, koerad purelesid ja ruum, kus puurid asusid, oli pimendatud. Kontrollitud talumaja põrand oli kaetud koerte uriini ja väljaheidetega. Kaebaja selgitus, et koeri peeti nii ajutiselt, ei väära tuvastatud asjaolusid, et talumaja põrand oli kaetud koerte väljaheidetega ning ei selgu, kus koeri siis alaliselt peeti. Ettekirjutuses osutati haavadele koerte erinevates kehapiirkondades ja sidekoelistele paksenditele, mis tõenäoliselt kaasnevad puuris pidamisega. Kaebaja selgitab seda koerte aktiivsuse ja rohmakusega, mis ei saa olla ravimata vigastuste põhjuseks. Selleks on ikkagi loomapidaja hoolimatu suhtumine oma loomadesse. Ettekirjutuses on märgitud, et ühel koeral on ravimata reieluumurd. Kaebaja selgituse kohaselt pöördus ta enne 04.06.2021 loomaarsti poole, kuid selle pöördumisega ei kaasnenud kohast ja kohest veterinaarravi loomale. Abi sai luumurruga loom alles pärast PTA järelevalveametnike sekkumist. Koerte sööginõud olid räpased ning nende hulk ja paigutus ei vastanud nõuetele ega loomade arvule. Ettekirjutuses fikseeritud sööginõude seisund annab selget tunnistust ebapiisavast hoolest loomade heaolu eest. Transpordipuurides peetud koertel puudus ligipääs joogiveele. Koerte tervislikku seisundit hindas sõltumatu ja kvalifitseeritud veterinaar, kelle arvamuse õigsuses puudub põhjus kahelda. Veterinaari hinnangu kohaselt on suurem osa täiskasvanud koeri alatoitumuses, mis viitab puudustele loomade heaolu tagamisel. Erinevad hooldamata haavad ja ravimata reieluumurd annavad selget tunnistust loomapidaja suhtumisest loomade heaolusse ja tervisesse. Ülaltoodu põhjustas loomadele valu, vaimseid ja füüsilisi kannatusi, mis on kvalifitseeritav LoKS § 4 kohaselt looma suhtes lubamatu teo toimepanekuga.

Varjupaikade MTÜ vastust kaebusele ei esitanud.

3-21-1500 kinnistu piirdeaed ja koerte ala olid välja ehitamata. See viitab otseselt sellele, et kinnistul puudusid alalised võimalused sellisel arvul koerte pidamiseks. Koerte pidamiseks vajalikke tingimusi ei tuvastanud ka menetlustoimingut läbiviinud järelevalveametnikud. Seega on eluliselt usutav, et loomi ei peetud talumajas ajutiselt, vaid nende alaliseks viibimiskohaks loomapidamiskohas oligi kinnikaetud akendega vana talumaja. Kuna loomi tuli üksteisest eraldada, on tõenäoline, et koerte paigutamine transpordipuuridesse ei olnud esma- ega ainukordne juhus, vaid veterinaari poolt tuvastatud loomade tervislikku seisundit arvesse võttes (sidekoelised paksendid küünar- ja kannaliigese piirkonnas) pigem tavapärane loomapidamisviis. LoKS § 3 lg 2 ja § 52 nõuded ei olnud järelevalvetoimingu tegemise ajal täidetud. Suurte koerte alaline pidamine pimendatud siseruumides, sh mitmete loomade pidamine kitsas puuris, kus loomal puudub piisav liikumisvabadus, on olulises vastuolus lemmiklooma pidamiseks sätestatud nõuetega. Tegemist on korrastamata ning vana hoonega, kus kitsastes oludes peeti teadmata aja vältel kokku 23 looma. Samuti ei vaidle kaebaja, et ruumi põrandad olid puhastamata ning seal oli loomade väljaheiteid. Seega ei saa olla kahtlust, et ruumis oli loomade väljaheidetest leviv ammoniaagihais. Potentsiaalselt surmavate mürgiste gaaside ülemäärasuse tuvastamiseks ei olnud sellises olukorras gaaside mõõtmine vajalik tuvastamaks, et tingimused ei ole loomapidamiseks kohased. Ruumides olnud ammoniaagine õhk on vastuolus LoKS § 52 lg-ga

7(13)

