3-21-2054 X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 8. septembri 2021. a ettekirjutuse nr 09-353-21/049-2 tühistamiseks ning Põllumajandus- ja Toiduameti kohustamiseks anda kõik ära võetud loomad X-le tagasi Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja Peeter Milvere
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2021. a määruse peale asjas nr 3-21-2054 menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna halduskohtu 23. septembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2054 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 11.08.2021 ja 23.08.2021 kontrollkäigud loomapidamiskohas Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere külas Andu-Papi maaüksusel, mille käigus tuvastasid järelevalveametnikud loomad, kelle pidamise tingimused ei vastanud loomakaitseseadusest (LoKS) tulenevatele nõuetele. Loomapidamiskohas peeti kokku 31 koera, kellest 29 koera olid elumajas ja 2 koera kuuris.
2.PTA võttis 11.08.2021 üle 29 koera ja 6 vuti nõuetekohase pidamise kohustuse ning 23.08.2021 kahe koera nõuetekohase pidamise kohustuse ning paigutas loomad loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kuna loomade jätmine loomapidamiskohta ohustas loomade elu ja tervist. Loomade omanik on X.
3.X esitas 18.08.2021 PTA-le kirjalikud vastuväited 11.08.2021 protokollis toodud seisukohtadele.
3-21-2054
4.PTA tegi 08.09.2021 ettekirjutuse nr 09-353-21/049-2, millega kohustas LoKS § 642 lg 2 alusel X võõrandama loomapidamiskohas viibinud 31 koera ja 6 vutti Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaigale hiljemalt 10.09.2021 kell 15.00. Ettekirjutuses sisaldub hoiatus, mille kohaselt rakendab PTA X-le ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses ette nähtud korras ja täidab ettekirjutuse ise või korraldab selle täitmise kolmandate isikute poolt, seejuures jäävad asendustäitmise eeldatavad kulud summas 6000 eurot X kanda. Loomade pidamise tingimused ei vasta LoKS nõuetele. Loomapidamiskoha hoovis olid püsti asetatud traatrulli sees kaks 2-kuust kõhna kutsikat. Kutsikatel ei olnud vihma ega päikese eest varjumisvõimalust. Kuur oli täis loomadele ohtlikke esemeid (karjuselint; tühjad, teravate servadega konservipurgid; ehituspraht). Kahele koerale oli magamiseks üks magamisase. Majas peetud kutsikad olid tagumises toas, mille põrand oli kaetud räpaste kaltsude ja loomade väljaheidetega. Ka teistes ruumides oli näha loomade väljaheiteid ja uriiniloike. Õhk majas oli läppunud ning kõrge ammoniaagi kontsentratsiooniga. Elumajas ei olnud loomadel juurdepääsu joogiveele. Loomad olid kõhnunud ja halvas seisundis. Loomaarsti ülevaatus kinnitas, et koerad ei olnud saanud piisavalt toitu ja olid kahhektilised ning veetustunud. Loomade näljas hoidmist kinnitas neile toidu pakkumine varjupaigas, sest loomad ahmisid toitu. Lisaks koertele peeti puuris kuut vutti, kellel ei olnud ligipääsu söögile ega joogile. Veterinaari ülevaatus kinnitas, et vutid olid näljased ja jootmata. Kuna vuttide puuri põrand oli väljaheiteid täis, olid lindude küüniste külge moodustunud kivistunud väljaheidete klombid. Loomapidajal puudub teave loomapidamiskohas olnud loomade vaktsineerimiste kohta ning ta esitas ainult 10 koera vaktsineerimisdokumendid. Üks koertest hoidis tagumisi käppasid ebaloomulikult ning tal oli raskuseid käimisega. Lisaks oli koer väga kõhn. Loomapidaja selgitas, et koer oli end vigastanud 12.05.2021 ning 13.05.2021 käis ta koeraga loomakliinikus, kus kahtlustati vaagnatraumat. Koerale määrati valuravi ning soovitati pöörduda ortopeedi vastuvõtule. Loomapidaja ei järginud loomaarsti soovitust. Koertel tuvastati silmahaigused, silmade kaasasündinud patoloogia ja nägemise kaod. Mõnel koeral oli peapiirkonnas märgata vanu ja erinevas paranemisjärgus kakluse haavu, mille tagajärjel võisid silmavigastused tekkida. Haavad loomade peapiirkonnas viitavad sellele, et nad on pidanud konkureerima ning võitlema toidu ja/või territooriumi pärast ning on tekitanud üksteisele kehavigastusi. Loomapidamiskohas esinevad tõsised rikkumised ning loomade jätmine sinna ohustab nende elu ja tervist. Loomapidaja vastuväited on põhjendamata.
