Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2578 X kaebus Tallinna linna kohustamiseks
Haldusasi Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna linn, esindaja KR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. jaanuaril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 17. jaanuaril 2013 ehitusloa nr 61093 Niidi tn 11/2 elamu laiendamiseks. Ehitusloas oli tehtud märkus, et see annab õiguse ka
3-21-2578 kinnistul 1925. a-l kasutusele võetud ehitise rekonstrueerimiseks. Projektiga käsitletava hoone nr 2 ehitusealune pind on 139,9 m2 (ehitusprojekti ja seletuskirja kohta vt dtl 72–97).
2.X esitas 24. juulil 2020 kasutusteatise Niidi tn 11/2 elamu ümberehitamise järgseks kasutamiseks. Kasutusteatisele oli lisatud ehitusprojekt, mis oli ehitustööde aluseks.
3.TLPA tagastas 24. juulil 2020 kasutusteatise läbi vaatamata, kuna esitatud ei olnud ehitusprojekti lahutamatuks osaks olevat kohtumäärust tsiviilasjas. Hilisema kirjavahetuse käigus märgiti, et puuduvad ka kasutusteatisega esitatud ehitise ülevaatuse aktis märgitud ehitusdokumendid.
X esitas 17. augustil 2020 kasutusteatise ehitisregistri kaudu uuesti.
5.TLPA tagastas 17. augustil 2020 kasutusteatise läbi vaatamata, kuna kohtumäärust ei ole lisatud ning puuduvad kasutusteatisega esitatud ehitise ülevaatuse aktis märgitud ehitusdokumendid.
6.X esitas 14. septembril 2020 vaide kasutusteatise tagastamise kohta, mille TLPA 24. septembri 2020. a vaideotsusega rahuldas.
X esitas 24. septembril 2020 kasutusteatise koos sama ehitusprojektiga.
TLPA ametnikud vaatasid 6. oktoobril 2020 elamu koha peal üle.
TLPA tagastas 14. oktoobril 2020 kasutusteatise märkuste lahendamiseks.
10.X esitas 27. oktoobril 2020 vaide Niidi tn 11/2 kastutusteatise tagastamise peale. TLPA tagastas 11. novembril 2020 vaide vaideõiguse puudumise tõttu.
X esitas 17. juunil 2021 TLPA-le taotluse kasutusteatise ehitisregistrisse kandmiseks.
12.TLPA teatas 29. oktoobri 2021. a kirjaga nr 4-4/20/2353-12, et nõuet ei ole võimalik täita. TLPA selgitas, et kasutusteatis tagastati koos märkustega. Kasutusteatise registrisse kandmiseks tuleb X-l lahendada TLPA ja Päästeameti tehtud märkused ja esitada uus kasutusteatis. Kui märkused on lahendatud, siis kannab TLPA kasutusteatise registrisse. Kui X leiab, et ta ei pea märkusi täitma, siis tuleb esitada põhjendused selle kohta. Pärast seda kaalutakse esitatud seisukohti.
13.X esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna linna kohustamist kanda esitatud Niidi tn 11/2 kasutusteatis ja selle andmed ehitisregistrisse. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja menetleb juba enam kui aasta esitatud kasutusteatist, kuid ehitisregistrist ei nähtu, et kasutusteatis oleks esitatud; 2) kaebajalt nõuti menetluses andmeid ja dokumente, mida õigusaktid ette ei näe ning mis ei ole ehitise kasutamisele esitatavate nõuetele vastavuse kontrollimise seisukohalt asjakohased (ehitusseadustik (EhS) § 47 lg 2). Kasutusteatises ja esitatud ehitusprojektis olid olemas kõik andmed ehitise kohta, mille põhjal on võimalik viia ehitise andmed ehitisregistris kooskõlla ehitise tegelike andmetega; 3) Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ (ehitisregistri põhimäärus) ega EhS ei võimalda kaaluda kasutusteatise andmete ehitisregistrisse kandmata jätmist, vaid toiming tuleb teha seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Vastustaja ei ole 2(11)
3-21-2578 kasutusteatise kontrolli käigus ehitise õigusaktidest tulenevatele nõuetele mittevastavust tuvastanud ega ole kontrolli tulemusel asjakohast haldusakti vormistanud. Järelikult oleks vastustaja pidanud 25. augustil 2020 tegema ehitisregistrisse kande kasutusteatise esitamise ja selles sisalduvate andmete kohta. Kaebajal oli 30 päeva möödumisel õigus asuda ehitist kasutama. Ehitise osas täiendava kontrolli läbiviimine ei takista kasutusteatise ehitisregistrisse kandmist. Kaebaja esitatud kasutusteatis võimaldas kanda ehitisregistrisse andmed ehitise kohta. Lisaks ei ole kasutusteatise esitamisel ehitise osas täiendava kontrolli läbiviimine kohustuslik; 4) kasutusteatise tagastamine ei too endaga kaasa menetluse peatumist, kuna EhS ega haldusmenetluse seadus (HMS) ei näe seda sellises olukorras ette. Kaebaja