3-21-1500 Vastustaja on põhjalikult kirjeldanud kõiki tuvastatud rikkumisi loomapidamiskohustuse täitmisel ning jõudnud kokkuvõttes õigele järeldusele, et kaebaja on koerte pidamisel rikkunud oluliselt õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Järelevalvetoimingu tulemusena on õigesti tuvastatud, et loomapidamiskohas puudusid tingimused koerte nõuetekohaseks pidamiseks. Tegemist on objektiivsete asjaoludega, mis ei eelda hinnangu andmist kaebaja positiivsele käitumisele menetlustoimingu ajal ega väidetavale armastavale suhtumisele oma koertesse. Lisaks kõigi koerte pidamise tingimustes tuvastatud olulistele kõrvalekalletele tingis ettekirjutuse tegemise ka mõnedel loomadel ilmselgelt märgatavad kõrvalekalded terviseseisundis. Ettekirjutuses ei ole leitud, et terviseprobleemid, sh alakaal esinesid kõikidel koertel. Küll aga on ettekirjutuses toodud välja asjakohased andmed veterinaari ülevaatuse kokkuvõttest. Koerad läbi vaadanud veterinaari pädevuses ja tuvastatud asjaoludes ei ole alust kahelda. Kaebaja paljasõnalised väited selle kohta, et tal on vahendeid koerte toitmiseks ja ta toidab koeri parimal võimalikul viisil, ei kummuta veterinaari hinnangut sellele, et 18-st suurest koerast 13-l on tuvastatav kahheksia. Nii on kaebaja eksinud LoKS § 3 lõike 1 vastu, mis sätestab loomapidaja kohustuse võimaldada lemmikloomale kohases koguses sööta. Lisaks ei ole loomade kaal ainus ja põhiline asjaolu, mis veterinaari ülevaatusel on tuvastatud. Veterinaari hinnangut loomade toitumusele on arvesse võetud kogumis muude tuvastatud asjaoludega. Väär on kaebaja arusaam, et kutsikatel ei ole tuvastatud parasiite. Veterinaar on ülevaatuse kokkuvõttes märkinud, et „kutsikate väljaheidetes on solkmed, suurenenud kõhu ümbermõõdud viitavad parasitaarsele nakkusele“ (dtl 76). Ei ole välistatud, et teatud tervisega seotud probleemid, sh silmahaigused ja soodumus kasvajate tekkeks, võivad olla geneetilist laadi ning tekkida loomadel sõltumata nende pidamistingimustest. Kaebaja kui loomapidaja kohustus on oma loomi selliste geneetiliste haiguste esinemise korral ravida, kuid ülevaatusel tuvastatu pinnalt ei ole äratuntav, et kaebaja oleks seda teinud. Kaebaja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et ta oleks oma loomadel esinevaid silmahaiguseid ja kasvajaid ravinud. Loomade terviseprobleemid jäid kaebaja poolt vajaliku tähelepanu ja hooleta. Asjaolu, et kaebajal oli õigus ettekirjutust 30 päeva jooksul vaidlustada, ei muuda asendustäitmise korras võõrandamist õigusvastaseks. Kuna ettekirjutus loomade võõrandamiseks kohustamiseks oli õiguspärane, oli kaebajal kohustus loomad hiljemalt 25.06.2021 Varjupaikade MTÜ-le võõrandada. Asjakohatud on kaebaja väited loomade dokumentide hiljemalt 25.06.2021 PTA-le esitamise võimatuse osas, kuna see ei olnud võõrandamise põhjuseks. Asendustäitmise ja seeläbi loomade võõrandamise vältimiseks tulnuks kaebajal esitada halduskohtule enne 25.06.2021 esialgse õiguskaitse taotlus 18.06.2021 ettekirjutuse p-de 1 ja 2 kehtivuse või täitmise peatamiseks. Halduskohtule 07.07.2021 kaebuse esitamise ajaks olid koerad asendustäitmise korras juba võõrandatud ning nende omandiõigus üle läinud kolmandale isikule. Kuigi kaebaja on asunud koerte pidamistingimusi parandama, selgus PTA järelevalveametnike 26.07.2021 korraldatud ülevaatusel, et rajatud kennel ei vasta endiselt loomade pidamiseks vajalikele nõuetele (dtl 137 ja 138). Kennel oli rajatud rohumaale, see oli varustamata sadevee äravoolukohtadega, väliaediku tara ei olnud valmistatud sobivast materjalist ning tara ei olnud aluspinnaga ühendatud. Sellised tingimused ei välista looma kinnijäämist ega vigastamist väljakaevamisel ning aediku ületamisel. Ka ehitatud kuutide arv ja nende suurus ei olnud sobivad suurt kasvu koerte pidamiseks. Kaebaja on esitanud kohtumenetluses vastuolulisi andmeid koerte võimalike edasiste pidamistingimuste osas, parendades tingimusi ühelt poolt Eestis asuvas loomapidamiskohas ning teisalt väites, et ta elab ise Rootsis ning plaanib koeri edaspidi pidama asuda sealses rendimajas. Mõlemal juhul ei ole kaebaja suutnud veenvalt 8(13)

