3-23-1972 (liidetud haldusasjad nr 3-23-1972, 3-232358 ja 3-23-2970)
Haldusasi
A.I kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 24.08.2023 otsuse nr 23265002427 „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ tühistamiseks ja Põhja-Tallinna Valitsuse kohustamiseks maksta augusti kuu 2023 toimetulekutoetus välja; A.I kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 22.09.2023 otsuse nr 23265736804 „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ tühistamiseks ja Põhja-Tallinna Valitsuse kohustamiseks maksta septembri kuu 2023 toimetulekutoetus välja;
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
A.I kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 27.11.2023 otsuse nr 23267195104 „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ tühistamiseks ja Põhja-Tallinna Valitsuse kohustamiseks maksta novembri kuu 2023 toimetulekutoetus välja. Kaebuse esitaja: A.I Vastustaja: Tallinna linn Kirjalik menetlus
1.Jätta kaebaja 15.04.2024 vastuväide ning taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
2.Jätta kaebaja 30.04.2024 esitatud menetlusdokument tähelepanuta.
5.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, A.Bi, C.Di ja G.Fu, J.Ku, L.Me ja N.Oe nimed asendada tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta aadressid XXXX, YYYY ja WWWW ning kaebaja e-kirja aadress.
Edasikaebamise kord Otsuse (v.a resolutsiooni p 1 ja 2) peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.06.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtule saabus 07.09.2023 A.I kaebus, mida kohus tõlgendab kui kaebust nõudega tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 24.08.2023 otsus nr 23265002427 „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ ja kohustada Põhja-Tallinna Valitsust maksta augusti kuu 2023 toimetulekutoetus välja. 21.09.2023 määrusega võttis kohus nimetatud nõudes kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-23-1972). Kaebaja esitas kohtule ka puudustega esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus jättis oma 11.10.2023 määrusega läbi vaatamata.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 20.10.2023 A.I kaebus, mida kohus tõlgendab kui kaebust nõudega tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 22.09.2023 otsus nr 23265736804 „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ ja kohustada Põhja-Tallinna Valitsust maksta kaebajale välja 2023 aasta septembrikuu toimetulekutoetus. 30.10.2023 määrusega võttis kohu nimetatud nõudes kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-23-2358).
3.Tallinna Halduskohtule saabus 23.12.2023 A.I kaebus, mida kohus tõlgendab kui kaebust nõudega Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 27.11.2023 otsuse nr 23267195104 „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ tühistamiseks ja Põhja-Tallinna Valitsuse kohustamiseks maksta novembri kuu 2023 toimetulekutoetus välja. 17.01.2024 määrusega võttis kohu nimetatud nõudes kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-23-2970).
4.09.04.2024 määrusega otsustas kohus liita käesolev haldusasi nr 3-23-1972 haldusasjadega nr 3-23-2358 ja 3-23-2970. Liidetud haldusasjade numbriks jäi 3-23-1972. Sama määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5.1.Kaebaja selgitab, et vaidlustatud otsused, mitte välja maksta toimetulekutoetusi augusti, septembri ja novembri kuu eest 2023 aastal, rikuvad kaebaja õigusi osta endale süüa ja maksta elamiskulude eest, mille tulemusena temal on tekkinud seedehäired ja süvaveeni
tromboos ning kui ta kvaliteetset toitu ei saa siis ta sureb. Selle tulemusel jääb hooleta ka tema hooldatav A.B. Samuti G.F, kes on kaebaja ema ning vajab terviserikke tagajärjel hooldust.
5.2.Kaebajal on õigus saada toetust vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud toimetulekupiirile, kuna kaebaja toimetulekutoetuse taotluse kommunaalkulud, mis ta deklareeris olid ja võlgnevus võlausaldajatele alates 2013 a kommunaalkulude eest on 100 000 eurot. Kuna kaebajale ei tasutud kommunaalkulude eest, siis kaebaja ei saanud ettevõttele kuuluvat korteriomandit kasutada, sest tal ei olnud millegi eest maksta ning kulude kokkuhoiuks viis kaebaja oma isiklikud asjad WWWW Tallinnas, kus on samuti söögitegemise võimalus, aga kui kohe ka see võimalus võib ammenduda kuna HÜ WWWW esimees on lubanud elektri välja lülitada, kui kaebaja ei maksa kogu HÜ elektritarbimise aastakulusid kinni.
5.3.Varasemaid kaebusi seoses toimetulekuteotusega palub kaebaja mitte arvesse võtta, sest olukord on jälle muutunud ning kaebaja ei saa antud vaidlusalust korteriomandit lihtsalt kasutada seal toimunud rüüstamise ja varguse tõttu momendil poolelioleva remondiga seoses.
5.4.Kaebaja soovib, et käesolev kohtuotsus tehakse ikka Kinnistusraamatut silmas pidades, mitte lähtudes vastustaja paljasõnalistest seisukohtadest ja nende endi poolt koostatud tõenditest. Kaebaja soovib, et kohus arvestaks kaebaja poolt toimetulekutoetuse taotluses märgitud andmetega sh sellega, millise aadressi on kaebaja märkinud elukohaks.
