X kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 27.04.2023 menetlusotsuse nr 23262435720 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja X Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Ahti Olesk
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda kaebuse muudatuste vastu võtmisest.
2.Jätta X kaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja, X, X ja X nimed tähemärgiga. Jätta avaldamata aadressid xxxxxxx ja xxxxxxx ning kaebaja e-posti aadress.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.01.2024 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-1416
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 20.04.2023 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks perioodil aprill 2023 eest. Taotluse kohaselt elab X aadressil xxxxxx ning toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavaid teisi isikuid ei ole.
2.Põhja-Tallinna Valitsuse 27.04.2023 menetlusotsusega nr 23262435720 jäeti Xele toimetulekutoetus SHS § 131 lg 2 alusel määramata, kuivõrd perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 39,80 euro ulatuses.
3.X esitas 19.05.2023 Põhja-Tallinna Valitsusele sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltoetuste talitusele vaide Põhja-Tallinna Valitsuse 27.04.2023 menetlusotsuse nr 23262435720 peale. Vaiet ei lahendatud.
4.Tallinna Halduskohtus registreeriti 26.06.2023 Xe kaebus, milles on esitatud järgmised taotlused: 1) tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 27.04.2023 menetlusotsus nr 23262435720; 2) kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 27.04.2023 esitatud toimetulekutoetuse taotlus; 3) hüvitada kaebajale Katrin Lauri 31.05.2023 kirjaga nr 6-3.2/7855 tekitatud moraalne kahju summas 40 000 eurot; 4) hüvitada kaebajale Põhja-Tallinna Valitsuse 27.04.2023 menetlusotsusega nr 23262435720 tekitatud varaline kahju 107,825 eurot; 5) kohustada vastustajat organiseerima eesti keele kursused Tallinna linna ametnikele ja Tallinna linnale kuuluvates ettevõtetes ning 6) kohustada vastustajat organiseerima alkoholi kahjulikkusest mõjust loengud läbi kaebajaga seotud ettevõtete Tallinna linna ametnikele ja Tallinna linnale kuuluvates ettevõtetes. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, mida kohus tõlgendas viisil, et kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat maksma kaebajale aprillikuu 2023 eest toimetulekutoetust. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.
5.Tallinna Halduskohtu 26.06.2023 kohtunõudega paluti vastustajal teatada, kas vaidemenetlus on lõppenud ning juhul, kui jah, siis esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele. Kohtunõue tuli täita hiljemalt 30.06.2023.
6.Vastustaja esitas 29.06.2023 vastuse kohtunõudele, milles palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohtu 03.07.2023 määrusega tagastati kaebus osas, milles taotleti: 1) Katrin Lauri 31.05.2023 kirjaga nr 6-3.2/7855 tekitatud moraalse kahju (40 000 eurot) hüvitamist; 2) varalise kahju summas 107,824 euro hüvitamist; 3) vastustaja kohustamist organiseerima eesti keele kursused Tallinna linna ametnikele ja Tallinna linnale kuuluvates ettevõtetes ning 4) vastustaja kohustamist organiseerima loengud alkoholi kahjulikust mõjust läbi kaebajaga seotud ettevõtete Tallinna linna ametnikele ja Tallinna linnale kuuluvates ettevõtetes (resolutsiooni p 1); muus osas jäeti kaebus käiguta (resolutsiooni p 2); anti kaebajale kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg 7 päeva arvates määruse kättesaamisest, puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal esitada tähtaja ennistamise taotlus tühistamis- ja kohustamisnõude osas (resolutsiooni p 3) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 4).
8.Kaebaja esitas 23.07.2023 kohtuniku taandamise taotluse. Ühtlasi on kaebaja taotlenud kaebetähtaja ennistamist tühistamis- ja kohustamisnõude osas põhjendusega, et kaebaja on
2(8)
3-23-1416
esitanud tähtaegselt Tallinna linnale vaide, kuid nähes Tallinna linna mõnitavat vastust esitas kaebaja kohtule kaebuse.
9.Tallinna Halduskohtu 18.10.2023 määrusega võeti Xe kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 27.04.2023 menetlusotsuse nr 23262435720 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, kuivõrd tema ei ela koos X ning tema elukoht on aadressil xxxxxx, mitte vaidlusaluses otsuses märgitud xxxxxxx.
