Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
28. detsember 2022, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised
3-22-2001 X kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 15. augusti 2022. a trahviteate nr 410122022176 tühistamiseks ja menetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebaja – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. septembri 2022. a määrus
Haldusasi
Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
3-22-2001 kes trahvis kaebajat selle eest, et kaebaja üritusel ei osalenud. Tallinna linn peab korvama meditsiinilise transpordi kulud ja otsese kahju 1500 eurot.
Tallinna Halduskohtu 26.09.2022 määrusega tagastati kaebus.
Kaebuse tagastamise aluseks on HKMS § 121 lg 1 p 1, sest kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Väärteomenetluses tehtud otsuste ja toimingute vaidlustamiseks on väärteomenetluse seadustikus (VTMS) ette nähtud erikord, mille kohaselt kuulub väärteomenetluses tehtud otsuste (määruste) ja toimingute vaidlustamise kohtulik kontrollimine maakohtu pädevusse. On tõsi, et VTMS § 114 lg 2 välistab maakohtule kaebuse esitamise trahviteate peale. Kirjalikus hoiatusmenetluses tehtud otsuste vaidlustamise korda selgitas Riigikohus asjas nr 5-17-12, millest saab järeldada, et trahviteade peab olema sisuliselt ja igakülgselt kohtulikult kontrollitav väärteoasjades sarnaste otsuste kohtulikuks kontrollimiseks ette nähtud korras. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et VTMS-s on mõni kaebeõigust puudutav lünk, ei õigustaks see kaebuse läbivaatamist halduskohtus, kuna seadusandja on otsustanud, et väärteomenetluse kohtulik kontroll on maakohtu pädevuses. Väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus, mille § 17 lg-s 1 on sätestatud, et kui isik on esitanud väärteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude kohtuvälisele menetlejale ning kohtuväline menetleja on jätnud selle osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kohtuvälise menetleja määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule. Seega on kaebajal õigus sellise kahju hüvitamise nõudega pöörduda Harju Maakohtu poole, eeldusel, et ta eelnevalt on esitanud kahju hüvitamise nõude väärteo kohtuvälisele menetlejale ning viimane on selle nõude kas rahuldamata või läbi vaatamata jätnud või tähtaegselt lahendamata jätnud.
3-22-2001
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.