X kaebus kohustada Tallinna linna kandma Niidi tn 11/2 kasutusteatis ehitisregistrisse
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja kohustada vastustajat otsustama Niidi tn 11/2 kasutusteatise ehitisregistrisse kandmine 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
2.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.05.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.17.01.2013 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) ehitusloa nr 61093 Tallinnas, Niidi tn 11/2 elamu laiendamiseks.
2.X esitas 24.07.2020 kasutusteatise Niidi tn 11/2 elamu ümberehitamise järgseks kasutamiseks. Kasutusteatisele oli lisatud ehitusprojekt, mis oli olnud ehitustööde aluseks.
3.TLPA tagastas 24.07.2020 kasutusteatise läbi vaatamata, kuna esitatud ei olnud ehitusprojekti lahutamatuks osaks olevat kohtumäärust. Hilisema kirjavahetuse käigus märgiti, et puuduvad ka kasutusteatisega esitatud ehitise ülevaatuse aktis märgitud ehitusdokumendid.
4.X esitas 17.08.2020 kasutusteatise ehitisregistri kaudu uuesti ja lisas sellele nõutud kohtumääruse ning ehitise ülevaatuse akti.
5.TLPA tagastas 17.08.2020 kasutusteatise läbi vaatamata, kuna kohtumäärust ei ole lisatud ning puuduvad kasutusteatisega esitatud ehitise ülevaatuse aktis märgitud ehitusdokumendid.
6.X esitas 14.09.2020 vaide kasutusteatise tagastamise kohta, mille TLPA 24.09.2020 vaideotsusega rahuldas.
7.X esitas 24.09.2020 uuesti kasutusteatise koos sama ehitusprojektiga.
8.TLPA ametnikud vaatasid 06.10.2020 elamu üle kohapealse kontrolli käigus.
10.X esitas 27.10.2020 vaide seoses Niidi tn 11/2 kastutusteatise tagastamisega märkuste lahendamiseks, kuna nõutud oli andmeid ja dokumente, mille esitamist ehitusseadustik (EhS) ega muud õigusaktid ette ei näe. Vaides taotles X kasutusteatise menetluse lõpetamist ja kasutusteatise aktsepteerimist ilma igasuguste edasiste menetlustoiminguteta.
11.TLPA tagastas 11.11.2020 vaide vaideõiguse puudumise tõttu.
12.X esitas 17.06.2021 esitas TLPA-le taotluse kasutusteatise ehitisregistrisse kandmiseks.
13.TLPA teatas 29.10.2021 kirjaga nr 4-4/20/2353-12, et nõuet ei ole võimalik täita.
14.X esitas Tallinna Halduskohtule 10.11.2021 kaebuse, milles taotles kohustada Tallinna linna kandma tema esitatud Niidi tn 11/2 kasutusteatise ja selle andmed ehitisregistrisse. Alternatiivselt tuvastada vastustaja 29.10.2021 kirja õigusvastasus ning Tallinna linna viivituse õigusvastasus kasutusteatise ehitisregistrisse kandmisel.
15.Tallinna Halduskohus võttis 19.11.2021 määrusega kaebuse menetlusse nõudes kohustada Tallinna linna kandma Niidi tn 11/2 kasutusteatis ehitisregistrisse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16.X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vastustaja menetleb juba enam kui aasta kaebaja 24.07.2020 esitatud kasutusteatist, kuid ehitisregistrist ei nähtu, et kaebaja on kasutusteatise esitanud. Samuti ei ole ehitisregistris muudetud Niidi tn 11/2 elamu andmeid, et need oleksid kooskõlas esitatud kasutusteatisega. Eelnev riivab kaebaja omandiõigust. 2) Niidi tn 11/2 kasutusteatise menetlus ei ole toimunud kooskõlas hea halduse tavaga. Kaebajalt on nõutud menetluse käigus andmeid ja dokumente, mida õigusaktid ette ei näe ning mis ei ole ehitise kasutamisele esitatavate nõuetele vastavuse kontrollimise seisukohalt asjakohased (EhS § 47 lg 2). Kasutusteatises ja esitatud ehitusprojektis olid olemas kõik andmed ehitise kohta, mille põhjal on võimalik viia ehitise andmed ehitisregistris kooskõlla ehitise tegelike andmetega.
3) Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ (ehitisregistri põhimäärus) ega EhS ei võimalda kaaluda kasutusteatise andmete ehitisregistrisse kandmata jätmist, vaid seaduses sätestatud tähtaja jooksul tuleb seda teha. Ehitise kasutamisele esitatavate nõuete täidetuse kontrollimiseks viiakse vajadusel läbi kasutusteatises esitatud andmete täiendav kontroll ning kontrollitakse ehitise nõuetele vastavust kasutusteatisega koos esitatud ehitusprojekti alusel. Kasutusteatise saamise järel täiendava kontrolli menetluse algatamine ei vabasta vastustajat seaduses sätestatud muude kohustuste täitmisest. Täiendava kontrolli tulemusel on vastustajal võimalik seada tingimusi ehitisele või selle kasutamisele. Vastustaja ei ole kasutusteatise kontrolli käigus ehitise õigusaktidest tulenevatele nõuetele mittevastavust tuvastanud ega ole kontrolli tulemusel asjakohast haldusakti vormistanud. Järelikult oleks vastustaja pidanud 25.08.2020 tegema ehitisregistrisse kande kasutusteatise esitamise ja selles sisalduvate andmete kohta. Haldusakti vormistamata jätmisel kontrolli alustamise teatest 30 päeva jooksul on analoogne toime kasutusteatisele 10 päeva jooksul vastamata jätmisega, st 30 päeva möödumisel on kasutusteatise esitajal õigus asuda ehitist kasutama. Ehitise osas täiendava kontrolli läbiviimine ei takista kasutusteatise ehitisregistrisse kandmist. Kaebaja esitatud kasutusteatis võimaldas kanda ehitisregistrisse andmed ehitise kohta. Lisaks ei ole kasutusteatise esitamisel ehitise osas täiendava kontrolli läbiviimine kohustuslik, vaid on kaalutlusotsus, mida tuleb põhjendada. 4) Ükski õigusakt ei nõua märkustele vastuste esitamist ainult läbi ehitisregistri. Kasutusteatist on võimalik esitada paberkandjal või e-posti teel. 5) Kasutusteatise tagastamine ei too endaga kaasa menetluse peatumist, kuna menetluse peatamise aluseid EhS ega HMS sellises olukorras ette ei näe. Kaebaja on juba kasutusteatise korduvalt ehitisregistrile esitanud ning ükski õigusakt ei kohusta kaebajat kasutusteatist korduvalt esitama. Lisaks on vastustaja rahuldanud kaebaja vaide, milles kaebaja taotles kasutusteatise tagastamise toimingu lõpetamist ja selle tagajärgede kõrvaldamist, mille tulemusel loetaks kasutusteatis nr 2011301/08389 esitatuks ja aktsepteerituks. Vaatamata eeltoodule nõuti kaebajalt uuesti kasutusteatise esitamist ja jäeti kasutusteatis registrisse kandmata. 6) Vastustaja nõue lahendada ametkondade märkused ei ole kooskõlas seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Lisaks on Päästeameti 08.10.2020 ja vastustaja 12.10.2020 märkused tehtud pärast täiendava kontrolli läbiviimise tähtaja möödumist. 7) Kasutusteatise esitamisel ei ole võimalik kohaldada kasutusloa menetluse nõudeid, välja arvatud kasutusloa andmise menetluse tähtaega ja kasutusloa andmisest keeldumise aluseid (EhS § 48 lg 6). Kasutusteatise täiendava kontrolli läbiviimise järel on võimalik seada kasutamisele täiendavaid nõudeid või keelata ehitise kasutamine. 8) Kasutusteatise kontrollimise eesmärk ei ole kontrollida, kas ehitusdokumendid on ehitisregistrile esitatud. Ehitusdokumendid tuleb esitada ehitisregistrile, mitte vastustajale koos kasutusteatisega. Ehitise kasutamise keelamise alused on ammendavalt esitatud EhS §-s 55 ja nende aluste hulgas ei ole ehitusdokumentide mitteesitamist. Kaebaja on kasutusteatise esitamisel esitatud kõik EhS § 48 lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmed ja dokumendid. 