10.1.Vastustaja vastuse lisades 1-7 esitatud andmed on aegunud. Alates veebruarist 2023 ei saanud kaebaja enam antud aadressil elada, sest ei olnud võimalik tasuda kommunaalkulude eest.
10.2.Vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 5 (26.04.2023 hindamisakt) juures olev ümbrik ei ole kaebaja allkirjaga. Eestkostja annab kaebajale kui hooldajale rahal, kui kaebaja käib hooldatavaga arsti juures või läheb apteeki ravimeid ostma.
10.3.Seoses vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisaga 4, siis kaebaja on küsinud X, kas ta on mingile dokumendile jaanuarikuus 2023 alla kirjutanud ning eestkostja X on pidevalt väitnud, et ta ei ole kirjutanud alla 17.01.2023 dokumendile. Lisaks ei ole 17.01.2023 hindamisakt asjakohane, sest kajastab jaanuarikuu dokumenti, mitte aprilli või mai kohta. 04.01.2023 kodukülastusel ei julgenud korteris viibinud X linnavalitsuse ametnikke sisse lasta. Ametnikud väidavad, et kodukülastus toimus, kuna kaebaja oli teinud segase avalduse politseile. Kaebaja pole politseile avaldust esitanud ning selle kohta pole ka ühtki dokumenti esitatud. Teise kodukülastuse ajal kohtus kaebaja ametnikega, kuid viimased tundusid kaebajale kahtlased ega esitanud kaebaja nõutud dokumente. Ametnikud väidavad, et teise kodukülastuse aeg oli kaebajaga kokku lepitud, kuid see ei vasta tõele.
10.4.Vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisal 3 ei ole kaebaja andmed ja sellist telefoninumbrit kaebajal ei ole kunagi olnud. Varasemalt oligi hooldamise dokumendil X aadress.
10.5.Vaidlusalune otsus rikub kaebaja õigust saada minimaalset toetust, mis on vajalik elamiseks ja mis on 2023. a 250 eurot. Kaebaja on sunnitud olnud sellel perioodil elama mujal, kuna tal ei ole võimalik üldse kommunaalkulude eest tasuda. Võlgnevus ulatus 2023. aastal 107 824 euroni.
11.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
11.1.Kaebaja esitas 20.04.2023 taotluses toimetulekutoetuse saamiseks enda kohta järgmised olulised andmed: 1) kaebaja elab aadressil xxxxxxx ja 2) toimetuleku määramisel arvesse võetavaid teisi isikuid ei ole.
11.2.Kaebaja poolt taotluses esitatud andmeid on Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötajad varasemalt, otsuseid tehes kontrollinud (vt haldusasjades nr 3-23-98 ja nr 323-363 esitatud) ja kinnitamist on leidnud asjaolud, et taotluses esitatud andmed on ebatäpsed ja eksitavad. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse juhataja Kai Keller 05.01.2023 e-kiri (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2) Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltoetuste talituse juhatajale ja sama talituse töötajale, kus ilmnes, et viies läbi kodakülastusi kaebaja elukohas selgus, et kaebaja elab aadressil xxxxxxx koos X. Kodukülastused toimusid seoses kaebaja avaldusega politseisse. Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt 17.01.2023
3(8)
3-23-1416
koostatud kodukülastusakt X ema X elukohas, milles leidub kajastamist asjaolu, et kaebaja ja X elavad koos aadressil xxxxxxx (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 4). 26.04.2023 koostatud hindamisakt, mille kohaselt elavad kaebaja ja X jätkuvalt koos aadressil xxxxxxx ning X annab sularahas X pensioni ja toetused allkirja vastu üle kaebajale (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 5). Fakti, et kaebaja elab aadressil xxxxxxx koos X kinnitab ka Kristiina Linnaosa Valitsuse otsus nr 5-10.3-1/1474.2, millega kaebaja on määratud X hooldajaks (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 6). Asja materjalist nähtuvalt elavad kaebaja ja X toimetulekutoetuse taotluse esitamise hetkel koos ja seda aadressil xxxxxxx. Seega tuli vastustajal taotluse lahendamisel lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast.