on juba kasutusteatise korduvalt ehitisregistrile esitanud ning ükski õigusakt ei kohusta kaebajat kasutusteatist korduvalt esitama; 5) vastustaja nõue lahendada ametkondade märkused ei ole kooskõlas seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Päästeameti 8. oktoobri 2020. a ja vastustaja 12. oktoobri 2020. a märkused tehti pärast täiendava kontrolli läbiviimise tähtaja möödumist; 6) kaebaja esitas kasutusteatises kõik EhS § 48 lg-tes 3 ja 4 nimetatud andmed ja dokumendid; 7) kasutusteatises ei olnud vaja esitada Päästeameti kooskõlastust. Päästeamet kooskõlastas ehitusload. Kasutusteatises ei tulnud esitada tuleohutuse auditit. Ehitusprojekt säilitati TLPA arhiivis ning vastustaja oleks saanud ise välja selgitada, kas Päästeameti kooskõlastus on ehitusloa aluseks oleval ehitusprojektil olemas. Korterit köetakse elektriga. Seda asjaolu sai vastustaja kontrollida kohapeal ehitisega tutvudes; 8) kaebaja ei pidanud esitama korstna teostusjooniseid ja kaetud tööde akte. Nende dokumentide esitamata jätmine ei mõjuta ehitise kasutamist. Päästeamet ei ole põhjendanud, miks ehitusprojekti alusel ega ehitise ülevaatusega ei ole võimalik tuvastada ehitise ohutust. Päästeamet on viidanud vajadusele kontrollida tuleohutust seoses korstna ehitusdokumentide puudumisega, kuid elamul puudub korsten; 9) vastustaja nõue lisada kasutusteatise seotud isikute hulka ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve ei põhine EhS § 48 lg-l 3; 10) vastustaja nõuab kohtumääruse esitamist, kuigi kaebaja oli selle ehitisregistrisse üles laadinud 17. augustil 2020; 11) vastustaja nõue esitada eriosade projektid ei ole õiguspärane. Eelprojekt, mille järgi toimus elamu ümberehitamine, ei sisaldanud eriosade projekti. Ehitamine toimus kooskõlas 2012. a-l koostatud ehitusprojektiga, mille alusel väljastati 17. jaanuaril 2013 ehitusluba; 12) Niidi tn 11/2 ehitusprojektis ei ole tehtud olulisi muudatusi. Õhksoojuspumba paigaldamine ehitisele ei eelda ehitusprojekti muutmist. Õhksoojuspump ei vaja eelnevat teavitamist selle kasutusele võtmisest. Kasutusteatisega koos esitatud ehitusprojekti järgi on hoones ette nähtud kamina- ja elektriküte. Hoonet köetaksegi peamiselt elektriga. Kamin on plaanis paigaldada tulevikus, siis paigaldatakse ehitisele ka korsten. Asjaolu, et korsten ja kamin on ehitusprojektis kajastatud, ei tähenda, et need tuleb ka valmis ehitada; 13) põhjendamatu on vastustaja nõue esitada tehnosüsteemide auditid. Eluruumi, sh suvila, ja elamu teenindamiseks vajaliku ehitise elektriseadme puhul ei ole elektripaigaldise korraline audit kohustuslik; 14) vastustaja seisukoht, mis puudutab kuuri katuselt sadevee ärajuhtimise lahendamist, ei puutu Niidi tn 11/2 kasutusteatise puhul asjasse. Kasutusteatis esitati elamu, mitte kuuri kasutamiseks. Vastustaja nõue esitada eraldi kasutas fotod (kuur ja elamu) hoone igast küljest, ei ole põhjendatud; 15) Kuigi kaebaja esitas vastustajale ehitise ülevaatuse akti, puudub selle dokumendi nõudmiseks õiguslik alus; 16) ehitise kasutamine või kasutusteatis ei eelda kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Vastustaja saab ehitise kasutamist piirata vaid EhS § 48 lg 6 alusel haldusakti andmisega või riikliku järelevalve käigus tehtavate ettekirjutustega. 3(11)
3-21-2578
14.Tallinna linn taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) selleks, et TLPA-l oleks EhS § 48 lg 5 p 1 kohaselt võimalik kontrollida ehitise kasutamise nõuetele vastavust ja ohutust, peab kaebaja esitama vastustajale nõutud dokumendid. Vastustaja ega Päästeamet ei saa kontrollida ehitise ohutust, sest kasutusteatistega esitatud ehitusprojekti dokumentatsioon on puudulik; 2) asjas ei ole vaidlust, et tuleohutusaudit või Päästeameti heakskiiduga projekt käesoleval juhul puudub. Samamoodi on puudulikult tõendatud küttesüsteemi tuleohutus; 3) vastustaja pädevuses on otsustada, kas lugeda kasutusteatis teavitatuks või mitte. