X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.03.2022 ERESID-102228-1 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X, esindajad v.adv Piret Kergandberg ja v.adv abi Liis Venelaine;
otsuse nr
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.12.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet väljastas 29.03.2022 otsuse nr ERESID-102228-1, millega peatas Xile välja antud e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxx sertifikaatide kehtivuse alates 29.03.2022 isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lg 5 alusel ning tunnistas e-residendi digitaalse isikutunnistuse alates 28.04.2022 ka lähtuvalt ITDS § 206 lg 4 kehtetuks.
2.X esitas 05.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 29.03.2022 otsuse nr ERESID-102228-1 tühistamise nõudes. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust.
3.Tallinna Halduskohtu 11.04.2022 määrusega jäeti Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtu 02.05.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka – PPA) vastas kaebusele 01.06.2022.
5.Tallinna Halduskohus kuulutas 07.06.2022 määrusega menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi ka – HKMS) § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi ka TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel PPA 02.06.2022 taotluse nr 1.2-2/178-5 ja selle juurde esitatud 29.03.2022 otsuse nr ERESID-102228 põhjendustega versiooni osas kinniseks. Samuti eemaldas kohus kaebaja ja tema esindajad eelnimetatud taotluse ja selle lisades kajastatu uurimisest ning keelas juurdepääsu nimetatud dokumentidele.
6.X esitas Tallinna Halduskohtu 07.06.2022 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28.07.2022 Xi määruskaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna Halduskohtu 07.06.2022 määruse haldusasjas nr 3-22-774 ning saatis Politsei- ja Piirivalveameti 02.06.2022 taotluse dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks Tallinna Halduskohtule uueks lahendamiseks.
7.Tallinna Halduskohtu 08.08.2022 kohtunõudega küsiti Politsei- ja Piirivalveametilt vastavaid täpsustusi lähtuvalt eelnevalt nimetatud ringkonnakohtu 28.07.2022 määruse punktist 7.
8.Politsei- ja Piirivalveamet vastas kohtunõudele 06.09.2022 ja täpsustas taotlust.
9.Tallinna Halduskohtu 26.09.2022 määrusega kuulutati menetlus Politsei- ja Piirivalveameti 02.06.2022 taotluse nr 1.2-2/178-5 ja selle juurde esitatud lisa ehk 29.03.2022 otsuse nr ERESID102228 põhjendustega versiooni osas kinniseks eemaldades kaebaja ja tema esindajad eelnimetatud taotluse ja selle lisades kajastatu uurimisest ning juurdepääsu nimetatud dokumentidele neile ei võimaldatud.
10.Tallinna Halduskohtu 18.10.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
11.Kaebaja arvates puudus otsuse tegemiseks HMS § 54 kohaselt nõutud haldusakti õiguslik alus. Kuivõrd otsuses puuduvad igasugused faktilised asjaolud, siis ei ole kaebajal võimalik esitada digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärgi täitmata jätmise osas vastuväiteid sellistele kaalutlustele, mida vastustaja võis silmas pidada, kuid ei ole esile toonud. Antud juhul puudub ITDS § 205 lg-s 2 sätestatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise alus, sest kaebaja on täitnud digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärki ja soodustanud Eesti majandust ettevõtlustegevusega. 2021. aastal laekus e-residentide Eesti äriühingutelt maksutuluna rekordilised 32,5 miljonit eurot, millesse on oma panuse andnud ka kaebaja läbi SmartApe’i tegevuse. Otsuse põhjal jääb kaebajale arusaamatuks, kuidas ei ole tema ettevõtlustegevus Eesti majanduse arengut soodustanud. Kaebajale 11.11.2020 väljastatud digitaalne isikutunnistus tunnistati kehtetuks kõigest 16 kuu möödudes. Tegemist on ebamõistlikult lühikese perioodiga, mille möödumise tulemusel hinnata (mida vastustaja ei teinud), kas e-resident on täitnud ITDS § 205 lg-2 sätestatud eesmärki.
12.Otsuses puudub täielikult põhjendus, millistel faktilistel asjaoludel kaebaja digi-ID kehtetuks tunnistati ning kuidas on täidetud õigusliku aluse eeldused. Arvestades otsuses viidatud õiguslikku alust, ei ole eluliselt usutav, et vastustaja kaebaja tegevuse eesmärki üldse hindas.
13.Digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamine põhineb diskretsioonireeglite olulisel rikkumisel. Otsusest ei nähtu ühtegi kaalutlust, millest vastustaja kaebaja digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamisel juhindus. Vastustaja ei ole hinnanud kaebaja digi-ID kehtetuks tunnistamise tagajärgi ega võtnud arvesse kaalutlusi, millest ta otsuse tegemisel oleks pidanud juhinduma.