11.3.Vastustaja kontrollis täiendavalt ka kaebuses esitatud andmeid aadresside ja ettevõtete kohta: 1) e-äriregistri andmetel on Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda (80282886) tegelik kasusaaja ja esindusõigus kaebajal (juhatuse ainuke liige); 2) e-äriregistri andmetel on USALDUSÜHING WISTARE (10843876) tegelik kasusaaja ja esindusõigus kaebajal (täisosanik); 3) kaebajaga on e-äriregistri andmetel otseselt seotud Usaldusühing Unbroken (10992209), Global Management Services UÜ (14570669) ja MTÜ Arengufondi Ühisrahastuse Investorite Föderatsioon (80567092); 4) e-kinnistusregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna linnas, xxxxxxx asuva korteriomanikuks alates 14.11.2009 Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda (reg.kood 80282886). Varasemalt oli eelpool väljatoodud korteriomandi omanikuks kaebaja; 5) e-kinnistusregistri ja ehitisregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna linnas, xxxxxxxx näol tegemist garaažiga (10 boksi), millise omanikuks on xxxxxxx Garaažiühistu (reg.kood 80141246). Eraldi ära märkimist väärib asjaolu, et kui tutvuda kaebaja toimetuleku taotlusele lisatud materjaliga, siis mitte üheski neist ei ole tuvastatav asjaolu, et kaebaja oleks võlgu või ta oleks jätnud varasemalt arved maksmata (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Küll aga on võimalik tuvastada, et kaebaja esitab temale kuuluva ettevõtte kaudu iseendale arveid (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Samas on täiesti asjakohatu kaebaja poolt taotlusele lisatud Swedbank AS muutumatu seisuga konto väljavõte (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Vastustaja poolt suuliselt tehtud päringutest selgus, et kaebaja tasub oma arved alati tähtaegselt ja neid on tasutud nii kaebaja vanemate poolt kui ka kaebaja endaga seotud ettevõtete kontode kaudu (nt UÜ Wistare kaudu).
11.4.Toimetulekutoetuse taotlejal on kohustus märkida esitatavasse taotlusesse tema ning temaga koos elavad isikud ning nende sissetulekud (SHS § 132 lg-d 2 ja 3). Asja materjalist nähtuvalt elasid (ja elavad käesoleva ajani) kaebaja ning X toimetulekutoetuse taotluse esitamise hetkel koos aadressil xxxxxxx, kuigi X on rahvastikuregistri andmetel registreeritud Kristiine linnaossa. Eeltoodut kinnitab kaudselt ka kaebaja oma kaebuses. Eelpool väljatoodud asjaolud pidid olema kaebajale teada ja ta pidi ka teadma, et tal tuleb esitada tõeseid andmeid kogu leibkonna kohta ning seda juba 29.05.2015. aastast, kui Tallinna Halduskohus tegi kaebaja kaebuse alusel otsuse nr 3-14-51230 sarnastel asjaoludel. Samale järeldusele jõudis ka Tallinna Halduskohus 17.02.2023 kui kohus tegi kaebaja kaebuse alusel otsuse nr 3-23-98 täpselt samadel asjaoludel ja täpselt samadel asjaoludel on Tallinna Halduskohtu menetluses haldusasi nr 3-23-363.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja elab koos hooldatavaga samas elukohas, mistõttu tuleb toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel arvesse võtta nende mõlema sissetulekut. Asjas on leidnud tõendamist, et kaebaja ja tema hooldatava sissetulek kokku ületab ühes kuus õigusaktides sätestatud toimetulekupiiri,
4(8)
3-23-1416
mistõttu toimetulekutoetuse maksmiseks aprillikuu eest alust ei olnud. Esmalt lahendab kohus menetluslikud küsimused (I) ning seejärel kaebuse ja jagab menetluskulud (II). I
13.Kaebaja on 25.10.2023 menetlusdokumendis esitanud lisanõude, mis seisneb järgmises: kaebaja soovib saada kahjutasu, kuna Katrin Lauri 31.05.2023 kiri nr 6-3.2/855 näitab selgelt, et Tallinna Linnavalitsus ei hooli oma kodanikest ning suhtuvad mõnitavalt toetuse taotlejatesse. Kahjutasu on kaebaja tervisele tekitatud kahju ning tasumata jäänud kommunaalkulud, mis ületavad 100.000 eurot.
