X kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 26.01.2024 otsuse nr 24268692085 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Ahti Olesk
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja, Y, Y ja Y nimed tähemärgiga. Jätta avaldamata aadressid xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxx ja xxxxxx ning kaebaja e-kirja aadress.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.05.2024 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 26.01.2024 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks perioodi jaanuar 2024 eest.
2.Põhja-Tallinna Valitsus (vastustaja) tegi 26.01.2024 otsuse nr 24268692085, millega jättis kaebajale toimetulekutoetuse määramata sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2 alusel. Otsuse põhjenduste kohaselt ületab perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri 117,39 euro ulatuses.
3.Kaebaja esitas 25.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Tallinna Valitsuse 26.01.2024 otsuse nr 24268692085 tühistamiseks. Kaebus sisaldas lisaks järgmiseid nõudeid: 1) kohustada Tallinna linna korraldama ametnikele alkoholi kahjulikkusest teavitavaid loenguid; 2) kohustada Tallinna linna korraldama ametnikele eesti keele kursuseid; 3) kohustada Tallinna linna tellima tee- ja kanalisatsioonitööd vähemalt 28-aastase kogemusega ettevõtetelt; 4) kohustada Tallinna linna tasuma korteri võlgnevus (üüri- ja kommunaalkulud) koos viivisega summas 110 974 eurot; 5) kohustada Tallinna linna tasuma korteri kommunaalkulud; 6) kohustada Tallinna linna hüvitama remondikulud; 7) kohustada Tallinna linna andma kaebajale uus korter; 8) kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale tekitatud mittevaraline kahju.
3-24-556
4.Tallinna Halduskohus palus vastustajal 27.02.2024 kohtunõudega esitada kaebuse aluseks olevad haldusmenetluse dokumendid.
5.Vastustaja esitas 05.03.2024 vastuseks kohtunõudele haldusmenetluse dokumendid ning täpsustas, et kaebaja on haldusasjas nr 3-23-2970 vaidlustanud toimetulekutoetuse määramata jätmise otsust nr 23267195104 ning haldusasjas 3-24-237 vaidlustanud sotsiaaltoetuse määramata jätmise otsust nr 2024-30.
6.Tallinna Halduskohtu 11.03.2024 määrusega tagastati kaebus osas, milles kaebaja taotles 1) Tallinna linna kohustamist korraldama ametnikele alkoholi kahjulikkusest teavitavaid loenguid; 2) Tallinna linna kohustamist korraldada ametnikele eesti keele kursuseid; 3) Tallinna linna kohustamist tellima tee- ja kanalisatsioonitööd vähemalt 28-aastase kogemusega ettevõtetelt; 4) Tallinna linna kohustamist tasuma korteri võlgnevus (üüri- ja kommunaalkulud) koos viivisega summas 110 974 eurot; 5) Tallinna linna kohustamist tasuma korteri kommunaalkulud; 6) Tallinna linna kohustamist hüvitama remondikulud; 7) Tallinna linna kohustamist andma kaebajale uus korter; 8) Tallinna linna kohustamist hüvitada kaebajale tekitatud mittevaraline kahju (määruse resolutsiooni p 1). Sama määrusega võttis kohus menetluse kaebaja kaebuse nõuetes tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 26.01.2024 otsus nr 24268692085 ja kohustada Tallinna linna vaatama toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi (määruse resolutsiooni p 2).
7.Kaebaja esitas 27.03.2024 kohtuniku taandamise taotluse, mille kohus jättis 08.04.2024 määrusega rahuldamata ning edastas avalduse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu esimehele. Tallinna Halduskohtu esimees jättis avalduse 08.04.2024 määrusega rahuldamata.
