Otsuse avalikult teatavaks 17.02.2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-98
Haldusasi
X. X.e kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 17.01.2023 otsuse nr 23259153348 „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ tühistamiseks ka Põhja-Tallinna Valitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X. X. Vastustaja: Tallinna linn
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.03.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Halduskohtule saabus 16.01.2023 (täpsustatud 17.01.2023) X. X.e kaebus, mida kohus tõlgendas kui kaebust nõudega tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 17.01.2023 otsus nr 23259153348 „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ ja kohustada vastustajat vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kohus võttis kaebuse oma 18.01.2023 määrusega menetlusse. Kaebaja esitas kohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse.
2.19.01.2023 teatas kaebaja kohtule, et nõustub asja lahendamisega lihtmenetluses.
3.20.01.2023 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele koos haldusmenetluse materjalidega. Vastustaja teatas, et nõustub asja lahendamisega lihtmenetluses.
4.20.01.2023 määrusega otsustas kohus jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Sama määrusega otsustas kohus lahendada asja lihtmenetluses, määras menetlustähtajad ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
5.23.01.2023 ja 29.01.2023 saabusid kohtule kaebaja täiendavad seisukohad koos nõude muutmise taotlusega.
6.27.01.2023 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele. Vastustaja märgib, et ei taotle enda täiendavat ära kuulamist.
7.31.01.2023 määrusega otsustas kohus jätta kaebaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata ja jätkas haldusasja menetlust kaebuse nõudes tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 17.01.2023 otsus nr 23259153348 „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ ja kohustada Põhja-Tallinna Valitsust vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Ühtlasi jättis kohus käiguta kaebaja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks.
8.02.02.2023 ja 05.02.2023 saabusid kohtule kaebaja täiendavad seisukohad, milles kaebaja soovib esitada kohtule kolm uut kaebuse nõuet.
9.07.02.2023 määrusega jättis kohus kaebaja taotluse kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata. Sama määrusega jättis kohus ka teistkordselt kaebaja menetluskulude hüvitamise taotluse käiguta. 13.02.2023 esitas kaebaja kohtule veelkord oma täiendavad seisukohad koos lisadega.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
10.Kaebaja palub kaebuse tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 17.01.2023 otsus nr 23259153348 „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ ja kohustada Põhja-Tallinna Valitsust vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi ja rahuldada alljärgnevatel põhjustel.
10.1.Kaebaja selgitab, et esitas kõik dokumendid, mis on vajalikud toetuse määramiseks vastustajale õigeks ajaks. Seejuures on vastustaja algselt teatanud kaebajale, et dokumendid on õigesti vormistatud ja nad on kõik vajalikud dokumendid kätte saanud ning siis teatanud ka summa ja kuupäeva millal toetus laekub (vt Tallinna linna 12.01.2023 e-kiri, milles märgiti, et toetuse summa on 264,47 eurot, ülekanne eeldatavalt 17.01.2023.) Seejärel mingi aja pärast teatas vastustaja e-posti teel, et ei kavatse toetust välja maksta ning et toetuse välja maksmise uueks tingimuseks saab olla ainult asjaolu, kui kaebaja võltsib dokumente, millega kinnitab justkui, et Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Kojas ravil olev Y. Y. on kaebaja elukaaslane.
10.2.Kaebaja leiab, et vastustajal on selliste tingimuste esitamisel plaan omandada kontroll Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koja omandi ja kinnisvara üle, kuna antud asutuse
patsiendi ema ehk eestkostja on seotud Tallinna Linnavalitsuses võimul oleva poliitilise juhtkonna ja ametnikega ning sellise tehingu tulemusena omandaksid nii Tallinna Linnavalitsuse kui ka muud kõrvalised isikud vastavad õigused teha toiminguid Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koja omandi ja kinnisvaraga.
10.3.Kaebaja selgitab, et on Y. Y.i ametlik hooldaja juba pikka aega ja on korraldanud hoolekandeteenuseid ka Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koja ruumides, kuna tema eestkostja ehk ema ei ole selleks ise võimeline (ei soovi ning ka ei taha ise hooldamisega tegeleda). Seejuures vastavad asjaolud on vastustajale teada. Lisaks toob kaebaja välja, et Y. Y. ei oma sissekirjutust Xxxxx x-xx Tallinn, vaid hoopis Kristiine linnaosas.
10.4.Kaebaja selgitab veel, et tal on suured võlgnevused seoses kommunaalkulude tasumata jätmisega. Kaebaja selgitab, et toimetulekutoetuse saamine on tema jaoks eluliselt oluline.
10.5.Ühtlasi on tal mitmeid etteheiteid Tallinna linnale. Kaebaja viitab siinkohal ka haldusasjale nr 3-22-2001.
