Xi kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 18.06.2021 ettekirjutuse nr 5-1/1607 ja 01.07.2021 asendustäitmise rakendamise ja loomade võõrandamise teatise nr 5-1/1644 tühistamiseks ning Põllumajandusja Toiduameti kohustamiseks anda Xile üle 14 täiskasvanud koera ning 14 koera ravi tõendavad dokumendid
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja Peeter Milvere Kolmas isik – Varjupaikade MTÜ
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.01.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) sai 04.06.2021 vihje, et Xxxxxxxxxx kinnistul Xxxxxxxxxxxx (loomapidamiskoht) rikutakse loomade nõuetekohase pidamise tingimusi. Võttes aluseks korduvalt PTA-le laekunud teavet võimaliku lemmikloomade pidamise nõuete rikkumise kohta Xi poolt, teostas PTA 04.06.2021 järelevalvetoimingu eesmärgiga kontrollida peetavate loomade heaolunõuete tagamist nende pidamisel.
3-20-1500
2.PTA järelevalveametnikud sisenesid 04.06.2021 kell 17.50 kontrolli loomapidamiskohta. Menetlustoimingu käigus tuvastati järgmised asjaolud:
tegemiseks
2.1.Talumajas oli 18 suurekasvulist koera ja 5 ühe pesakonna kutsikat.
2.2.Loomade pidamisruumi mikrokliima (õhk) viitab oma organoleptilistelt omadustelt organismile potentsiaalselt surmavalt mürgiste gaaside ülemäärasele sisaldusele. Nimetatud asjaolu on vastuolus loomakaitse seaduse (LoKS) § 52 lg-ga 2, mis sätestab, et lemmiklooma pidamiseks kasutatav ruum peab olema loomale ohutu.
2.3.Vähemalt 8 suurt koera peeti transpordipuurides, mis on keelatud ning ei ole piisav loomade loomuomase liikumisvajaduse rahuldamiseks. Vastavalt LoKS § 3 lg 2 sätestatule peab loomapidaja võimaldama loomale looma liigile ja eale kohase ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ning muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.
2.4.Loomade pidamiseks kasutatava talumaja põrandad oli kaetud uriini ja väljaheidetega, mis viitab, et loomade eest ei hoolitseta regulaarselt. Põllumajandusministri 24.07.2008 määrus nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded" (edaspidi määrus nr 76) § 3 sätestab, et lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand või põhi tuleb hoida puhtana.
2.5.Koertel esines haavu erinevates kehapiirkondades, sidekoelised paksendid küünar- ja kannaliigese piirkonnas viitavad sellele, et loomad on pikalt lamanud piiratud liikumisega ebahügieenilistes ning nõuetele mitte vastavates puurides. Ühel emasel koeral oli ravimata reieluumurd. Selline loomade seisund on vastuolus LoKS § 51 lõikega 1, mis kohustab kontrollima lemmiklooma tervist ja heaolu regulaarselt ning kõrvalekallete tuvastamisel rakendama viivitamata meetmeid tervise ja heaolu parandamiseks ja määruse 76 § 7 lg 1 mis sätestab loomapidaja kohustuse, et lemmikloomade rühmaspidamisel tuleb teiste loomade suhtes agressiivselt käituvat või neile muul viisil ohtu põhjustavat lemmiklooma pidada teistest loomadest eraldi.
2.6.Veterinaari ülevaatuse läbinud koerte üldine konditsioon ja füüsilised vigastused viitavad sellele, et suur osa loomi pole saanud piisavas koguses ja kõiki eluks vajalikke toitaineid/vitamiine/mineraale sisaldavat toitu. Suurem osa koeri oli visuaalselt alatoitumuses, mis on vastuolus LoKS § 3 lõikega 1, mis sätestab loomapidaja kohustuse võimaldada lemmikloomale kohases koguses sööta.
2.7.Loomade söögi- ja jooginõud olid räpased, nende arv ja paigutus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. LoKS § 52 lg 3 kohaselt peavad lemmiklooma söötmise ja jootmise vahendid olema paigutatud ruumis või ehitises nii, et sööda ja joogivee saastumise risk oleks minimaalne. Määrus 76 § 7 lg 3 sätestab, et lemmikloomade rühmas pidamise korral peab söötmis- ja jootmisvahendeid olema nii palju, et kõik rühma kuuluvad loomad mahuksid sööma ja jooma ühel ajal, mida tuvastatud olukord ei võimaldanud. Määrus 76 § 6 lg 2 kohustab lemmikloomale tagama pideva puhta joogivee kättesaadavuse.
3.Järelevalvetoimingu tulemusena toimetati loomad LoKS § 64 lg 3 alusel loomapidamiskohast ära ning paigutati Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaika.
4.PTA kohustas 18.06.2021 ettekirjutusega nr 5-1/1607 Xi võõrandama 04.06.2021 PTA poolt loomapidamiskohustuse ülevõtmise raames pidamiskohast ära toimetatud 18 täiskasvanud koera (märgistusnumbritega: 972270000357757; 250269811220050; koer nr 3 (sündinud 10.01.2017): registreeritud varjupaigas tähistusega ’’61621,Cirus’’; 953010003389885; 953010004641319; 953010004641438; 972270000346512; 972270000357812; 953010004641284; 981098106176367; 953010004641307; 953010003389891; 972270000357407; 958000001537613; 978101082791780; 978101082791015; 978101082791237; 978101082791994) ning kiibistamata 5 kutsikat (registreeritud varjupaigas tähistustega 61629 2(14)
3-20-1500 (emane), 61630 (isane), 61631 (isane), 61632 (isane), 61634 (isane)) LoKS § 64 lg 3 alusel hiljemalt 25.06.2021 Varjupaikade MTÜ Tallinna Varjupaigale. Sama ettekirjutusega kohustas PTA loomapidajat andma koos loomadega üle loomade identifitseerivad dokumendid, sh lemmikloomade vaktsineerimistunnistused ja nende ravi tõendavad dokumendid, kui need on olemas. Ettekirjutuses sisaldus ka asendustäitmise hoiatus, mille kohaselt korraldab loomade võõrandamise korrakaitseorgan asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras juhul kui loomad ei ole määratud tähtpäevaks võõrandatud. Lisaks menetlustoimingu käigus tuvastatud asjaolude kirjeldusele olid ettekirjutuse põhjendused järgmised:
4.1.Loomapidajat teavitati järelevalvetoimingutest, kuid kuna oli arvata, et loomapidaja kohale ei ilmu, siis tegemaks kindlaks loomade seisund ja tuvastada majas valitseva olukorra ohtlikkus, lõhkusid järelevalveametnikud maja külgakna ja eemaldasid pimendava katte. Selle tulemusena tuvastati, et pimendatud majas peeti lahtiselt orienteeruvalt 5–7 koera ning ülejäänud loomad asusid kinnistes kitsastes transpordipuurides. Katkisest aknast tuli hingematvat ammoniaagi haisu.
4.2.Loomapidaja jõudis loomapidamiskohta, kuid järelevalveametnikke majja ei lubanud. Loomapidaja tõi ühe suure koera jalutusrihma otsas aedikusse. Loom oli väga viletsas seisus ja liikus vaevaliselt (hiljem selgus, et tal oli ravimata kuuvanune luumurd).
4.3.Loomapidaja lasi katkisesse aedikusse jooksma 7 koera, kes hakkasid vastu aediku katkist võrkaeda üles hüppama. Läbirääkimiste tulemusena tõi loomapidaja ise koerad loomade transpordiks mõeldud autodesse. Järelevalveametnike jaoks oli oluline saada loomad kätte neile võimalikult vähe kahju tekitades.
