3-21-1500 XX kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 18. juuni 2021. a ettekirjutuse nr 5-1/1607 ja 1. juuli 2021. a asendustäitmise rakendamise ja loomade võõrandamise teatise nr 5-1/1644 tühistamiseks ning Põllumajandusja Toiduameti kohustamiseks anda XX-le üle 14 täiskasvanud koera ja nende ravi tõendavad dokumendid Kaebaja – XX, esindaja advokaat Kaspar Koppel Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja Peeter Milvere Kolmas isik – Varjupaikade MTÜ, esindaja Triinu Priks
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2021. a määruse peale asjas nr 3-21-1500 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2021. a määrus asjas nr 3-21-1500 muutmata. Täiendada halduskohtu määruse põhjendusi ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
3.XX-l esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks koos pangarekvisiitidega riigilõivuseaduse § 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) sai 04.06.2021 vihje, et Laanemetsa kinnistul PadaArukülas (loomapidamiskoht; omanik XX) rikutakse loomade nõuetekohase pidamise tingimusi. Võttes aluseks korduvalt PTA-le laekunud teavet võimaliku lemmikloomade pidamise nõuete rikkumise kohta, tegi PTA kohe järelevalvetoimingu, mille eesmärk oli kontrollida peetavate loomade heaolunõuete tagamist nende pidamisel. PTA järelevalveametnikud sisenesid 04.06.2021 kell 17.50 kontrolli tegemiseks
3-21-1500 loomapidamiskohta. Menetlustoimingu tulemusel toimetati loomad loomakaitseseaduse (LoKS) § 64 lg 3 alusel loomapidamiskohast ära ning paigutati Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaika.
2.PTA kohustas 18.06.2021 ettekirjutusega nr 5-1/1607 XX võõrandama 04.06.2021 PTA poolt loomapidamiskohustuse ülevõtmise raames pidamiskohast ära toimetatud 18 täiskasvanud koera (märgistusnumbritega: 972270000357757; 250269811220050; koer nr 3 (sündinud 10.01.2017): registreeritud varjupaigas tähistusega ’’61621,Cirus’’; 953010003389885; 953010004641319; 953010004641438; 972270000346512; 972270000357812; 953010004641284; 981098106176367; 953010004641307; 953010003389891; 972270000357407; 958000001537613; 978101082791780; 978101082791015; 978101082791237; 978101082791994 ning kiibistamata 5 kutsikat (registreeritud varjupaigas tähistustega 61629 (emane), 61630 (isane), 61631 (isane), 61632 (isane), 61634 (isane)) LoKS § 64 lg 3 alusel Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaigale. Sama ettekirjutusega kohustas PTA loomapidajat andma koos loomaga üle looma identifitseerivad dokumendid, sh lemmikloomade vaktsineerimistunnistused ja nende ravi tõendavad dokumendid, kui need on olemas. Loomapidajat teavitati järelevalvetoimingutest. Pimendatud majas peeti lahtiselt orienteeruvalt 5–7 koera ning ülejäänud loomad asusid kinnistes kitsastes transpordipuurides. Katkisest aknast tuli ammoniaagi haisu. Loomapidaja ametnikke majja ei lubanud. Loomapidaja tõi ühe suure koera jalutusrihma otsas aedikusse. Loom oli väga viletsas seisus ja liikus vaevaliselt. Loomapidaja lasi katkisesse aedikusse jooksma 7 koera, kes hakkasid vastu aediku katkist võrkaeda üles hüppama. Loomapidaja tõi ise koerad loomade transpordiks mõeldud autodesse. Loomapidaja võimaldas teha fotod loomade passidest, kuid keeldus dokumente loovutamast. Loomade pidamisruumi mikrokliima viitab organismile potentsiaalselt surmavalt mürgiste gaaside ülemäärasele sisaldusele. Vähemalt 8 suurt koera peeti transpordipuurides. See ei ole piisav loomade liikumisvajaduse rahuldamiseks. Loomade pidamiseks kasutatava talumaja põrandad oli kaetud uriini ja väljaheidetega, mis viitab, et loomade eest ei hoolitseta regulaarselt. Talumajas oli 18 suurekasvulist koera ja 5 ühe pesakonna kutsikat. Koertel esines haavu erinevates kehapiirkondades. Sidekoelised paksendid küünar- ja kannaliigese piirkonnas viitavad sellele, et loomad on pikalt lamanud piiratud liikumisega ebahügieenilistes ning nõuetele mitte vastavates puurides. Ühel emasel koeral oli ravimata reieluumurd. Ülevaatuse läbinud koerte üldine konditsioon ja füüsilised vigastused viitavad sellele, et suur osa loomi pole saanud piisavas koguses ja kõiki eluks vajalikke toitaineid/vitamiine/mineraale sisaldavat toitu. Suurem osa koeri oli visuaalselt alatoitumuses. Loomade söögi- ja jooginõud olid räpased ning nende arv ja paigutus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele ((vt ka põllumajandusministri 24.07.2008 määrus nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“). Veterinaarne läbivaatus teostati 23 looma suhtes (18 täiskasvanud isendit, 5 maikuus sündinud kutsikat). 