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid kasutusteatise teavitatuks lugeda, kuna kasutusteatise menetlus on pooleli ning kasutusteatise esitaja peab lahendama märkused, mis seonduvad kasutusteatisega. Juhul, kui kaebaja on seisukohal, et ametkondade tehtud märkusi ei pea täitma, tuleb kaebajal esitada ehitisregistrisse vastavad põhjendused; 4) vastustaja andis 29. oktoobri 2021. a kirjas nr 4-4/20/2353-12 selged juhised, millised täiendavad tingimused peab kaebaja täitma selleks, et oleks võimalik kasutusteatise menetlusega jätkata; 5) vastustaja ei võtnud kaebaja 27. juuli 2020. a kasutusteatist menetlusse, sest puudus tsiviilasja kohtumäärus. Vastustaja võttis kasutusteatise menetlusse 24. septembril 2020. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja varasemaid menetlustoiminguid ehk menetlusse võtmata jätmist. Vastustaja tagastas 17. augustil 2020 õiguspäraselt kasutusteatise seda läbi vaatamata, kuna dokumentatsioon oli puudulik ning vastustajal polnudki võimalik ilmselgelt puuduliku dokumentatsiooni tõttu kasutusteatist menetleda; 6) Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013. a määruse nr 36 „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti põhimäärus“ § 6 lg 1 p 7 kohaselt mõistetakse loamenetluste all ka teatiste menetlusi; 7) Päästeamet esitas 8. oktoobril 2020 märkused, milles leidis, et esitamata on ehitamise täisdokumentatsioon, Päästeameti heakskiiduga projekt ning osaliselt tõendamata on küttesüsteemi tuleohutus. TLPA esitas 12. oktoobril 2020 omapoolsed märkused, mis tuleb lahendada selleks, et veenduda ehitise ohutuses. Elamu erineb esitatud ehitusprojektist. Vastustaja palus üles laadida nõuetekohase ehitusprojekti muudatuse. Vastustajal puudub praegu selline ehitusprojekti muudatusprojekt, seega ei saanud ka Päästeamet oma märkust tehes teada, et hoonel tegelikult puuduvad ahiküte, korsten jms, kuna kaebaja poolt esitatud ehitusprojekt näeb ette, et hoonel on ahiküttesüsteem.
15.Tallinna Halduskohus rahuldas 7. aprilli 2022. a otsusega kaebuse ja kohustas vastustajat otsustama Niidi tn 11/2 kasutusteatise ehitisregistrisse kandmine 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Niidi tn 11/2 kasutusteatise menetlus algas 24. juulil 2020. Vastustaja ei pea võtma kasutusteatist eraldi menetlusse. Menetlus algab kasutusteatise esitamisega. Kuigi TLPA jättis
24.juulil 2020 kasutusteatise läbi vaatamata, ei tähenda see, et kasutusteatise menetlus sellega lõppes. Tegemist oli tehnilise toiminguga, mitte menetlustoiminguga. Kuigi tehniliselt võib ehitisregister eristada teatise läbi vaatamata tagastamist ja taotluse tagastamist märkuste lahendamiseks, on sisuliselt mõlemal juhul tegemist puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmisega HMS § 15 lg 1 mõttes; 2) ehitisregistri põhimääruse § 33 lg 1 p 2 kohaselt kannab andmeandja andmed kasutusteatise kohta registri kasutamiseks loodud veebikeskkonna kaudu registrisse EhS-s määratud tähtaja möödumisel. TLPA alustas EhS § 48 lg 5 alusel kasutusteatise täiendavat kontrolli. TLPA-l tuli seejärel 30 päeva jooksul (EhS § 48 lg 6 ja § 54 lg 4) otsustada, kas: a) kasutusteatise alusel on võimalik asuda ehitist kasutama, b) kasutusteatisele tuleb esitada täiendavad nõuded või c) ehitise kasutamine tuleb keelata. Sellist otsustust ei ole vastustaja asjas teinud, mistõttu on kasutusteatise menetlus endiselt pooleli; 4(11)
3-21-2578 3) vaide rahuldamine ei tähendanud seda, et TLPA oleks nõustunud kasutusteatist ehitisregistrisse kandma. Vaideotsuses paluti kaebajal kasutusteatis uuesti esitada, et selle saaks menetlusse võtta. Seega tähendas vaide rahuldamine toimingu tegemise uuesti otsustamist. Kaebaja ei ole kasutusteatist uuestiesitanud ; 4) vastustajal oli õigus nõuda kaebajalt kasutusteatise menetluses täiendavaid dokumente. Vastustaja ülesanne on veenduda ehitamise ja ehitise nõuetele vastavuses ning ohutuses. EhS § 11 lg 1 järgi peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Vastustaja pädevuses on seejuures hinnata ehitusõiguslikke aspekte, nagu vastavust ehitusprojektile, sh seaduses, planeeringutes ning muudes dokumentides esitatud nõuetele, ning kas ehitis on sellest lähtuvalt kasutamiseks ohutu nii isikule endale kui kolmandatele isikutele (Tallinna Halduskohtu 2. juuli 2020. a otsus asjas nr 3-19-2197, p 30). EhS § 48 lg 5 kontrolli läbiviimiseks ei piisa pelgalt ehitusprojektist nagu kaebaja leiab. Üksnes ehitusprojekti põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas ehitatud on ehitusprojekti järgi. EhS seletuskirjas on selgitatud EhS § 48 lg 5 regulatsiooni kohta järgmist: „Haldusorganil on tavapärane uurimispõhimõttest tulenev õigus küsida iseseisvalt teistelt isikutelt või taotlejalt täiendavat teavet, et selgitada välja taotluses esitatud ehitise nõuetele vastavus. Saades kasutusteatise, peab pädev asutus selgitama välja, kas ehitise ohutusest tulenevatest nõuetest võib osutuda vajalikuks tingimuste andmine. Võib tekkida olukord, kus pärast täiendavate selgituste saamist ei ole vaja esitada tingimusi.