9) Õiguskord ei näinud Niidi tn 11/2 kasutusteatise esitamise ajal ette kasutusteatise Päästeametiga kooskõlastamise vajadust. Kõik ehitusload on saanud Päästeameti kooskõlastuse. Kuna ühestki õigusaktist ei tulene kohustust esitada kasutusteatisega koos Päästeameti kooskõlastusega ehitusprojekti, siis ei saanud sellise ehitusprojekti puudumine olla kasutusteatise puuduseks, mis ei võimalda vastustajal ehitise nõuetele vastavust hinnata. Ka tuleohutuse auditi esitamise kohustust kasutusteatise esitamisel ei näe ette ükski õigusakt. Päästeamet on ise pädev hindama kasutusteatisega koos esitatud ehitusprojekti järgi ehitatud ehitise tuleohutuse nõuete täitmist ning puudub igasugune alus nõuda tuleohutuse auditit. Kõiki
ehitusprojekte säilitatakse TLPA arhiivis ning vastustaja oleks uurimispõhimõttest tulenevalt saanud ise välja selgitada, kas Päästeameti kooskõlastus on ehitusloa aluseks oleval ehitusprojektil olemas, ning laadida Päästeameti kooskõlastusega ehitusprojekti ise ehitisregistrisse. Päästeameti kaasamine kasutusteatise kontrollimise käigus ei ole põhjendatud ega asjakohane, sest eramus puudub ahi, kamin, pliit või muu sarnane küttesüsteem. Korterit köetakse elektriga. Seda asjaolu sai vastustaja kontrollida 06.10.2020 kohapeal ehitisega tutvudes. Seega oleks vastustaja pidanud Päästeameti märkuse jätma arvestamata. 10) Õigusaktidest ei tulene kaebajale kohustust esitada kasutusteatise kontrollimisel korstna teostusjooniseid ja kaetud tööde akte. Nende dokumentide esitamata jätmine ei mõjuta ehitise kasutamist. Päästeamet ei ole põhjendanud, miks ehitusprojekti alusel ega ehitise ülevaatusega ei ole võimalik tuvastada ehitise ohutust. Päästeamet on viidanud vajadusele kontrollida tuleohutust seoses korstna ehitusdokumentide puudumisega, kuid elamul puudub korsten. 11) Vastustaja nõue lisada kasutusteatise seotud isikutesse ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve ei põhine EhS § 48 lg-l 3. 12) Vastustaja nõuab endiselt kohtumääruse esitamist, kuigi kaebaja on selle ehitisregistrisse üles laadinud juba 17.08.2020. Kaebaja on vastustajale korduvalt selgitanud, et kohtumäärus sisaldab kahe eraisiku kompromissi tingimusi ning ei puutu ehitise kasutamise nõuete täitmise kontrollimisel asjasse. 13) Vastustaja nõue esitada eriosade projektid ei ole õiguspärane. Eelprojekt, mille järgi toimus elamu ümberehitamine, ei sisaldanud eriosade projekti ega pidanud neid ka sisaldama. Ehitamine toimus kooskõlas 2012. aastal koostatud ehitusprojektiga, mille alusel väljastati 17.01.2013 ehitusluba. 2015. a määrus „Nõuded ehitusprojektile“ sellele ei kohaldu. 14) Niidi tn 11/2 ehitusprojektis olulisi muudatusi, millega kaasneks ehitusprojekti muutmise vajadus, tehtud ei ole. Ebaoluliste erinevuste olemasolu ei takista ehitise kasutamist ega võimalda ehitise kasutamist keelata. Muudatused ehitusprojektist (õhksoojuspump, tehnosüsteemide väljaviigud katusel – ära jäetud ahjuküte, arhitektuursed erinevused hoone mahus ja välisilmes) ei viita ehitise võimalikule ohtlikkusele või nõuetele mittevastavusele ja seda ei ole ka vastustaja täiendava kontrolli läbiviimisel väitnud. Ehitusprojekti muudatuse koostamine ilma otsese vajaduseta ei ole kooskõlas HMS § 5 lg-ga 2, kuna põhjustab kaebajale täiendavaid kulutusi ning ebamugavusi. Õhksoojuspumba paigaldamine ehitisele ei eelda ehitusprojekti muutmist, kuna õhksoojuspump on seade. Õhksoojuspump ei vaja selle kasutusele võtmisest eelnevat teavitamist. Kasutusteatisega koos esitatud ehitusprojekti järgi on hoones ette nähtud kamina- ja elektriküte. Hoonet köetaksegi peamiselt elektriga. Kamin on plaanis paigaldada tulevikus, siis paigaldatakse ehitisele ka korsten. Asjaolu, et korsten ja kamin on ehitusprojektis kajastatud ei tähenda, et need tuleb ka valmis ehitada. 