13 koeral tuvastati kahheksia (kurnatus ja kõhnus, mille korral organismi rasvavaru on kadunud). Kõik koerad olid ülevaatuse ajal stressis ning karv oli määrdunud väljaheidete ja uriiniga. Kaheksal koeral oli nii pea kui ka turja piirkonnas erinevas paranemisjärgus haavad. Loomad on pidanud omavahel konkureerima ning võitlema ja tekitanud sellega üksteisele kehalisi vigastusi. Koerad on pelglikud ja kardavad. Inimese puudutuste peale tihti võpatavad, sh siis kui puudutus on loomale nähtav. Tagumist kehaosa katsudes tõmbuvad maadligi ning püüavad kontakti vältida – kehakeelelt saadavad välja rahustavaid signaale, soovides vältida võimalikke konflikte (loomade reageerimine eelnevalt märgitud viisil viitab hirmule ja eelneva väärkohtlemise kogemusele). Kutsikad on täis solkmeid ning kõhuõõne ümbermõõdud on suurenenud, mis viitab parasitaarsele nakkusele. Kolm koera on poeginud ja imetavad või on 2(11)
3-21-1500 viimase 1–2 aasta jooksul poeginud. Nisad ja piimanäärmed on välja veninud, kohati vajavad kirurgilist sekkumist. Kuna välisel vaatlusel hinnatavate asjaolude puhul oli kõigi koerte pidamistingimuste osas tuvastatavad olulised kõrvalekalded, millele lisandusid mõningatel loomadel ilmselgelt märgatavad kõrvalekalded terviseseisundis, on loomapidaja poolt rikutud kõiki LoKS § 3 lg-s 2 sätestatud loomapidamise põhinõudeid. Seega tuleb loomi käsitada kui abitusse seisundisse jäetuid ning vastavalt LoKS §-le 4 on tegemist looma suhtes lubamatu teoga, mis tuleb viivitamatult lõpetada. Lisaks puudub PTA-le teadaolevalt loomapidajal kehtiv elamis- ja tööluba ning ta viibib Eestis ilma seadusliku aluseta. Seetõttu on paljasõnaline tema lubadus ehitada koertele varjumispaik.
3.PTA teavitas 01.07.2021 teatisega nr 5-1/1644 XX asendustäitmisest ning 23 koera (märgistusnumbritega 972270000357757, 250269811220050, 61621 Cirus (varjupaiga tähistus), 953010003389885, 953010004641319, 953010004641438, 972270000346512, 972270000357812, 953010004641284, 981098106176367, 953010004641307, 953010003389891, 972270000357407, 958000001537613, 978101082791780, 978101082791015, 978101082791237, 978101082791994 ja kiibistamata 5 kutsika (varjupaigas registreeritutena 61629, 61630, 61631, 61632, 61634) Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaigale võõrandamisest LoKS § 64 lg 3 ja 4 ja § 64 2 lg 1 ja 2 alusel.
4.XX esitas 06.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 18.06.2021 ettekirjutuse nr 51/1607 ja PTA 01.07.2021 teatise tühistamiseks ning PTA ja Varjupaikade MTÜ kohustamiseks andma kaebajale üle 18 täiskasvanud koera (märgistusnumbritega 972270000357757; 250269811220050; koer nr 3 (sündinud 10.01.2017): registreeritud varjupaigas tähistusega ’’61621,Cirus’’; 953010003389885; 953010004641319; 953010004641438; 972270000346512; 972270000357812; 953010004641284; 981098106176367; 953010004641307; 953010003389891; 972270000357407 958000001537613; 978101082791780; 978101082791015; 978101082791237; 978101082791994 ja kiibistamata 5 kutsikat (registreeritud varjupaigas tähistustega 61629 (emane), 61630 (isane), 61631 (isane), 61632 (isane), 61634 (isane)) ning nende ravi tõendavad dokumendid. Kaebaja alles seadis oma elu Eestis sisse, mistõttu elab ta ajutiselt vanas ja kulunud talumajas. Kaebaja planeerib elukoha ümberehitust. Kaebaja oli 04.06.2021 COVID-19 vaktsineerimisel, mistõttu paigutas ta koerad ajutiselt tuppa. Kuna osad koerad (nt 1-kuused kutsikad) tuli kaebaja eemaloleku ajal eraldada teistest, olid nad paigutatud lühiajaliselt transpordipuuri. Koerad olid toas, sest kaebaja ei olnud jõudnud rajada tugevat piirdeaeda ega soovinud koeri jätta ilma järelevalveta õue. PTA järelevalveametnikud sisenesid kinnistule karjudes ning purustasid maja akna. Sellise tegevusega tekitati koertele stressi. Kaebaja koerad on üldjuhul kasutusel valvekoertena, mistõttu võõraste isikute karjumine ja akna lõhkumine pani koerad haukuma. Kaebaja lubas PTA ametnikel siseneda majja, aitas loomad paigutada transpordiks autodesse ning lubas ametnikel pildistada loomade passe. Kaebaja näitas PTA ametnikele ehitamisjärgus olevat koerte pidamisala ja ametnikud kinnitasid, et tagastavad koerad, kui kaebaja on jõudnud valmis ehitada koerte pidamiseks sobiva ala. Kaebaja tellis 07.06.2021 rajatise ehitamiseks vajalikud ehitusmaterjalid (8445 eurot). Lisaks sellele on kaebaja ostnud uued kuudid, sööginõud, aedikud, mänguasjad jmt. Enne koerte äravõtmist oli kaebaja pöördunud 03.06.2021 loomaarsti poole seoses koera Twisty luumurruga ning koera operatsioon oli määratud 07.06.2021 Billy Loomakliinik OÜ-s. Samuti oli kaebaja pöördunud koera Yogi silmaga seoses Tiina Toometi Loomakliiniku poole. 3(11)
3-21-1500 Kaebajale teadaolevalt jäeti koerad pärast nende PTA poolset äravõtmist abitusse seisundisse. Koera Twisty ei viidud 07.06.2021 operatsioonile. Samuti keelduti vastu võtmast kaebaja pakutud meditsiinilist geeli koera silmade kaitseks. Kaebaja on tegelenud enda koerapidamise alase harimisega ja järgib kõiki koerade pidamise nõudeid. Kaebusele lisatud tõenditega on tõendatud, et kaebaja on loonud koerte pidamiseks sobivad tingimused. Koertele on loodud sobivad tingimused ilmastiku eest varjumiseks, piisavalt suur vaba ruum ja tugev aedik. Kaebaja on sõlminud kokkuleppe loomaarstiga, kes hakkab iganädalaselt kahel korral koerte juurde visiite tegema. Ettekirjutuses viidatakse potentsiaalsele, mitte tuvastatud ohule. Loomade pidamiskohas ei toimunud gaaside mõõtmist. Talumaja on vana ja vajab renoveerimist, mida kaebaja planeerib teha. Kuna tänaseks on loomapidamisnõuded täidetud, puudub alus loomade võõrandamiseks. Koeri ei peetud transpordipuurides, vaid osad koerad olid seal ajutiselt. Kaebaja puhastab talumaja regulaarselt. Koertel oli paksendeid ja väikseid haavu seetõttu, et nad on aktiivsed ja rohmakad. Paksendid on tekkinud sellest, et koertele meeldib kaevata, mida kaebaja lubab teha, sest tema kasutuses on 7 ha suurune ala. Kaebaja koerad jooksevad läbi võsa kinnistu piires ja on sedasi saanud väiksemaid vigastusi. Kaebaja on alati puhastanud koerte väiksemaid vigastusi ja vajadusel võtnud ühendust loomaarstidega. Kaebaja puhastab ja asendab vastavalt vajadusele loomade sööginõusid. Koerad alluvad kaebaja korraldustele. Ülevaatuse kohaselt võivad kutsikatel olla parasiidid, kuid seda ei ole tuvastatud. Loomade ülevaatuse tegemisel ei tehtud mitte ühtegi fotot või videot. Loomade ülevaatusel ei ole eristatud geneetilisi probleeme probleemidest, mis on tekkinud muudel põhjustel. Mitmed silmaprobleemid on kaasasündinud. Kaebaja omab piisavalt vahendeid koerte toitmiseks ja toidab koeri parimal võimalikul viisil, lähtudes loomaarstide soovitustest ja tõu eripärast. Ülevaatusel ei ole võetud arvesse, et koerad on dobermanni tõuga ristatud, mistõttu on tegemist saledama kehaehitusega koertega. Dobermanni kaal on isastel koertel ca 40–45 kg ja emastel 32–35 kg. Loomade ülevaatuse kohaselt on normaalkaalus või ilma kaaluprobleemideta kaebuse p-s 2.28 märgitud koerad. Ettekirjutuses on märgitud, et 14 koeral on alatoitumine või kerge alatoitumine, kuid järeldust ei ole põhjendatud. Samuti on koerte tõugudeks valdavalt märgitud segavereline, mistõttu ei ole võetud arvesse koerte tõu eripärasid. Koerte kaalud ülevaatuses märgitu kohaselt on tavapärased, mistõttu on ettekirjutusele lisatud loomade veterinaarne ülevaatus vastuoluline ja puudulikult koostatud. Koerte kaalude osas on peetud sisuliselt samas kaalus koeri kord alakaaluliseks ja kord normaalkaalus olevaks. Kui asuda seisukohale, et koerad peaksid võitlema toidu nimel, oleks vanemad koerad alatoidulised, kuid vanim koer Michael (13 a) kaalub 45 kg. Samuti ei ole põhjendatud, kuidas saavad olla väiksemad emased koerad normaalkaalus, aga nendest suuremad isased koerad mitte. Kõikide koerte kohta on märgitud „sõbralik“. Koerad on stressis ja kartlikud, sest nad on oma tavakeskkonnast minema viidud. Koerte pidamine varjupaigas on vastuolus nende huvidega, sest koerad saaksid kaebaja juures viibida paremates tingimustes. Koerte hukkamiseks puudub põhjus. Koerte võõrandamine 01.07.2021 puudutatud isikule on õigusvastane. Kaebajal oli õigus vaidlustada ettekirjutus koerte võõrandamise kohta kuni 18.07.2021, mistõttu on selline samm ennatlik. Dokumentide esitamata jätmine 25.06.2021 ei saa olla põhjuseks, et koerad võõrandada. Ettekirjutus on ebaproportsionaalne. Ettekirjutusele eelnevalt ei ole kaebajale tehtud hoiatust ega antud aega rajada koerte pidamiseks sobiv keskkond. Koerte hukkamine ei ole mõõdukas abinõu. PTA oleks saanud veenduda koera pidamise korrektsetes tingimustes ja arstiabis ilma loomi ära võtmata või äärmisel juhul nende ajutisel äravõtmisel kuni olukorra muutumiseni.