8.1.Kaebaja selgitab, et vaidlustatud otsus, millega otsustati kaebajale toimetulekutoetust mitte välja maksta, rikub kaebaja õigusi osta endale süüa ja maksta elamiskulude eest, mille tulemusena on kaebajal tekkinud seedehäired ja süvaveeni tromboos ning kui ta kvaliteetset toitu ei saa siis ta sureb. Selle tulemusel jääb hooleta ka tema hooldatav Y. Kaebaja soovib, et kohus otsustaks kaebajale toimetulekutoetuse määramise uuesti, ega soovi, et kohus saadaks kaebaja taotlust vastutajale uueks läbivaatamiseks. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja erapooletu ning vastustaja huvi on kaebajale tekitada suuri tervisekahjustusi, vältimaks kaebajale toetuste määramist.
8.2.Kaebajal on õigus saada toetust vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud toimetulekupiirile, kuna kaebaja deklareeris toimetulekutoetuse taotluses kommunaalkulude võlgnevuseks 110,974 eurot, millele soovib lisada 10,250 eurot Y hooldamise tasu. Kuna kaebajale ei tasutud kommunaalkulude eest, siis kaebaja ei saanud ettevõttele kuuluvat korteriomandit aadressil kasutada, sest tal ei olnud millegi eest maksta. Kulude kokkuhoiuks viis kaebaja oma isiklikud asjad 2023. a veebruaris aadressile xxxxxxx, kus on samuti söögitegemise võimalus aga kus ka see võimalus võib kohe ammenduda, kuna HÜ xxxxxx esimees on lubanud elektri välja lülitada, kui kaebaja ei maksa kogu elektritarbimise aastakulusid kinni. Kaebaja märgib, et tema elukoht on aadressil xxxxxxx, kuid ta seal pidevalt ei elanud, vaid kasutas rohkem xxxxxx asuvat korterit. Kaebaja ei ole alates 2023. a veebruarikuud xxxxxxx eluruume saanud kasutada, sest tal ei olnud võimalik kommunaalkulusid tasuda ning nimetatud eluruumides on kaebaja seoses 2023. a juulikuus toimunud sissemurdmisega teostanud remonditöid, mistõttu ei ole olnud füüsiliselt võimalik seal viibida. Kaebaja on sunnitud elama Abikeskuse vabatahtlike juures Lasnamäel oma elukaaslase juures ning viibib tihedalt ka aadressil xxxxxx, kus asub kaebaja ema.
8.3.Kaebaja selgitab, et on Y seotud väljaminekud deklareerinud juba detsembrikuu sotsiaaltoetuse avalduses ning et see 100 eurot, mis kaebaja saab hooldamise eest, arvestatakse automaatselt maha kõigist toetuse summadest, mida linn on otsustanud seekord üldse mitte maksta. Kaebaja ei mõista, kuidas omavalitsus saab temalt toetuse ära võtta. Kaebaja selgitab, et tal on väljaminekud ka hooldatava Y eest, kelle hooldamise eest saab kaebaja raha hooldatava eestkostjast emalt. Kaebaja ei saaks 100 2(7)
3-24-556 eurose hooldaja tasu eest hooldatava kulutuste eest ise tasuda. Isegi, kui kaebaja saaks ka hooldatava raha endale või hooldatav oleks kaebaja perekonnaliige, siis tuleks kaebajale ikkagi toimetulekutoetust tasuda. Kaebaja ei mõista, kuidas hooldatava sissetulek seondub kaebaja sissetulekuga.
8.4.Kaebaja viitab haldusasjale number 3-22-2001, milles kaebaja vaidlustas Tallinna linna tegevuse, kus Tallinna Linnavalitsuse organiseerimisel toimus Põhja-Tallinnas massijooming ning leiab, et selle kaebuse tõttu ei maksta kaebajale toetusi. Samuti avaldab kaebaja üldist rahulolematus linna tegevuse suhtes. Vastustaja seisukoht
9.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides kokkuvõtlikult järgmist.