5.5.Kaebaja märgib veel, et on sunnitud elama Abikeskuse vabatahtlike juures ja ka YYYY vahel harva. Kaebaja, kes kasutas XXXX Tallinnas korterit üürilepingu alusel, mis kuulub UUUUle, ei saa sinna teisi isikuid ja hooldatavat alaliselt elama võtta, kuna tal puudub antud kinnisvara kasutusõigus ja üürilepingu punkt 2.2 alusel peaks ta sellisel juhul leppetrahvi maksma. Samuti, kuna antud korteriomand on mõeldud ühele inimesele, siis ka ei saaks füüsiliselt sinna kedagi veel elama võtta ning kaebaja kasutas antud korterit häda pärast, kuna tema korter müüdi ja talle selgitati, et ta peab selleks, et võõrast inimest hooldada ja et talle hooldamise eest seda 100 eurot makstakse, olema Tallinna kodanik. A.B emal on hetkel on 2-toaline korter ning kaebaja ei mõista, kuidas linnavalitsus saab temalt toetuse ära võtta ehk siis juba oleks loogiline, et ta elaks YYYY Tallinnas koos hooldatavaga, kus on kolm tuba. Miks ta peaks siis elama ettevõtte ruumides koos hooldatavaga? Kaebaja toob välja et C.D elab ZZZZ tänaval ning tsiviilasja nr 2-09-49574 kohtudokumendis A.B aadressiks on märgitud TTTT Tallinn. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas omavalitsus saab ja võib kohtudokumente ise võltsida või andmeid muuta. Kaebaja rõhutab, et see 100 eurot, mis kaebaja sai varasemalt hooldamise eest arvestatakse ju automaatselt maha kõigist toetuse summadest ning Tallinna Linnavalitsus on otsustanud seekord üldsegi mitte kui midagi maksta. Oma kaebuse täpsustuses toob kaebaja välja, et juulikuu 2023 aasta toetuse ta on saanud küll tasuna 100 eurot vastustajalt, kuid augusti kuu oma mitte.
5.6.Kaebaja toob veel välja, et 2023 aasta septembrikuu seisuga on G.F EMO-s, kuna tal oli infarkt ja ta on teadvusetult juhitaval hingamisel, milles tulenevalt on kaebaja hetkel sunnitud ajutiselt elama uuesti YYYY ruumides, kuna YYYY korter oleks muidu lihtsalt tühi. Seoses G.F viibimisega EMO-s ja ohutuse huvides on seda vaja teha, kuna ei ole teada, kas G.F üldse enam haiglast tagasi saabub.
5.7.Kaebaja viitab veel haldusasjale number 3-22-2001, milles kaebaja vaidlustas Tallinna linna tegevuse, kus Tallinna Linnavalitsuse organiseerimisel toimus Põhja Tallinnas massijooming ning leiab, et selle kaebuse tõttu kaebajale ei maksta toetusi. Samuti avaldab kaebaja üldist rahulolematust linna tegevuse suhtes.
5.8.Kaebaja rõhutab, et isegi kui kaebaja saaks ka hooldatava raha endale, isegi siis tuleks kaebajale tasuda toimetulekutoetust kuna kaebaja kulutused olid septembrikuus 495,70 eurot pluss võlgnevus 109 000 eurot mille kohta kaebaja on regulaarselt arved esitanud (vt dtl 544). Sama seisukoha esitab kaebaja ka seoses novembri kuu 2023 toimetulekutoetusega (vt dtl 623).
5.9.Samas kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et tema hooldatava sissetulek ei saa kuidagi olla seotud kaebaja sissetulekuga, sest hetkel ka kaebaja ei ole antud korteriomandit saanud kasutada seoses juulikuus alanud ja pooleli jäänud remondi tõttu ning nüüd kaebaja ei saa ennem korterit kasutada kuni remondiarved on tasutud ja remont lõpetatud ning ka võlgnevus tasutud. Kaebajal hetkel oma korterit ei ole ja tal ei ole siis ametlikult ka kuskil elada. Lisaks kõigele on Tallinna linn alustanud eestkostja vastu tsiviilasja, et ise eestkostet teostada ja hooldatava raha enda kätte saada ning hooldatav siis ehk konkurentide juurde hooldekodusse saata. Seega ei saa kaebaja ka hooldatava tasu.
5.10.Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning kohustada vastustajat toimetulekutoetust välja maksma.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja Tallinna linn kaebustega ei nõustu ja palub jätta kaebused rahuldamata.
