lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2001/2

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2001/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
483
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 26. september 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2001

Haldusasi

Menetlusosalised

X kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 15.08.2022 trahviteate 410122022176 tühistamise ja menetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise nõuetes. Kaebaja: X

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

SELGITUSED

− Määrus toimetatakse kätte kaebajale. − Määruse vaidlustamiseks on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, §-d 203—204).

−

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.Kaebaja esitas 22.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 15.08.2022 trahviteate nr 410122022176 ning selle peale kaebaja poolt esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta tehtud 22.08.2022 kohtuvälise menetleja määruse. Samuti nõuab kaebaja talle asjaomase väärteomenetluse raames tekitatud kahju hüvitamist.
2.Kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HkMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada, kuna seal esitatud nõuete lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HkMS § 4 lg 1 kohaselt kohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Antud juhul on teistsugune menetluskord seaduses ette nähtud.
3.Väärteomenetluses tehtud otsuste ja toimingute vaidlustamiseks on väärteomenetluse seadustikus (edaspidi VTMS) ette nähtud erikord, mille kohaselt kuulub väärteomenetluses tehtud otsuste (määruste) ja toimingute vaidlustamise kohtulik kontrollimine maakohtu pädevusse. On tõsi, et VTMS § 114 lg 2 välistab maakohtule kaebuse esitamise trahviteate peale. Samuti ei ole VTMSis sõnaselgelt reguleeritud võimalust esitada maakohtule kaebust määruse peale, millega kohtuväline menetleja jätab trahviteate peale esitatud kaebuse läbi vaatamata. Kirjalikus hoiatusmenetluses tehtud otsuste vaidlustamise regulatsioonis olevat lünka on Riigikohus käsitlenud kohtuasjas 5-17-12 tehtud kohtuotsuses. Kõnealune kohtuotsus puudutas küll käesolevaga võrreldes mõnevõrra teistsugust olukorda, ent kokkuvõttes saab Riigikohtu seisukohta siiski mõista nii, et trahviteade peab olema sisuliselt

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ja igakülgselt kohtulikult kontrollitav väärteoasjades sarnaste otsuste kohtulikuks kontrollimiseks ette nähtud korras.

Väärteomenetluse ja selle raames tehtud otsuste vaidlustamise üldist loogikat silmas pidades on ilmne, et kohtulikku kontrolli väärteo kohtuvälise menetleja otsusele, millega on jäetud trahviteate peale esitatud kaebus läbi vaatamata, saab teostada maakohus, mitte halduskohus. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et VMTS-s on mõni kaebeõigust puudutav lünk, ei õigustaks see ühelgi juhul sellise nõude läbi vaatamist halduskohtus, kuna seadusandja on kindlalt otsustanud, et väärteomenetluse kohtulik kontroll on maakohtu pädevuses. Seega peab ka sellise kaebuse lubatavuse küsimuse üle otsustama maakohus, täites vajadusel õiguslüngad tõlgendamise abil.

4.Teiseks on kaebaja taotlenud talle väärteomenetlusega tekitatud kahu hüvitamist. Sellise kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus, mille § 17 lõikes 1 on sätestatud, et kui isik on esitanud väärteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude kohtuvälisele menetlejale ning kohtuväline menetleja on jätnud selle osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kohtuvälise menetleja määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule. Seega on kaebajal õigus sellise kahju hüvitamise nõudega pöörduda Harju Maakohtu poole, eeldusel, et ta eelnevalt on esitanud kahju hüvitamise nõude väärteo kohtuvälisele menetlejale ning viimane on selle nõude kas rahuldamata või läbi vaatamata jätnud või tähtaegselt lahendamata jätnud.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja