3-21-798/51 - Planeerimine ja ehitus - Planeeringud - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3.Lääne-Harju vald palus jätta kaebus rahuldamata. ÜP ei tekita isikutele abstraktselt kaitstavat usaldust, et varem kindlaks määratud tingimused säiliksid muutumatuna. ÜP muutmise tingis soov ala kasutusele võtta ning anda võimalus alale kaasaegsetele vajadustele vastavate rajatiste ja hoonete ehitamiseks. See muudab piirkonna väärtust. ÜP käsitleb Kloogaranna küla samaaegselt nii puhke- kui ka arenduspiirkonnana. Kehtivas Harju maakonnaplaneeringus on Kloogaranna küla juurde määratud linnalise asustusega ala ning Joa tee 43 kinnistu jääb selle ala sisse. Olemasoleva miljööga sobitumisel ei ole määravaks asjaoluks maa kasutusotstarve, vaid pigem arhitektuurne lahendus. Planeeringu seletuskirja järgi tuleb krundile rajatava spordihoone kavandamisel eriliselt jälgida, et see sobituks arhitektuuriliselt antud piirkonda. Liiva tee ja Muru tee on olemasolevad avalikult kasutatavad teed, mis on mõeldud igaühele. Muru teelt pääseb kallasrajale. Kallasrajale pääsemise tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning teenib avalikku huvi. Liiva tee laiendamine on vajalik jalgsi ja ratastega liiklejatele ohutuks liiklemiseks rannani. Tegemist on tupikteega ning ei planeerita selle muutmist läbiva liiklusega tänavaks. Detailplaneeringu ja ÜP menetlused on eraldiseisvad protsessid ja saavad toimuda samaaegselt. Uus ÜP tugineb kehtivale maakonnaplaneeringule, kus Kloogaranna küla on määratud arendusalaks. Vald ei ole plaaninud ehitamist vastuolus ehituskeeluvööndis lubatuga. Veeseaduse (VeeS) § 119 p 5 ei keela tehnorajatiste veekaitsevööndisse rajamist juhul, kui puudub otsene oht veekogule, st välditakse veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheidet. Keskkonnaameti ettepanekul jäi kanalisatsioonitorustik veekaitsevööndist välja, mis minimeeris vähimagi võimaliku ohu. Kavandatav lokaalne reoveekäitluslahendus koosmõjus kaitsmata põhjavee olukorraga ei ole põhjendus KSH algatamisele. Esialgu kavandatud reoveepuhastusseadmed asendati kogumismahutiga. Detailplaneeringus on vee- ja kanalisatsioonivarustus lahendatud tüüpiliselt olukorrale, kus ÜVK trasside ehitus piirkonnas ei ole ÜVK arengukava lühiajalises investeeringuplaanis. Pikas perspektiivis nähakse alale süsteemi väljaehitamist. Volikogu liige esindas kinnistu omanikku koosolekul ühekordselt, kuna endise vallavanemana oli ta teadlik menetlusest ja kinnistu omaniku seisukohtadest. Volikogu liige ei ole äriregistri andmetel seotud isik. Hääletuse ajal olid volitused lõppenud.

5.Tallinna Halduskohus jättis 20.12.2021 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja on esitanud kaebuse keskkonnaorganisatsioonina. Seega peab vaidlustatud haldusakt olema seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või tegevusvaldkonnaga ning ka kaebuse argumendid peavad olema seotud keskkonna kaitse eesmärkidega. Kaebaja ei saa kaitsta lähipiirkonna elanike subjektiivseid õigusi, mis jäävad keskkonnakaitsest väljapoole. Joa tee 43 kinnistu otstarvet ei ole ÜP tasandil kehtestatud. Kinnistu asub piirkonnas, mille kohta kehtib 13.05.2005 kehtestatud Keila valla ÜP. ÜP kaardil „Tiheasustusalade tsoneerimine“ on kinnistul tingmärk, mille kohaselt säilib senine sihtotstarve (maatulundusmaa). Ka maakatastri kohaselt on tegemist 100% maatulundusmaaga. Tegelikkuses ei ole kinnistu aktiivses kasutuses, sh maatulunduslikul eesmärgil, kinnistul asub kasutusest välja langenud staadion. Tegemist ei ole sotsiaalmaaga, mis tähendab, et ka hetkel puudub avalikkusel ootus, et kinnistut saab edaspidi kasutada avaliku haljasalana. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses ei ole sõnaselgelt viidatud ÜP muutmisele. Samas on vastav seletus olemas DP seletuskirjas ja sellisena on seda käsitletud ka otsuse kehtestamisel volikogu protokollis. PlanS § 142 menetlusnorme ei ole rikutud. ÜP muutmine ei olnud tingimata vajalik, kuid rangema menetluse järgimine ei ole õigusvastane. ÜP eesmärk ei ole iga üksiku krundi ehitusõiguse määramine, see on detailplaneeringu ülesanne (PlanS § 126 lg 1 p-d 1–3 ja lg 4). Krundi ehitusõiguse osaks on ka krundi kasutamise sihtotstarve. Kaebaja iseenesest ei vaidlusta otsust osa, milles detailplaneeringus on ette nähtud elamumaa ja maatulundusmaa krundid. Kaebaja vaidlustab ärimaa krundi sihtotstarvet, mis on põhijoonisel täpsustatud kui spordihoone ja -kompleksi maa ning kaubandus- ja toitlustushoone maa. Ei nähtu, et ühe krundi sihtotstarbe määratlemine ärimaana, sh ennekõike spordihoone maana, olukorras, kus kinnistul on olemas kasutusest väljas staadion, oleks faktiliselt selle piirkonna maakasutuse juhtotstarbe oluline muutmine. Juhtotstarbena ei tule vaadelda kitsalt ühte krunti, vaid piirkonda laiemalt. Elamumaa osas nähtub, et suurem osa ümbritsevast piirkonnast ongi elamumaa ning maatulundusmaa osas säilib senine sihtotstarve. Kuna puudus vajadus ÜP muutmiseks, ei ole ka vaja ülekaalukat avalikku huvi, millega ärimaa sihtotstarvet põhjendada. Ka siis, kui lähtuda ÜP detailplaneeringuga muutmise vajadusest, ei ole ärimaa lahendus õigusvastane. Ei oma tähtsust, kas kolmas isik on pikaajaline maaomanik. ÜP siduvust see ei mõjuta. Isikul puudub küll õigus eeldada, et tema erahuvist lähtuvalt ÜP-d muudetakse, kuid tal on õigus oma õiguste õiguspärasele kaalumisele. Kaebaja on pakkunud alternatiivina välja avalikult kasutatava roheala säilitamise. Maa-ala senine kasutus ei näe aga sellist kasutusotstarvet ette. Vastustaja on põhjendanud, miks ei planeerita kinnistule vaid elamumaa krunte. Nimelt ei oleks see riigimaantee ääres otstarbekas, sest seal on kõrgendatud müratase 4(14)

3-21-798 ja muud kahjuliku mõjud. Kaalutlus, et maantee ääres on pigem hooned, mis ei ole elukondlikus kasutuses, ei ole ilmselgelt ebaõige. Kinnistul asub kasutusest väljas staadion. Võttes kinnistu uuesti kasutusele spordihoone maana, jätkab vastustaja faktiliselt kinnistu senist kasutusviisi. Asumi keskel on selles kohas sportimisvõimalused ka asunud. Ärimaa sihtotstarbe määramine ei luba kinnistul toimetada mistahes ärilist tegevust, vaid lähtuda tuleb planeeringus määratletud täpsustusest. Seega ei ole põhjendatud kaebaja kartus, et kinnistut hakatakse kasutama majutusasutusena. Õige pole kaebaja väide, et planeeringu on koostanud üksnes huvitatud isik, mitte aga vastustaja. Kohtule esitatud lepingu kohaselt korraldab detailplaneeringu koostamist tellija, s.o vallavalitsus. Arendaja on kohustatud koostamise eest maksma. Huvitatud isikule ei ole seatud mistahes kohustusi planeeringu koostamisega seonduvalt. Seega on tegemist PlanS § 128 lg 2 p 6 nõuetele vastava kokkuleppega, mitte aga koostamise üleandmisega kolmandale isikule PlanS § 130 mõttes. Planeeringumenetlusse kaasatud isikutel on õigus nende seisukohtade kaalumisele, aga mitte nendega nõustumisele. Alati ei pruugi olla võimalik leida lahendust, millega kõik nõustuvad. Põrkuvate huvide omavaheline kaalumine on omavalitsusüksuse pädevuses ja sinna kohus kaalutlusreeglite järgimise korral ei sekku. Kogukonna avaldatud murele, et reoveepuhasti võib Treppoja ohustada, on vastu tuldud ning puhasti asendatud kogumismahutiga (13.01.2020 protokoll). Samast dokumendist tulenevad ka muud tingimused, millega DP kehtestamisel arvestati: ärimaa krundi kasutamise sihtotstarveteks sai spordihoone ja kompleksimaa, kaubandus- ja toitlustushoone maa, arendaja loobus mh majutusasutuse rajamisest, Muru tee planeeritavaks laiuseks määrati 3,6 m, et see haakuks küla miljööga, samal eesmärgil ei kavandatud tänavavalgustust, spordihoone peab piirkonda sobituma. Planeeritava kruntide suurused on elamumaadel 3001 m2 ja 3011 m2, ärimaal 6387 m2 ning maatulundusmaal 4607 m2. Kaebaja ei ole põhimõtteliselt