6.1.Vastustaja on seisukohal, et ei pea võimalikuks toimetulekutoetuse väljamaksmist, PõhjaTallinna Valitsuse 24.08.2023 menetlusotsuses (edaspidi ka otsus) nr 23265002427, väljatoodud põhjustel. Otsuses asus Põhja-Tallinna Valitsuse seisukohale, et esitatud ja kogutud andmete alusel on Põhja-Tallinna Valitsus otsustanud jätta toimetulekutoetuse määramata SHS § 131 lõike 2 alusel ja põhjendas seda viisil, et perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist, ületab toimetulekupiiri 188,23 euro ulatuses. Kaebaja esitas 20.08.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale toimetuleku taotluse (lisa 1, dtl 97-103).Toimetuleku taotluse esitamisel esitas taotleja enda kohta järgmised olulised andmed, et ta elab kas aadressil WWWW-12, Tallinn või QQQQ, Tallinn ja toimetuleku määramisel arvesse võetavaid teisi isikuid ei ole. Kaebaja poolt taotluses esitatud andmeid kontrollisid Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötajad ja on seda tehtud ka varasemalt varasemaid otsuseid tehes (esitatud haldusasjades nr 3-23-98, 3-23-363, 3-23-733, 3-23-1884, 3-23-1416 ja 3231623) ja kinnitamist on leidnud asjaolu, et taotluses esitatud andmed on ebatäpsed, ebausaldusväärsed ja eksitavad. Teiseks on vastustaja seisukohal, et ei pea võimalikuks toimetulekutoetuse väljamaksmist, Põhja-Tallinna Valitsuse 22.09.2023 menetlusotsuses (edaspidi ka otsus) nr 23265736804, väljatoodud põhjustel. Otsuses asus Põhja-Tallinna Valitsuse seisukohale, et esitatud ja kogutud andmete alusel on Põhja-Tallinna Valitsus otsustanud jätta toimetulekutoetuse määramata SHS § 131 lõike 2 alusel ja põhjendas seda viisil, et perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6
sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist, ületab toimetulekupiiri 102,44 euro ulatuses. Kaebaja esitas 22.09.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale toimetuleku taotluse koos lisadega. Toimetuleku taotluse esitamisel esitas taotleja enda kohta järgmised olulised andmed, et ta elab kas aadressil WWWW-12, Tallinn või QQQQ, Tallinn ja toimetuleku määramisel arvesse võetavaid teisi isikuid ei ole. Taotlus ja selle lisad on kohtule esitatud 26.10.2023, vastuses kohtunõudele (lisas 1, dtl 566-576). Kolmandaks on vastustaja seisukohal, et ei pea võimalikuks toimetulekutoetuse väljamaksmist, Põhja-Tallinna Valitsuse 27.11.2023 menetlusotsuses (edaspidi ka otsus) nr 23267195104, väljatoodud põhjustel. Otsuses asus Põhja-Tallinna Valitsuse seisukohale, et esitatud ja kogutud andmete alusel on Põhja-Tallinna Valitsus otsustanud jätta toimetulekutoetuse määramata SHS § 131 lõike 2 alusel ja põhjendas seda viisil, et perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist, ületab toimetulekupiiri 146,43 euro ulatuses. Kaebaja poolt kõigus kolmes taotlustes esitatud andmeid kontrollisid Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötajad ja kinnitamist leidis asjaolu, et taotluses esitatud andmed on ebatäpsed, ebausaldusväärsed ja eksitavad.
6.2.Eelpool väljatoodut kinnitavad järgmised asjaolud, mis on tuvastatud kõigi kolme vaidlustatud otsuse puhul: Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse juhata K.K 05.01.2023 e-kiri (lisa 2, dtl 104) Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltoetuste talituse juhatajale ja sama talituse töötajale kus ilmnes, et viies läbi kodukülastusi A.I elukohta selgus, et A.I elab aadressil XXXX, Tallinn koos A.Biga (isikukood aaaaaaaaaaa). Kodukülastuses toimusid seoses A.I avaldusega politseisse. 04.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud hindamisakt (lisa 3, dtl 105) ja 17.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud kodukülastusakt (lisa 4, dtl 106). 17.01.2023 koostatud kodukülastusakt koostati A.Bi ema C.Di elukohas, kuid selles leidub kajastamist asjaolu, et A.I ja A.B elavad koos aadressil XXXX, Tallinn. 26.04.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud hindamisakt (lisa 5, dtl 107-109). Hindamisakt koostatud A.Bi ema C.D elukohas ZZZZ, Tallinn. Hindamisakti tulemusel selgitati välja, et A.I ja A.B elavad jätkuvalt koos aadressil XXXX, Tallinn. Samuti selgitati välja, et nii hooldajatoetus kui ka A.Bi pension laekub C.D arveldusarvele. C.D võtab A.Biga seotud pensioni ja toetused välja ning annab need allkirja vastu üle P.Rile (vt lisa 5, dtl 107-109). fakti, et A.I elab aadressil XXXX, Tallinn koos A.Biga kinnitab ka Kristiine Linnaosa Valitsuse otsus nr 5-10.3-1/1474.2, millisega A.I on määratud A.Bi hooldajaks (lisa 6, dtl 110-111). Novembri kuu 2023 toimetulekutoetuse taotluse lahendamise ajaks oli täiendavalt lisandunud andmed: 27.10.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud hindamisakt (lisa 7, dtl 668-669). Hindamisakti allkirjastas ka kaebaja ja kinnitamist leidis asjaolu, et A.B elab koos kaebajaga aadressil XXXX, Tallinn asuvas korteris.
6.3.Vastustaja kontrollis täiendavalt ka nii kaebustes kui taotlustes esitatud andmeid aadresside ja ettevõtete kohta ning tuvastas järgmised asjaolud: e-äriregistri andmetel on MTÜ UUUU (uuuuuuuu) tegelik kasusaaja ja esindusõigus (juhatuse ainuke liige) ainult kaebajal; e-äriregistri andmetel on UÜ ÄÄÄÄ (ääääääää) tegelik kasusaaja ja esindusõigus (täisosanik) ainult kaebajal; kaebajaga on e-äriregistri andmetel otseselt seotud veel ka UÜ ÖÖÖÖ (öööööööö), UÜ ÜÜÜÜ (üüüüüüüü), MTÜ ÕÕÕÕ (õõõõõõõõ), OÜ SSSS (ssssssss - kustutatud) ja UÜ RRRR (rrrrrrrr kustutatud). e-kinnistusregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna linnas, Põhja-Tallinna linnaosas, XXXX asuva korteriomandi omanikuks alates 14.11.2009 UUUU (registrikood uuuuuuuu). Varasemalt oli eelpool väljatoodud korteriomandi omanikus kaebaja. e-kinnistusregistri ja ehitisregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna linnas, PõhjaTallinna linnaosa, WWWW näol tegemist garaažiga (10 boksi) millise omanikuks on WWWW Garaažiühistu (registrikood cccccccc).