4(11)
3-21-1500
5.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus keelata PTA-l ja Varjupaikade MTÜ-l hukata kohtuvaidluse ajal kaebuses nimetatud koerad, samuti keelata nende koerte võõrandamine ja kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTÜ-d andma koerad üle kaebajale, alternatiivselt lubama kaebajal kohtuda oma koertega Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaigas.
6.Tallinna Halduskohtu 07.07.2021 määrusega rahuldati XX esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ja ajutiselt ning keelati PTA-l ja Varjupaikade MTÜ-l korraldada nimetatud koerte hukkamine kuni 06.08.2021 (resolutsiooni p 1); jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus keelata eelnevas punktis nimetatud koerte võõrandamine ja taotlus kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTÜ-d andma kaebajale üle 14 koera (märgistusnumbritega: 958000001537613 (Michael); 972270000346512 (Cleopatra); 953010003389891 (Max); ’’61621,Cirus’’ (Cirus); 953010003389885 (Esmeralda); 972270000357407 (Hadrion); 972270000357757 (Twisty); 972270000357812 (Brutus); 981098106176367 (Yogi Bear); 953010004641284 (Wolfa); 953010004641438 (Tesla); 953010004641307 (King); 250269811220050 (Pantera, PTA kasutab nimi Bonita); 953010004641319 (Sdata), samuti alternatiivne taotlus lubada kaebajal kohtuda nende 14 koeraga Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaigas ja taotlus keelata nende 14 koera steriliseerimine ja kastreerimine (resolutsiooni p 2).
7.XX esitas 13.08.2021 Tallinna Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse (täiendatud 18.08.2021 ja 25.08.2021), milles palub keelata esialgse õiguskaitse taotluse p-s 1 nimetatud 14 koera hukkamise, võõrandamise ja steriliseerimise või kastreerimise ning kohustada Varjupaikade MTÜ-d lubama loomaarstil nimetatud koerad üle vaadata. Kaebajale teadaolevalt on puudutatud isik asunud koeri võõrandama ja avaldanud vastavad kuulutused oma veebilehel. Eeltoodust tulenevalt esinevad uued asjaolud täiendava esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Seetõttu on ka tõenäoline, et koeri asutakse steriliseerima või kastreerima. Loomad on põhjendatud tagastada nii, et neile ei ole tehtud pöördumatute tagajärgede meditsiinilisi protseduure. Loomade varjupaigal peavad seadusest tulenevalt olema täidetud loomade pidamise tingimused. Järelikult ei ole loomi ülemääraselt kahjustav nende pidamine puudutatud isiku juures. Halduskohus selgitas 07.07.2021 määruse p-s 24.1, et esialgse õiguskaitse korras ei ole võimalik koeri kaebajale üle anda. Samas muutub kohtulahendi täitmine oluliselt raskendatuks olukorras, kus koerad võõrandatakse kolmandatele isikutele. Koerte ülalpidamiskulude katmine on kaebajale jõukohane, mistõttu ei ole avalike huvidega vastuolus, kui koeri peetakse jätkuvalt puudutatud isiku juures. Kuigi kaebaja võib olla sunnitud pöörduma omandiõiguse küsimuses tsiviilkohtusse, on halduskohtul võimalik keelata esialgse õiguskaitse korras koerte võõrandamine. Koerte võõrandamise keelu seadmine on vajalik, et jätta kaebajale võimalus saada koerte omandiõigus tagasi. Kui halduskohus tühistab PTA 01.07.2021 teatise asendustäitmise rakendamise ja loomade võõrandamise kohta, saab kaebaja sellele asjaolule tugineda omandiõigusega seonduvas vaidluses. PTA ega puudutatud isik ei ole varem esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu vaielnud. Uueks asjaoluks tuleb pidada ka seda, et kaebaja on vahepeal parandanud koerte pidamise tingimusi Pada-Arukülas. Samuti on kaebaja üürinud maja Rootsis. 26.07.2021 toimus PTA ametnike poolt loomapidamise koha ülevaatus. Pärast ülevaatust juhtis PTA kaebaja tähelepanu vajakajäämistele, mida kaebaja asus kohaselt kõrvaldama. Kuigi PTA väitis, et kaebaja kasutas pehmet võrkaeda, on tegelikkuses kasutusel jäik aed. Kaebaja paigaldas täiendava aia paneelid, mis muudab aia kaks korda kõrgemaks. Aiapostid on kinnitatud tsemendiga maapinna sisse. Samuti eemaldas kaebaja kuutide vaheseinad. Kaebajal on cane corso tõugu koerad ja muud koerad segunenud dobermanniga, mistõttu koerad on väiksemad võrreldes cane corsoga. 5(11)