9.1.Vastustaja ei pea võimalikuks toimetulekutoetuse väljamaksmist vaidlustatud otsuses väljatoodud põhjustel. Otsuses asus vastustaja seisukohale, et esitatud ja kogutud andmete alusel tuleb toimetulekutoetuse jätta määramata SHS § 131 lg 2 alusel, sest perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 117,39 euro ulatuses.
9.2.Kaebaja esitas 26.01.2024 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale toimetuleku taotluse koos vajalike lisadokumentidega. Toimetuleku taotluse esitamisel esitas taotleja enda kohta, et ta elab aadressil xxxxxxx ja xxxxxxx ning toimetuleku määramisel arvesse võetavaid teisi isikuid ei ole. Kaebaja poolt taotluses esitatud andmeid kontrollisid Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötajad, kes on varasemaid otsuseid puudutavates vaidlustes kindlaks teinud asjaolu, et taotluses esitatud andmed on ebatäpsed, ebausaldusväärsed ja eksitavad. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: 1) sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt läbi viidud kaebaja kodukülastused, mille tulemusena selgus, et kaebaja elab aadressil xxxxxxx koos Y (05.01.2023 e-kiri, dtl 88); 2) sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt 04.01.2023 koostatud hindamisakt (dtl 89) ja 17.01.2023 kodukülastusakt (dtl 90), milles leiab kajastamist kaebaja elamine koos Y aadressil xxxxxxx; 3) sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt 26.04.2023 koostatud hindamisakt (dtl 91-93), mille tulemusena selgitati välja kaebaja jätkuv elamine aadressil xxxxxxx koos Y, Y hooldajatoetuse kui ka pensioni laekumine eestkostja arveldusarvele ning eestkostja poolt Y pensioni ja toetuste üleandmine kaebajale allkirja vastu; 4) aadressil xxxxxxxx elamist kinnitab ka kaebaja Y hooldajaks määramise otsus (Kristiine Linnaosa Valitsuse otsus nr 5-10.3-1/1474.2, dtl 94-95); 5) sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt 27.10.2023 koostatud hindamisakt (dtl 96-97), mille allkirjastas ka kaebaja ning tema elamine aadressil xxxxxxx leidis kinnitust. Asja materjalidest nähtuvalt elab kaebaja ja Y toimetulekutoetuse taotluse esitamise hetkel koos aadressil xxxxxx. Seega tuli vastustajal taotluse lahendamisel lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast.
9.3.Vastustaja kontrollis täiendavalt nii kaebuses kui taotluses esitatud andmeid aadresside ja ettevõtete kohta. E-äriregistri andmetel on MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda (reg.kood 80282886) ning UÜ WISTARE (reg.kood 10843876) tegelik kasusaaja ja esindusõigus ainult kaebajal. Kaebajaga on e-äriregistri andmetel otseselt seotud veel ka UÜ Unbroken (reg.kood 10992209), UÜ Global Management Services (reg.kood 14570669), MTÜ Arengufondi Ühisrahastuse Investorite Föderatsioon (reg.kood 80567092), OÜ Wisteria (reg.kood 10525011 kustutatud) ja UÜ Veirtec (reg. kood 14967295-kustutatud). E-kinnistusregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna linnas, Põhja-Tallinna linnaosas, xxxxxx asuva korteriomandi omanikuks alates 14.11.2009 Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda (registrikood 80282886). Varasemalt oli selle korteriomandi omanikuks kaebaja. E-kinnistusregistri ja ehitisregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna linnas, Põhja-Tallinna linnaosa, xxxxxxx näol tegemist garaažiga (10 boksi), mille omanikuks on xxxxxxx Garaažiühistu (reg.kood 80141246).