5.X esitas 09.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 08.09.2021 ettekirjutuse loomade võõrandamiseks tühistamiseks, PTA kohustamiseks andma X-le ära võetud loomad tagasi ja loomade äravõtmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastustaja väited loomade mittenõuetekohasest pidamisest on põhjendamata ega ole tõendatud. Loomade elu ja tervis ei olnud ohus ning loomade äraviimine ja uude asukohta paigutamine ei olnud põhjendatud. Sellega rikuti kaebaja kui loomapidaja õiguseid. Kaebaja omand (vt ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 3) on ilma õigusliku aluseta tema valdusest ära viidud. PTA-l on kohustus loomad viivitamatult kaebajale tagastada.
6.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada PTA 08.09.2021 ettekirjutuse kehtivus kuni haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
2(5)
3-21-2054
7.Tallinna Halduskohtu 07.07.2021 määrusega rahuldati ajutiselt X esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati PTA 08.09.2021 ettekirjutuse nr 09-353-21/049-2 kehtivus kuni 10.10.2021 (resolutsiooni p 1).
8.X esitas 15.09.2021 Tallinna Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtumenetluse ajal võimaldada talle kuuluvate loomade külastamist järgmistel tingimustel: a) kaebajal on õigus loomi külastada vähemalt tund aega ja viis korda nädalas (igal tööpäeval); b) kaebaja peab külastamise soovist PTA-d ette teavitama üks tööpäev, mille järel peab PTA viivitamatult teavitama loomade asukohast ning kellaajast vahemikus 09.00 kuni 17.00, mil kaebajal on õigus loomi külastada. Kaebaja on jätkuvalt loomade omanik ning soovib neid esimesel võimalusel näha ja edaspidi regulaarselt külastada. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Isegi kui PTA etteheited vastaksid tõele, puudub negatiivne mõju avalikule huvile või kolmandate isikute õigustele, kui kaebaja saab lemmikloomi külastada. Puudub oht loomade heaolule, kuna loomad on PTA valduses ja hoole all. Külastusõiguse puudumisel on pidev ja igapäevane negatiivne mõju kaebajale, sest tal ei ole võimalik loomi näha ja veenduda, et nende heaolu oleks tagatud. PTA on loomad viinud varjupaika Kilingi-Nõmmele (MTÜ Aita Mind Koju). Facebooki lehelt nähtub, et kaebajalt ära võetud koerte jaoks pole vajalikke aedikuid ja kuute. Varjupaigapidaja on 09.09.2021 teinud sotsiaalmeedias postituse, milles annab teada, et kogutakse raha aedikute ja materjali jaoks ning vajatakse abikäsi nende ehitamiseks (vt ka 10.09.2021 postitus). Kaebaja mõistab, et varjupaigal ei pruugi olla rahalisi vahendeid kõige vajaliku ehitamiseks, kuid PTA peab säilitama loomade heaolu ka loomapidaja kohustuste ülevõtmisel. Kaebaja esitas kohtule kaebuse 09.09.2021 tööpäeva lõpus ning kohus võttis kaebuse menetlusse 10.09.2021. Samal päeval on MTÜ Aita Mind Koju teinud sotsiaalmeedias postituse, kus annab avalikult teada, et kaebaja esitas kohtule kaebuse. Seega edastas PTA kolmandale isikule andmeid kaebuse esitamise kohta. Lisaks on varjupaigapidajale teada, kellele loomad kuuluvad. PTA ametnikud on ebaseaduslikult edastanud kolmandale isikule kaebaja isikuandmeid. PTA ametnike senine käitumine ei tekita kaebajas usaldusväärsust haldusorgani ja ametnike tegevuse suhtes.