3-21-1500 Kaebaja on valmis hankima suuremad kuudid, kui see on vajalik, ja on valmis ehitama äravoolu. Seega on koerte pidamise tingimusi puudutavad asjaolud 07.07.2021 võrreldes oluliselt muutunud. Kaebaja elab praegu Rootsis alalise elamisloa alusel. Kaebaja sõlmis 17.08.2021 üürilepingu Rootsis maja rentimiseks. Maja on sobilik koerte pidamiseks. Kaebaja sõlmis 09.08.2021 lepingu, mille kohaselt veterinaararst on valmis tulema kahel kuni neljal korral nädalas koerte heaolu kontrollima. Kaebaja soovib erapooletu loomaarsti kaasamist, et esitada tõendeid koerte tervisliku seisundi kohta. Samuti on loomaarsti kaasamine vajalik selleks, et hinnata PTA esitatud tõendite usaldusväärsust. PTA ei esitanud ühtegi fotot loomaarsti teostatud ülevaatuse juurde. Puudutatud isiku veebilehel olevatelt fotodelt nähtub, et koerad on halvas seisukorras. Kaebaja koerad olid valvekoerad, kes vajavad väga kogenud, eriteadmiste ja -oskustega omanikke.
8.PTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus on varasema määrusega taganud esialgse õiguskaitse mõistlikus ulatuses. PTA esitatud veterinaari tõenditest nähtub, et koertele on tagatud vajalik veterinaarabi ja ravi varjupaigas. Kohtuvaidlus võib väldata pikka aega. Koerte pidamine varjupaigas tähendab igapäevaseid kulusid, mille on seni kandnud PTA. Kaebaja ei ole asunud kandma kulusid koerte ravile ja heaolule varjupaigas.
9.Tallinna Halduskohtu 27.08.2021 määrusega jäeti 13.08.2021 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus jättis 07.07.2021 määrusega rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse koerte võõrandamise ja steriliseerimise (kastreerimise) osas. Taotlus rahuldati osaliselt ning keelati koerte hukkamine. Selles osas on esialgne õiguskaitse jätkuvalt kehtiv. Määrus jõustus 28.07.2021. Koerte võõrandamise ning steriliseerimise ja kastreerimisega seonduvad asjaolud ei ole võrreldes 07.07.2021 määrusega muutunud. Halduskohus arvestas 07.07.2021 määruses nii koerte steriliseerimise kui ka võõrandamise võimalusega ja leidis, et nende keelamine pole põhjendatud. Seetõttu pole uue asjaoluna käsitatav fakt, et koeri on asutud võõrandama. Kaebaja perspektiiv koerad kohtuvaidluse tulemusel tagasi saada on vähene, arvestades, et vastustaja ja kolmanda isiku vahelise võõrandamise kokkuleppe tagasitäitmine ei ole tõenäoliselt võimalik (vt 07.07.2021 määruse p-d 24.2–24.4). Samadel põhjendustel ei tule keelata koerte steriliseerimist ja kastreerimist. Samuti on kaebaja kaebuses ja esmases esialgse õiguskaitse taotluses tuginenud sellele, et on asunud koerte elamistingimusi kohandama, võimaldamaks neile sobivamat elukeskkonda, ning kaebajal on kokkulepe loomaarstiga, kes on nõus kaebaja koeri regulaarselt läbi vaatama (kaebuse p-d 2.3; 2.24 ja 3.3). Kaebaja väited, et ta on üürinud sobiva maja Rootsis ja saavutanud kokkuleppe sealse loomaarstiga perioodilise ülevaatuse osas, ei tingi esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ei ole arusaadav, kas kaebaja soovib koeri pidada Eestis asuvas elukohas või Rootsis. Taotlusele lisatud pildid ei kinnita, et üüritud pind oleks koerte pidamiseks kohandatud. Samuti ei nähtu üürilepingust, et üürnikul on õigus üüritaval objektil pidada arvukalt koeri. Selgusetu on, millal kavatseb kaebaja koerad uude elukohta viia ja kas tal on selleks vajalikud Rootsi asutuste kooskõlastused. Elukoha omamine Rootsis ei kummuta 07.07.2021 määruse põhjendusi seoses koerte tagasisaamise perspektiivi kasinusega. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. 6(11)
3-21-1500 Rahuldamata jääb kaebaja taotlus, et koerad saaks vaadata üle kaebaja valitud loomaarst. Koerad on veterinaari poolt üle vaadatud ning neile on varjupaigas tagatud vajalik veterinaarabi ja ravi. Seega saab kohtumenetluse käigus nõuda vastustajalt välja kõik asjasse puutuvad tõendid. Puudub alus kahelda koerad läbi vaadanud veterinaari(de) pädevuses ja nende tuvastatud asjaoludes. Kaebaja ei ole välja toonud, mida ta peab silmas koerte halva seisukorra all. Ei ole usutav, et koerte seisukord on muutunud halvaks ajast, mil koerad toimetati varjupaika. Koerad võeti kaebajalt ära põhjusel, et kaebaja ei taganud neile vajalikku hoolitsust ega tingimusi. Arvestades, et koerad ei ole viibinud varjupaigas pikka aega, on koerte halb seisukord seotud pigem koerte seniste tingimustega kaebaja juures.