15) Põhjendamata on ka vastustaja nõue esitada tehnosüsteemide auditid. Eluruumi, sealhulgas suvila, ja elamu teenindamiseks vajaliku ehitise elektriseadme puhul ei ole elektripaigaldise korraline audit kohustuslik. Muid auditikohustuslikke seadmeid ehitises ei ole. 16) Vastustaja seisukoht, mis puudutab kuuri katuselt sadevee ärajuhtimise lahendamist, ei puutu Niidi tn 11/2 kasutusteatise puhul asjasse. Kasutusteatis esitati elamu, mitte kuuri kasutamiseks. Vastustaja nõue esitada eraldi kasutas fotod (kuur ja elamu) hoone igast küljest, ei ole seaduslik ega põhjendatud. Ehitisregistrisse andmete esitamist reguleerib EhS ja ehitisregistri põhimäärus ning suvalisi dokumente sinna esitada ei ole võimalik. 17) Kuigi kaebaja esitas vastustajale ehitise ülevaatuse akti, puudub selle dokumendi nõudmiseks õiguslik alus. Ehitise ülevaatuse akti koostamise nõue põhjustab menetluste venimist ning ebamugavusi isikutele, kuna ehitise ülevaatuse aktile nõutakse muu hulgas ehitaja ning omanikujärelevalve tegija allkirju.
18) Ehitise kasutamine või kasutusteatis ei eelda kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Vastustaja saab ehitise kasutamist piirata vaid EhS § 48 lg 6 alusel haldusakti andmisega või riikliku järelevalve käigus tehtavate ettekirjutustega. Selliseid akte vastustaja andnud ei ole. Kaebaja on esitanud vastustajale oma vastuväited ehitisregistris olevatele märkustele korduvalt, sh ka kaebuses. Kuigi need ei ole esitatud ehitisregistri kaudu, pidi vastustaja nendega arvestama, kuid vastustaja ei ole põhjendamatuid märkusi siiani ehitisregistrist kõrvaldanud.
17.Tallinna linn leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Selleks, et TLPA-l oleks EhS § 48 lg 5 p 1 kohaselt võimalik kontrollida ehitise kasutamise nõuetele vastavust ja ohutust, peab kaebaja esitama vastustajale nõutud dokumendid. Vastustaja ega päästekeskus ei saa kontrollida ehitise ohutusele vastavust, sest kasutusteatistega esitatud ehitusprojekti dokumentatsioon on puudulik. 2) Asjas ei ole mõistlikku vaidlust, et tuleohutusaudit või päästeasutuse heakskiiduga projekt käesoleval juhul puudub. Samamoodi on puudulikult tõendatud küttesüsteemi tuleohutus. 3) Vastustaja pädevuses on otsustada, kas lugeda kasutusteatis teavitatuks või mitte. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid kasutusteatise teavitatuks lugemist, kuna kasutusteatise menetlus on pooleli ning kasutusteatise esitaja peab lahendama märkused, mis seonduvad kasutusteatisega. Juhul kui kaebaja on seisukohal, et ametkondade poolt tehtud märkusi ei pea täitma, tuleb kaebajal esitada ehitisregistrisse vastavad põhjendused. Kohus ei saa vastustaja eest asuda kasutusteatise menetlust läbi viima 4) Vastustaja on 29.10.2021 kirjas nr 4-4/20/2353-12 andnud selged juhised, millised täiendavad tingimused peab kaebaja täitma selleks, et oleks võimalik kasutusteatise menetlusega edasi liikuda. 5) Kaebaja esitas 27.07.2020 küll kasutusteatise menetlusse, kuid vastustaja ei võtnud seda menetlusse, sest puudus vajalik kohtumäärus. Alles 24.09.2020 võttis vastustaja kasutusteatise menetlusse. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja varasemaid menetlustoiminguid ehk menetlusse võtmata jätmist. Vastustaja tagastas 17.08.2020 igati õiguspäraselt kasutusteatise läbi vaatamata, kuna dokumentatsioon oli puudulik ning vastustajal polnudki võimalik ilmselge puuduliku ja vigase dokumentatsiooni tõttu kasutusteatist menetleda. 6) Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 vastu võetud määruse nr 36 „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti põhimäärus“ § 6 lg 1 p 7 kohaselt mõistetakse loamenetluste all ka teatiste menetlusi. Kaebaja ei ole ka selgitanud, nagu oleks Tallinna linnal mingi muu asutus, mis viiks läbi kasutusteatiste menetluse kontrolli. 7) Juba 08.10.2020 esitas omapoolsed märkused Päästeameti Põhja päästekeskus, kes märkis, et esitamata on ehitamise täisdokumentatsioon, päästeasutuse heakskiiduga projekt ning osaliselt tõendamata on küttesüsteemi tuleohutus. 12.10.2020 esitas omapoolsed märkused TLPA, kes palus lahendada kokku 12 küsimust, mis seonduvad kasutusteatisega. 14.10.2020 tagastas TLPA menetleja kasutusteatise kaebajale märkuste lahendamiseks. TLPA 12 küsimust/nõuet on vaja lahendada justnimelt selleks, et veenduda ehitise ohutuses, mis on seni täielikult tõendamata. Üks TLPA märkustest on seotud justnimelt asjaoluga, et elamu erineb esitatud ehitusprojektist. Vastustaja palus üles laadida nõuetekohase ehitusprojekti muudatuse. Tänasel päeval selline ehitusprojekti muudatusprojekt vastustajal puudub, seega ei saanud ka Päästeamet teada oma märkust tehes, et hoonel tegelikult puuduvad ahiküte, korsten jms, kuna kaebaja poolt esitatud ehitusprojekt näeb ette, et hoonel on ahiküttesüsteem.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohtu hinnangul tuleb Niidi tn 11/2 kasutusteatise menetlus lugeda alanuks kaebaja poolt selle esmakordsel ehitisregistrisse esitamisel 24.07.2020. Kasutusteatise menetluses ei ole vajalik vastustaja poolt teatise eraldi menetlusse võtmine. Menetlus algabki kasutusteatise esitamisega. Asjaolu, et TLPA kaebaja 24.07.2020 esitatud kasutusteatise samal kuupäeval läbi vaatamata tagastas, ei tähenda, et ka õiguslikult oleks kasutusteatise menetlus sellega lõppenud. Selline tagastamine on ehitisregistri tehnilisest lahendusest tulenev tehniline toiming mitte haldusmenetluse menetlustoiming. Kui EhS ega HMS ei näe kasutusteatise menetluses teatise tagastamist ette, ei saa see tuleneda pelgalt ehitisregistri tehnilisest lahendusest. Kuivõrd nii 24.07.2020 kui ka 17.08.2020 kasutusteatise tagastamisel andis vastustaja tegelikult kaebajale täiendavad juhised kasutusteatise puuduste kõrvaldamiseks, oli tegemist olukorraga, kus vastustaja andis kaebajale võimaluse kasutusteatise puuduste kõrvaldamiseks HMS § 15 lg 1 mõttes. Samamoodi on vastustaja andnud kaebajale võimaluse kasutusteatise puuduste kõrvaldamiseks ka 14.10.2020, kui andis kaebajale võimaluse TLPA ja Päästeameti esitatud märkuste lahendamiseks. Kuigi tehniliselt võib ehitisregister eristada teatise läbi vaatamata tagastamist ja taotluse tagastamist märkuste lahendamiseks, on sisuliselt mõlemal juhul tegemist ikkagi puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmisega HMS § 15 lg 1 mõttes.
19.Ehitisregistri põhimääruse § 33 lg 1 p 2 kohaselt kannab andmeandja registrisse andmed registri kasutamiseks loodud veebikeskkonna kaudu kasutusteatise kohta EhS-is määratud tähtaja möödumisel. TLPA on alustanud EhS § 48 lg 5 alusel kasutusteatise täiendava kontrolli (kaebuse lisa 5, dtl 18). Niisiis tuli TLPA-l seejärel 30 päeva jooksul (EhS § 48 lg 6 ja § 54 lg 4) otsustada, kas: 1) kasutusteatise alusel on võimalik asuda ehitist kasutama, 2) kasutusteatisele tuleb esitada täiendavad nõuded või 3) ehitise kasutamine tuleb keelata. Sellist otsustust ei ole vastustaja asjas teinud, mistõttu on kasutusteatise menetlus endiselt pooleli.