14.Kaebaja on 29.11.2023 ja 03.12.2023 menetlusdokumentides taotlenud kaebuse muutmist järgmiselt: 1) Tallinna linna poolt X tekitatud tervisekahjustuste väljamõistmise ehk hüvitamist ja kaebaja poolt X hooldamiseks vajalike töötundide väljamaksmist, mis on Euroopas minimaalse tasuna 15 eurot tund ehk antud tariifide alusel kaebajale tasuma; 2) X kahjutasu väljamaksmiseks summas 150 000 eurot, aga kuna ta ise on võimetu endale tekitatud kahju ajuinsuldi tõttu taotlema kohtult, siis teeb seda antud hetkel kaebaja tema eest; 3) X tervise taastamiseks vajalike vahendite trenažöörid võimlemise ja profülaktiliste seadmete ning ravi ja spetsiaalsete toidulisandite ning puhkusepaketi jaoks on otsesed kulud alates 50.000 eurot; 4) Tallinna Halduskohtu poolt novembris 2023 kaebajale tekitatud tervisekahju ja vigastuste väljamõistmiseks kaebaja kasuks; 5) kohus määraks kaebajale suurema hooldamistasu praeguse hooldatava X hooldamisel; 6) kaebajale uue korteri eraldamist, kus kaebaja saaks elada; 7) kaebaja taotleb kahjutasu talle Tallinna linna poolt tekitatud tervisekahjustuste tõttu; 8) kaebajale kahju hüvitamist minimaalselt summas 100.000 eurot Tallinna linna poolt isikuandmete väärkasutamise eest; 9) kaebaja ja tema ettevõtte poolt Eurovangla projekti rahastamisega sidumist ning korteriomandi rüüstamisel tekitatud kahju ettevõttele, kus dokumentide kadumise tõttu ehk varguse tulemusena ulatub kahjusumma minimaalselt 10-tesse miljonitesse; 10) kaebaja au ja väärikuse alandamise lõpetamist.
15.Kaebaja on taotlenud 07.12.2023 menetlusdokumendis järgmist: 1) kohus määraks kompromissina mingi muu hooldamise tasu ilma momendil kehtivat hooldamise kohustust lõpetamata; 2) uut korterit; 3) kogu olemasoleva võlgnevuse tasumist; 4) X tekitatud kahju hüvitamist suurusjärgus 150 000 eurot; 5) hooldamiskulude tasumist 15 eurot tunnis alates augustikuus; 6) hooldamiseks vajalike abivahendite kompenseerimist 50 000 euro piires Tallinna linnalt; 7) isikuandmete keelatud töötlemise eest enda kohta kahjutasu ning 8) lõpetada kaebaja au ja väärikuse teotamine ning alandamine ja maksta kaebajale kahjutasu vähemalt 150 000 eurot. Lisaks taotleb kaebaja pdf 1-7 dokumentide alusel kuritegeliku ühenduse paljastamiseks tehtud kulutuste hüvitamist vastustaja poolt.
16.Juhindudes HKMS § 49 lg-st 1 keeldub kohus kaebuse nõude muutmisest, kuivõrd nõude muutmine ei ole otstarbekas ega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Samuti ei ole mitmed kaebaja poolt esitatud nõuded HKMS kohaselt lubatavad. Kaebuse muudatused on esitatud peale seda, kui kohus on juba teinud teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning kaebuse muudatuste vastuvõtmine tingiks menetluse venimise. Lisaks ei oleks kaebuse muutmine otstarbekas kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja eesmärgiks on saada aprillikuu eest toimetulekutoetust. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohased juba menetluses olevad vaidlusaluse haldusakti tühistamisnõue ja vastustaja kohustamisnõue. Täiendavalt selgitab kohus järgmist.
17.Üksnes X saab esitada Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõude juhul, kui linn on talle tervisekahju põhjustanud (HKMS § 44 lg 1). Järelikult tuleks kaebus selles nõudes kaebajale tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebajale K. Lauri kirjaga tekitatud kahju hüvitamise nõude on kohus juba 03.07.2023 määrusega nr 3-23-1416 tagastanud (vt resolutsiooni p 1) ning jääb selle seisukoha juurde. Kaebaja kahju hüvitamise nõue Tallinna Halduskohtu vastu ei ole 5(8)
3-23-1416
otstarbekas esitada käesolevas asjas, kuivõrd ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ning tingiks menetluse venimise. Nõuded seoses hooldustasuga ei kuulu halduskohtu pädevusse. Nõuded seoses au ja väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ning isikuandmete töötlemisega seotud kahju hüvitamiseks ei ole otstarbekad lahendada käesolevas asja ning tingiksid asja venimise. Samuti ei oleks kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalikud kahjunõuded Tallinna linna vastu ning samuti tingiksid need menetluse venimise, kuivõrd otsuse avalikult kuulutamise aeg oli juba selleks ajaks määratud, kui kaebaja kaebuse muudatused esitas. Kaebuse esemest väljub täiesti kaebaja nõue kohustada vastustajat andma kaebajale korter. Nimetatud kohustamisnõude esitamiseks ei tulene kaebajale õigusaktidest subjektiivset õigust, mistõttu kuuluks see HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastamisele kaebajale.