“ Siinses asjas ongi vastustaja just selle kontrolli läbiviimiseks kaebajalt korduvalt täiendavaid tõendeid küsinud. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kasutusteatise menetluses on selliseks asjaoluks, mida haldusorgan on kohustatud välja selgitama, kahtlemata eeskätt ehitise ohutus. Vastustajal ei ole võimalik seda välja selgitamata jätta ning kaebaja soovitud viisil pelgalt ehitusprojekti põhjal, mis ei kajasta täpselt kõiki tegelikkuses teostatud muudatusi, leida, et ehitis on nõuetele vastav; 5) kuivõrd kasutusteatise menetlus on pooleli ning vastustajal on kaalutlusõigus kasutusteatise ehitisregistrisse kandmisel, ei saa kohus asuda vastustaja asemel seda otsust tegema. Kuigi vastustaja on Niidi tn 11/2 kasutusteatise menetluses välja toonud suure hulga puudusi, ei tähenda see, et mõne märkuse lahendamata jätmisel on kasutusteatise ehitisregistrisse kandmine võimatu. Vastustaja selgitas kaebajale, et märkustega mittenõustumise korral on kaebajal võimalik esitada sellekohased selgitused ehitisregistris, misjärel vastustaja saab kaaluda nende põhjendatust. Samuti ei saa tõsikindlalt järeldada, et kõigi 14. oktoobri 2020. a märkustele vastamisel peab vastustaja kasutusteatise ilma täiendavate tingimusteta ehitisregistrisse kandma. Vastustaja saab kasutusteatise alusel ehitise kasutamise võimalikkuse ja kasutusteatise ehitisregistrisse kandmise üle otsustada edasise menetluse käigus. Kohtul pole võimalik anda vastustajale detailseid juhiseid, milliseid andmeid ta võib selle otsuse tegemisel arvestada. Asjas ei nähtu, et vastustajal oleks võimalik kaebaja esitatud andmete põhjal täiendava kontrolli tulemusel kasutusteatis ehitisregistrisse kanda, kuna vastustajal ei ole võimalik veenduda ehitise ohutuses. Kaebajal on aga jätkuvalt võimalik vastustaja esitatud märkuste põhjal esitada vastustaja soovitud dokumendid ja selgitused. Kui vastustaja teeb seejärel otsuse, millega kaebaja ei nõustu, on kaebajal võimalik seda haldusakti vaidlustada. Seejärel on kohtul võimalik hinnata vastustaja põhjenduste õiguspärasust; 6) kohus saab hinnata, kas vastustaja 14. oktoobril 2020 esitatud nõudmine on ilmselgelt põhjendamatu, kuna nõutav teave ei ole kaalutlusotsuse tegemiseks asjakohane. Majandus- ja tarituministri 14. veebruari 2020. a määruse nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ (määrus nr 3) § 14 lg 1 kohaselt antakse ehitusdokumendid ehitisregistrile üle elektrooniliselt hiljemalt koos kasutusteatisega, kui koos ehitusteatisega peab esitama ehitusprojekti. Selle kohustuse eesmärgiks on võimaldada vastustajal kasutusteatise menetluses ehitise ohutust kontrollida. Määruse nr 3 seletuskirjas on 5(11)
3-21-2578 öeldud järgmist: „Ehitamise dokumenteerimise esmane eesmärk on võimaldada ehitamise nõuetekohasuse ja kvaliteedi tuvastamist, mida tehakse avaliku võimu poolt eelkõige kasutusloa andmisel ja kasutusteatise kontrollimisel. Kasutusloa andja või kasutusteatise saaja peab saama veenduda, et ehitis on ehitusprojekti järgi ehitatud ja ohutu, sealhulgas oleks kasutatud ohutuid materjale ja tooteid, ning hindama muid asjaolusid, mis võisid mõjutada ehitamise ning ehitise ohutust, keskkonnasäästlikkust või asjatundlikkust.