20.Seoses TLPA 24.09.2020 otsusega, millega rahuldati kaebaja vaie, märgib kohus, et vaide rahuldamine ei tähendanud seda, et TLPA oleks nõustunud kasutusteatist ehitisregistrisse kandma. 24.09.2020 vaideotsuses on selgelt palutud kaebajal kasutusteatis uuesti esitada, et selle saaks menetlusse võtta. Seega tähendas vaide rahuldamine toimingu tegemise uuesti otsustamist. Seejuures on TLPA 24.09.2020 vaideotsuses selgitanud, et ehitisregistri tehniline lahendus ei võimalda juba esitatud ja pärast seda läbi vaatamata tagastatud kasutusteatist uuesti menetleda. Kuivõrd ka 14.10.2020 on TLPA kasutusteatise tagastanud, on kasutusteatise ehitisregistrisse kandmiseks vajalik kaebaja poolt esmalt kasutusteatise taaskordne esitamine. Kaebaja ei ole seda aga uuesti teinud.
21.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajal puudus õigus kaebajalt kasutusteatise menetluses täiendavate dokumentide nõudmiseks, kuna kaebaja esitas EhS § 48 lg-le 3 vastava kasutusteatise. Vastustaja ülesandeks kasutusteatise kontrollis, on veenduda ehitamise ja ehitise nõuetele vastavuses ning ohutuses. EhS § 11 lg 1 järgi peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Vastustaja pädevuses on seejuures hinnata ehitusõiguslikke aspekte, nagu vastavust ehitusprojektile, seaduses, planeeringutes ning muudes dokumentides esitatud nõuetele ning kas ehitis on sellest lähtuvalt kasutamiseks ohutu nii isikule endale kui kolmandatele isikutele (Tallinna Halduskohtu 02.07.2020 otsus nr 3-19-2197, p 30). EhS § 48 lg 5 kontrolli läbiviimiseks ei piisa pelgalt ehitusprojektist nagu kaebaja leiab. On ilmselge, et vaid ehitusprojekti põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas ehitatud on tõepoolest esitatud ehitusprojekti järgi. Ka EhS seletuskirjas on EhS § 48 lg 5 regulatsiooni osas selgitatud: „Haldusorganil on tavapärane uurimispõhimõttest tulenev õigus küsida iseseisvalt teistelt isikutelt või taotlejalt täiendavat teavet, et selgitada välja taotluses esitatud ehitise nõuetele vastavus. Saades kasutusteatise, peab pädev asutus selgitama välja, kas ehitise ohutusest tulenevatest nõuetest võib osutuda vajalikuks tingimuste andmine. Võib tekkida olukord, kus pärast täiendavate selgituste saamist ei ole vaja esitada tingimusi.“ Käesolevalt ongi vastustaja just selle kontrolli läbiviimiseks kaebajalt korduvalt täiendavaid tõendeid küsinud. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas
asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kasutusteatise menetluses on selliseks asjaoluks, mida haldusorgan on kohustatud välja selgitama, kahtlemata eeskätt ehitise ohutus. Vastustajal ei ole võimalik seda välja selgitamata jätta ning kaebaja soovitud viisil pelgalt ehitusprojekti põhjal, mis ei kajasta isegi täpselt kõiki tegelikkuses teostatud muudatusi, leida, et ehitis on nõuetele vastav.
22.Kuivõrd kasutusteatise menetlus on käesolevalt pooleli ning vastustajal on kaalutlusõigus kas kasutusteatis ehitisregistrisse kanda või sellest keelduda, ei saa kohus siinkohal asuda vastustaja asemel seda otsust tegema. Kohus selgitab, et kuigi vastustaja on Niidi tn 11/2 kasutusteatise menetluses välja toonud suure hulga puuduseid, ei tähenda see, et mõne märkuse lahendamata jätmisel on kasutusteatise ehitisregistrisse kandmine võimatu. Vastustaja on kaebajale selgitanud, et märkustega mittenõustumise korral, on kaebajal võimalik sellekohased selgitused vastuseks ehitisregistris esitada, misjärel vastustaja saab kaaluda nende põhjendatust. Samuti ei saa tõsikindlalt järeldada, et kõigi 14.10.2020 märkuste lahendamisel kaebaja poolt peab vastustaja kasutusteatise ilma täiendavate tingimusteta ehitisregistrisse kandma. Kokkuvõttes saab vastustaja kasutusteatise alusel ehitise kasutamise võimalikkuse ja kasutusteatise ehitisregistrisse kandmise üle otsustada edasise menetluse käigus. Ka ei ole kohtul võimalik detailselt vastustajale juhiseid anda, milliseid andmeid ta selle otsuse tegemisel arvestada võib ja milliseid ei või. Kohtule ei nähtu seejuures, et vastustajal oleks võimalik kaebaja poolt praeguseks esitatud andmete põhjal täiendava kontrolli tulemusel kasutusteatis ehitisregistrisse kanda, kuna vastustajal ei ole võimalik veenduda ehitise ohutuses. Kaebajal on aga jätkuvalt võimalik vastustaja esitatud märkuste põhjal vastustaja soovitud dokumendid ja selgitused esitada. Kui vastustaja teeb seejärel otsuse, millega kaebaja ei nõustu, on kaebajal võimalik seda haldusakti vaidlustada. Siis on kohtul võimalik hinnata ka vastustaja põhjenduste õiguspärasust.