4.4.Loomapidaja võimaldas teha fotod loomade passidest, kuid keeldus dokumente loovutamast.
4.5.Peale kõikide loomade paigutamist transpordiks ettenähtud autodesse, sisesenesid järelevalveametnikud loomapidaja loal loomade pidamise kohaks olnud majja. Loomi oli peetud väga räpastes tingimustes. Enamus loomadest olid viibinud pikalt kitsastes transpordipuurides. Loomadel puudus ligipääs joogiveele. Majas oli lämmatav ammoniaagihais. Puur, kus olid kutsikad, oli väga räpane.
4.6.Veterinaarne läbivaatus teostati 23 looma suhtes (18 täiskasvanud isendit, 5 maikuus sündinud kutsikat). Enamus loomadest ei ole saanud piisavas koguses ja kõiki eluks vajalikke toitaineid/vitamiine/mineraale sisaldavat toitu. 13 koeral tuvastati kahheksia (kurnatus ja kõhnus, mille korral organismi rasvavaru on kadunud, kahheksiat põhjustavad näkgus ja haigused). Kõik koerad olid ülevaatuse ajal tugevalt stressis ning karv oli määrdunud väljaheidete ja uriiniga. Haavad erinevates kehapiirkonadedes, sidekoelised paksendid küünar- ja kannaliigeste piirkonnas viitavad sellele, et loomad on pikalt lamanud piiratud liikumisega ebahügieenilistes ning nõuetele mittevastavates puurides. Kaheksal koeral oli nii pea kui ka turja piirkonnas erinevas paranemisjärgus haavad. Loomad on pidanud omavahel konkureerima ning võitlema ja tekitanud sellega üksteisele kehalisi vigastusi.
4.7.Koerad on pelglikud ja kardavad. Inimese puudutuste peale tihti võpatavad, sh siis kui puudutus on loomale nähtav. Tagumist kehaosa katsudes tõmbuvad maadligi ning püüavad kontakti vältida – kehakeelelt saadavad välja rahustavaid signaale, soovides vältida võimalikke konflikte (loomade reageerimine eelnevalt märgitud viisil viitab hirmule ja eelneva väärkohtlemise kogemusele). Kutsikate emal on vähemalt kuu vanune reieluu murd, mida ei ole ravitud.
3(14)
3-20-1500
4.8.Kutsikad on täis solkmeid ning kõhuõõne ümbermõõdud on suurenenud, mis viitab parasitaarsele nakkusele. Kolm koera on poeginud ja imetavad või on viimase 1–2 aasta jooksul poeginud. Nisad ja piimanäärmed on väga välja veninud, kohati vajavad kirurgilist sekkumist.
4.9.Kuna välisel vaatlusel hinnatavate asjaolude puhul oli kõigi koerte pidamistingimuste osas tuvastatavad olulised kõrvalekalded, millele lisandusid mõningatel loomadel ilmselgelt märgatavad kõrvalekalded terviseseisundis, on loomapidaja poolt rikutud kõiki LoKS § 3 lg-s 2 sätestatud loomapidamise põhinõudeid. Eelnevast tulenevalt tuleb loomi käsitada kui abitusse seisundisse jäetuid ning vastavalt LoKS §-le 4 on tegemist looma suhtes lubamatu teoga, mis tuleb viivitamatult lõpetada. Tegemist on LoKS nõuete olulise ja loomapidaja poolt korduva rikkumisega ning loomade pidamine kirjeldatud tingimustes võib otseselt ohustada nende elu ja tervist. Lisaks puudub PTA-le teadaolevalt loomapidajal kehtiv elamis- ja tööluba ning ta viibib Eestis ilma seadusliku aluseta. Seetõttu on paljasõnaline tema lubadus ehitada koertele varjumispaik.
5.Ettekirjutusega määratud tähtpäevaks X koeri Varjupaikade MTÜ-le ei võõrandanud. PTA teavitas 01.07.2021 teatisega nr 5-1/1644 Xi asendustäitmise rakendamisest ning 23 loomapidajale kuuluva koera Varjupaikade MTÜ Tallinna Varjupaigale võõrandamisest LoKS § 64 lg 3 ja 4 ja § 642 lg 1 ja 2 alusel.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 06.07.2021 Xi kaebus, milles kaebaja palus tühistada PTA 18.06.2021 ettekirjutus nr 5-1/1607 loomade võõrandamiseks ja PTA 01.07.2021 teatis asendustäitmise rakendamise ja loomade võõrandamise kohta ning kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTÜ-d andma Xile üle 18 täiskasvanud koera ning 5 kutsikat, samuti kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTÜ-d andma Xile üle kõik nimetatud koerte ravi tõendavad dokumendid. Ühes kaebusega esitas X esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata PTA-l ja Varjupaikade MTÜ-l eelnimetatud 23 koera hukkamine kohtuvaidluse ajal, samuti keelata koerte võõrandamine ning kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTÜd andma nimetatud koerad üle kaebajale, alternatiivselt üleandmiseks kohustamisele lubama kaebajal kohtuda oma koertega Varjupaikade MTÜ Tallinna Varjupaigas.
7.Kaebaja esitas 06.07.2021 kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse täienduse. Kaebaja palus ühistada PTA 18.06.2021 ettekirjutus nr 5-1/1607 loomade võõrandamiseks ja PTA 01.07.2021 teatis asendustäitmise rakendamise ja loomade võõrandamise kohta ning kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTÜ-d andma Xile üle 14 täiskasvanud koera märgistusnumbritega: 958000001537613 (Michael); 972270000346512 (Cleopatra); 953010003389891 (Max); ’’61621,Cirus’’ (Cirus); 953010003389885 (Esmeralda); 972270000357407 (Hadrion); 972270000357757 (Twisty); 972270000357812 (Brutus); 981098106176367 (Yogi Bear); 953010004641284 (Wolfa); 953010004641438 (Tesla); 953010004641307 (King); 250269811220050 (Pantera, PTA kasutab nimi Bonita); 953010004641319 (Sdata) ning kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTÜ-d andma Xile üle kõik eelloetletud 14 koera ravi tõendavad dokumendid. Kaebaja täpsustas esialgse õiguskaitse taotluse kohustamisnõuet ning palus kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTÜ-d andma Xile üle kohtuvaidluse ajaks eelnimetatud 14 täiskasvanud koera. Alternatiivselt ja juhul, kui kohus jätab rahuldamata taotluse eelnimetatud koerte üleandmiseks, palub kaebaja kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTÜ-d lubama Xil kohtuda koertega Varjupaikade MTÜ Tallinna Varjupaigas. Täiendavalt palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras keelata PTA-l ja Varjupaikade MTÜ-l eelnimetatud 14 täiskasvanud koera kastreerimine või steriliseerimine.
8.Kohus võttis 07.07.2021 määrusega kaebuse menetlusse PTA 18.06.2021 ettekirjutuse nr 51/1607 ja 01.07.2021 asendustäitmise rakendamise ja loomade võõrandamise teatise nr 5-1/1644 tühistamiseks ning PTA kohustamiseks anda Xile üle 14 täiskasvanud koera ning 14 koera ravi tõendavad dokumendid. Kohus tunnistas vastustajaks PTA ning kaasas kolmanda isikuna 4(14)
3-20-1500 Varjupaikade MTÜ. Sama määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja ajutiselt ning keelas PTA-l ja Varjupaikade MTÜ-l 23 koera hukkamine kuni 06.08.2021 ning jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse osas, millega kaebaja palus keelata koerte võõrandamine ja kohustada PTA-d ja Varjupaikade MTÜ-d andma kaebajale üle 14 eelpool nimetatud koera, samuti osas, milles kaebaja palus keelata nende 14 koera steriliseerimine ja kastreerimine.