3-21-1500 tõendada, et nõuded loomade pidamiseks oleksid edaspidi täidetud. Kaebaja 18.08.2021 menetlusdokumendile lisatud fotod Rootsis asuvast majast (dtl 172‒175) ei tõenda, et üüritud pind oleks sedavõrd suurel arvul koerte nõuetekohaseks pidamiseks kohandatud. Ka kaebaja 19.11.2021 menetlusdokumendile lisatud üürileandja nõusolek kaebaja koerte elama lubamiseks oma kinnisasjale ei ole piisavalt veenev, kuna endiselt puudub selgus, kas üürileandja teab ja nõustub, et kaebaja plaanib koeri pidada sedavõrd rohkearvuliselt. Lisaks on kaebaja oma 18.08.2021 seisukohale lisanud tõendi kokkuleppe kohta Rootsi loomaarstiga, ent eelkokkulepe ei garanteeri seda, et koerte iganädalane tervisekontroll ka tegelikkuses aset leiab. Ettekirjutusega on õiguspäraselt kohustatud kaebajat võõrandama temalt äravõetud loomad Varjupaikade MTÜ-le ning kuna kaebaja seda hiljemalt 25.06.2021 ise ei teinud, kuulusid koerad võõrandamisele asendustäitmise korras. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9(13)

3-21-1500 mistõttu nad urineerisid maha ja põrand oli määrdunud. Tavapäraselt ei olnud põrandad sedavõrd määrdunud ja kaebaja puhastas neid. Kaebaja taotles kohtumenetluses korduvalt võimalust sõltumatu veterinaari kaasamiseks, kuid kohus jättis taotlused rahuldamata. Sellega võeti kaebajalt võimalus tõendada enda väiteid. Kaebaja esitas Billy Loomakliinik OÜ koostatud haigusloo, mille kohaselt reieluumurruga koer toodi 03.06.2021 vastuvõtule, sest koer ei olnud kolm päeva (mitte kuu aega) toetanud jalale. Arst soovitas operatiivset ravi ja pakkus esimese aja 07.06.2021. Kohus on jätnud loomakliiniku poolt tuvastatu käsitlemata. Kaebaja proovis anda PTA-le järelevalvetoimingute tegemisel koerte silmades esinevate geneetiliste haiguste raviks geeli, millest keelduti. Kuna kaebaja oli alles asunud Eestisse elama, siis ei olnud ta jõudnud veel kõikide koerte geneetiliste probleemidega tegeleda. Koerte 11.06.2021 veterinaarne ülevaatus pidas vähemalt osade koerte kehalist seisundit väga heaks, mistõttu on ebaõige väide, et koertel ei olnud piisavalt vett ja sööki. Fotode ja video tegemise ajal ei jäädvustatud koerte sööginõusid ning kaebaja ei teinud sööginõudest fotosid. Samas on kaebaja esitanud fotod arvukatest sööginõudest pärast järelevalvetoimingu teostamist. Ettekirjutus allkirjastati 18.06.2021 kell 15.35 (reedene päev). Kaebaja ei ole Eesti kodanik ega valda eesti keelt, mida PTA teadis. Kaebaja pidi tõlkima mitmeleheküljelise ettekirjutuse ja leidma juristi. Ainsad tööpäevad olid 21.06.2021 ja 22.06.2022, mis oli lühendatud tööpäev. Kaebajale jäeti üksnes näilik võimalus kasutada oma õigusi ja pöörduda kohtusse, mis ei ole õiguspärane. Kuna kaebajal oli kuni 18.07.2021 õigus esitada tõendeid, dokumente ja seisukohti PTA-le, oli koerte võõrandamine enne seda õigusvastane. Asendustäitmise otsus on õigusvastane ja põhjendamatu, sest tugineb ettekirjutusel, mille kehtivuse on kaebaja vaidlustanud. Kaebaja on 18.08.2021 menetlusdokumendis märkinud, et asus kohe täiendama koertele ehitatud rajatisi. Kaebaja ei kasutanud pehmet võrkaeda, nagu märkis PTA, vaid jäika aeda, mis on nähtav ka fotodelt ja videotelt. Aed on kinnitatud tsemendiga maapinna sisse. Kohus on jätnud fotod ja videod tähelepanuta. Nõlvakul asuval rohumaal oli looduslik äravool, kuid vajadusel oli kaebaja valmis rajama täiendava äravoolu. Selgusetuks jääb, miks ei olnud kohtu hinnangul sobilikud koerte kuudid, millelt oli eemaldatud vaheseinad. Kaebaja koerad olid tegelikkuses segaverelised ning väiksemad kui cane corso koerad ning kuudid olid neile sobivad. Kaebaja selgitas 18.08.2021 menetlusdokumendis, et elab nüüd Rootsis 220 m2 suuruses majas. Kinnistu suurus on 1310 m2, mis on piisav koerte pidamiseks. Kaebaja on esitanud üürileandja nõusoleku, mille kohaselt üürileandja lubab kaebajal elada seal koos koertega. Kohus on pidanud põhjendamatult nõusolekut ebapiisavaks ja jätnud tähelepanuta Rootsi loomaarstiga sõlmitud kokkuleppe. Kaebaja ei pidanud koheselt sõlmima siduvat lepingut, sest tema koerad olid Eestis. Kohus on jätnud sisuliselt käsitlemata kaebaja nõude kohustada vastustajat ja kolmandat isikut esitama koerte raviga seonduvad andmed.