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.XX esitas 13.09.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 27.08.2021 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Koerte võõrandamisega alustamine on uus asjaolu, mida 06.07.2021 taotluse ajal ei esinenud. Samuti ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise põhjuseks olla asjaolu, et omandiõigusega seonduv küsimus tuleb lahendada tsiviilkohtus. Kui vaidlus lahendatakse tsiviilkohtus, tuleb kohtul hinnata, kas koerte valdus võeti ära seaduslikult või mitte (asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg 3). Selleks tuleb lahendada küsimus, kas koerte võõrandamine asendustäitmise käigus on põhjendatud või mitte. Kui kohus praeguses asjas leiab, et 18.06.2021 ettekirjutus tuleb tühistada, ei olnud koerte võõrandamine seaduslik. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutub kohtulahendi hilisem täitmine võimatuks. Menetlusökonoomika põhimõttega oleks vastuolus, kui paralleelselt toimuks kaks vaidlust haldus- ja tsiviilkohtus. Tsiviilvaidluse lahendus on olulises osas seotud praeguse kohtumenetluse tulemusega. Määruses on jäetud käsitlemata määruskaebuse esitaja 25.08.2021 menetlusdokumendi p-s 2.6 ja lisas 1 esitatud andmed, mille kohaselt puudutatud isik ei vaja koerte ülalpidamiseks määruskaebuse esitajalt abi. Seetõttu ei saa koerte võõrandamise peatamist pidada koormavaks. Tegemist on uue asjaoluga. PTA heidab määruskaebuse esitajale ette pehme võrkaia kasutamist, kuid fotodelt ja videotelt on näha, et tegemist on jäiga aiaga. Seda asjaolu ei ole 07.07.2021 määruses käsitletud. Uue elukoha üürimine on oluline asjaolu, mis omab vaidluse lahendamisel tähtsust. Koerad hakkaksid viibima määruskaebuse esitaja uues kodus, kus on piisavalt ruumi nende pidamiseks. Kaebajale ei antud võimalust halduskohtu määruse p-s 14 esitatud küsimustele vastata. Kohtumäärus on üllatav. Loomaarsti kaasamise taotluse rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud. Kaebajale tuleb võimaldada koguda tõendeid enda väidete kinnituseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 7(11)
3-21-1500
12.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
13.Halduskohus kohaldas 07.07.2021 määrusega esialgset õiguskaitset osas, mis puudutab viidatud määruse p-s 1 nimetatud koerte (18 täiskasvanud koera ja 5 kutsikat) hukkamise keelamist. Selles osas kehtib esialgne õiguskaitse haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Seega on 13.08.2021 esialgse õiguskaitse taotluse p-s 1 taotletud abinõu (14 koera hukkamise keelamine) haldusasjas kohaldatud. Määruskaebuse menetluses on vaidluse all taotluse p-des 2–4 sätestatud abinõu kohaldamine, s.o 14 koera võõrandamise ja kastreerimise/steriliseerimise keelamine ning kaebaja tellitud loomaarsti lubamine vaadata üle tema varjupaigas asuvad koerad.
14.Vaidlustatud ettekirjutusega kohustati kaebajat võõrandama 18.06.2021 ettekirjutuse resolutsiooni p-s 1 nimetatud loomad hiljemalt 25.06.2021 Varjupaikade MTÜ-le. Kuna kaebaja ettekirjutust ei täitnud, kohaldas PTA asendustäitmist ning võõrandas loomad ise Varjupaikade MTÜ-le (vt LoKS § 642 lg 2). Halduskohtule esitatud kaebuse eesmärk on koerte tagasisaamine. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik nii ettekirjutuse tühistamine kui asendustäitmise tagajärgede kõrvaldamine. Halduskohus saab otsusega keelata haldusorganil asendustäitmise rakendamise või teha ettekirjutuse asendustäitmise (koerte varjupaigale võõrandamise) tagajärgede kõrvaldamiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 109, HKMS § 5 lg 1 p-d 3 ja 5). Kaebaja põhjendatud huvi korral on halduskohtul võimalik teha kindlaks asendustäitmise rakendamise õigusvastasus või selle rakendamist välistav asjaolu (HKMS § 5 lg 1 p 6), nt ettekirjutuse nõuetekohane täitmine. Vaidluses asendustäitmise üle on halduskohtul võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset (Riigikohtu 17.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 16 viitega otsusele asjas nr 3-3-1-72-14, p 15).