9.4.Vastustaja märgib, et kaebaja poolt toimetuleku taotlusele lisatud arvetega (nt Eesti Energia AS) tutvumisel, ei ole mitte üheski neist tuvastatav asjaolu, et kaebaja oleks võlgu või ta oleks jätnud varasemalt arved maksmata. Küll aga on võimalik tuvastada, et kaebaja esitab temale endale kuuluvate ettevõttete kaudu iseendale arveid. Samas on täiesti asjakohatu kaebaja poolt taotlusele 3(7)
3-24-556 lisatud Swedbank AS muutumatu seisuga konto väljavõte. Sarnaseid, muutumatu seisuga konto väljavõtteid on kaebaja esitanud ka varasemalt. Vastustaja poolt suuliselt tehtud päringutest selgus, et kaebaja tasub oma arved alati tähtaegselt ja neid on tasutud nii kaebaja vanemate poolt kui ka kaebaja endaga seotud ettevõtete kontode kaudu (näiteks UÜ Wistare kaudu). Lähtudes eeltoodust, on vastustaja seisukohal, et kaebaja hoiab teadlikult tema enda nimel olevat Swedbank AS kontot tühjana/muutumatuna eesmärgil esitada tühja/muutumatut kontot toetuste taotlemiseks, näitamaks, et taotlejal endal puuduvad toimetulekuks vahendid.
9.5.Vastustaja viitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2, § 9 lg 1, § 21 lg 1 ning sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2, lg 4, lg 7, § 132 lg 2 ja lg 3, § 133 lg 1 ning märgib, et nimetatud sätetest tuleneb, et toimetulekutoetuse taotlejal on kohustus märkida esitatavasse taotlusesse tema ning temaga koos elavad isikud ning nende sissetulekud. Nimetatu võetakse aluseks toimetulekutoetuse määramisel. Asja materjalidest nähtuvalt elas kaebaja koos Y toimetulekutoetuse taotluse esitamise hetkel aadressil xxxxxx ja elavad ka käesoleval ajal. Kõik eelpool väljatoodud asjaolud pidid olema kaebajale teada ja ta pidi ka teadma, et tal tuleb esitada tõeseid andmeid kogu leibkonna kohta. Täpselt samadel asjaoludel on Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses ka haldusasjad nr 3-23-363, 3-23-733, 3-23-1623 jne. Haldusajad 3-23-98, 3-23-1884 ja 3-23-1416 on läbinud juba ka Riigikohtu menetluse.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja elab koos Y ning nende ühine sissetulek kuus ületab toimetulekupiiri.
12.Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 131 lg 2). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.
13.SHS § 131 lg 4 sätestab, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. SHS § 131 lg 7 kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega: 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud; 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. SHS § 133 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täiemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
14.Käesolevas asjas ei ole vaidlust ei ole selles, et rahvastikuregistri andmetel on kaebaja elukoht xxxxxxx, seda asjaolu on kinnitanud kaebajagi enda kaebuses. Taotlusel on kaebaja oma elukohaks märkinud nii aadressi xxxxxxx kui ka xxxxxxx (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 66). Vaidlus puudub selles, et kaebaja on toimetulekutoetuse taotlusega koos esitanud xxxxxx korteriühistu 05.01.2024 arve nr 11/12 (dtl 68), Eesti Energia 31.12.2023 arve nr 273608220139 elektrienergia tarbimise eest aadressil xxxxxx (dtl 69) ning UÜ Veirtec arve nr 05012024 xxxxxx ruumide kasutamisega seotud üüri ja kõrvalkulude kohta (dtl 72).