9.PTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Loomade varjupaigas vaatas kvalifitseeritud veterinaar koerad 21.09.2021 üle. Äravõetud loomad on kahhektilised, alakaalulised ja alatoitluses ning arglikud/agressiivsed. Suur osa koeri on võimalik üle vaadata vaid narkoosis, koertel on kaklusjäljed ja armid, inimeste lähedus tekitab neis hirmu ning loomadel on sise- ja välisparasiidid. Kaebajal puudus selge ülevaade, kui palju tal loomi oli. Loomadel puudus juurdepääs puhtale joogiveele, neile ei võimaldatud vajalikus koguses sööta ja joogivett ning nende pidamiseks puudus kohane mikrokliima ja ruum. Toimus loomadele kannatusi põhjustav aretustegevus. Vuttide puur oli väga räpane ning nende küüniste külge olid kleepunud klombid. Kaebaja ei hoolinud loomade heaolust ja tervisest. Koerte külastamise võimaldamine tooks kaasa rikutud psüühikaga loomadele täiendavaid kannatusi. Kuna vutte ei ole tõenäoliselt võimalik külastada ilma koerte juurde minemata, ei ole ka nende külastamise võimaluse andmine otstarbekas.
3(5)
3-21-2054
10.Tallinna Halduskohtu 23.09.2021 määrusega jäeti X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest ei ole äratuntav, millised negatiivsed tagajärjed saabuvad kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. PTA vastusele lisatud üleandmis-vastuvõtmise aktidest nähtub, et kõikide kaebajalt äravõetud loomade nõuetekohase pidamise kohustus on PTA poolt üle võetud ning loomad on antud Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaigale. Taotluses viidatud Facebooki postituses on kirjas, et loomad on jätkuvalt PTA lepingujärgses hoius ja saavad sealt liikumist alustada oktoobris, mistõttu on MTÜ-l Aita Mind Koju piisavalt aega 10 aediku ja kuudi ehitamiseks. Veterinaari kokkuvõttest nähtub, et loomad on Pärnu varjupaigas paigutatud eraldi aedikutesse või koertemajja, neil on oma kuudid ja neid toidetakse kvaliteetse toiduga. Ei ole alust arvata, et loomad ei saa oma praeguses viibimiskohas piisavalt hoolt ja terviseseisundile vastavat abi. Isegi kui esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, ei kaalu kaebaja huvi üles avalikku huvi. Kuigi koerte äravõtmine riivab kaebaja omandiõigust, tuleb avaliku huvina arvestada loomade kaitset tegevuse eest, mis võib ohustada loomade tervist või heaolu (LoKS § 1 lg 1). Vältida tuleb põhjendamatuid kannatusi loomade vaimsele ja füüsilisele tervisele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2021 määrus nr 3-21-1500, p 22). Lemmikloomade pidamisele on sätestatud kõrgendatud nõuded (LoKS ptk 21; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus asjas nr 3-19-1719, p 33), kuid arvestades loomade äärmiselt halba tervislikku seisukorda ning vaidlustatud ettekirjutuses kirjeldatut, ei saa loomade pidamist kaebaja poolt pidada nõuetekohaseks. Praeguseks tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et loomade tervis ja heaolu olid kaebaja juures viibides ohus. Arvesse tuleb võtta vajadust vältida halva kohtlemise kordumist. Loomade niigi häiritud psüühikast tingitult võib kaebaja külastus tuua loomadele kaasa täiendavaid kannatusi.
MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED
11.X esitas 28.09.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 15.09.2021 määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Iga hetk, mil kaebaja ei saa koertega koos olla või neid külastada, riivab tema omandiõigust. Kohtumenetlus võib kolmes kohtuastmes kokku kesta paar aastat. Bordercollie keskmine eluiga on 12–14 aastat. Selle aja jooksul kaebajalt äravõetud aega koertega ei ole võimalik hiljem heastada. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Ettekirjutuse tegemiseks puudus õiguslik ja faktiline alus. Kaebaja loomade tervis või elu ei olnud ohus. Jääb arusaamatuks, milles seisneb avalik huvi. Alusetu on halduskohtu seisukoht, et kaebaja külastus võib tuua loomadele kaasa täiendavaid kannatusi. Kohtumenetlus on alles algfaasis ning vastustaja ei ole esitanud tõendeid, et kaebaja oleks oluliselt rikkunud loomapidamisnõudeid. Puudub negatiivne mõju avalikule huvile või kolmandate isikute õigustele. Loomad on PTA valduses ja hoole all. Külastusõiguse puudumisel ei ole kaebajal võimalik veenduda, et loomade heaolu on tagatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 4(5)
3-21-2054 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
13.Kaebaja eesmärk on saada temalt ära võetud loomad tagasi. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja vaidlustanud PTA 08.09.2021 ettekirjutuse, mille kehtivus on esialgse õiguskaitse korras peatatud ajutiselt kuni 10.10.2021. PTA on 30.09.2021 esitanud vastuväite esialgse õiguskaitse kohaldamisele, mistõttu tuleb halduskohtul lahendada esialgse õiguskaitse taotlus ka edasise kohtumenetluse ajaks. Külastusõiguse tagamine kaebajale kaebuse eesmärgi saavutamist ei võimalda.