“ Seega olukorras, kus kaebaja ei ole määruse nr 3 § 14 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud, on vastustaja põhjendatult vaidlusaluseid dokumente nõudnud, eriti kui kaebaja kinnitusel on tehtud ehitusprojektis muudatusi (loobuti ahiküttest ja sellega seonduvalt ei ole tehtud katusesse läbiviike korstna jaoks, arhitektuursed erinevused hoone mahus ja välisilmes); 7) kasutusteatise menetluses tuleb ehitise nõuetele vastavuse hindamisel analüüsida ka seda, kas ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustab ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3 3-1-34-05, p 8). Seega ei saa pidada ilmselgelt asjakohatuks nõuet esitada tsiviilasja nr 2-09-26360 kohtumäärus, millega kohus kinnitas poolte kompromissi ja millega lõpetati naabrite vaheline vaidlus kinnisasja omandiõiguse ja kasutamise üle. Seda enam, et kohtumäärus on kasutusteatisega koos esitatud ehitusprojekti lahutamatu osa, s.t seda esitamata ei ole kaebaja ehitusprojekti tervikuna esitanud. Seejuures on ka kaebaja ise seisukohal, et ehitusprojekti esitamine on kohustuslik; 8) teiste 14. oktoobri 2020. a märkuste osas ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajalt nõudnud ilmselgelt asjakohatut teavet; 9) kui kaebaja ei ole esitanud ehitisregistrisse korrektset kasutusteatist ega ehitusdokumente, mille põhjal oleks võimalik vastustajal ehitise nõuetele vastavust kontrollida, ei saa nende dokumentide välja küsimiseks kuluvat aega arvestada kasutusteatise menetlustähtaja hulka. Kui isik on esitanud korrektse kasutusteatise koos kogu kohase dokumentatsiooniga, on pädeval asutusel täiendavate nõuete esitamise vajaduse kontrollimisel EhS § 48 lg 6 ja § 54 lg 4 alusel 30 päeva kasutusteatise registreerimise otsustamiseks. Siiski ei kehti seejuhul, kui menetluse läbiviimine on takistatud kasutusteatise esitajast tulenevate asjaolude tõttu . Kui isik ise tekitab olukorra, kus vastustajal ei ole võimalik saada vajalikke andmeid, et kontrolli läbi viia, siis ei saa see kaasa tuua ehitise kasutamise õigust ega kasutusteatise ehitisregistrisse kandmise kohustust. Sellisel juhul peatuvad puuduste kõrvaldamise ajaks menetlustähtaegade kulgemised. Niisiis ei tekkinud vastustajal 25. augustil 2020 kohustust kasutusteatise ehitisregistrisse kandmiseks; 10) TLPA ei ole puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määranud (HMS § 15 lg 2). See on omakorda kaasa toonud menetluse ebamõistliku venimise. Kaebaja ei ole vastustaja
14.oktoobril 2020 välja toodud puuduseid kõrvaldanud, kuid vastustaja ootab seda endiselt. Kohtumenetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei pea kaebaja vajalikuks vastustaja
14.oktoobril 2020 esitatud märkuseid lahendada. Õiguspäraseks ei saa pidada olukorda, kus menetlus on enam kui aasta ootel. Kasutusteatise menetlus peaks olema kiire, kuid vastustaja passiivsuse tõttu 24. juulil 2020 esitatud kasutusteatise menetlus kestab. Olukord, kus vastustaja annab kaebajale võimaluse kasutusteatise puuduste kõrvaldamiseks, kuid ei määra selleks tähtaega ega tunne seejärel enam menetluse jätkamise vastu huvi ega tee omalt poolt menetlustoiminguid, et menetlus lõpetada, ei ole õiguspärane. Selline menetluste lõpetamata jätmine ja kaebaja õiguslikult ebaselgesse olukorda jätmine ei ole hea halduse tavaga kooskõlas (HMS § 5 lg 2); 11) kui kaebaja keeldub vastustaja tõstatatud puuduste kõrvaldamisest ning vastustaja ei näe võimalust kasutusteatise ehitisregistrisse kandmiseks, peab vastustaja andma keelduva haldusakti (EhS § 48 lg 6) ning sellega lõppeb menetlus; 12) kuna vastustaja on kaebaja kasutusteatise menetlust õigusvastaselt venitanud, tuleb kaebus rahuldada. Vastustajat ei saa kohustada kasutusteatist ehitisregistrisse kandma, kuna vastustajal ei ole see tehniliselt võimalik, sest kaebaja ei ole pärast 14. oktoobri 2020. a kasutusteatise 6(11)
3-21-2578 tagastamist kasutusteatist ehitisregistris uuesti esitanud. Seega tuleb vastustajal kaebaja esitatud kasutusteatise menetlust jätkata ja otsustada kasutusteatise ehitisregistrisse kandmine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
16.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 tühistamist osas, millega kohus kohustas otsustama kasutusteatise ehitisregistrisse kandmine, ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ehitise kasutamisest teavitatakse pädevat asutust ning pädev asutus kannab esitatud kasutusteatise andmed seaduses sätestatud tähtaja jooksul ehitisregistrisse. Seega ei saa kasutusteatise registrisse kandmise menetlus olla pooleli, sest seaduses sätestatud tähtaeg on möödunud. Halduskohus ei ole tuvastanud, et kasutusteatisel esitatud andmed olid puudulikud või ebaõiged ja seetõttu poleks olnud võimalik kasutusteatise andmeid ehitisregistrisse