6.4.Vastustaja märgib eraldi ära asjaolu, et kui tutvuda kaebaja poolt toimetuleku taotlustele lisatud teiste ettevõtete arvetega (näiteks Eesti Energia AS), siis mitte üheski neist ei ole tuvastatav asjaolu, et kaebaja oleks võlgu või ta oleks jätnud varasemalt arved maksmata (vt näiteks toimetulekutoetuse taotluse lisad, dtl 656-657). Küll aga on võimalik tuvastada, et kaebaja esitab temale endale kuuluvate ettevõttete kaudu iseendale arveid (vt näiteks toimetulekutoetuse taotluse lisa, dtl 659). Samas on täiesti asjakohatu kaebaja poolt taotlusele lisatud Swedbank AS muutumatu seisuga konto väljavõte (vt näiteks toimetulekutoetuse taotluse lisa dtl 658). Sarnaseid, muutumatu seisuga konto väljavõtteid on kaebaja esitanud ka varasemalt. Vastustaja poolt suuliselt tehtud päringutest selgus, et kaebaja tasub oma arved alati tähtaegselt ja neid on tasutud nii kaebaja vanemate poolt kui ka kaebaja endaga seotud ettevõtete kontode kaudu (näiteks UÜ ÄÄÄÄ kaudu). Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et kaebaja hoiab teadlikult tema enda nimel olevat Swedbank AS kontot tühjana/muutumatuna ja seda selleks, et esitada tühja/muutumatut kontot näiteks toimetuleku toetuste taotlemisel, näidates, et taotlejal endal puuduvad toimetulekuks vahendid.
6.5.Asja materjalidest nähtuvalt elavad kaebaja ning A.B toimetulekutoetuse taotluse esitamise hetkel koos ja seda aadressil XXXX, Tallinn. Seega tuli vastustajal taotluse lahendamisel lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast. Seoses asjaoluga, et kaebaja jättis esitamata vajalikud andmed, dokumendid ja muud tõendid mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta, tegi Põhja-Tallinna Valitsus 24.08.2023 otsuse nr 23265002427 ja 22.09.2023 otsuse nr 23265736804 ning 27.11.2023 otsuse nr 23267195104, juhindudes Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi - SHS) § 131 lg 2, jätta toimetulekutoetus määramata (vt dtl 113-114, 566-567 ja 670671).
6.6.Vastustaja viitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2, § 9 lg 1, § 21 lg 1 ning sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2, lg 4, lg 7, § 132 lg 2 ja lg 3, § 133 lg 1 ning märgib, et nimetatud sätetest tuleneb, et toimetulekutoetuse taotlejal on kohustus
märkida esitatavasse taotlusesse tema ning temaga koos elavad isikud ning nende sissetulekud. Nimetatu võetakse aluseks toimetulekutoetuse määramisel. Asja materjalidest nähtuvalt elasid (ja elavad ka käesoleval ajal) kaebaja ning A.B, toimetulekutoetuse taotluse esitamise hetkel, koos aadressil XXXX, Tallinn kuigi A.B on rahvastikuregistri andmetel registreeritud Kristiine linnaossa. Eeltoodut kinnitab mh kaudselt ka kaebaja oma kaebuses. Kõik eelpool väljatoodud asjaolud pidid olema kaebajale teada ja ta pidi ka teadma, et tal tuleb esitada tõeseid andmeid kogu leibkonna kohta ja seda juba 29.05.2015 aastast, kui Tallinna Halduskohus tegi kaebaja kaebuse alusel kohtuotsuse nr 3-14-51230 sarnastel asjaoludel. Samale järeldusele jõudis ka Tallinna Halduskohus 17.02.2023 kui kohus tegi kaebaja kaebuse alusel kohtuotsuse nr 3-23-98, täpselt samadel asjaoludel. Täpselt samadel asjaoludel on Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses käesoleval ajal ka haldusasjad nr 3-23-363, 3-23-733, 3-23-1884, 3-23-1416, 3-23-1623 jne. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Vastuväite lahendamine
7.HKMS § 90 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kaebaja avaldas nii oma 07.09.2023, 20.10.2023 kui ka 23.12.2023 kohtule esitatud kaebuses soovi asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kaebaja avaldas peale seda kui kohus oli kaebajale esitanud kirjalikud küsimused (haldusasjas nr 3-23-1972) ning kaebaja poolt kohtule esitatud asja menetleva kohtuniku taandamise avaldus jäi rahuldamata, et asja võib olla vajalik arutada kohtuistungil juhul kui kohtul on kaebajale veel küsimusi ning kaebaja peab midagi tõendama hakkama. Samuti tõi kaebaja välja, et kohtuistungi korraldamisel tuleb tellida istungile ka kiirabi ja teha kaebajale ettemaks kohtuistungile tulemiseks. Kohus määras 09.04.2024 määrusega asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse arvestades, et kaebaja oli nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning menetluslik olukord ei olnud oluliselt muutunud (vt HKMS § 131 lg 1 p 1 ja lg 2). Kohtul kaebajale rohkem küsimusi ei olnud. Kaebaja taotlus kohtuistungi määramiseks oli esitatud tingimuslikult. 15.04.2024 saabus kohtule kaebaja täiendav seisukoht, kus kaebaja nõuab kohtuistungi korraldamist (dtl 688-692, täpsemalt dtl 689-690). Kohus käsitleb kaebaja 15.04.2024 seisukohta kui vastuväidet kohtu 09.04.2024 määruse resolutsiooni punktile 2, millega kohus määras asjas lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. Kohus leiab, et kaebaja vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Kõigepealt on kaebaja nõustunud kõigis liidetud haldusasjades asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud, et kohus palus kaebajal vastata kirjalikult küsimustele ning asja menetlevat kohtunikku ei taandatud, ei ole aluseks kohtuistungi korraldamisele. Eeltooduga ei ole menetluslik olukord muutunud selliselt, et vajalik oleks kohtuistungi korraldamine. Lisaks oli kaebaja taotlus esitatud tingimuslikult ehk kaebaja oli kohtuistungi vajaduse seadnud sõltuvusse sellest, kas kohtul on kaebajale täiendavaid küsimusi. Kuivõrd kohtul kaebajale küsimusi ei olnud, ei olnud kohtuistungi korraldamine vajalik ka kaebaja enda taotluse kohaselt. Viimaseks on kaebaja välja toonud enda keerulise tervisliku seisundi ja palunud tagada kiirabibrigaadi viibimise kohtuistungil, samuti palub teha kaebajale ettemaks kohtuistungile kohalesõiduks minimaalselt summas 500 eurot (hiljem märgib kaebaja siiski summaks 600 eurot), juhul kui kaebaja peab kohale tulema välisriigist, siis palub kaebaja täiendavalt tasuda ettemaks 300 eurot.