23.Kohus saab käimasoleva kohtumenetluse raames hinnata seda, kas mõni vastustaja poolt 14.10.2020 esitatud nõudmistest on ilmselgelt põhjendamatu, kuna nõutav teave ei ole kaalutlusotsuse tegemiseks asjakohane. Seejuures peab kohus esmalt vajalikuks selgitada, et majandus- ja tarituministri 14.02.2020 määruse nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ § 14 lg 1 kohaselt ehitusdokumendid antakse ehitisregistrile üle elektrooniliselt hiljemalt koos kasutusteatisega kui koos ehitusteatisega peab esitama ehitusprojekti. Selle kohustuse eesmärgiks ongi võimaldada vastustajal kasutusteatise menetluses ehitise ohutust kontrollida. Määruse nr 3 seletuskirjas on öeldud: „Ehitamise dokumenteerimise esmane eesmärk on võimaldada ehitamise nõuetekohasuse ja kvaliteedi tuvastamist, mida tehakse avaliku võimu poolt eelkõige kasutusloa andmisel ja kasutusteatise kontrollimisel. Kasutusloa andja või kasutusteatise saaja peab saama veenduda, et ehitis on ehitusprojekti järgi ehitatud ja ohutu, sealhulgas oleks kasutatud ohutuid materjale ja tooteid, ning hindama muid asjaolusid, mis võisid mõjutada ehitamise ning ehitise ohutust, keskkonnasäästlikkust või asjatundlikkust“. Seega olukorras, kus kaebaja ei ole ise talle määruse nr 3 § 14 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud, on vastustaja poolt igati põhjendatud kaebajalt nende dokumentide esitamist küsida. Seda veelgi enam olukorras, kus kaebaja ise kinnitab, et ehitusprojektist on teatavad muudatused (loobuti ahiküttest ja sellega seonduvalt ei ole tehtud katusesse läbiviike korstna jaoks, arhitektuursed erinevused hoone mahus ja välisilmes).
24.Samuti märgib kohus, et kasutusteatise menetluses tuleb ehitise nõuetele vastavuse hindamisel hinnata ka seda ega ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2005 otsus nr 3-3-1-34-05, p 8). Seega ei saa pidada ilmselgelt asjakohatuks nõuet esitada tsiviilasja nr 2-09-26360 kohtumäärus, millega kohus kinnitas poolte kompromissi, millega lõpetati naabrite vaheline vaidlus kinnisasja omandiõiguse ja kasutamise üle. Seda enam, et kohtumäärus on
kasutusteatisega koos esitatud ehitusprojekti lahutamatu osa, st ilma seda esitamata ei ole kaebaja ehitusprojekti tervikuna esitanud. Seejuures on aga ka kaebaja ise seisukohal, et ehitusprojekti esitamine on kohustuslik.
25.Ka muude 14.10.2020 märkuste osas ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks kaebajalt nõudnud ilmselgelt asjakohatut teavet.
26.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on kasutusteatise menetlustähtaegasid ületanud, mistõttu on kaebajal õigusehitist kasutada ning vastustajal kohustus kasutusteatis ehitisregistrisse kanda, Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud korrektset kasutusteatist ega ehitusdokumente ehitisregistrisse, mille põhjal oleks võimalik vastustajal ehitise nõuetele vastavust kontrollida, ei saa nende dokumentide välja küsimiseks kuluvat aega kasutusteatise menetlustähtaja hulka arvestada. Kohus nõustub, et olukorras, kus isik on esitanud korrektse kasutusteatise koos kogu kohase dokumentatsiooniga, on pädeval asutusel täiendavate nõuete esitamise vajaduse kontrollimisel EhS § 48 lg 6 ja § 54 lg 4 alusel 30 päeva kasutusteatise registreerimise otsustamiseks. Siiski ei kehti see olukorras, kus kasutusteatise esitajast tulenevate asjaolude tõttu on menetluse läbiviimine takistatud. Kui isik ise tekitab olukorra, kus vastustajal ei ole võimalik saada vajalikke andmeid, et kontrolli läbi viia, siis see ei saa kaasa tuua ehitise kasutamise õigust ega kasutusteatise ehitisregistrisse kandmise kohustust. Sellisel juhul peatuvad puuduste kõrvaldamise ajaks menetlustähtaegade kulgemised. Niisiis ei tekkinud vastustajal 25.08.2020 kohustust kasutusteatise ehitisregistrisse kandmiseks.