9.PTA esitas 03.08.2021 vastuse kaebusele.
10.Kaebaja esitas 13.08.2021 (täiendatud 18.08.2021 ja 25.08.2021) halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata eelnimetatud 14 koera hukkamine, võõrandamine ja steriliseerimine või kastreerimine ning kohustada Varjupaikade MTÜ-d lubama loomaarstil nimetatud koerad üle vaadata.
12.Kohus määras 14.10.2021 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
13.Kaebaja ei nõustu PTA ettekirjutuses väidetuga ja leiab, et tegemist on õigusvastase ja ebaproportsionaalse haldusaktiga, mis sisaldab kaalutlusvigu ning mis põhineb ebaõigetel väidetel.
14.Kaebaja on loonud koerte pidamiseks sobivad tingimused, mis ületavad õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Koertele on loodud sobivad tingimused ilmastiku eest varjumiseks, piisavalt suur vaba ruum ja tugev aedik. Samuti on kaebaja tõendanud oma selget tahet ja piisavaid võimalusi selleks, et pakkuda oma koertele kõike eluks vajalikku. Kaebaja on sõlminud loomaarstiga iganädalaste visiitide tegemiseks kokkuleppe, millega on tagatud, et koerte tervis on regulaarse jälgimise abil pideva kaitse all ja hoitud isegi kõrgemal tasemel kui seda nõuab LoKS.
15.Ettekirjutused on tuvastatud vääralt järgmised faktilised asjaolud:
15.1.Puudus alus arvata, et kaebaja ei ilmu Xxxxxxxxxxxa kohale. Kaebaja oli COVID19 vaktsineerimisel ja saabus esimesel võimalus loomapidamiskohta. Juhul, kui PTA oleks kaebajat teavitanud ette plaanist tulla tutvuma koertega, siis kaebaja oleks saanud seda arvestada ja viibida samal ajal kohal.
15.2.Ebaõige ja tõendamata on ettekirjutuse väide, et loomade pidamisruumi mikrokliima viitas oma organoleptilistelt omadustelt organismile potentsiaalselt surmavalt mürgiste gaaside ülemäärasele sisaldusele. Loomade pidamiskohas ei toimunud mingit gaaside mõõtmist. Talumaja on tõesti väga vana ja vajab renoveerimist, mida kaebaja planeeribki teha. Koerad olid toas ajutiselt, kuna kaebaja viibis ise kodust eemal ning tal ei olnud valmis koerte aedik. Tänaseks on loomapidamisnõuded täidetud, seega puudub alus loomade võõrandamiseks.
15.3.Koeri ei peetud transpordipuurides, aga osad koerad olid ajutiselt transpordipuurides. Need koerad olid teistest eraldatud selleks ajaks, mil kaebaja viibis vaktsineerimisel. Tänaseks on kaebajal olemas kõik tingimused koerte kohaseks pidamiseks ja koeri saab eraldada erinevatesse aedikutesse selleks ajaks, mil kaebaja viibib lühiajaliselt eemal.
15.4.Väär on väide, et talumaja põrand oli kaetud uriini ja väljaheidetega. Koerad olid 04.06.2021 talumajas ajutiselt ning kaebaja ei saanud 04.06.2021 talumaja puhastada, sest PTA viis läbi asukohas menetlustoiminguid. Kaebaja kinnitab, et ta puhastas regulaarselt talumaja. 5(14)
3-20-1500 Loomaarst on kinnitanud valmisolekut koeri igal nädalal kahel korral külastada ja nende pidamise tingimusi hinnata, mistõttu loomade heaolu ja pidamise tingimused on kohaselt kontrollitud.
15.5.Koertel oli paksendeid ja väikseid haavu seetõttu, et koerad on aktiivsed ja rohmakad. Paksendid on tekkinud sellest, et koertele meeldib kaevata, mida kaebaja lubab koertel teha, sest kaebaja kasutuses on 7 ha suurune ala. Kaebaja koerad jooksvad läbi võsa kaebaja kinnistu piires ja on selliselt saanud väiksemaid vigastusi. Kaebaja on alati puhastanud oma koerte väiksemaid vigastusi ja vajadusel võtnud ühendust loomaarstidega.
15.6.Ühel emasel koeral olnud reieluumurruga seoses pöördus kaebaja enne 04.06.2021 loomaarsti poole.
15.7.Kaebaja on rajanud loomade pidamiseks sobivad tingimused, mis võimaldavad vajadusel koeri (sh agressiivselt käituvaid) teineteisest eraldada.
15.8.Kaebaja puhastab ja asendab vastavalt vajadusele loomade sööginõusid. Kaebaja on rajanud koerte pidamiseks vajalikud rajatised, kus on tagatud kõik LoKS tulenevad nõuded.
15.9.Kaebaja lasi järelevalvetoimingu ajal koerad välja sellepärast, et näidata PTA-le seda, et loomade tervislik seisund on korras. Kaebaja ei teinud jõudemonstratsiooni ning koerad alluvad tema korraldustele. Tegelikkuses kaebaja abistas PTA-d, võimaldas fotografeerida koerte passe, aitas koerad transportimiseks vajalikku autosse, lubas PTA ametnikel sisenda talumajja.
15.10.Kaebaja leiab, et eelloetletud faktilised asjaolud on ettekirjutuses esitatud moonutatult eesmärgiga maalida kaebajast võimalikult negatiivne kuvand. Samas ei ole võetud arvesse seda, et ta abistas toimingute tegemisel PTA ametnikke. Enamgi veel, PTA on lähtunud oma tegevuses sellest, et kaebajal ei ole Eestiga tihedat seost, kuid kaebaja on sellised väited kummutanud asjas esitatud tõendiga. Kaebaja leiab, et võttes arvesse koerte pidamiseks rajatud ala ja kokkulepet loomaarstiga, siis puudub alus anda negatiivne prognoos tulevaste rikkumiste esinemisele. Kuna ettekirjutuse tegemisel on lähtutud ebaõigetest faktidest ja tähelepanuta on jäetud kõik kaebaja positiivne käitumine, siis sisaldab ettekirjutus olulisi vigu kaalutusõiguse teostamisel, mistõttu ettekirjutus tuleb tühistada.
16.Väär on väide, et kaebaja koerte üldine konditsioon ja füüsilised vigastused viitavad, et koerad ei ole saanud piisavas koguses kõiki vajalikke toitaineid ja vitamiine sisaldavat toitu ja koerad on alatoitumuses. Kaebaja toidab koeri parimal võimalikul viisil, lähtudes loomaarstide soovitustest ja tõu eripärast. Ülevaatusel ei ole võetud arvesse, et koerad on dobermanni tõuga ristatud, mistõttu tegemist on saledama kehaehitusega koertega. Isaste dobermannide kaal on umbes 4045 kg ja emaste kaal 32-35 kg. Loomaarsti ülevaatusega on tõendatud, et kaebaja toidab oma koeri piisavalt, normaalkaalus või ilma kaaluprobleemideta on ülevaatuse kohaselt koerad Bonita, Esmeralda, Sdata, Tesla, Michael ja 5 kutsikat. Kui kaebaja ei toidaks koeri piisavalt, siis ei oleks ükski koer normaalkaalus. Loomade ülevaatuse kohaselt on arusaamatult tuvastatud toitumisega seonduvad probleemid järgmistel koertel: Twisty, Cirus, Cleopatra, Brutus, Wolf, Yogi Bear, King, Max, Hadrion, Michael, Samurai, Kendo, Kendall, Tokyo. Eelnimetatud koerte kohta on osaliselt märgitud, et neil on alatoitumine või kerge alatoitumine. Samas ei ole selgitatud, millest selline järeldus on tehtud. Samuti on koerte tõugudeks valdavalt märgitud segavereline, mistõttu ei ole võetud arvesse koerte tõu eripärasid. Koerte kaalud ülevaatuses märgitu kohaselt on tavapärased, mistõttu ettekirjutusele lisatud loomade veterinaarne ülevaatus on vastuoluline ja puudulikult koostatud. Koerte kaalude osas on loomade veterinaarne ülevaatus vastuoluline, sest seal on peetud sisuliselt samas kaalus koeri kord alakaaluliseks ja kord normaalkaalus olevaks. Näiteks koer Twisty, emane, kaal 36 kg kohta on leitud, et see viitab alatoitumisele aga koer Bonita kohta on leitud 34,8 kg kaal ei viita alatoitumisele, samuti emase koera Esmeralda 34,2 kg kohta on märgitud normaalkaal. 6(14)
3-20-1500
17.Kõikide koerte kohta on märgitud „sõbralik“. Samas märgitakse, et koerad kardavad inimkontakti. Tegemist on vastuolulise väitega. Kaebaja on olnud koerte ainus omanik, mistõttu koerad võivadki olla stressis ja kartlikud, sest nad ei ole harjunud sellega, et võõrad inimesed tegelevad nendega ilma omaniku juuresolekuta. Kaebaja on alati kohelnud oma loomi väärikalt ning talle on vastuvõetamatu mistahes loomade väärkohtlemine.