15.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud Tallinna Halduskohtule sarnaseid kaebuseid seoses vastustaja poolt tehtud toimetulekutoetuse mitte määramise otsuste 4(7)
3-24-556 vaidlustamisega varemgi. Kohtud on varasemates haldusasjades tuvastanud, et kaebaja elukohaks on xxxxxxx. Tallinna Halduskohtu 27.09.2023 otsuses nr 3-23-733, milles kohus lahendas kaebust vastustaja 23.03.2023 otsust kaebajale toimetulekutoetuse määramata jätmise peale, on kohus leidnud, et vastustaja esitatud tõendid on omavahel kooskõlas ning kinnitavad kogumis vaadelduna, et kaebaja elas xxxxxx korteris koos Y (Tallinna Halduskohtu 27.09.2023 otsus nr 3-23-733, p 10). Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuses nr 3-23-1884, milles kohus lahendas kaebust vastustaja 28.07.2023 toimetulekutoetuse määramata jätmise otsuse peale, leidis kohus, et kaebaja elas taotluse esitamise hetkel xxxxxx korteris (Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsus nr 3-23-1884, p 9). Tallinna Halduskohtu 15.12.2023 otsuses nr 3-23-1416, milles kohus lahendas kaebust vastustaja 27.04.2023 toimetulekutoetuse mitte määramise otsuse peale, on kohus leidnud, et kaebaja elamine aadressil xxxxxxx on tõendatud (Tallinna Halduskohtu 15.12.2023 otsuse nr 3-23-1416, p 26). Lisaks on kaebaja elamine aadressil xxxxxx leidnud kinnitust haldusasjades nr 3-23-98 ja 3-23-363. Seega on kohus varasemates haldusasjades tuvastanud, et kaebaja elukohaks on xxxxxx.
16.Uurimiskohustusest tulenevalt on vastustajal kohustus selgitada haldusmenetluses välja kõik olulised asjaolud (haldusmenetluse seadus (HMS) § 6). Vastustaja on kohtule esitanud seoses kaebaja toimetulekutaotlusega läbi viidud haldusmenetluse materjalid. Kohtule nähtuvalt on vastustaja eespool nimetatud halduskohtuasjades tuginenud suuresti samadele tõenditele, mille on esitanud ka käesolevas haldusasjas. Vastustaja on kohtule selgitanud, et kaebaja elukoht aadressil xxxxxxx oli taotluse lahendamise hetkeks tõendatud. Muu hulgas kinnitavad kaebaja elamist aadressil xxxxxxx vastustaja poolt koostatud hindamisaktid ja kodukülastusaktid. Lisaks on vastustaja käesolevas asjas esitanud tõendina vaidlusaluse otsuse, millega jäeti rahuldamata kaebaja 2024. a jaanuarikuus esitatud toimetulekutoetuse taotlus. Otsuse kohaselt on kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht endiselt xxxxxx (dtl 64-65). Seega ei ole kaebaja elukohaga seotud asjaolud võrreldes haldusasjades nr 3-23-98, 3-23-363, 3-23-733, 3-23-1884 ja 3-23-1416 tehtud kohtuotsustes märgitud asjaoludega muutunud.
17.Ehkki kaebaja on käesolevas kaebuses esitanud enda elukohana mitmeid erinevaid asukoha aadresse ning märkinud nendel asumist üksnes vajaduspõhiselt ja lühiajaliselt, siis nähtub kohtule taotlusele lisatud arvetest, et need on kaebaja siiski esitanud xxxxxx korteri kohta. Pelgalt asjaolu, et taotlusele on märgitud mitu aadressi, ei tähenda, et vastustajal tuleb seda fakti kontrollimata nimetatud asjaolust ka lähtuda. Kaebaja tegelik elukoht on toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel oluline asjaolu, mistõttu on vastustajal taotluse lahendamisel kohustus lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast. Kohtu hinnangul on vastustaja tuvastanud õigesti kaebaja elukohana xxxxxx. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis võiks eeltoodud asjaolud ümber lükata. Ka väited xxxxxx elamiskõlbmatusest või elamisest aadressil xxxxxxx ehk garaažis, on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja võib küll ilmselt ajutiselt viibida nii xxxxxx aadressil kui ka oma emale kuuluvas korteris xxxxxx, kuid see ei muuda nimetatud asukohti seaduse mõttes kaebaja elukohtadeks. Kuigi vaidlustatud haldusaktis puuduvad põhjendused selle kohta, miks vastustaja xxxxxxx kaebaja elukohana arvestas ja mitte taotluses märgitud aadress xxxxxxxx, ei mõjutanud selliste põhjenduste puudumine toimetulekutoetuse mitte määramise otsustust sisuliselt. Vastustaja on kohtumenetluses enda põhjendused esitanud. Arvestades kaebaja varasemaid halduskohtumenetlusi sarnastel asjaoludel, on kaebaja elamine aadressil xxxxxxx kindlaks tehtud ka varasemate kohtuotsustega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolevas kohtuasjas on tõendatud kaebaja tegelik elukoht jaanuarikuu taotluse lahendamise ajal xxxxxxx.