10.6.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud järgmiselt: 1) 110 h hinnaga 15 eurot tund so 1650 eurot – täiendavate seisukohtade koostamine ja kahju nõude esitamine – vabatahtlike poolt; 2) 18.01.2023-02.02.2023 töö kokku 60 h hinnaga 25 eurot tund so kokku 1400 eurot; 3) 02.02.2023-05.02.2023 on kaebaja etteütlemise ja dokumentide kirjutamisel ning koostamisel teostatud töid kokku 59 töötundi mille soovib kaebaja lisada kohtukuludesse.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja Tallinna linn kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
11.1.Vastustaja toob välja, kaebaja esitas 09.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale toimetuleku taotluse (dtl 78-80). Toimetuleku taotluse esitamisel esitas taotleja enda kohta järgmised olulised andmed; ta elab aadressil Xxxxx x-xx, Tallinn ja toimetuleku määramisel arvesse võetavaid teisi isikuid ei ole. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse juhataja Kai Kelleri 05.01.2023 e-kirjast (dtl 81) Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltoetuste talituse juhatajale ja sama talituse töötajale ilmnes, et viies läbi kodukülastusi kaebaja elukohta selgus, et kaebaja elab aadressil Xxxxx x-xx, Tallinn koos Y. Y.iga (isikukood xxxxxxxxxxx). Kodukülastuses toimusid seoses kaebaja avaldusega politseisse. Fakti, et kaebaja elab aadressil Xxxxx x-xx, Tallinn koos Y. Y.iga, kinnitab ka Kristiine Linnaosa Valitsuse otsus nr 5-10.3-1/1474.2, millisega kaebaja on määratud Y. Y.i hooldajaks (dtl 82-83). Lähtudes eelpool väljatoodust ning juhindudes sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 5 lg 2 (edaspidi SÜS) sätestatust peab isik hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. Sama seaduse § 9 lg 1 sätestab, et sotsiaalkaitse paremaks korraldamiseks on hüvitisi andvatel asutustel ja isikutel kohustus teha koostööd. Lähtudes koostöö tegemise kohustusest pöördus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltoetuste talituse vanemspetsialist Küllike Saks-Harris korduvalt e-kirjade teel (kaebaja poolt kohtule juba edastatud) kaebaja poole ja palus esitada täiendavaid andmeid ja võimalusel tulla olukorra selgitamiseks vastuvõtule sotsiaaltoetuste talitusse. Kaebaja täiendavaid andmeid ei esitanud ja vastuvõtule ei tulnud. Täiendavate andmete esitamise kohustus tuleneb taotlejal SÜS § 21 lg 1, mis sätestab isiku põhikohustused hüvitise taotlemisel ja saamisel. Antud paragrahvi järgi on isik hüvitise
taotlemisel ja saamisel on kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta, teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest, osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas täitma hüvitise andmisega seotud kõrval tingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi, kasutama talle hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt. Seoses asjaoluga, et kaebaja eelpool väljatoodud kohustusi ei täitnud ehk jättis esitamata vajalikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta, tegi Põhja-Tallinna Valitsus 17.01.2023 otsuse nr 23259153348, juhindudes Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi - SHS) § 131 lg 2, jätta toimetulekutoetus määramata (dtl 84-85).
11.2.Vastustaja esitas kohtule ka 04.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud hindamisakti (dtl 89) ja 17.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud kodukülastusakti (dtl 90). 17.01.2023 koostatud kodukülastusakt koostati Y. Y.i ema Q. Q. elukohas kuid selles leidub kajastamist asjaolu, et kaebaja ja Y. Y. elavad koos aadressil Xxxxx x-xx, Tallinn.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Kuivõrd vaidlustatud otsus on õiguspärane, siis on põhjendamatu ka kaebaja kohustamiskaebus.
13.Vastustaja on kohtule esitanud seoses kaebaja toimetulekutaotlusega läbi viidud haldusmenetluse materjalid. Nimetatud dokumentidest nähtub, et 2023 jaanuaris on läbi viidud kaks kodukülastust, mille tulemusel vastustaja tuvastas, et kaebaja elab koos Kristel Laatsiga ühe leibkonnana (dtl 81 ja dtl 89-90). Tegelikult kinnitab ka kaebaja ise vastavat asjaolu kaebuses, märkides, et Y. Y. on tema hooldatav ja elukaaslane. Vastavad asjaolud nähtuvad lisaks veel Kristiine Linnaosa Valitsuse otsusest nr 5-10.31/1474.2, millega otsustati seada hooldus Y. Y.ile, elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud Kristiine linnaosa täpsusega, tegelik elukoht Xxxxx x-xx ja hooldajaks määrati kaebaja (dtl 82-83). Nimetatud otsusest nähtub, et kaebaja elab koos Y. Y.iga Xxxxx x-xx, Tallinn. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et kaebaja elab koos Y. Y.iga Xxxxx x-xx Tallinn.
14.SHS § 131 lg 2 sätestab, et toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist. SHS § 131 lg 4 sätestab, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
SHS § 131 lg 7 kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega: 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud; 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. SHS § 132 lg 2 tuleneb, et toimetulekutoetuse taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. SHS § 133 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Sotsiaalseadistiku üldosaseaduse (SÜS) § 21 lg 1 sätestab, et hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1) esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta; 2) teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 3) osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi; 4) kasutama talle hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt. Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et toimetulekutoetuse taotlejal on kohustus märkida esitatavasse taotlusesse tema ning temaga koos elavad isikud ning nende sissetulekud. Nimetatu võetakse aluseks toimetulekutoetuse määramisel.