18.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse muudatused vastu võtmata. II
19.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja elab koos X ning nende ühine sissetulek kuus ületab toimetulekupiiri.
20.Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist. SHS § 131 lg 4 sätestab, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. SHS § 131 lg 7 kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega: 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud; 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. SHS § 133 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täiemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
21.Vaidlust ei ole selles, et rahvastikuregistri andmetel on kaebaja elukoht xxxxxxx. Samuti ei ole vaidlust selles, et toimetulekutoetuse taotlusega koos on esitatud KÜ xxxxxx arve (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokument, lisa 2; digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 136). Taotlusel on kaebaja aga oma elukohaks märkinud aadressi xxxxxxx (dtl 133).
22.Tallinna Halduskohus on teinud 27.09.2023 otsuse haldusasjas nr 3-23-733, milles on leidnud, et vastustaja esitatud tõendid on omavahel kooskõlas ning kinnitavad kogumis vaadelduna, et kaebaja elas xxxxxxx korteris koos X; seda, et kaebaja ja X moodustasid praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemise ajal endiselt leibkonna, kinnitab asjaolu, et X on võtnud aprillis ja mais X vastu X laekunud sissetulekud tema elamiskulude katmiseks; seega seob kaebajat ja X ühine kodune majapidamine; X tuleb lugeda kaebaja perekonna (või leibkonna) liikmeks SHS § 131 lg 7 p 3 järgi (vt Tallinna Halduskohtu 27.09.2023 otsus nr 323-733, p 10). Seejuures on kohus tuginenud samadele tõenditele, mis on vastustaja poolt käesolevas asjas kohtule esitatud: 1) Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse töötajate 04.01.2023 koostatud hindamisakt kahe samal päeval tehtud kodukülastuse kohta xxxxxxx korterisse (käesolevas asjas vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 3); 2) sotsiaalteenuste talituse juhataja K. Kelleri 05.01.2023 e-kiri, 6(8)
3-23-1416
milles on kajastatud eelmise päeva kodukülastusi (käesolevas asjas vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2.); 3) sotsiaalteenuste talituse 17.01.2023 kodukülastusakt X ema ja eestkostja X juures käigu kohta (käesolevas asjas vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 4); 4) Kristiine linnaosa valitsuse otsus, mille järgi on X, kelle tegelik elukoht on xxxxxx, seatud kuni 26.07.2026 hooldus; hooldajaks on määratud X, kelle tegelik elukoht on sama (käesolevas asjas vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 6); 5) sotsiaaltöötajate K. Saks-Harrise ja M. Virunurme ning X allkirjastatud 26.04.2023 hindamisakt (käesolevas asjas vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 5.).
23.Lisaks on vastustaja käesolevas asjas esitanud tõendina vaidlusaluse otsuse, millega jäeti rahuldamata kaebaja 2023 aprillis esitatud toimetulekutoetuse taotlus. Otsuse järgi on kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht endiselt xxxxxxx (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 7). Seega ei ole asjaolud võrreldes haldusasjas nr 3-23-733 muutunud, mistõttu nõustub kohus viimati nimetatud haldusasjas tehtud otsuses toodud järeldusega, et kaebaja elukoht on jätkuvalt xxxxxxx ning temaga koos elab hooldatav X, kes tuleb lugeda kaebaja perekonna (või leibkonna) liikmeks SHS § 131 lg 7 p 3 järgi.