18.Kohus leiab, et vastustaja on õigesti leidnud, et taotluse esitamise hetkel elas kaebaja aadressil xxxxxxx koos hooldatava Y. Kaebaja on kaebuses märkinud, et saab hooldatava Y eestkostjalt, st hooldatava emalt Y, hooldatava pensioni ja toetused enda kätte, et hooldatava eest hoolitseda. See asjaolu on kinnitamist leidnud ka vastustaja poolt käesolevas kohtumenetluses esitatud materjalidest. Hooldatava ema on andnud hindamisaktidel ja kodukülastusaktide allkirjastamisega kinnituse sellest, et Y elab koos kaebajaga aadressil xxxxxxx (17.01.2023 kodukülastusakt, dtl 90; 24.04.2023 hindamisakt, dtl 91-92). Kaebaja ja hooldatava koos elamine leidis kinnitust ka 27.10.2023 hindamisaktis. Lisaks on kinnitamist leidnud asjaolu, et hooldatava eestkostjale laekuv 5(7)
3-24-556 hooldatava pension ja toetused annab eestkostja allkirja vastu üle kaebajale (24.04.2023 hindamisakti lisa, dtl 93). Samuti on võimalik kaebusest ja kaebaja poolt 27.03.2024 esitatud menetlusdokumenditest järeldada, et hooldatav on kaebaja elukaaslane, kellega kaebaja elab koos ja veedab ühiselt aega (vt nt viide hooldatavale kui elukaaslasele 25.02.2024 esitatud kaebuse tekstis dtl 6; viited ühisele puhkuse veetmisele 27.03.2024 menetlusdokumendi tekstis dtl 108). Haldusmenetluse materjalid kinnitavad, et Y elas enne 26.01.2024 taotluse esitamist koos kaebajaga ning Y tuleb pidada kaebaja perekonna (või leibkonna) liikmeks SHS § 131 lg 7 p 3 järgi. Y ühe leibkonna moodustamine on tuvastatud kaebaja varasemates haldusasjades, mida kohus nimetas käesoleva otsuse punktis 15. Kohtul ei ole põhjust käesolevas asjas asuda teistsugusele seisukohale, kuivõrd kaebaja ei ole Y leibkonnana koos elamise asjaolu kaebuses esitatud väidetega ümber lükanud ega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid hooldatavaga eraldi elamist või perekonna liikmeks mitte olemist. Seega tulnuks kohtu hinnangul kaebajal toimetulekutoetuse taotlusesse märkida Y perekonna liikmeks. Kuivõrd vastustaja pidi taotluse lahendamisel arvestama tegelike faktiliste asjaoludega, siis on vastustaja taotluse lahendamisel õigesti arvestanud Y kui kaebaja perekonna liikme sissetulekuid.