15.Kaebaja on esitanud vastustajale 09.01.2023 toimetulekutoetuse maksmise taotluse (dtl 57 ja 78-80). Andmed temaga koos elavate isikute ning nende sissetulekute kohta taotlusel puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt elasid kaebaja ning Y. Y. toimetulekutoetuse taotluse esitamise hetkel koos aadressil Xxxxx x-xx, Tallinn, kuigi Y. Y. on rahvastikuregistri andmetel registreeritud Kristiine linnaossa. Eeltoodut kinnitab mh ka kaebaja oma kaebuses. Seega tuli vastustajal taotluse lahendamisel lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast. Haldusmenetluse materjalid kinnitavad üheselt, et Y. Y. elas enne 09.01.2023 toimetulekutoetuse taotluse esitamist koos kaebajaga ning kaebajat ning Y. Y.i tuleb pidada ühe leibkonna liikmeteks. Seetõttu tulnuks eespool viidatud regulatsiooni kohaselt vastav info märkida ka toimetulekutoetuse taotlusesse. Kuna kaebaja seda teinud ei ole, kuid vastustaja on haldusmenetluses välja selgitanud, et kaebajal oleks tulnud seda teha ja arvesse tuli võtta ka Y. Y.i sissetulekuid, siis on vastustaja õigesti leidnud, et esineb alus toetuse mittemaksmiseks lähtudes SHS § 131 lg 2. Lisaks leiab kohus, et keeldumise alus tuleb ja ka SÜS § 19 lg 1 p 2 ja 3, mis sätestab, et õigus hüvitisele lõpeb: kui isik ei vasta seaduses hüvitise saamiseks sätestatud tingimustele; kui isik rikub pahauskselt käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud põhikohustust või seaduses hüvitise andmisega seotud kohustust või hüvitise andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus sätestab õiguse lõppemise. Ka sel põhjusel oli Põhja-Tallinna Valitsusel õigus kaebajale vaidlusalust toetust mitte maksta.
Vastavad asjaolud pidid olema kaebajale teada ja ta pidi teadma, et tal tuleb esitada tõeseid andmeid kogu leibkonna kohta juba 29.05.2015 aastast, kui Tallinna Halduskohus tegi kaebaja kaebuse alusel kohtuotsuse nr 3-14-51230 sarnastel asjaoludel. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes kehtivast õiguslikust regulatsioonist tuli vastustajal arvestada kaebaja toimetulekutoetuse lahendamisel ka Y. Y.i sissetulekuga. Seega on vastustaja teinud kohtule hetkel teadaolevatest asjaoludest lähtudes õiguspärase otsuse.
16.Ka asjaolu, et vastustaja on algselt teatanud kaebajale, et dokumendid on õigesti vormistatud ja nad on kõik vajalikud dokumendid kätte saanud ning teatanud ka summa ja kuupäeva millal toetus laekub (vt Tallinna linna 12.01.2023 e-kiri, milles märgiti, et toetuse summa on 264,47 eurot, ülekanne eeldatavalt 17.01.2023 dtl 53) ei muuda vaidlustatud otsust veel õigusvastaseks. Olukorras, kus haldusmenetluse käigus selgusid täiendavad asjaolud, tuli vastustajal neid arvesse võtta. Sellest tulenevalt anti kaebajale ka korduvalt võimalus minna vastustaja vastuvõtule, kus ta oleks saanud anda omapoolsed täiendavad selgitused. Seda võimalust kaebaja kasutada ei soovinud (dtl 53-54). Sellest tulenevalt oli kaebajale ka tagatud ärakuulamisõigus.
17.Kohus möönab, et vaidlustatud haldusakt on põhjendamispuudustega, kuid käesoleval juhul ei too see kaasa kaebuse rahuldamist (vt HMS § 58). Kohus selgitab, et isegi kui vaidlustatud otsus tuleks tühistada põhjendamispuuduste tõttu, tuleks vastustajal välja anda täpselt samasisuline uus otsus. Arvestades eeltoodut leiab kohus kokkuvõtvalt, et kaebus on tervikuna põhjendamatu.
18.Kohus selgitab kaebajale siinkohal, et kaebaja viited vastustaja soovile omandada Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Kojale kuuluvat kinnisvara asukohaga Xxxxx x-xx väljuvad käesoleva kaebuse esemest ning kohus ei pea vajalikuks neil seisukohtadel peatuda. Samuti väljuvad kaebuse esemest kõik muud etteheited Tallinna linnale (sh haldusasjaga nr 322-2001 seotud väited) ning kohus neid siinkohal ei analüüsi. 13.02.2023 esitatud täiendavad seisukohad koos lisadega on esitatud pärast 31.01.2023 määruses sätestatud tähtaega ja kohus jätab need tähelepanuta. Kohus märgib täiendavalt, et kohtule jääb lisaks arusaamatuks ka kaebaja 13.02.2023 esitatud seisukohtade seos käesoleva asjaga. Menetluskulud
19.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.