Kohus leiab, et juhul kui kaebaja väited vastavad tema kehvast tervislikust seisundist tõele, siis ka seetõttu on põhjendatud asja lahendamine kirjalikus menetluses ehk kaebajale vähem koormaval viisil. Sõidukulude osas menetlusosalisele ettemaksu tegemist HKMS ei võimalda. HKMS võimaldab küll teatavas ulatuses sõidukulude välja mõistmist vastustajalt juhul kui kaebus peaks rahuldatama, kuid kindlasti mitte sellises mahus nagu kaebaja märgib. Lisaks peavad olema enne kulude hüvitamist vastavad kulud kantud ning tõendatud. Kohus selgitab kaebajale, et tema väited selle kohta, et talle ei ole mõtet kirjalikku otsust saata, kuna kaebaja saadab selle otse edasi ringkonnakohtule, kuna ta ei saa neid otsuseid ennem 2024 aasta oktoobrikuud lugeda ja enam ammugi vastata, kui peaks toimuma kirjalik menetlus, on selgelt pahatahtlikud ning asjakohatud. Kaebaja on kohtu määruse kirjaliku menetluse määramise kohta kätte saanud ja sellele määrusele ka vastanud. Kaebajal on igal juhul olnud võimalik kohtule vastata ning kaebaja on seda võimalust ka kasutanud. See, et kaebaja esitab järjekordselt suurel hulgal asjassepuutumatuid seisukohti, on kaebaja enda valik. Kaebaja viide sellele, et kohtul hakkas kiire asja lahendamisega, ei ole samuti kohane. Kaebaja ise on 27.03.2024 esitanud kohtule päringu, milline on menetluse seis ja mida võis selgelt mõista soovina menetlusega edasiliikumiseks.
8.09.04.2024 määrusega otsustas kohus mh lahendada haldusasja kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide Tallinna Halduskohtule esitamiseks aega kuni 23.04.2024. Kohus märkis, et uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus (sh menetluskulude hüvitamise taotlus) tuleb esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu so 16.04.2024. Kohus määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevaks 07.05.2024. 30.04.2024 saabus kohtule täiendav kaebaja seisukoht, mille kohaselt ta parandab oma varasemaid menetlusdokumente. Lisaks esitab kaebaja täiendavaid seisukohti. Kohus leiab, et kaebaja 30.04.2024 menetlusdokument tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd see on kohtule esitatud hilinemisega. Uusi asjaolusid sisaldav avaldus tuli kohtule esitada hiljemalt 16.04.2024 ning lõplikud seisukohad hiljemalt 23.04.2024. Kaebaja menetlusdokumendi esitanud 30.04.2024 tööpäeva lõpus kell 17:01. kuivõrd 01.05.2024 oli vaba päev, siis kohus sai dokumendiga tutvuda 02.05.2024 so 5 päeva enne kohtuotsuse kuulutamist. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab arvestades ülal toodud asjaolusid, et kaebaja 30.04.2024 menetlusdokumendi menetlemine ei ole põhjendatud, kuivõrd kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta esitab menetlusdokumendi hilinenult. Kaebaja on saanud omapoolseid seisukohti menetluses korduvalt esitada. Viimase seisukoha esitas kaebaja 15.04.2024, milliseid seisukohti sai kohus otsuse tegemisel arvestada.
KOHTUOTSUS
8.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsustes märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsused rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus
seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Kuivõrd vaidlustatud otsused on õiguspärased, siis on põhjendamatud ka kaebaja kohustamiskaebused.
9.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebaja elas toimetulekutoetuse taotluste esitamise ajal augustis, septembris ja novembris 2023 üksi või koos A.Biga. Kuna taotluste lahendamisel tuli arvestada augustis, septembris ja novembris tasumisele kuuluvaid, st juulis, augustis ja oktoobris tekkinud eluasemekulusid, on oluline ka see, kus ja millises leibkonnas kaebaja elas juulis, augustis ja oktoobris 2023 aastal (vt SHS § 133 lg 1). Kaebaja väitel elas ta üksinda. Kaebaja selgitab, et ta pidi lahkuma XXXX korterist, kuhu tal enda sõnul polnud ka enne alati ligipääsu ja seal polnud elamiseks sobilikku mööblit, sest üür on maksmata ning korteris toimus vargus, samuti on selle tulemusena korteris remont. Samas on kaebaja esitanud taotluste juurde eluasemekulude näitamiseks just nimelt XXXX korteri arved (dtl 99101, 572-574 ja 656-657 ). Taotlusi esitades on ta oma elukohaks märkinud WWWW, Tallinn (vt taotlused dtl 97-98, 568-571 ja 654-655).