24.Paljasõnalised on kaebaja väited, et vastustaja 31.10.2023 lisades 1-7 esitatud andmed on aegunud. Kaebaja väitel ei ole vastustaja 31.10.2023 lisa 5 juures oleval ümbrikul kaebaja allkiri. Samas ei ole kaebaja vastu vaielnud asjaolule, et ta on X saanud sularahas X pensioni ja toetused. Paljasõnalised ja ebausutavad on kaebaja väited, et X on kinnitanud, et ta ei ole kirjutanud alla 17.01.2023 dokumendile. Dokumentaalse tõendiga on tõendatud, et X on kirjutanud 17.01.2023 dokumendile alla ning andnud ütlusi, mille kohaselt elab kaebaja koos X xxxxxxx (dtl 143). Seejuures on X allkiri ka 26.04.2023 dokumendil ning allkirjad on ühesugused võrreldes 17.01.2023 hindamisaktile kantud allkirjaga.
25.Kohus ei nõustu kaebajaga, et 17.01.2023 dokument ei ole asjakohane tõend. Vastustaja esitatud 17.01.2023 dokument tõendab, et X sõnul elab kaebaja aadressil xxxxxxx ning vastustaja hinnangul pole see asjaolu muutunud ka aprillis. Seda tõendavad rahvastikuregistri kanne (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 7) ning 26.04.2023 hindamisakt (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 5). Asjasse puutumatud on kaebaja väited, kas X julges 04.01.2023 kodukülastusel ametnikke sisse lasta või mitte; kas kaebaja on teinud politseile avalduse ning kas teise kodukülastuse aeg oli kaebajaga kokku lepitud. Nendest asjaoludest ei sõltu vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust, mistõttu ei oma need asja lahendamisel tähtsust ja kohus jätab need väited tähelepanuta.
26.Kaebaja väitel ei ole vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisal 3 kaebaja andmed, sh tema telefoninumber. Nimetatud tõendilt ei selgu, kelle telefoninumber sinna kantud on, kuid see ei vähenda tõendi usaldusväärsust ega fakti, et 04.01.2023 toimus kodukülastus aadressil xxxxxxx, mille käigus tuvastati, et kaebaja elab tegelikult aadressil xxxxxxx (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Pelgalt asjaolu, et kaebaja märgib taotlusele teise aadressi, ei tähenda, et vastustajal tuleb seda fakti kontrollimata nimetatud asjaolust ka lähtuda. Uurimiskohustusest tulenevalt on vastustajal kohustus selgitada haldusmenetluses välja kõik olulised asjaolud (haldusmenetluse seadus (HMS) § 6). Kaebaja tegelik elukoht on toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel oluline asjaolu, mistõttu on vastustaja asjakohaselt lähtunud tegelikest asjaoludest, kuivõrd taotluses esitatud andmed ei ole leidnud kinnitamist. Eeltoodust lähtuvalt on tõendatud, et kaebaja tegelik elukoht oli aprillikuu 2023 toimetulekutoetuse taotluse lahendamise ajal xxxxxxx.
27.Kohus peab siiski vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu kohustusele esitada koormavas haldusaktis põhjendused (HMS § 56). Praegusel juhul on vaidlusalune otsus raskesti mõistetav ning ei ole selgelt välja toodud põhjendused, miks vastustaja hinnangul on kaebaja tegelik aadress xxxxxxx, mitte taotluses märgitud aadress xxxxxxx. Alles kohtumenetluses on
7(8)
3-23-1416
vastustaja põhjendanud, miks on lähtutud asjaolust, et kaebaja tegelik aadress on xxxxx. Sellega on rikutud põhjendamiskohustust, kuid mis lõppkokkuvõttes ei ole mõjutanud vaidlusalust otsust sisuliselt. Seetõttu, kuigi vaidlusalune haldusakt on põhjendamispuudustega, ei kuulu see tühistamisele (HMS § 58). Küll aga on vastustajal kohustus edaspidi nõuetekohaselt haldusakti põhjendada. Sellele kohustusele on vastustaja tähelepanu juhitud ka juba Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuses nr 3-23-1884 (vt põhjenduste punkt 13).
28.Kaebaja viited sissemurdmisest jms väljuvad käesoleva kaebuse esemest ning kohus ei pea vajalikuks neil seisukohtadel peatuda. Samamoodi väljuvad kaebuse esemest kõik muud etteheited Tallinna linnale (sh haldusasjaga nr 3-22-2001 seotud väited) ning kohus jätab need tähelepanuta.
29.Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
31.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, X, X, X nimed asendada tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta aadressid xxxxxxxx ja xxxxxxxx ning kaebaja e-kirja aadress (HKMS § 175 lg 3).
32.Otsus tuleb kaebaja taotlusel saata talle meiliaadressile xxxxxxxxxxx. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.