kanda. Seega puudus vastustajal õigus jätta kasutusteatise andmed ehitisregistrisse kandmata; 2) kaebaja ehitas nelja korteriga elamu ümber eramuks. Ehitisregister kajastab praegu valesid andmeid; 3) kasutusteatist ei saa tagastada ega nõuda selle taasesitamist (EhS § 47). Kasutusteatis on isiku teavitus; 4) EhS § 48 lg 1 ja ehitisregistri põhimääruse § 33 lg 1 p 2 ei võimalda keelduda kaebaja kasutusteatise registrisse kandmisest. Halduskohus kohaldas valesti määruse nr 3 § 14 lg-t 1. Ehitisregistrile dokumentide üleandmine on vajalik selleks, et need oleksid ehitise omanikule kättesaadavad. EhS § 55 ei võimalda keelduda kasutusloa andmisest, kui ehitusdokumendid on puudulikud; 5) kui vastustaja arvab, et ehitise nõuetele vastavust on vaja mõne ehitusdokumendi põhjal täiendavalt kontrollida, siis on tal kohustus põhjendada, milleks ta vastavat ehitusdokumenti vajab. Kontrollimenetlust ei tule alati alustada. Vastustaja pole andmete nõudmist põhjendanud ega viidanud mittevastavusele, mida oleks vaja ehitusdokumendi alusel põhjendada. Katusesse läbiviikude tegemata jätmine, ahiküttest loobumine ja arhitektuurne erinevuse hoone mahus ja välisilmes ei seondu ehitise ohutusega; 6) hoone nõuetele vastavust tuleb kontrollida järelevalve menetluses (Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1152, p 10); 7) kaebaja esitas vastustajale 17. augusti 2020. a kohtumääruse. Halduskohus pole selgitanud, milline õigusakt kohustab kaebajat vastustajale viidatud määrust esitama; 8) halduskohus pole selgitanud, miks ta kaebaja väidetega ei arvesta. Halduskohus pole põhjendanud seda, et kasutusteatis polnud korrektne.
17.Vastustaja taotles vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) selleks, et vastustajal oleks võimalik kontrollida ehitise kasutamise nõuetele vastavust ja ohutust, peab kaebaja esitama vastustajale nõutud dokumendid, mis on märgitud märkuste koondlehel (vastustaja 20. detsembri 2021. a menetlusdokumendi lisa 4; EhS § 11 lg-d 1 ja 4 ning § 48 lg 5 p 1). Vastustaja ei saa kontrollida ehitise ohutusele vastavust, sest kasutusteatistega esitatud ehitusprojekti dokumentatsioon on puudulik; 2) EhS § 48 lg 4 näeb ette, millal tuleb koos kasutusteatisega esitada ehitusprojekt. Päästeamet märkis, et esitamata on päästeasutuse heakskiiduga projekt. Juhul kui esitatud projekt ei ole päästeasutusega kooskõlastatud, tuleb esitada tuleohutuse audit. Kaebaja pole esitanud heakskiidetud projekti ega auditit; 3) puudulikult on tõendatud küttesüsteemi tuleohutus. Päästeamet annab konkreetsed juhised, mida kaebaja peab tegema, et küsimus lahendada;
7(11)
3-21-2578 4) kui kaebaja leiab, et tema dokumentatsioon on korras, siis tuleb need põhjendused esitada vastustajale; 5) menetluse venimise põhjustas kaebaja, mitte vastustaja. Seadusandja pole selgitanud, mida tuleb mõista kiire kasutusteatise menetluse all. Vastustaja soovib saada ringkonnakohtu seisukohta küsimuses, milline on mõistlik tähtaeg, mis tuleks kaebajale puuduste kõrvaldamiseks määrata. Kui vastustaja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, võib isik tunda, et ta on kohustatud vastama. Ehitusprojekti koostamine võib olla väga ajamahukas. Halduskohtu viide HMS § 15 lg-le 2 pole piisav. EhS § 55 tõttu pole võimalik kasutusteatise menetluses lähtuda HMS § 15 lg-st 2; 6) ehitisregister määras kaebajale tähtaja märkuste lahendamiseks, kuid sellel puudus õiguslik tagajärg; 7) kaebaja peab märkused lahendama ja ehitusprojekti esitama ehitisregistri kaudu uuesti, sest muidu pole võimalik teatist menetleda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu enamike põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
19.Apellatsiooniastmes on vaidluse all küsimus, kas halduskohus tegi õiguspäraselt vastustajale ettekirjutuse otsustada kaebaja kasutusloa küsimus uuesti või oleks halduskohus pidanud vastustajale tegema ettekirjutuse ilma asjaolude täiendava kaalumise võimaluseta (riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 4 ja 5).
20.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas vastustaja on õigesti pärast seda, kui kaebaja esitas kasutusteatise, alustanud kasutusteatises esitatud andmete täiendava kontrollimise menetluse EhS § 48 lg 2 alusel.