10.Kohus tegi 17.02.2023 otsuse haldusasjas nr 3-23-98, kus kaebaja vaidlustas vastustaja 17.01.2023 otsust. Sellega jättis vastustaja kaebaja toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata. Kohus tegi 30.05.2023 otsuse haldusasjas nr 3-23-363, kus kaebaja vaidlustas vastustaja 10.02.2023 otsuse jätta talle toimetulekutoetus määramata. Samuti tegi kohus 27.09.2023 otsuse haldusasjas nr 3-23-733, kus kaebaja vaidlustas vastustaja 23.03.2023 otsust, millega vastustaja jättis kaebaja toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata. Lisaks tegi kohus 13.11.2023 otsuse haldusasjas nr 3-23-1884, kus kaebaja vaidlustas vastustaja 28.07.2023 otsust jätta kaebajale toimetulekutoetus maksmata. Kohus leidis kõikides viidatud asjades, et esitatud tõendite põhjal järeldas vastustaja õigesti, et kaebaja elas XXXX korteris koos A.Biga ühe leibkonnana.
11.Praeguses asjas tugineb vastustaja suures osas samadele tõenditele, nagu varasemates kohtuasjades, kuid on lisanud ka tõendeid selle kinnituseks, et olukord ei olnud augustis, septembris ega ka novembris 2023 muutunud.
11.1.Vastustaja on kohtule esitanud seoses kaebaja toimetulekutaotlusega läbi viidud haldusmenetluse materjalid. Nimetatud dokumentidest nähtub, et 2023 jaanuaris on läbi viidud kaks kodukülastust, mille tulemusel vastustaja tuvastas, et kaebaja elab koos A.Biga ühe leibkonnana (vt dtl 104-109, samad materjalid on esitatud kõigis kolmes liidetud haldusasjas, millest tulenevalt kohus ei viita korduvalt samadele dokumentidele). Täpsemalt nähtub, et Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse töötajate poolt on 04.01.2023 koostatud hindamisakt kahe samal päeval tehtud kodukülastuse kohta XXXX korterisse. Akti järgi sotsiaaltöötajad korterisse ei pääsenud. Esimesel külastusel kell 10.30 rääkisid nad kaebaja emaga (G.F), kes lubas kaebajale teada anda, et sotsiaaltöötajad tulevad tagasi. Kell 14.00 naastes kohtuti kaebaja ema, kaebaja ja A.Biga. Kaebaja käitus ärritunult ja kutsus kohale politsei. Kaebaja ja sotsiaaltöötajad lahkusid enne politsei saabumist. (vt. ka Sotsiaalteenuste talituse juhataja K.K 05.01.2023 ekiri, milles on kajastatud eelmise päeva kodukülastusi) Sotsiaalteenuste talituse 17.01.2023 kodukülastusaktis A.Bi ema ja eestkostja C.Di juures käigu kohta on kajastatud C.Di ütlusi, mille järgi A.B ja A.I elavad koos. C.D annab A.Bi arvele tuleva raha A.I-le A.Bi elamiskulude katmiseks. Kuna C.D keeldus raha kaebajale XXXX viimast, on detsembri- ja jaanuarikuu rahad endiselt tema käes ootel.
11.2.Vastavad asjaolud nähtuvad lisaks veel Kristiine Linnaosa Valitsuse otsusest nr 510.31/1474.2, millega otsustati seada hooldus A.Bile. ABi elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud Kristiine linnaosa täpsusega, tegelik elukoht XXXX ja
hooldajaks määrati talle kaebaja (dtl 110-111). Nimetatud otsusest nähtub, et kaebaja elab koos A.Biga XXXX, Tallinn.
11.3.Sotsiaaltöötajate L.Me ja N.Oe ning C.Di allkirjastatud 26.04.2023 hindamisakt (dtl 107-109), mille koostamise eesmärgiks oli selgitada, kus A.I elab ja millised on tema sissetulekud. Akti järgi laekub hooldajatoetus 100 eurot ja A.Bi pension C.Di kontole. C.D annab nii toetuse kui ka pensioni A.I kätte allkirja vastu. Lisatud on A.I allkirjastatud sedelid, mille järgi A.I on vastu võtnud A.Bi rahad (tähistatud kui pension, puue, toetus, hooldus) märtsis ja aprillis.
11.4.Novembri kuu 2023 aasta toimetulekutoetuse taotluse lahendamise ajaks oli lisandund veel 27.10.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud hindamisakt (dtl 668-669). Hindamisakti kohaselt leidis kinnitamist asjaolu, et A.B elab koos kaebajaga aadressil XXXX, Tallinn asuvas korteris.
11.5.Vaidlustatud Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse otsused jätta rahuldamata kaebaja 2023 aasta augusti, septembri ja novembri kuus esitatud toimetulekutoetuse taotlused (vt taotlused koos nende aluseks olevate dokumentidega dtl 97-103, 568-576 ja 654-659). Otsuste järgi on kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht endiselt XXXX Tallinn (dtl 113-114, 566-567 ja 670-671).