15.LoKS § 642 lg 1 näeb ette, et kui loom ei ole LoKS § 64 lg-s 4 nimetatud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul võõrandatud või hukatud, korraldab PTA loomapidaja kulul looma võõrandamise LoKS-s sätestatud juhul ja korras või loomapidaja kulul looma hukkamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses asendustäitmise kohta sätestatud korras. LoKS § 642 lg 1 sätestab, et lemmiklooma võõrandab PTA isikule, kes asendustäitmise korras seda looma pidas. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt toimetati loomad pärast 04.06.2021 menetlustoimingute tegemist Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaika. Seega tulnuks kaebajal asendustäitmise vältimiseks esmalt esitada enne 25.06.2021 esialgse õiguskaitse taotlus 18.06.2021 ettekirjutuse p-de 1 ning 2 kehtivuse või täitmise peatamiseks. Kuna kaebaja ei täitnud hiljemalt 25.06.2021 ettekirjutuse p-i 1 ega võõrandanud koeri Varjupaikade MTÜ-le, tegi seda asendustäitmise korras PTA, võõrandades loomad kolmandale isikule 01.07.2021. Selle vältimiseks oli kaebajal võimalik esialgse õiguskaitse korras taotleda asendustäitmise (sunnivahendi) keelamist. Halduskohtule kaebuse esitamise ajaks olid koerad asendustäitmise korras võõrandatud ning nende omandiõigus läinud üle kolmandale isikule. Praegu oleks kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiv täiendav nõue kohustada PTA-d kõrvaldama asendustäitmise tagajärjed, s.o koerte võõrandamine kolmandale isikule. Kuigi koerte võõrandamistehing on tsiviilõigusliku iseloomuga, tuleb arvesse võtta seda, et tehingu tegemise ajendiks on PTA poolne asendustäitmise rakendamine. Seega saaks ringkonnakohtu hinnangul tagajärgede kõrvaldamise nõude, s.o haldusakti tagasitäitmise raames kohustada 8(11)
3-21-1500 vastustajat kõrvaldama ka sellised tagajärjed, mis tulenevad PTA ja kolmanda isiku vahel sõlmitud võimalikust tsiviilõiguslikust lepingust. PTA 01.07.2021 teatis ei ole haldusakt, mille vaidlustamine oleks võimalik tühistamisnõudega. Tegemist on PTA poolse teavitusega asendustäitmise rakendamisest. Eelnevalt kirjeldatud osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi täiendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
16.Esialgse õiguskaitse abinõu peab seonduma põhivaidluse esemega. Kuna koerte omandiõigus on Varjupaikade MTÜ-le üle läinud, ei ole võimalik esialgse õiguskaitse korras keelata kolmandal isikul ega PTA-l koerte võõrandamist. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kohane esitada täiendavalt tagajärgede kõrvaldamise nõue. Kaebajal on sellise nõude raames võimalik esitada samasisuline esialgse õiguskaitse taotlus. Esialgse õiguskaitse vajadus on kiireloomuline, sest koerte võõrandamisega on juba alustatud ning üldteada on asjaolu, et varjupaikade eesmärk on leida loomadele uus kodu ja sellel eesmärgil võõrandada koerad uutele omanikele koos eelneva steriliseerimise/kastreerimisega. Seetõttu hindab ringkonnakohus kaebaja väiteid vaatamata kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalike nõuete esitamata jätmisele.
17.Kaebaja hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, sest kolmas isik (Varjupaikade MTÜ) on asunud koeri kohtumenetluse kestel võõrandama ning kaebaja on nüüdseks oluliselt parandanud loomade pidamise tingimusi.
18.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on kolmandal isikul võimalik koerad võõrandada uutele omanikele. Olukorras, kus halduskohus peaks kaebuse rahuldama, võib kohtulahendi täitmine, s.o koerte kaebajale tagastamine muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seejuures ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebaja võimalus esitada koerte uute omanike vastu tsiviilõiguslik nõue. Võimalik hilisem kahju hüvitamise nõude esitamine esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista, sest sellega ei ole kaebuse eesmärki võimalik saavutada.
19.Kaebuse perspektiiv ei ole uute asjaolude valguses suurenenud. Koerte omandiõigus on läinud üle varjupaigale. Kolmandal isikul oli pärast halduskohtu 07.07.2021 määruse tegemist õigus asuda koeri võõrandama uutele omanikele. Seega ei too määruskaebuse rahuldamist kaasa see, et kolmas isik on avaldanud kuulutused koerte võõrandamiseks. Koertele võimalikult kiire uue kodu leidmine on nende heaolu seisukohalt vajalik (vt ka loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 15).