14.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui kaebus rahuldatakse ja koerad ning vutid antakse kaebajale tagasi – selle eelduseks on nende äravõtmise õigusvastasus –, on kaebaja kohtumenetluse ajaks kaotanud võimaluse koera- ja vutipidamisega kaasnevate hüvede kasutamiseks ja loomaomaniku ja looma vahelise emotsionaalse sideme. Kaebaja õigusi ei ole võimalik täiel määral taastada kaebuse rahuldamise järel. Üksnes kaebaja omandi säilimine nii, et loomadele tagatakse varjupaigas piisav heaolu, ei ole seega kaebaja õiguste kaitseks piisav. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta aga loomade heaolu tagamise vajadus. Isegi kui kaebaja loomad viiakse oktoobrist alates MTÜ Aita Mind Koju varjupaika, nähtub kaebaja esitatud tõenditest, et seda ei tehta enne, kui koertele on olemas elamiseks vajalikud aedikud ning kuudid. Esialgse õiguskaitse taotluses ei ole veenvalt ära näidatud, et koerad võidaks viia uude varjupaika ilma, et seal oleks koerte pidamiseks sobivad tingimused.
15.Kaebuse eduväljavaadete hindamine eeldab tõendite kogumist ja neile hinnangu andmist. Olukorras, kus menetlusosalistel on veel võimalik halduskohtule tõendeid esitada, pole kaebust alust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Siiski ei ole kaebuse eduväljavaated praeguses menetlusstaadiumis ka suured. Kaebajale heidetakse ette loomapidamisnõuete rikkumist. PTA 08.09.2021 ettekirjutusest nähtub, et etteheited seonduvad nii loomade elutingimuste kui ka tervisliku seisundiga. Ettekirjutuses on põhjalikult selgitatud ebakohaseid tingimusi, milles kaebaja loomi pidas ning loomade terviseseisundit kontrollkäigu teostamise ajal. Seejuures puudus loomadel ettekirjutuse kohaselt vajalik juurdepääs joogile ja söögile. Veterinaari kokkuvõttest nähtub, et kaebajalt ära võetud loomade tervist on oluliselt kahjustatud ning neil on märkimisväärsed tervisehädad (PTA 23.09.2021 vastuse lisa; vt ka PTA 17.08.2021 protokoll). Lisaks on mitmed koerad agressiivsed või nii hirmunud, et kardavad inimese lähedust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega eluliselt usutavaid väiteid, et veterinaari kokkuvõttes ja vastustaja poolt tehtud järeldused oleksid ekslikud. Kaebaja leiab ekslikult, et vastustaja ei ole esitanud loomapidamisnõuete rikkumise kinnituseks tõendeid. Haldusakti väiteid kinnitavad 21.09.2021 AO allkirjastatud akt ja PTA vastusele kaebusele lisatud protokollid.
16.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist õigustab kaebuse ebaselgete eduväljavaadete korral ülekaalukas avalik huvi. Praegusel juhul ei kaalu kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks üles avalikku huvi. Halduskohus on avaliku huvi õigesti määratlenud. Loomade tervis ja heaolu on avalikes huvides. Loomadele on vaja tagada turvaline ning nende tervise ja heaolu nõuetele vastav keskkond (LoKS § 1 lg 1 ja § 3 lg 2). Kui veterinaari hinnang, et loomade vaimne seisund on halb, sh on osad loomad inimeste suhtes kartlikud, on õige, võib kaebaja poolt nende külastamine kahjustada loomade emotsionaalset seisundit ja kutsuda hirme ja sellega kaasnevat agressiivsust uuesti esile.
17.Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.