11.6.Vastustaja selgitas, et e-kinnistusregistri andmetel on XXXX asuva korteriomandi omanikuks alates 14.11.2009 UUUU (registrikood uuuuuuuu), mille tegelik kasusaaja ja ainuke juhatuse liige on äriregistri järgi kaebaja. Varem kuulus korter kaebajale. E-kinnistusregistri ja ehitisregistri andmetel asub WWWW garaaž (10 boksi), mille omanikuks on WWWW Garaažiühistu (registrikood cccccccc). Kohus kontrollis e-kinnisturaamatust, ehitisregistrist ja äriregistrist vastustaja esitatud andmete õigsust. Kaebaja on ka UÜ ÄÄÄÄ täisosanik ja tegelik kasusaaja. Novembri kuu 2023 taotluse juurde on kaebaja täiendavalt lisanud UÜ RRRR arve (dtl 659). Arve kohaselt on arve aluseks A.I XXXX,Tallinn 02.09.2019.a sõlmitud üürileping. Äriregistrist nähtub, et UÜ RRRR on 03.01.2024 äriregistrist kustutatud. Kuni kustutamiseni oli UÜ RRRR tegelikuks kasusaajaks J.K ning usaldusühingu aadressiks oli YYYY, Tallinn. Mille alusel UÜ RRRR XXXX, Tallinn korteriomandi, mis kuulub UUUUle (registrikood uuuuuuuu), kasutamise eest arveid esitab taotlusest ei nähtu.
12.Kohus jääb varasemates otsustes võetud seisukohale: vastustaja esitatud tõendid on omavahel kooskõlas ning kinnitavad kogumis vaadelduna, et kaebaja elas vaieldavas ajavahemikus XXXX korteris koos A.Biga. Seda, et kaebaja ja A.B moodustasid praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemise ajal endiselt leibkonna, kinnitab asjaolu, et A.I on võtnud C.Dilt vastu A.Bile laekunud sissetulekud tema elamiskulude katmiseks. Samuti kinnitavad seda kaebaja enda väited nii ühistest puhkustest kui ka sellest, et plaanitakse koos Eestist lahkuda. Seega seob A.I-d ja A.Bi ühine kodune majapidamine. A.B tuleb lugeda kaebaja perekonna (või leibkonna) liikmeks SHS § 131 lg 7 p 3 alusel. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis võiks eeltoodud asjaolud ümber lükata. Kaebaja väited XXXX elamiskõlbmatusest ning sellest, et kaebaja elab üldsegi WWWW ehk garaaži,s on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja võib küll ilmselt viibida nii WWWW aadressil kui ka oma emale kuuluvas korteris YYYY, kuid see ei muuda neid seaduse mõttes veel kaebaja elukohtadeks. Samuti ei tähenda see seda, et kaebajat ja A.Bi ei tuleks lugeda üheks leibkonnaks SHS § 131 lg 7 p 3 mõttes. Seejuures on kaebaja ka oma kaebuses avaldanud seisukohti, millest võib samuti üheselt järeldada, et tegemist on ühe leibkonnaga. Näiteks viitab kaebaja ühisele suvilas puhkuse veetmisele, välismaale sõitmisele jms.
Lisaks märgib kaebaja, et isegi, kui A.Bi sissetulekut tuleks arvestada, siis ikkagi tuleks kaebajale maksta toimetulekutoetust, kuna kaebajal on üürivõlgnevus üle 100 000 euro. Kohus kaebaja seisukohaga nõustuda ei saa, kuivõrd SHS ei võimalda võlgnevusi varasemate perioodide eest eluasemekulude hulka arvata (vt SHS § 133 lg 7).
13.Kohus leiab, et oluline pole see, et kaebaja enda loodud ja juhitud MTÜ, kellele XXXX korter kuulub, pole koostanud kirjalikku dokumenti, mille järgi A.B võib korteris elada. Kaebaja selline väide viitab sellele, et kaebaja pole käitunud toimetulekutoetuse menetluses heauskselt. Samuti näitab kaebaja pahausksust ja soovimatust võimaldada vastustajal toetuse taotluse menetlemiseks olulisi asjaolusid täiendavalt kontrollida see, et ta 04.01.2023 kodukülastusele tulnud ametnikega ärritunult käitus ja neile politsei kutsus (vt ka SÜS § 21 lg 1 p-d 1 ja 3). Kohus leidis ka varasemates otsustes, et kaebaja on olnud pahauskne, jättes vastustajale esitamata tõesed andmed oma leibkonna suuruse kohta. Seetõttu on tema õigus hüvitist saada lõppenud ka SÜS § 19 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel (vt otsus asjas nr 323-98, p 15 ja asjas nr 3-23-363, p 22).
14.SHS § 131 lg 2 sätestab, et toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist. SHS § 131 lg 4 sätestab, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. SHS § 131 lg 7 (kuni 31.12.2023 kehtinud redaktsioon) kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega: 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud; 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. SHS § 132 lg 2 tuleneb, et toimetulekutoetuse taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. SHS § 133 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. SÜS § 21 lg 1 sätestab, et hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1) esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta; 2) teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja
hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 3) osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi; 4) kasutama talle hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt. Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et toimetulekutoetuse taotlejal on kohustus märkida esitatavasse taotlusesse tema ning temaga koos elavad isikud ning nende sissetulekud. Nimetatu võetakse aluseks toimetulekutoetuse määramisel.