21.Ehitise kasutamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu (EhS § 48 lg 1 esimene lause). Kui pädev asutus ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib asuda ehitist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet (EhS § 48 lg 2 teine lause). EhS lisas 2 nimetatud juhul tuleb koos kasutusteatisega esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati (EhS § 48 lg 4). Vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb: 1) viia ehitis nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine pädeva asutusega või 3) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik (EhS § 48 lg 5). Kui esinevad EhS § 48 lg-s 5 sätestatud alused, siis lähtutakse kasutusloa menetluse, sh kasutusloa andmise menetluse tähtajast, ja kasutusloa andmisest keeldumise alustest (EhS § 48 lg 6).
22.Vaidlusalune hoone on laiendatud, sh rekonstrueeritud ehitusprojekti alusel väljastatud ehitusloa alusel.
23.Vastustaja oli õigustatud nõudma kõiki neid dokumente, sh selgitusi, mille alusel tulnuks kasutusloa andmisest keelduda. Kui esineb vajadus, kontrollib pädev asutus, kas kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb viia ehitis nõuetega vastavusse, sh kooskõlastada ehitise kasutamine või kaasata kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik menetlusse (EhS § 48 lg 5). Viimati nimetatud juhtumitel tuleb lähtuda kasutusloa andmisest keeldumise alustest (EhS § 48 lg 6). Seega on vastustajal vajaduse korral 8(11)
3-21-2578 kasutusteatises esitatud andmete täiendava kontrollimise menetluses õigus nõuda nt dokumente, mis kinnitavad ehitise nõuetele vastavust, sh ehitise vastavust ehitusloale, samuti on õigus kontrollida seda, kas muudetud projekt erineb oluliselt ehitusloa taotlemise aluseks olnud projektist ning kas ehitusprojekti muudatuse tõttu on ehitis muutunud ohtlikuks, kas nõutav audit on tegemata või kas olemas on pädeva asutuse nõutud kooskõlastus (EhS § 48 lg 5 p-d 1 ja 2 ning lg 2, § 55 p-d 1, 3 ja 5–8).
24.Praegusel juhul esines vajadus kasutusteatises esitatud andmete täiendava kontrolli läbiviimiseks (EhS § 48 lg-d 2 ja 5). Selles menetluses vastustaja esitatud märkused on olulised, hindamaks nii ehitise kui ka selle kasutamise vastavust EhS § 55 p-des 1, 3 ja 5–8 sätestatud tingimustele.
24.1.Pärast kasutusteatist alustatud menetluse nr 230692 märkuste koondlehele tegi Päästeamet 8. oktoobril 2020 järgmised sissekanded: 1) esitamata on ehitamise täitedokumentatsioon (EhS § 15 lg-d 1 ja 2). Ehitamine tuleb dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumendid peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sh ehitusmaterjalidest. Dokumentide alusel peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik. Dokumentatsioon peab vastama juhendile „Ehitise tuleohutusalane dokumentatsioon“; 2) esitatud pole projekti, mille Päästeamet oleks heaks kiitnud (EhS § 48 lg 4). Kui esitatud projekt ei ole kooskõlastatud, tuleb esitada tuleohutusaudit, mille võib teostada 6. taseme tuleohutusekspert; 3) küttesüsteemi tuleohutus on osaliselt tõendamata (EhS § 15 lg 1 ja 2). Korstna teostusjoonised (läbiviigud) ja kaetud tööde aktid on esitamata. Dokumentatsiooni puudumise korral on võimalik tellida küttesüsteemidele eksperthinnang. Kui eksperthinnangu tulemus on positiivne, aktsepteeritakse seda kui ahjupassi. Eksperthinnangu andmise kompetents on olemas 5. taseme korstnapühkija-meistril, 3. taseme pottsepal, 3. taseme pottsepp-restauraatoril,
5.taseme pottsepp-meistril, 6. taseme tuleohutuseksperdil (dtl 103).
24.2.TLPA tegi 12. oktoobril 2020 märkuste koondlehele järgmise sisuga sissekanded: 1) lisada tuleb ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve andmed; 2) lisada tuleb 30. septembri 2011. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-26360, mis on ehitusprojekti lahutamatu osa; 3) esitada tuleb eriosade projektid; 4) tuvastatud on, et elamu erineb ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektist. Lisatud on õhksoojuspump ja tehnosüsteemide väljaviigud katusel. Ära on jäetud ahjuküte, samuti esinevad arhitektuursed erinevused hoone mahus ja välisilmes. Üles tuleb laadida nõuetekohane ehitusprojekti muudatus (majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile" § 12), mis peab olema digiallkirjastatud ning sisaldama esialgse projekti koostaja arvamust. Ehitusprojekti muudatus peab sisaldama tiitellehte, sh lühikest seletuskirja, milles on kirjeldatud, miks ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse ja mida on muudetud ning muudetud jooniseid. Joonistel peavad muudatused olema selgelt tähistatud; 5) esitada tuleb ehituspäevikud; 6) esitada tuleb tehnosüsteemide auditid (elekter ja õhksoojuspumba müramõõdistus); 7) esitada tuleb tehnosüsteemide teostusjoonised; 8) esitada tuleb ehitusjärgne kontrollmõõdistus; 9) kohtumääruse p-i 6 kohaselt on vajalik taotleda ehitusluba kinnistu sademete äravooluks tsentraalsesse kanalisatsioonisüsteemi vastava projekti. Viidata tuleb ehitusloale; 10) TLPA-le on esitatud arvamus, mille kohaselt kuuri katuselt ei ole sadevee juhtimine lahendatud ja ehitustööd on lõpetamata. Viidatud arvamuse kohta tuleb esitada selgitus; 9(11)
3-21-2578 11) esitada tuleb fotod (kuur ja elamu) hoone igast küljest (dtl 104).