27.Eelnev ei tähenda siiski, et kui vastustaja on andnud kaebajale võimaluse märkuste lahendamiseks, siis ei peagi vastustaja enne midagi tegema, kui kaebaja puuduseid kõrvaldanud ei ole. HMS § 15 lg 2 kohaselt peab haldusorgan puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määrama. TLPA ei ole seda aga teinud. See on omakorda kaasa toonud menetluse ebamõistliku venimise. Kaebaja ei ole vastustaja poolt 14.10.2020 välja toodud puuduseid kõrvaldanud, kuid vastustaja endiselt ootab seda. Kohtumenetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei pea kaebaja vajalikuks vastustaja 14.10.2020 esitatud märkuseid lahendada. Kohus ei nõustu vastustajaga, et TLPA saab kasutusteatise menetluses edasi tegutseda alles siis, kui kaebaja vastustaja 14.10.2020 märkustele vastab. Kohtu hinnangul ei saa õiguspäraseks pidada olukorda, kus menetlus on enam kui aasta lihtsalt ootel. Kasutusteatise menetlus peaks olema kiire menetlus, kuid vastustaja on enda passiivsusega tekitanud olukorra, kus 24.07.2020 esitatud kasutusteatise menetlus endiselt kestab. Olukord, kus vastustaja annab kaebajale võimaluse kasutusteatise puuduste kõrvaldamiseks, kuid ei määra selleks tähtaega ega tunne seejärel enam menetluse jätkamise vastu huvi ega tee omalt poolt menetlustoiminguid, et menetlus lõpetada, ei ole õiguspärane. Selline menetluste lõpetamata jätmine ja kaebaja õiguslikult ebaselgesse olukorda jätmine ei ole hea halduse tavaga kooskõlas (HMS § 5 lg 2).
28.Kui kaebaja keeldub vastustaja tõstatatud puuduste kõrvaldamisest ning vastustaja ei näe võimalust kasutusteatise ehitisregistrisse kandmiseks, peab vastustaja andma keelduva haldusakti (EhS § 48 lg 6) ning menetluse sellega lõpetama. Vastustaja ei saa lihtsalt keelduda menetluse läbiviimisest ettekäändel, et kaebaja pole vastustaja soovitud teavet edastanud. Niisiis peaks vastustaja sisuliselt menetlust jätkama ja otsustama kasutusteatise ehitisregistrisse kandmise.
29.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on kaebaja kasutusteatise menetlust õigusvastaselt venitanud, mistõttu rahuldab kohus kaebuse. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii toimingut tegema kui ka toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus ei pea võimalikuks kohustada vastustajat kasutusteatist ehitisregistrisse kandma, kuna vastustajal ei ole see tehniliselt võimalik, sest kaebaja ei ole pärast 14.10.2020 kasutusteatise tagastamist kasutusteatist ehitisregistris uuesti esitanud. Kohus kohustab vastustajat kaebaja esitatud kasutusteatise menetlust jätkama ja otsustama kasutusteatise ehitisregistrisse kandmine. Vastustajal tuleb seda teha kohtuotsuse jõustumisest
30 päeva jooksul. Kohtu hinnangul tuleb vastustajal seejuures käesolevast kohtumenetlusest tulenevalt anda kaebajale veelkord tähtaeg kasutusteatise puuduste kõrvaldamiseks, et kaebajal oleks võimalik kasutusteatis koos asjakohaste dokumentide ja selgitustega ehitisregistrisse esitada.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebajate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, kuid kaebaja on käesolevas asjas kandnud menetluskulusid tasudes riigilõivu summas 15 eurot. Kohus peab põhjendatuks selles osas kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.