14.Vastustaja ei ole kaebajat menetlusest teavitanud ega teda menetlusse kaasanud. Samuti ei ole kaebajale olnud tagatud võimalust selgitada ja tõendada tema tegevuse eesmärki. Kuivõrd kaebajal ei võimaldatud esitada enda vastuväiteid ja tõendeid, on vastustaja rikkunud ka ärakuulamiskohustust. Sõltumata kaebaja kodakondsusest, on ka temal PS-st tulenev õigus ettevõtlusvabadusele. Kaebaja digi-ID kehtetuks tunnistamine ei ole proportsionaalne meede. Vastustaja on rikkunud HMS § 3 lg-s 2 ning PS §-s 11 sätestatud põhimõtteid. Otsus on ka nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
15.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et otsuse tegemiseks puudub õiguslik alus. Kaebaja tegevus ei soodusta Eesti majandust, kuna PPA-le on kaebaja tegevuse kohta saanud teatavaks info, mis seab kahtluse alla kaebaja usaldusväärsuse. Ebausaldusväärsele isikule e-residentsuse kui hüve jätkuv võimaldamine kahjustab e-residentsuse programmi mainet ning tervikuna Eesti riigi mainet ja selle kaudu ka majandust vaatamata e-residendi tegevuse kaudu maksutulu laekumisele riigieelarvesse. On ülimalt oluline, et e-residendi digitaalset isikutunnistust omavad isikud, kes on oma tegevusega üles näidanud usaldusväärsust ja kelle digitaalse isikutunnistuse kasutamise kavatsus on olnud eesmärgipärane. Kuna e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine ja selle kasutamine ei ole isiku õigus, vaid isikule Eesti riigi antud hüve, siis ei riku e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise asjaolude üle järelevalve teostamine, selle kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine isiku olematut põhiõigust või -vabadust. Kuna e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole Eestis ettevõtlusega tegelemise eelduseks, vaid üksnes muudab selle mugavamaks, kuna võimaldab teha tehinguid ka Eestist füüsiliselt eemal asudes, siis ei ole otsuse mõju kaebajale üleliia koormav võrreldes vajadusega kaitsta Eesti riigi huve ja mainet.
16.Vastustaja ei ole ka nõus, et on rikkunud haldusmenetluse reegleid, sh põhjendamiskohustust, kaalutlusreegleid, uurimisprintsiipi ja ärakuulamisõigust. Vastavalt ITDS § 1 lg 2 kohaldatakse ITDS-is ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades ITDS-i erisusi. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates ega ka selle peale esitatud vaideotsuses ei märgita vastava otsuse asjaolusid, põhjendusi ja kaalutluskäiku (ITDS § 207 lg 4 ja 5). Tegemist on eripärase menetlusega, millele kõik HMS-is toodud haldusmenetluse reeglid ja haldusakti õiguspärasuse eeldused, sh HMS §-s 40 sätestatu (ärakuulamisõigus), ei laiene. PPA on 29.03.2022 koostanud e-residendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide peatamise ja digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse nr ERESID-102228, milles on kaebaja suhtes tehtud otsust ka kirjalikult põhjendatud, kuid mille sisu kaebajale ITDS § 207 lg 3 p 4 alusel (avaliku korra kaitseks) ei avaldatud. Sellest otsusest nähtub nii uurimisprintsiibi, kaalutlusreeglite kui põhjendamiskohustuse täitmine PPA poolt.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 29.03.2022 otsust nr ERESID-102228-1 ning taotletud selle tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 02.05.2022 määrusega menetlusse võetud. Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr ERESID-1022281 peatati Xile välja antud e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxx sertifikaatide kehtivus alates 29.03.2022 isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lg 5 alusel ning tunnistati eresidendi digitaalne isikutunnistus alates 28.04.2022 lähtuvalt ITDS § 206 lg 4 kehtetuks.
18.Vaidlustatud haldusakti andmisel on vastustaja lähtunud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lõikest 5, mille kohaselt võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtivuse peatada kui on põhjendatud kahtlus, et esineb mõni sama seaduse sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus. Vastustaja tugines ka ITDS § 206 lõikele 4, mis võimaldab e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistada kui ilmneb mõni sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus.
19.Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 205 lõikes 2 sätestatakse, et e-residendile välja antava digitaalse isikutunnistuse eesmärgiks on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Politsei- ja Piirivalveamet asus seisukohale, et antud juhul ei oleks (ei olnud) dokumendi väljaandmine ITDS § 205 lõikes 2 nimetatud arengueesmärkidega kooskõlas (ITDS § 206 lg 3 p 2). Vaidlustatud haldusaktis ERESID-84641 on osundatud veel ka ITDS § 207 lõikele 3, mille kohaselt võib menetlusosalise õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga piirata, sealhulgas juhul kui see võib ohustada avaliku korra kaitset (ITDS § 207 lg 3 p 4).
20.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub üldjoontes 29.03.2022 otsuse nr ERESID-102228 põhjendustega versioonis esitatud seisukohtadega ning arvestades seejuures ka asjaolu, et Tallinna Halduskohtu 26.09.2022 määrusega on Politsei- ja Piirivalveameti 02.06.2022 taotluse nr 1.22/178-5 ning selle juurde esitatud lisa ehk 29.03.2022 otsuse nr ERESID-102228 põhjendustega versiooni puudutavas osas menetlus kinniseks kuulutatud, kusjuures kaebaja ja tema esindajad on juurdepääsust eelnimetatud taotluse ja selle lisas kajastatule eemaldatud, ei pea kohus vajalikuks ega võimalikuks seda lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 siinkohal üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata.
21.Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 on haldusaktid õiguspärased kui nad on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud, arvestades seejuures ka isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud erisusi. Kaebaja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Taoliste vaidluste puhul on Politsei- ja Piirivalveametil ulatuslik kaalutlusruum ning ilmselgeid kaalutlusvigu vaidlustatud haldusaktist ei nähtu. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et eresidendi isikutunnistuse väljastamist ei saa vaadelda isiku õigusena vaid talle võimaldatud hüvena. Toimikuga tutvumise õiguse piiramine on samuti valdkonda reguleerivate õigusaktidega kooskõlas. Vastavalt ITDS § 207 lõikele 3 võib piirata menetlusosalise õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga.
22.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
23.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel ja vastavate taotluste esitamiseks jäetud tähtaja raames, ega ka varasemalt, ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kaebaja on taotlenud menetluskulude Politsei- ja Piirivalveameti kanda jätmist, kuid arvestades asjaolu, et otsus on
kaebaja kahjuks, siis menetluskulud vastustajalt väljamõistmisele ei kuulu. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.