15.Kaebaja on esitanud vastustajale toimetulekutoetuse maksmise taotlused, kuid andmed temaga koos elavate isikute ning nende sissetulekute kohta taotlustel puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt elasid kaebaja ning A.B kõigi vaidlusaluste toimetulekutoetuse taotluste esitamise hetkel koos aadressil XXXX, Tallinn, kuigi A.B on rahvastikuregistri andmetel registreeritud Kristiine linnaossa. Seega tuli vastustajal taotluse lahendamisel lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast. Vastustaja leidis vaidlustatud otsuses nr 23265002427, et leibkonna eluasemekulud augustis 2023 olid 109,77 eurot (kommunaalkulud ja elektrienergia kulu), lähtudes koos taotlusega esitatud arvetest (dtl 99-101). Kaebaja taotluses oli eluasemekuludeks märgitud 3591,31 eurot + 0,5% viivis remondikuludelt 1250 eurot ja üürivõlgnevus 109 224 eurot (vt dtl 97-98). Millistest kuludest see summa koosneb, pole kaebaja selgitanud ega tõendanud. Vastustaja leidis vaidlustatud otsuses nr 23265736804, et leibkonna eluasemekulud septembris 2023 olid 114,16 eurot (kommunaalkulud ja elektrienergia kulu), lähtudes koos taotlusega esitatud arvetest (dtl 572-574). Kaebaja taotluses oli eluasemekuludeks märgitud 495 eurot + 0,5% viivis ja üürivõlgnevus 109 574 eurot (vt dtl 568-571). Millistest kuludest see summa koosneb, pole kaebaja jällegi selgitanud ega tõendanud. Vastustaja leidis vaidlustatud otsuses nr 23267195104, et leibkonna eluasemekulud novembris 2023 olid 151,57 eurot (kommunaalkulud ja elektrienergia kulu), lähtudes koos taotlusega esitatud arvetest (dtl 656-657). Kaebaja taotluses oli eluasemekuludeks märgitud 533,10 eurot ja üürivõlgnevus 110 274 eurot (vt dtl 654-655). Millistest kuludest see summa koosneb, pole kaebaja selgitanud. Ka UÜ RRRR nime kandev arve (dtl 659) ei loo selles küsimuses selgust. Arvel on märgitud võlgnevused varasemate perioodide eest, kuid neid eluasemekulude hulka arvata ei saa (vt SHS § 133 lg 7). Arve järgi on septembri 2023 üüri- ja kommunaalkulud 350 eurot, kuid arve viimase rea järgi kuulub tasumisele 120 274 eurot. Seejuures täiesti ebaselge on UÜ RRRRi seoses XXXX korteriomandiga. Lisaks on kaebaja kohtule korduvalt väitnud, et ta XXXX ruume üürilepingu alusel elamiseks kasutada ei saa, kuigi on ise taotlenud sama korteriga seotud eluasemekulude kompenseerimist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et haldusmenetluse materjalid kinnitavad üheselt, et A.B elas enne vaidlusaluste toimetulekutoetuse taotluste esitamist koos kaebajaga ning kaebajat ning A.Bi tuleb pidada ühe leibkonna liikmeteks. Seetõttu tulnuks eespool viidatud regulatsiooni kohaselt vastav info märkida ka toimetulekutoetuse taotlusesse. Kuna kaebaja seda teinud ei ole, kuid vastustaja on haldusmenetluses välja selgitanud, et kaebajal oleks tulnud seda teha ja arvesse tuli võtta ka A.Bi sissetulekuid, siis on vastustaja õigesti leidnud, et esineb alus toetuste mittemaksmiseks lähtudes SHS § 131 lg 2 nii augusti, septembri kui ka novembri kuus 2023 aastal. Samuti lähtus vastustaja kohtu hinnangul põhjendatult nendest eluasemekuludest, mis olid arvete alusel arusaadavalt tõendatud (vt ülal). Samuti leidis vastustaja õigesti, et leibkonna sissetulek (vastavalt kokku 658 eurot, 576 eurot ja 658 eurot) ületas pärast eluasemekulude
mahaarvamist toimetulekupiiri otsustes näidatud summades (SHS § 131 lg-d 2–4, 2023. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2). Toimetulekupiiri arvestus: 200 EUR üksi elava isiku ja perekonna esimese liikme kohta, 240 EUR iga lapse kohta ning 160 EUR perekonna iga järgmise täisealise liikme kohta. Lisaks leiab kohus, et keeldumise alus tuleb ja ka SÜS § 19 lg 1 p 2 ja 3. Ka sel põhjusel oli Põhja-Tallinna Valitsusel õigus kaebajale vaidlusalust toetust mitte maksta.
16.Kohus möönab, et vaidlustatud haldusakt on põhjendamispuudustega, kuid käesoleval juhul ei too see kaasa kaebuse rahuldamist (vt HMS § 58). Kohus selgitab, et isegi kui vaidlustatud otsus tuleks tühistada põhjendamispuuduste tõttu, tuleks vastustajal välja anda täpselt samasisuline uus otsus. Arvestades eeltoodut leiab kohus kokkuvõtvalt, et kaebus on tervikuna põhjendamatu. Küll aga tuleb vastustajal edaspidi olla vastavate otsuste koostamisel hoolikam ja lahti kirjutada, milliste isiku poolt esitatud taotluses esitatud andmetega ja tõenditega on arvestatud ja millistega mitte koos vastavate põhjendustega.
17.Kohus selgitab kaebajale siinkohal veel, et kaebaja viited sissemurdmisest jms väljuvad käesoleva kaebuse esemest ning kohus ei pea vajalikuks neil seisukohtadel peatuda. Sama- moodi väljuvad kaebuse esemest kõik muud etteheited Tallinna linnale (sh haldusasjaga nr 322-2001 seotud väited) ning kohus neid ei analüüsi.
18.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.
19.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, A.Bi, C.Di, G.Fu, J.Ku L.Me ja N.Oe nimed asendada tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta aadressid XXXX, YYYY ja WWWW ning kaebaja ekirja aadress (HKMS § 175 lg 3).
20.Otsus tuleb kaebaja taotlusel saata talle meiliaadressile XXX.