18.Väär on väide, et koerad oleks justkui pidanud toidu nimel konkureerima. Kaebaja toidab koeri regulaarselt ja kõikidel koertel on piisavalt süüa. Juhul, kui asuda seisukohale, et koerad peaksid võitlema toidu nimel, siis oleks ilmselt vanemad koerad alatoidulised, kuid vanim koer Michael (13 aastat vana) kaalub 45 kg. Samuti ei ole põhjendatud, kuidas saavad olla väiksemad emased koerad normaalkaalus, aga nendest suuremad isased koerad jällegi ei ole.
19.Ettekirjutuses on moonutatult ja ebaõigesti esitatud loomade ülevaatuse andmed. Haavandite tekkimise kohta on leitud, et need võisid olla tekkinud puurides pidamisest, kuid ettekirjutuses on jäetud välja sõna „viitavad“ ja leitud, et see on tuvastatud. Tegelikkuses koerad on väiksemaid kriimustusi saanud mängimise ja võsas jooksmise käigus. Samuti on märgitud veterinaari järelduses „võimalik kehaline väärkohtlemine?“, aga ettekirjutuses on jäetud märkimata „?“ ja seda väidet on presenteeritud justkui tõena. Ettekirjutuses on leitud, et kutsikatel on parasiidid, aga ülevaatuse kohaselt võivad kutsikatel olla parasiidid, kuid seda ei ole tuvastatud.
20.Märkimisväärne on ka see, et loomade ülevaatuse tegemisel ei tehtud mitte ühtegi fotot või videot, mis aitaks kontrollida seal esitatud väiteid. Kaebaja rõhutab, et loomade ülevaatusel ei ole eristatud geneetilisi probleeme probleemidest, mis on tekkinud koerale muudel põhjustel. Kaebaja märgib, et mitmed silmaprobleemid on koertele kaasasündinud ja põhjendamatu on kaebajat nende tekkes süüdistada.
21.Kaebaja leiab, et koerte võõrandamine 01.07.2021 Varjupaikade MTÜ-le on õigusvastane ja põhjendamatu. Koerte võõrandamiseks puudus igasugune põhjus. Kaebajal oli õigus vaidlustada ettekirjutus koerte võõrandamise kohta kuni 18.07.2021, mistõttu selline ennatlik samm on ilmselgelt pahatahtlik katse takistada kaebajal saada tagasi oma armastatud koerad. Kaebaja märgib, et dokumentide esitamata jätmine 25.06.2021 seisuga ei saa olla põhjuseks, et koerad võõrandada. Enamgi veel, kaebajal on õigus kuni 18.07.2021 esitada andmeid seoses ettekirjutusega, siis on põhjendamatu heita ette seda, et kaebaja ei olnud 25.06.2021 esitanud kõiki dokumente PTA-le. Samuti on 25.06.2021 kollektiivsete puhkuste aeg, sest see on ainus tööpäev riigipühade ja nädalavahetuse vahel. Kuna koerte võõrandamine tugineb samadele ebaõigetele faktilistele väidetele nagu ettekirjutus, siis see tuleb tühistada. Kaebaja märgib, et koerad on juba kannatanud, sest nad võeti ära kaebaja käest. Koera Twisty ei viidud 07.06.2021 Billy Loomakliinikusse ja koerale Yogi Bear ei antud geeli.
22.Ettekirjutus on ebaproportsionaalne. Ettekirjutuse tegemisel ei ole võetud arvesse seda, et kaebaja asus Eestisse elama uuesti mai kuus 2021. Kaebaja koerad olid üksinda toas, sest kaebaja oli COVID-19 vaktsineerimisel. Kaebaja tegi koostööd PTA-ga 04.06.2021 toimingul. Ettekirjutusele eelnevalt ei ole kaebajale tehtud hoiatust ega antud isegi aega rajada koerte pidamiseks sobiv keskkond. Kaebaja on koertele rajanud sobiva elukeskkonna.
23.Täiendavates seisukohtades selgitab kaebaja, et soovib koeri pidada Rootsis oma elukohas. Selleks on tal olemas üürileandja nõusolek koerte pidamiseks. Üüritud maja on piisavalt suur ja sobiv koerte pidamiseks. Koerte pidamise tingimusi kontrollib loomaarst Rootsis ja Rootsi ametiasutused, mistõttu puudub alus arvata, et koerte pidamisel kaebaja juures ei ole koerte huvid täidetud. Kaebaja tellib koertele transpordi Rootsi juhul kui koerte valdus talle üle antakse. Vastustaja seisukohad
24.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub selle jätta rahuldamata kõigi kaebuses esitatud nõuete osas. 7(14)
3-20-1500
25.PTA viis 26.07.2021 läbi täiendava kontrolli/paikvaatluse, et kontrollida koerte pidamiseks loodud tingimusi. Kontrollimise käigus tuvastati, et kaebaja on omal algatusel alustanud koerte pidamiskohtade väljaehitamist, kuid pole seejuures arvestanud looma heaolu nõudeid. Nn kennel on rajatud rohumaale. Samas ilmselgelt ei ole arvestatud asjaoludega, et väliaediku maapind peab olema varustatud sadevee äravoolukohtadega. Ka pole kaebaja arvestanud asjaoluga, et väliaediku tara peab olema valmistatud loomaliigile sobivast materjalist. Kasutatud on pehmet võrku, mille kõrgus on ainult 150 cm ja mis ei ole aluspinnasega ühendatud. Need tingimused ei välista looma kinnijäämist ja vigastumist väljakaevamisel ning aediku ületamisel. Rajatud uued kuudid (10tk) on mõeldud väikest kasvu koertele. Kaheosalise kuudi välismõõdud olid 135x90x80, magamisala 0,5 ruutmeetrit. Kuudi sissepääsu ava kõrgus 45 cm (isase cane corso turi 72 cm ) ja laius 28 cm. Seega on rajatud kuudid ilmselgelt sobimatud äravõetud koerte pidamiseks. Kaebaja väitis paikvaatluse ajal PTA ametnikele, et väiksemad emased saavad ka kahekesi selles kuudis elada.