20.Kaebajale heidetakse ette loomapidamisnõuete rikkumist. Etteheited puudutavad nii koerte elutingimusi kui nende tervislikku seisundit. Kuigi kaebaja selgitas, et on asunud parendama koerte elutingimusi ning üürinud maja Rootsis, ei anna see alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vaidlustatud ettekirjutuse põhjendused viitavad sellele, et kaebaja on pikema aja jooksul hoidnud talle kuulunud koeri kitsastes ruumides ning halbades tingimustes ja mõnel juhul ka transpordipuurides. Veenvad ja eluliselt usutavad ei ole kaebaja väited, et ta paigutas koerad tuppa üksnes selleks, et viibida ajutiselt eemal. Kuigi kaebaja on asunud koerte pidamistingimusi parandama, selgus PTA ametnike 26.07.2021 korraldatud ülevaatusel, et rajatud kennel ei vasta endiselt loomade pidamiseks vajalikele nõuetele (vt ka dtl-d 137 ja 138). Täiendavaid tõendeid selle kohta, et kaebaja tehtud muudatused on sobivad koerte jätkuvaks kasvatamiseks, ei ole haldusasjas seni esitatud. Kaebaja sobivust loomapidajana tuleb hinnata kogumis, arvestades kõiki loomade heaolu tagamiseks vajalikke aspekte, sest kaebajale heidetakse ette ka seda, et temalt ära võetud koerad olid halvas füüsilises seisus (vt ka kaebuse lisa 39 ja dtl 151). Selles osas ei nähtu uute asjaolude ilmnemist võrreldes 07.07.2021 halduskohtu määruses tuvastatuga. Seega, kuigi kaebaja on avaldanud valmisolekut soetada 9(11)
3-21-1500 suuremad kuudid ning rajada vajalik äravool, ei väära üksnes osade tingimuste parendamine PTA varasemaid järeldusi tervikuna.
21.Kaebaja selgitused maja üürimise kohta Rootsis ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja ei ole tõendanud, et maja üürileandja on teadlik ning lubab pidada majas nii suurel hulgal koeri. On ebaselge, kuidas peab kaebaja võimalikuks koerte Rootsi transportimist. Maja üürimine ei kõrvalda veenvalt PTA kahtlusi, et vaidlusaluste koerte pidamistingimused, sh nende tervislik seisund olid viletsad. Kaebaja on küll 18.08.2021 seisukohale lisanud tõendi kokkuleppe kohta Rootsi loomaarstiga, ent eelkokkulepe ei garanteeri seda, et koerte iganädalane tervisekontroll ka tegelikkuses aset leiab, võttes mh arvesse, et PTA ettekirjutuse kohaselt oli ühel emasel koeral vähemalt ühe kuu vanune ravimata reieluu murd. Kaebaja väited ei anna piisavat veendumust ka selles, millises asukohas plaanib kaebaja koeri kasvatada. Kaebaja on küll asunud tegema parendusi Pada-Arukülas, ent selgitab samal ajal, et elab praegu Rootsis ning plaanib koeri pidada seal.
22.Kaebaja huvi ei kaalu üles avalikku huvi. Kuigi koerte kaebajalt ära võtmine ja võõrandamine riivab kaebaja omandiõigust, tuleb avaliku huvina arvestada loomade kaitset tegevuse eest, mis võib ohustada loomade tervist või heaolu (LoKS § 1 lg 1). Vältida tuleb põhjendamatuid kannatusi loomade vaimsele ja füüsilisele tervisele. Lemmikloomade pidamisele on sätestatud kõrgendatud nõuded (LoKS ptk 21; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus asjas nr 3-19-1719, p 33). Praeguseks tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et loomade tervis ja heaolu võivad kaebaja juures viibides olla ohus. Arvesse tuleb võtta loomade vajadust vältida halva kohtlemise kordumist. Eelneva tõttu ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine ka osas, mis puudutab koerte kastreerimise/steriliseerimise keelamist.
23.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik selleks, et kaebaja saaks saata enda tellitud loomaarsti koerte seisukorraga tutvuma. Kaebaja selgitustest nähtuvalt soovib ta seda teha selleks, et koguda tõendeid enda väidete kinnituseks. Seega on tegemist tõendite kogumise taotlusega, mille osas tuleb halduskohtul võtta seisukoht asja sisulisel menetlemisel. Kuigi halduskohus märkis vaidlustatud määruses, et kohtumenetluse käigus saab vastustajalt nõuda välja kõik asjassepuutuvad tõendid, sh varjupaigas osutatud veterinaarabi andmed, ei ole välistatud, et asja menetlemise käigus tekib vajadus kaasata menetlusse sõltumatu loomaarst, sh kaebaja vastuväidete tõendamiseks.
24.Eelnevast tulenevalt jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.08.2021 määrus muutmata. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt täiendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
25.Määruskaebuse esitamisel on 14.09.2021 tasutud riigilõiv 15 eurot. RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. RLS § 12 lg-s 1 on sätestatud, et riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel (RLS § 12 lg 2).
10(11)
3-21-1500 Kaebajal tuleb RLS § 12 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul esitada ringkonnakohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tasumiseks koos pangarekvisiitidega, kuhu soovitakse enamtasutud summa tagastamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.