vastu, et alale tuleb elamumaa. Asjas ei ole vaidlust, et lähipiirkonnas võib olla krunte, mille suurus on kuni 2 ha. Siiski on Maa-ameti kaardiregistri andmetel planeeringuala vahetus läheduses asuvad elamumaade krundid ligikaudse suurusega 3000 m2 või sellest väiksemad. Ka kaebaja esitatud kaardimaterjali alusel on visuaalselt ilmselge, et lähipiirkonnas on rohkelt krunte, mis on planeeringualas kavandatavaga sarnase suurusega. Õige pole lähtuda kruntide suuruse statistilisest keskmisest, sest piirkonnas on suured metsamaa kinnistud. Muinsuskaitseametit ei tulnud planeeringumenetlusse kaasata. Kinnistu ei asu pärandikooslusmaastikul ega miljöökaitsealal. Muinsuskaitseameti analüüsist „Eesti XX sajandi arhitektuur. Inverteerimine ja esmased ettepanekud“ ei tulene kohustust Muinsuskaitseametit menetlusse kaasata. Seal on küll leitud, et suurimaks ohuks on väiksemate suvemajakeste lammutamine ja nende asendamine suvalise uushoonestusega ning hoolimatu ümberehitamine, kuid vaidlusalusel kinnistul puudub mistahes hoonestus, mille kaitsmist saaks kaaluda. Sama kinnitab ka KSH algatamata jätmise eelhinnang. Planeeringu seletuskiri kohustab spordihoone kavandamisel eriliselt jälgima, et see sobituks arhitektuuriliselt piirkonda, samas on seatud ka muud tingimused välisviimistluse ja katusekatte materjalide osas. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et detailplaneeringuga lahendati küsimusi, mille lahendamine on ÜP ülesanne. Üksiku krundi parim kasutus ei ole ÜP-ga otsustamise tase ning üksiku ärimaa kinnistuga ega sellele lisanduva kahe üksikelamu kinnistuga ei kujundata uut tiheasustusala piirkonda. Uued hooned ei muuda piirkonna tasakaalu. Kruntide suurus ei ole vastuolus asustusstruktuuriga. Juurdepääsuteedega seonduv ei ole otsustamine liikluskorralduse üldiste põhimõtete üle.

3-21-798 Kaebaja leiab, et puurkaevu, abihoone ja avalikult kasutatava tee osas on rikutud ehituskeeluvööndit. Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et maatulundusmaa krundil on ette nähtud lubatud hoonestusala üksnes loodenurka ja see jääb väljapoole kalda ehituskeeluvööndit. Sama nähtub detailplaneeringu joonisel 5 „Tehnovõrkude joonis“. Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 p-d 8 ja 10 sätestavad, et ehituskeeld ei laiene tehnovõrgule ja -rajatistele ning avalikult kasutatavale teele. Kaebaja viidatud sama paragrahvi teised normid on asjakohatud ja eksitavad. Detailplaneeringu ülesanne on muu hulgas kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine (PlanS § 126 lg 1 p 10). Joa tee 43 kinnistu arendamisel kaovad eelduslikult juurdepääsuteed kallasrajale läbi elamumaa ja ärimaa. Juurdepääs kallasrajale on oluline keskkonnaalane õigus ning juurdepääsu rajamine oli toodud juba planeeringu koostamise lähteülesandes. Juurdepääsutee asukohale saab vastu vaielda eelkõige omanik, kelle omandiõigust kitsendatakse. Keila Vallavolikogu 29.09.2017 otsusega nr 369/0917 otsustati Joa tee 43 kinnistul detailplaneeringu koostamise algatamine ja KSH algatamata jätmine. Eelhinnangus on selgitatud, et detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Planeeritav ei ole suuruselt võrreldav kaebaja poolt viidatud Tere Tennisekeskusega ega Karulaugu Spordikeskusega. Planeeringuga ei lahendata liiklusküsimusi, mis jäävad väljapoole planeeringuala. Juba täna on olemas Joa tee ja Liiva tee ristmik, samuti Liiva tee ja Muru tee ristmik. Planeeringu seletuskirja kohaselt olemasolevat teedevõrgustikku ei muudeta, välja arvatud jalgtee planeerimine. Planeeringu kehtestamise otsuses on märgitud, et Liiva tee on oluline avaliku juurdepääsu tagamiseks mererannale. Liiva tee korrastamisega ei rajata uut teed ega muudeta selle õiguslikku staatust. Samuti ei muudeta Liiva tee kui tupiktänava staatust. Juurdepääs autodega ranna äärde on lahendatud Ranna tee ja Mere tee kaudu, kuhu kavandatakse ka parklad. Ei