19.Vastustaja leidis vaidlustatud otsuses, et leibkonna eluasemekulud jaanuaris 2024 olid 180,61 eurot (180 eurot ja 61 senti), mis koosneb kommunaal- ja elektrienergia kuludest, lähtudes taotlusele lisatud korteriühistu ja Eesti Energia arvetest. Kaebaja taotluses oli eluasemekuludeks märgitud 562,26 eurot (526 eurot ja 60 senti), ent puudub selgitust, millistest kuludest see summa koosneb. Ka UÜ Veirtec nime kandev arve nr 05012024 (dtl 72) ei loo selles küsimuses selgust. Arve kajastab üüri ja kommunaalkulusid 350 eurot ning varasemate perioodide võlgnevused summas 110 624 eurot. Arvestades arvel kajastuvat tasumisele kuuluva summa suurust, peab kohus vajalikuks märkida, et kohtule nähtuvalt on arvel tehtud liitmistehe 110 624 euro ja 350 euroga ning arvel tasumisele kuuluvaks summaks tuleb lugeda 110 974 eurot, mitte 110,975 eurot (110 eurot ja 974 senti). Kohus selgitab, et arvel märgitud võlgnevusi varasemate perioodide eest ei saa arvata eluasemekulude hulka (vt SHS § 133 lg 7). Lisaks märgib kohus, et kaebaja on kohtule väitnud, et ta xxxxxx ruume üürilepingu alusel elamiseks kasutada ei saa, kuigi on ise taotlenud sama korteriga seotud eluasemekulude kompenseerimist. Vastustaja lähtus kohtu hinnangul põhjendatult nendest eluasemekuludest, mis olid arvete alusel arusaadavalt tõendatud. Kohtu hinnangul leidis vastustaja leidis õigesti, et leibkonna sissetulek (kokku 658 eurot) ületas pärast eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri 117,39 euro (117 euro ja 39 sendi) ulatuses1 (SHS § 131 lg-d 2–4, 2024. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2).
20.Kohus märgib, et kaebaja väited seoses etteheidetega kodukülastuste läbiviimisega, vastustaja poolt väidetava kahju tekitamisega, vastustajale dokumentide esitamisega esinenud asjaoludega, kaebaja korterisse sissemurdmisega ja muude asjaoludega, mille osas kohus kaebuse tagastas, ei sõltu vaidlusaluse haldusakti õiguspärasus. Seega ei oma need asja lahendamisel tähtsust ja kohus jätab need väited tähelepanuta.
21.Kohus leiab, et Põhja-Tallinna Valitsuse 26.01.2024 otsus nr 24268692085, millega jäeti kaebajale toimetulekutoetus määramata, on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
22.Kaebaja on soovinud, et kohus otsustaks vastustaja asemel kaebajale toimetulekutoetuse määramise. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus selgitab, et kohus ei saa haldusorgani eest kaebaja esitatud taotlust lahendada, mistõttu tõlgendas kohus kaebaja vastavasisulist taotlust kohustamisnõudena kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Asjaolu, et kaebaja kahtleb vastustaja erapooletuses, ei anna kohtule pädevust haldusmenetluse läbiviimiseks. Kohus saab kohustamiskaebuse lahendamisel Kohus saab anda vastustajale haldusakti andmiseks üksnes kohustuslikke suuniseid
658-180,61=477,39 477,39-200-0,8x200 = 117,39
6(7)
3-24-556 (HMKS § 177 lg 1), sh on kohustuslikud ka asja uut läbivaatamist puudutavad kohtu õiguslikud seisukohad (Riigikohtu 27.05.2015 otsus nr 3-3-1-14-15, p 27). Kuivõrd kohus leidis käesoleval juhul, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus, siis puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama.
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist, kuid ei ole kohtule esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtule ei ole ka äratuntav haldusorgani poolt menetluskulude kandmine, kuivõrd vastustaja esindab end kohtumenetluses ilma välise lepingulise esindajata. Vastustaja ei ole kohtule ka kuludokumente esitanud, mistõttu ei mõista kohus vastustaja menetluskulusid välja. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
25.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, Y, Y ja Y nimed asendada tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta ka aadressid xxxxxxx; xxxxxxx; xxxxxxx ja xxxxxxx ning kaebaja e-kirja aadress (HKMS § 175 lg 3).
26.Otsus tuleb kaebaja taotlusel saata talle meiliaadressile xxxxxxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.