26.LoKS § 1 lg 1 kohaselt reguleerib seadus loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Kaebaja valduses olnud koerad on lemmikloomad LoKS § 2 lg 3 tähenduses. LoKS § 3 lg 2 kohaselt peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale: 1) kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. LoKS peatükis 21 on kehtestatud üldised nõuded lemmiklooma tervisele ja heaolule ning tema pidamise ruumile või ehitisile ning vahenditele ja seadmetele. LokS § 60 lg 1 kohaselt riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad PTA ning Keskkonnaamet. Loomade pidamise kohustuse omanikult võtmiseks ja selle omanikult ülevõtmisega seotud alused annab LoKS oma §-des 64 ja 642. Seega kaebaja koerte tervise, heaolu ja pidamistingimuste üle kohase järelevalve teostajaks on LoKS ja selle alamaktide nõuete täitmise osas PTA ja kohtuasjaga seotud haldusaktid on teinud selleks kohaseid volitusi omavad järelevalveametnikud tuginedes LoKS-is olevatele regulatsioonidele. Vaidlustatud haldusaktid on sisuliselt ja vormiliselt kooskõlas haldusaktidele kehtestatud nõuetega, kaalutletud ja piisaval määral põhjendatud.
27.Kaebuses esitatud paljasõnaline kinnitus, et järgitakse kõiki koerte pidamiseks kehtestatud nõudeid, ei ole seni PTA teostatud kontrollide käigus tõendamist leidnud. PTA järelevalveametnikud teostasid 26.07.2021 koos kaebajat esindava advokaadiga paikvaatluse väidetavas nõuetele vastavas loomapidamise kohas, mille tulemusena leiti, et koerte pidamiseks rajatud uued ehitised ja nende tingimused ei vasta looma heaolu osas kehtestatud nõuetele arvestades äravõetud koerte cane corso liiki. Seda rääkimata olukorrast, millises viibisid koerad 04.06.2021 toimunud kontrollitoimingute ajal.
28.Kaebuses heidetakse PTA-le ette ettekirjutuses faktiliste asjaolude ebatäpset kajastamist, luues koerte pidamisest ja loomapidajast ebaõige kuvandi. PTA sellise väitega ei nõustu. Kõik ettekirjutuses osundatud asjaolud on 04.06.2021 kontrolltoimingute käigus objektiivselt ja eluliselt tõetruult fikseeritud. Tuvastatud asjaolude üle puudub sisuline vaidlus kaebajaga, sest kaebaja kaebuses esitatud selgitused ei väära tõetruult tuvastatut. Kaebajaga puudub sisuline vaidlus selle üle, et LoKS sätestatust tulenevalt on PTA-l õigus ja ka kohustus tuvastatud asjaolude valguses loomapidajale ettekirjutuse tegemiseks ja kohustuste asetamiseks ning tuvastatud asjaolud kogumis ei jätnud PTA-le kaalutlusruumi ettekirjutuse tegemise osas.
28.1.PTA peab asjakohaseks kinnitada, et kaebaja juures kontrollitoiminguid teostanud järelevalveametnikud on oma valdkonna spetsialistid. PTA teenistuses olevad järelevalveametnikud ei ole ega saagi olla huvitatud kaebaja suhtes mingisuguse kuvandi loomisest. Nende tegutsemise eesmärgiks on loomade heaolu ja loomatervise objektiivne hindamine, mida on tehtud ka vaidlusalusel juhul. 8(14)
3-20-1500
28.2.Kontrollitoimingute käigus tuvastati, et kontrollimise hetkel oli 8 suurt koera transpordipuuris. Osundatud fakti osas tegelikult vaidlus puudub ja kaebaja hilisemad selgitused kaebuses ei muuda tuvastatut olematuks. 04.06.2021 kontrolliprotokolli kohaselt peeti suuri koeri transpordipuurides kahekaupa, koerad purelesid piirides ja ruum kus puurid asusid, oli pimendatud.
28.3.Ettekirjutuses on fikseeritud, et kontrollitud talumaja põrand oli kaetud koerte uriini ja väljaheidetega. Kaebaja selgituse kohaselt oli tegu koerte seal ajutise pidamisega. Samas see selgitus ei väära tuvastatud asjaolusid, et talumaja põrand oli kaetud koerte väljaheidetega ning ei selgu, kus koeri siis alaliselt peeti.
28.4.Ettekirjutuses osundati haavadele koerte erinevates kehapiirkondades ja sidekoelistele paksenditele, mis tõenäoliselt kaasnevad puuris pidamisega. Kaebaja selgitab seda koerte aktiivsuse ja rohmakusega, mis iseenesest ei saa olla ravimata vigastuste põhjuseks. Selleks on ikkagi loomapidaja hoolimatu suhtumine oma loomadesse.
28.5.Ettekirjutuses on märgitud, et ühel koeral on ravimata reieluumurd. Kaebaja selgituse kohaselt pöördus ta enne 04.06.2021 loomaarsti poole, kuid kahjuks ei ole selle pöördumisega kaasnenud kohast ja kohest veterinaarravi loomale. Abi sai luumurruga loom alles peale PTA järelevalveametnike sekkumist lubamatusse olukorda.
28.6.Ettekirjutuse kohaselt olid koerte sööginõud räpased ja nende hulk/arv ja paigutus ei vastanud nõuetele ega loomade arvule. Kaebaja selgituse kohaselt puhastab ta loomade sööginõud vastavalt vajadusele. Samas ettekirjutuses fikseeritud sööginõude seisund annab selget tunnistus ebapiisavast hoolest loomade heaolu eest. Transpordipuurides peetud koertel puudus ligipääs joogiveele.
29.Kaebuses peatutakse koerte tervislikul seisundil ning väidetakse, et antud veterinaari hinnang on vastuoluline. Koerte tervislikku seisundit hindas sõltumatu ja kvalifitseeritud veterinaar, kelle arvamuse õigsuses puudub PTA-l põhjus kahelda. Veterinaari hinnangu kohaselt on suurem osa täiskasvanud koeri alatoitumuses, mis viitab puudustele loomade heaolu tagamisel. Erinevad hooldamata haavad ja ravimata reieluumurd annavad selget tunnistust loomapidaja suhtumisest loomade heaolusse ja tervisesse. Ülaltoodu põhjustas loomadele valu ja välditavaid vaimseid ja füüsilisi kannatusi, mis on kvalifitseeritav LoKS § 4 kohaselt looma suhtes lubamatu teo toimepanekuga.
30.PTA 18.06.2021 ettekirjutus ja PTA 01.07.2021 teatis asendustäitmiseks on antud asjakohaste põhjenduste ja kaalutluste kohaselt ning tuginevad kehtivale õigusele ja nende tühistamiseks halduskohtu poolt alused puuduvad. Loomade pidamisel kaebaja poolt oli oluliselt rikutud LoKS-ist tulenevaid nõudeid ning seetõttu oli õigustatud, vajalik ja põhjendatud vaidlustatud ettekirjutuse tegemine ja asendustäitmise rakendamine PTA poolt kaebaja pidamisel olnud koerte suhtes. Arvestades ka järelkontrolli/paikvaatluse käigus 26.07.2021 tuvastatut, ei ole kaebajal loodud nõutavaid hädavajalikke tingimusi koerte heaolu ja pidamistingimuste osas ning seetõttu koerte tagastamise nõue ei saa kuuluda rahuldamisele
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
31.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning hinnanud objektiivselt esitatud tõendeid, leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
32.Kaebaja leiab, et PTA 18.06.2021 ettekirjutus on õigusvastane ja ebaproportsionaalne, sisaldab kaalutlusvigu ning põhineb ebaõigetel väidetel. Erinevalt kaebajast olen seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutuses on põhjalikult kirjeldatud ebakohaseid tingimusi loomapidamiskohas ja loomade terviseseisundit kontrollkäigu ajal. Samuti on kirjelduse juures välja toodud kaebaja rikutud asjaomased õigusaktide sätted. Lemmikloomade pidamisele on LoKS-is sätestatud 9(14)
3-20-1500 kõrgendatud nõuded, kuid ettekirjutuses kirjeldatud pidamistingimusi ja loomade tervislikku seisukorda silmas pidades ei olnud nõuded kaebaja juures täidetud. Nõustun vaidlustatud ettekirjutuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2) ning olen seisukohal, et kaebaja poolt teostatud loomade pidamist ei saa pidada nõuetekohaseks lemmikloomade pidamiseks, mistõttu on tegemist õiguspärase ettekirjutusega, mille tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks kaebusele põhjendan oma seisukohta järgnevalt.