PTA palub 11.02.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, vastustaja nõustub kohtu seisukohtadega. Vastustaja nõustub, et halduskohtu otsuses puudub käsitlus nõude osas kohustada vastustajat esitama raviga seotud dokumendid. Samas ei ole üheski menetlusdokumendis toodud põhjendusi selle nõude aluseks olevate asjaolude ja nõude õigusliku aluse kohta, mis viitab, et nõue oli seotud primaarsete nõuete (tühistamisnõuete) rahuldamisega.

3-21-1500

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1500 kaalus), kutsikate väljaheidetes olid solkmed, mis viitasid koos suurenenud kõhu ümbermõõduga parasitaarsele nakkusele. Halduskohus ei ole eksinud tõendite hindamisel. PTA ettekirjutuse õiguspärasusele hinnangu andmisel ei ole võimalik (ega ka vajalik) täpselt tuvastada, kui tihti ja milliseid koeri peeti puurides; kui tihti ja kui pikka aega peeti koeri kinni pimendatud akendega hoones; kui määrdunud olid tavapäraselt selle hoone põrandad ja kui palju seal tavaliselt haises – loomade veterinaarse ülevaatuse aktist nähtub veenvalt, et koeri on pikema aja vältel peetud nende tervist ja heaolu kahjustaval viisil, sh on PTA ametnike poolt tuvastatud, et seda tehti ka loomi puurides ja pimendatud akendega räpases majas kinni hoides, kus puudus loomadele vajalikul määral joogi- ja sööginõusid ja valitses väljakannatamatu lehk (vt ka politsei vormikaamera video, PPA 02.12.2021 vastuse lisa).

https://varjupaik.ee/uudised-ja-blogi/uudised/loomakaitsjad-paastsid-27-koera-kohutavatest-tingimustest

12(13)

3-21-1500 Järelikult puudus pärast seda kaebajal nõudeõigus loomade ja nende ravimist tõendavate dokumentide suhtes. Kaebaja väidetavad head kavatsused loomapidamisel ei oma PTA 18.06.2021 ettekirjutuse ja 01.07.2021 asendustäitmise õiguspärasuse hindamisel määravat tähtsust. Kuna esitatud kaebuse nõuded olid omavahelises seoses (kaebaja ei ole üheski menetlusdokumendis toonud ära põhjendusi dokumentide edastamise nõude kohta, mis annaks aluse järeldada midagi muud), ei oma halduskohtu otsuse õiguspärasuse üle otsustamisel määravat tähtsust ka see, et halduskohus ei ole eraldi käsitlenud kaebaja nõuet kohustada PTAd väljastama kaebajale koerte ravimist tõendavaid dokumente.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.