24.3.Nõutava dokumentatsiooni esitamine, sh esitatud küsimustele vastamine võimaldab vastustajal võtta seisukoha küsimuses, kas kasutusteatise kontrollimenetlus on võimalik lugeda lõpetatuks. Halduskohus on seega õigesti asunud seisukohale, et vastustaja esitatud nõudmisi ei saa pidada ilmselgelt asjakohatuteks. Halduskohus on õigesti märkinud ka seda, et ilmselgelt asjakohatu polnud nõue esitada tsiviilasja nr 2-09-26360 kohtumäärus, kuna sellega kinnitati naabrite vaheline kompromiss ning see kompromiss oli ehitusprojekti lahutamatu osa ja selle alusel leiti ehitusprojektis naabrite huve tasakaalustav lahendus.
25.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti asunud seisukohale, et kaebajal tuli esitada vastustajale nõutud dokumendid ning vajadusel esitada selgitused selle kohta, miks nõutav dokument jäetakse esitamata, sh esitada oma seisukoht vastustaja küsimusele. Pärast seda oleks vastustaja saanud otsustada, kas ta jääb märkustes võetud seisukohtade juurde või loobub nendest ja loeb kontrollimenetluse lõpetatuks. Seega puudub alus teha vastustajale ettekirjutus ilma asjaolude täiendava kaalumiseta.
26.Ringkonnakohus asus 15. septembri 2021. a otsuse asjas nr 3-18-1711 p-s 12 järgmisele seisukohale: „Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kasutusteatise menetluse lõpptulemuseks saaks olla üksnes kasutusteatise registreerimine või registreerimata jätmine ning kolmandale isikule ettekirjutuse tegemine oleks võimalik üksnes eraldiseisva riikliku järelevalve menetluse raames. EhS § 48 lg 5 p 1 ja lg 6 ning § 55 alusel saab pädev asutus jätta kasutusteatise registreerimata ja esitada täiendavad nõuded ehitise kasutamiseks. Kasutusteatise kontrollimine EhS § 48 lg-te 5 ja 6 alusel kujutabki endast kohaliku omavalitsuse üksuse initsiatiivil alustatud ehitusjärelevalve menetlust ning EhS § 48 lg 6 viimases lauses viidatud haldusakt on oma sisult EhS § 130 lg 2 p-s 2 sätestatud ülesande täitmiseks tehtav ettekirjutus. [---] Ehkki kasutusteatise registreerimisel ja kasutusloa väljastamisel on osaliselt sarnane õiguslik tagajärg (vrd EhS § 49 ning § 50 lg 1 ja § 56), ei ole teatamis- ja loamenetlus sellele vaatamata samastatavad. Oluliseks erinevuseks on eelkõige see, et kasutusloa väljastamisele peab igal juhul eelnema täiemahuline n-ö eelkontroll ning pärast kasutusloa andmist ei saaks kohaliku omavalitsuse üksus samadel asjaoludel teha ettekirjutust, millega keelatakse ehitise kasutamine, vaid see eeldaks HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt kasutusloa kehtetuks tunnistamist (EhS § 57; HMS §-d 64–70). Seevastu kasutusteatise registreerimine kui toiming samasugust siduvust ja kaitstavat usaldust ei tekita (st erinevalt haldusaktist puudub toimingul kehtivus HMS § 60 lg 2 tähenduses) ning kohaliku omavalitsuse üksus saab EhS § 130 lg 2 alusel tehtava ettekirjutusega vajaduse korral keelata ehitist kasutada ka pärast seda, kui ta on varasemalt registreerinud sama ehitise kasutamiseks esitatud kasutusteatise, olenemata sellest, kas see toimus EhS § 48 lg 2 või lg-te 5–6 alusel (vt Riigikohtu 18.12.2019 otsus nr 3-17-1859, p 17). [---].“ Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Kui kasutusteatise esitaja kontrolli menetluses puuduseid ei kõrvalda ja puudus takistab asja menetlemist, on vastustajal õigus jätta kasutusteatis läbi vaatamata (selle kohta vt ka EhS § 48 lg 6 ja § 53). Selle tagajärjeks oleks, et kasutusteatist pole esitatud. Kui kontrolli menetluses selgub, et ehitise või selle kasutamine on vastuolus nt EhS §-ga 55, saab vastustaja kaaluda ehitise kasutamise keelamist senikaua, kuni sisuline mittevastavus kõrvaldatakse (EhS § 48 lg 6 viimane lause).
27.Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
10(11)
3-21-2578
28.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.