33.Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Ettekirjutuse tegemise õigusliku alusena on ettekirjutuses märgitud LoKS § 64 lg-d 4 ja 5. LoKS § 64 lg 1 sätestab esmalt, et LoKS nõuete olulise rikkumise korral või PTA ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on PTA-l õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega. Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral paneb PTA loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus on üle võetud, ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada looma hukkamine ettekirjutusega määratud viisil ja tingimustel. Nimetatud ettekirjutus sisaldab ka hoiatust, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse asendustäitmist (LoKS § 64 lg 4). PTA määrab LoKS § 64 lg 5 alusel looma võõrandamiseks või hukkamise korraldamiseks lühima mõistliku tähtaja, arvestades juhtumi asjaolusid.
34.Seega looma nõuetekohase pidamisega seotud loomapidaja kohustuste täitmise ülevõtmise esmaseks eelduseks on LoKS nõuete oluline rikkumine. Praeguses asjas on kaebaja PTA hinnangul rikkunud kõiki LoKS § 3 lg-s 2 sätestatud loomapidamise põhinõudeid. Tulenevalt LoKS § 3 lg-st 2 peab loomapidaja võimaldama loomale vastavalt looma liigile ja eale: 1) kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Kuna koerte puhul on tegu lemmikloomadega, siis lisaks LoKS § 3 lg-s 2 sätestatule, tuleb nende pidamisel lähtuda LoKS § 51 ja 52 sätestatust. Lisaks LoKS-ile tulenevad nõuded loomade, sh koerte pidamiseks ka põllumajandusministri määrusest nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“.
35.Minu hinnangul on vastustaja esitatud tõendid, sh loomade osas 07.06.2021 ja 08.06.2021 läbiviidud veterinaarse ülevaatuse kokkuvõte (dtl 115-127) ja PTA 04.06.2021 protokoll riikliku järelevalve toimingu kohta (dtl 112-113) piisavad ettekirjutuses toodud väidete kinnitamiseks. Kohtule ei ole usutav, et sellistes tingimustes ja tervislikus seisundis leitud loomi oleks kaebaja juures peetud vastavalt lemmikloomade pidamiseks ettenähtud kõrgendatud nõuetele. Kaebaja on esitanud ettekirjutuses kajastatud faktiliste asjaolude ja koerte veterinaarsel ülevaatusel tuvastatud asjaolude osas vastuväited, mida järgnevalt käsitlen.
36.Puudub vaidlus, et järelevalvetoimingu läbiviimise ajal 04.06.2021 peeti lukustatud ja pimendatud akendega vanas talumajas 18 suurekasvulist koera ja 5 ühe pesakonna kutsikat. Neist vähemalt 8 suurt koera oli transpordipuurides ning puuris olid ka kutsikad koos emaga. Kaebaja vastuväidete kohaselt peeti loomi talumajas kinnisena ajutiselt, kuna kaebaja käis vaktsineerimas COVID-19 vastu. Samal põhjusel olid ka osad loomad kaebaja väitel transpordipuurides, kuna neid tuli üksteisest eraldada. Kaebuse kohaselt olid koerad toas, kuna kaebaja ei olnud jõudnud rajada tugevat piirdeaeda ja ei soovinud jätta koeri järelevalveta õue. Kaebaja märgib ka ise kaebuses, et kinnistu piirdeaed ja koerte ala olid väljaehitamata. See viitab minu hinnangul otseselt sellele, et kinnistul puudusid alalised võimalused sellisel arvul koerte pidamiseks. Koertepidamiseks vajalikke tingimusi ei tuvastanud ka menetlustoimingut läbiviinud järelevalveametnikud. Seega on eluliselt usutav, et loomi ei peetud talumajas ajutiselt, vaid nende alaliseks viibimiskohaks loomapidamiskohas oligi kinnikaetud akendega vana talumaja. 10(14)
3-20-1500
37.Pidades silmas, et loomi tuli üksteisest eraldada, pean ka tõenäoliseks, et koerte paigutamine transpordipuuridesse ei olnud esma- ega ainukordne juhus, vaid veterinaari poolt tuvastatud loomade tervislikku seisundit arvesse võttes (sidekoelised paksendid küünar- ja kannaliigese piirkonnas) oli see pigem kaebajale tavapärane loomapidamisviis. Vastavalt LoKS § 3 lg-s 2 sätestatule peab loomapidaja võimaldama loomale looma liigile ja eale kohase ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ning muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. LoKS § 52 tulenevalt peab loomal lemmiklooma pidamise ruumis või ehitises olema vastavalt liigiomastele käitumisharjumustele võimalus näha ja kuulda ruumis või ehitises ja selle ümbruses toimuvat ning võimalus suhelda. On selge, et eelnimetatud nõuded ei olnud järelevalvetoimingu tegemise ajal kaebaja juures täidetud. Suurte koerte alaline pidamine pimendatud siseruumides, sh mitmete loomade pidamine kitsas puuris, kus loomal puudub piisav liikumisvabadus, on olulises vastuolus lemmiklooma pidamiseks sätestatud kõrgendatud nõuetega.
38.Kuigi ettekirjutuses on välja toodud, et loomade pidamisruumi õhk viitab oma organoleptilistelt omadustelt organismile potentsiaalselt surmavalt mürgiste gaaside ülemäärasele sisaldusele, siis kaebaja sellega ei nõustu, leides, et selline väide on ebaõige ja tõendamata. Samal ajal puudub vaidlus, et tegemist on korrastamata ning vana hoonega, kus kitsastes oludes peeti teadmata aja vältel kokku 23 looma. Samuti ei vaidle kaebaja, et ruumi põrandad olid puhastamata ning seal oli loomade väljaheiteid. Seega ei saa olla kahtlust, et ruumis oli loomade väljaheidetest eviv ammoniaagihais, sealjuures märgivad järelevalveametnikud, et hais oli hingemattev. Potentsiaalselt surmavate mürgiste gaaside ülemäärasuse tuvastamiseks ei olnud sellises olukorras gaaside mõõtmine minu hinnangul vajalik selleks, et tuvastada, et tingimused ei ole loomapidamiseks kohased. Eeltoodust tulenevalt nõustun vastustajaga, et ruumides olnud ammoniaagine õhk on vastuolus LoKS § 52 lg-ga 2, mis sätestab, et lemmiklooma pidamiseks kasutatav ruum peab olema loomale ohutu.
39.Kaebaja leiab ka, et õige ei ole ettekirjutuses väidetu, et loomapidamiskoha põrand oli kaetud uriini ja väljaheidetega. Eelnevalt olen juba selgitanud, miks ma ei pea usutavaks, et loomi peeti talumajas kinnisena üksnes ajutiselt ja lühiajaliselt kaebaja vaktsineerimas käimise ajal. Kuna tõenäoliselt oli talumaja loomade alaline pidamiskoht, siis on ka eluliselt usutav, et ruumide põrandatel olid loomade väljaheited. Räpased põrandad on näha ka fotodel ning videos (02.12.2021 esitatud PPA vormikaamera salvestis, dtl 79-82). Kohasel loomapidamisel tuleb loomadele võimaldada väljas käimist ning selle võimaldamata jätmisel on loogiline, et loom peab oma vajadused rahuldama seal, kus ta viibib. Ehk praegusel juhul olid loomad sunnitud vajadusi rahuldama talumajas sees, mitmed loomad seal juures kitsastes puurides. Kaebaja väitel ei saanud ta talumaja 04.06.2021 puhastada, kuna PTA viis läbi menetlustoiminguid. Selline põhjendus on asjakohatu olukorras, kus kaebaja oleks pidanud ruumid puhtana hoidma igal ajal ning loomade kohasel pidamisel käima enne vaktsineerima minemist loomadega väljas ning puhastama eelnevalt ka nende pidamisruumid. Kui vastaks tõele kaebaja väide, et ta oli loomadest eemal üksnes lühiajaliselt, siis ei oleks ruumide põrandad sedavõrd halvas olukorras olnud. Ruumide regulaarne puhastamata jätmine on selges vastuolus LoKS § 52 lg-ga 2 ja määruse nr 76 §-ga 3, mille kohaselt tuleb lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand või põhi hoida puhtana.
40.Veenvad ei ole kaebaja selgitused, et koerad on saanud haavu erinevatele kehapiirkondadele ja neil on sidekoelised paksendid tingituna võsas jooksmisest ja kaevamisest. Kuigi kohtul puuduvad veterinaariaalased spetsiifilised teadmised, siis ei ole eluliselt usutav, et koeral tekivad küünar- ja kannaliigestele sidekoelised paksendid kaevamisest. Samuti ei ole usutav, et loomad ennast võsas joostes veterinaari poolt kirjeldatud viisil vigastavad. Mul puudub põhjus kahelda veterinaari pädevuses ja kogemuses hinnata koertel esinenud vigastuste olemust ja võimalikku päritolu ning seetõttu pidada vääraks veterinaari antud hinnangut. Kuna loomad olid ka leidmise hetkel kitsastes puurides ning neil puudus väljaspool talumaja alaline koht pidamiseks, kus loomi 11(14)
3-20-1500 oleks võimalik eraldatuna hoida, siis on minu hinnangul tõenäoline, et loomad olidki kaebaja eemaloleku ajal alati paigutatud transpordipuuri või olid koos talumajas lahtiselt, mis omakorda tingis veterinaari ülevaatuse aktis kirjeldatud vigastused. LoKS § 51 lg 1 kohustab kontrollima lemmiklooma tervist ja heaolu regulaarselt ning kõrvalekallete tuvastamisel rakendama viivitamata meetmeid tervise ja heaolu parandamiseks ja määruse 76 § 7 lg 1 kohustab loomapidajat lemmikloomade rühmaspidamisel teiste loomade suhtes agressiivselt käituvat või neile muul viisil ohtu põhjustavat lemmiklooma pidama teistest loomadest eraldi. Lähtudes kaebajalt äravõetud koerte veterinaarsel ülevaatusel tuvastatud tervisehäiretest, ei ole kaebaja eelnimetatud kohustusi kohaselt täitnud. Sellele viitab üheselt ka ühel emasel koeral, kellel olid leidmise ajal kutsikad, tuvastatud kuuvanune ravimata reieluu murd. Looma, eriti veel kutsikaid hooldava emase koera, pikaks ajaks hooletusse jätmist ei õigusta ka asjaolu, et kaebaja oli vahetult enne järelevalvetoimingut loomaga arsti juures käinud. Vigastusega tulnuks tegeleda koheselt, et vältida looma liigseid ja täiendavaid kannatusi.
41.Paljasõnalised on kaebaja väited, et ta puhastab ja asendab loomade sööginõusid vastavalt vajadusele. Järelevalvetoimingu käigus tuvastati, et loomade söögi- ja jooginõud oli räpased ja nende arv ning paigutus ei ole sellisel arvul loomade pidamiseks kohane. Ka kohtule esitatud politseiametniku vormikaamera videost ning ettekirjutusele lisatud fotodest ei nähtu, et ruumides oleks olnud piisaval hulgal söögi- ja jooginõusid ning puurides olnud loomadel oleks olnud ees joogivesi. Piisava hulga puhaste söögi- ja jooginõude ning sööda ja joogivee võimaldamata jätmisega rikkus kaebaja LoKS § 3 lg-s 1 ja § 52 lg-s 3 ning määruse 76 § 6 lg-s 2 ja § 7 lg-s 3 sätestatud nõudeid.
42.Eelnevast tulenevalt ei ole PTA minu hinnangul lähtunud ettekirjutust tehes ebaõigetest faktilistest asjaoludest ning kaebaja vastupidised paljasõnalised väited ei väära seda seisukohta. Vastustaja on põhjalikult kirjeldanud kõiki tuvastatud kaebaja rikkumisi loomapidamiskohustuse täitmisel ning jõudnud kokkuvõttes õigele järeldusele, et kaebaja on koerte pidamisel rikkunud oluliselt õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Kuigi kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud positiivse asjaoluna arvestama tema kaasaaitamist loomade äraviimisel ning edasisel tegutsemisel, see tähendab loomapidamistingimuste parendamisel, siis kaebaja positiivne käitumine ei muuda olematuks kõikide loomade õigusaktidele mittevastavaid pidamistingimusi ja mõningate loomade halba tervislikku seisundit. Järelevalvetoimingu tulemusena on õigesti tuvastatud, et loomapidamiskohas puudusid tingimused koerte nõuetekohaseks pidamiseks. Tegemist on objektiivsete asjaoludega, mis ei eelda hinnangu andmist kaebaja positiivsele käitumisele menetlustoimingu ajal ega väidetavale armastavale suhtumisele oma koertesse.
43.Lisaks kõigi koerte pidamistingimustes tuvastatud olulistele kõrvalekalletele tingis ettekirjutuse tegemise ka mõningatel loomadel ilmselgelt märgatavad kõrvalekalded terviseseisundis. Rõhutan siinkohal, et ettekirjutuse sõnastuse kohaselt esinesid terviseprobleemid just mõningatel koertel ning mitte kõigil koertel. Seega ei olegi ettekirjutuses leitud, et terviseprobleemid, sh alakaal esineks kõikidel koertel. Küll aga on ettekirjutuses toodud välja asjakohased andmed veterinaari ülevaatuse kokkuvõttest. Nagu ka juba eespool märkisin, ei ole alust kahelda koerad läbi vaadanud veterinaari pädevuses ja tuvastatud asjaoludes. Vastuseks kaebaja vastuväidetele märgin siiski järgmist.
43.1.Kaebaja paljasõnalised väited selle kohta, et tal on vahendeid koerte toitmiseks ja ta toidab koeri parimal võimalikul viisil, ei kummuta veterinaari hinnangut sellele, et 18 suurest koerast 13 koeral on tuvastatav kahheksia. Veterinaari tuvastatud alatoitumus suurel hulgal loomadel on vastuolus LoKS § 3 lg-ga 1, mis sätestab loomapidaja kohustuse võimaldada lemmikloomale kohases koguses sööta. Kaaluprobleemi puudumine 5 koeral ja kutsikatel ei tähenda automaatselt seda, et kaebaja on koeri piisavalt toitnud. Lisaks ei ole loomade kaal ainus ja põhiline asjaolu, mis veterinaari ülevaatusel on tuvastatud. Samuti ei tugine vastustaja terviseprobleemidele 12(14)
3-20-1500 viidates peaasjalikult sellele, vaid veterinaari hinnangut loomade toitumusele on arvesse võetud kogumis muude tuvastatud asjaoludega.
43.2.Koertel esinenud haavandite ja küünar- ning kannaliigeste paksenditega seonduvat olen käsitlenud eespool ning ei pea seetõttu vajalikuks oma seisukohti siinkohal uuesti korrata.
43.3.Väär on kaebaja arusaam, et kutsikatel ei ole tuvastatud parasiite. Veterinaar on ülevaatuse kokkuvõttes märkinud, et „kutsikate väljaheidetes on solkmed, suurenenud kõhu ümbermõõdud viitavad parasitaarsele nakkusele“ (dtl 76). Seega ei ole kahtlust, et kutsikatel parasiidid olid, kuna solkmed olid veterinaarile nähtavad nende väljaheites.
43.4.Ei ole välistatud, et teatud tervisega seotud probleemid, seal hulgas silmahaigused ja soodumus kasvajate tekkeks, võivad olla geneetilist laadi ning tekkida loomadel sõltumata nende pidamistingimustest. Kaebaja kui loomapidaja kohustus on oma loomi selliste geneetiliste haiguste esinemise korral ravida, kuid ülevaatusel tuvastatu pinnalt ei ole äratuntav, et kaebaja seda teinud oleks. Kaebaja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et ta oleks oma loomadel esinevaid silmahaiguseid ja kasvajaid ravinud. Seega ei muudaks ülevaatuse aktis eraldi rõhutamine, et teatud silmahaigus on geneetilist laadi, asjaolu, et loomade terviseprobleemid olid kaebaja poolt vajaliku tähelepanu ja hooleta jäetud.
44.Kokkuvõttes on ettekirjutuses õigesti tuginetud veterinaari ülevaatusel tuvastatud terviseandmetele. Erinevalt kaebajast leian, et ülevaatuse aktis täheldatut ei ole moonutatud ega liialdatud, samuti ei ole olulisi asjaolusid ettekirjutuses käsitlemata jäetud.
45.Vaidlustatud 18.06.2021 ettekirjutuse kohaselt toimetati loomad pärast 04.06.2021 menetlustoimingute tegemist Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaika. Ettekirjutusega kohustati kaebajat võõrandama ettekirjutuse resolutsiooni punktis 1 nimetatud loomad hiljemalt 25.06.2021 Varjupaikade MTÜ-le (ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2). Kuna kaebaja ettekirjutust etteantud tähtajaks ei täitnud ega võõrandanud koeri Varjupaikade MTÜ-le, kohaldas PTA asendustäitmist ning võõrandas LoKS § 642 lg 2 alusel loomad ise 01.07.2021 Varjupaikade MTÜ-le. Vastav hoiatus sisaldus ka 18.06.2021 ettekirjutuses, seega ei saanud see olla kaebajale üllatuslik. Asjaolu, et kaebajal oli õigus ettekirjutust 30 päeva jooksul vaidlustada, ei muuda asendustäitmise korras võõrandamist õigusvastaseks. Kuna olen seisukohal, et ettekirjutus loomade võõrandamiseks kohustamiseks oli õiguspärane, siis oli kaebajal ka kohustus loomad hiljemalt 25.06.2021 Varjupaikade MTÜ-le võõrandada. Asjakohatud on kaebaja vastuväited loomade dokumentide hiljemalt 25.06.2021 PTA-le esitamise võimatuse osas, kuna see ei olnud võõrandamise põhjuseks.
46.Asendustäitmise ja seeläbi loomade võõrandamise vältimiseks tulnuks kaebajal esitada halduskohtule enne 25.06.2021 esialgse õiguskaitse taotlus 18.06.2021 ettekirjutuse punktide 1 ning 2 kehtivuse või täitmise peatamiseks. Halduskohtule 07.07.2021 kaebuse esitamise ajaks olid koerad asendustäitmise korras juba võõrandatud ning nende omandiõigus läinud üle kolmandale isikule.
47.Kuigi kaebaja on asunud koerte pidamistingimusi parandama, selgus PTA järelevalveametnike 26.07.2021 korraldatud ülevaatusel, et rajatud kennel ei vasta endiselt loomade pidamiseks vajalikele nõuetele (dtl 137 ja 138). Kennel oli rajatud rohumaale, see oli varustamata sadevee äravoolukohtadega, väliaediku tara ei olnud valmistatud sobivast materjalist ning tara ei olnud aluspinnaga ühendatud. Sellised tingimused ei välista looma kinnijäämist ja vigastumist väljakaevamisel ning aediku ületamisel. Ka ehitatud kuutide arv ja nende suurus ei olnud sobivad suurt kasvu koerte pidamiseks. Kohtule 18.08.2021 esitatud seisukohas ja sellele lisatud piltidele (dtl 155, dtl 160-165) tuginedes selgitas kaebaja, et ta on lisanud väliaedikule täiendavad aiapaneelid ning eemaldanud kuutide vaheseinad, olles valmis ka hankima suuremad kuudid ja ehitama äravoolu. Samas kohtule esitatud seisukohas tõi kaebaja aga välja, et ta elab 13(14)
3-20-1500 Rootsis, kus tal on alaline elamisluba ning kus ta on 17.08.2021 sõlminud üürilepingu koerte pidamiseks sobiliku maja rentimiseks. Seega on kaebaja esitanud kohtumenetluses vastuolulisi andmeid koerte võimalike edasiste pidamistingimuste osas, parendades tingimusi ühelt poolt Eestis asuvas loomapidamiskohas ning teisalt väites, et ta elab ise Rootsis ning plaanib koeri edaspidi pidama asuda sealses rendimajas. Mõlemal juhul ei ole kaebaja suutnud veenvalt tõendada, et nõuded loomade pidamiseks oleksid edaspidi täidetud. Kaebaja 18.08.2021 menetlusdokumendile lisatud fotod Rootsis asuvast majast (dtl 172-175) ei tõenda, et üüritud pind oleks sedavõrd suurel arvul koerte nõuetekohaseks pidamiseks kohandatud. Ka kaebaja 19.11.2021 menetlusdokumendile lisatud üürileandja nõusolek kaebaja koerte elama lubamiseks oma kinnisasjale ei ole minu hinnangul piisavalt veenev, kuna endiselt puudub selgus, kas üürileandja teab ja nõustub, et kaebaja plaanib koeri pidada sedavõrd rohkearvuliselt.
48.Lisaks on kaebaja oma 18.08.2021 seisukohale lisanud tõendi kokkuleppe kohta Rootsi loomaarstiga, ent eelkokkulepe ei garanteeri seda, et koerte iganädalane tervisekontroll ka tegelikkuses aset leiab, võttes mh arvesse millises tervislikus seisundis leiti koerad Eestis pidamisel ning eelkõige asjaolu, et kaebaja oli jätnud reieluu murruga koera kuuks ajaks ravita.
49.Eeltoodut kokku võttes leian, et vastustaja on järelevalvemenetluse tulemusena õigesti järeldanud, et kaebaja on jätnud õigusaktidega loomapidajale pandud kohustused olulises osas nõuetekohaselt täitmata ning loomade jätmine loomapidamiskohta oleks olnud oht nende elule ja tervisele. Ettekirjutus tugineb asjaomastel õigusaktidel ja õigesti tuvastatud faktilistel asjaoludel ning kaalutlustel, on piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne. Seetõttu on PTA 18.06.2021 ettekirjutusega õiguspäraselt kohustanud kaebajat võõrandama temalt äravõetud loomad Varjupaikade MTÜ-le ning kuna kaebaja seda hiljemalt 25.06.2021 ise ei teinud, siis kuulusid koerad võõrandamisele asendustäitmise korras.
50.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.