ole ettenähtav, et kahe elamu lisandumisel kvartali sisse ja spordihoone lisandumisel maantee äärde lisanduks olulist liiklust. Ilmselgelt ei ole ka spordisaali käitaja huvitatud, et tema parklat kasutaksid üksnes randa minejad, mistõttu võib eeldada mõistlike liikluskorraldusvahendite kasutamist. Olemasoleva Liiva tee laiendamine 5 meetrini ja Muru tee laiendamine 3,8 meetrini tagab Liiva teel eelduslikult erinevates suundades liikuvate sõiduautode möödumise võimaluse. Sellist teelaiust ei saa pidada olemasoleva teedevõrgustiku hävitamiseks. Jalgtee rajatakse munitsipaalomandis olevale transpordimaale teepoolele, kus on vähem kõrghaljastust. Samal teepoolel asub ka Klooga Noortelaager. Laste või noorte ohutus, eriti kui nad liiguvad enda jaoks igapäevasest võõramas keskkonnas ja suurte gruppidena, on oluline avalik huvi lisaks üldisele printsiibile, et jalakäijatele tuleb tagada turvalise liiklemise võimalus. Kui erinevad piirinaabrid on paigutanud oma piirdeaiad munitsipaalmaale, ei ole neil õigustatud ootust, et nad saavad seda maad ka edaspidi kasutada. Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et kõrghaljastuse osas oleks tulnud läbi viia dendroloogiline uuring, sest väärtuslik kõrghaljastus hävineb. Detailplaneeringu ülesanne ei ole iga üksiku puu väärtuse hindamine ega ehitiste täpse asukoha määramine. Planeeringu seletuskirjas on kooskõlas KSH eelhinnanguga märgitud, et säilitada tuleb I, II ja võimalikult palju III väärtusklassi hinnatud leht- ja okaspuid. Samas on välja toodud, et haljastusprojektiga võib täpsustada planeeringus illustratiivsena toodud teede ja kõrghaljastuse paiknemise asukohti. Kaebaja hinnangul on lahendamata jäänud ÜVK küsimused, st arvestatud üksnes lokaalset lahendust. Detailplaneeringu lähteülesande p 5.6.4 sätestab, et tuleb näha ette kanalisatsiooni trassi koridorid ning edaspidine liitumine ÜVK trassidega. Detailplaneeringu seletuskirja p 3.1 märgib, et piirkonnas puudub ühisveevärk ning kui perspektiivselt võimaldatakse 6(14)

3-21-798 kruntidele liitumine ühisveevõrguga, on otstarbekas sellega liituda ja rajatud puurkaevu saab kasutada kastmisvee allikana. ÜVK trasside ehitus piirkonnas ei ole ÜVK lühiajalises investeeringuplaanis. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus, mille siduvus ajas väheneb. Seega võib ÜVK küsimuse lahendamise täpsusastme valikul arvestada, kas ÜVK-ga liitumine on lähiaastatel perspektiivne. Detailplaneeringus ei ole ÜVK-ga liitumist välistatud. ÜVK rajamisega tekkivat keskkonnamõju ja mõju põhjaveele tuleb analüüsida siis, kui sellise arenduse planeerimiseni jõutakse. Detailplaneeringu kehtestamata jätmise aluseks ei saa seega olla küsimus, kas ÜVK-ga liitumine on keskkonnakaitseliselt õigustatud. Hetkel on valitud keskkonnale ohutu veevarustuse lahendus. Kaebaja leiab, et tarvitatava vee kalkulatsioon ei arvesta suvitusperioodiga. Vastustaja on 01.12.2020 vastuses Rahandusministeeriumile selgitanud, et kavandatav veevõtt on alla 10 m3 päevas, mistõttu puudub vajadus sanitaarkaitseala moodustamiseks. Detailplaneeringu p-s 3.1 on kirjas, et ärimaa krundi nr 1 arvutuslik keskmine veetarve on kuni 3,3 m3/d ja maksimaalse tunni veetarbimine on 1,0 m3/h (21 inimese keskmine veetarbimine). Vastustaja lähtus veetarbimise arvestamisel Eesti Standardi EVS 835:2014 „Hoone veevärk“ lisas B toodud soovituslikust ööpäevase veetarbimise arvandmetest. Arvestati, et 30 spordihoone kasutajat, 30 kohviku kasutajat ja 10 majutuse kasutajat ei viibi ööpäevaringselt kohapeal. Arvestades Eesti keskmist veetarbimist ehk 88 liitrit inimese kohta ööpäevas, on puurkaevu võimalik kasutada 113 inimesel ööpäevas, kui nad kasutavad oma päevase tarbitava vee täielikult kohapeal. Vastustaja esitas võrdlusandmed Vasalemma kooli ja spordihoone reaalse veekuluga. Eelnevast nähtub, et tarvitatava vee kalkulatsioon on esitatud olulise varuga. Isegi kui üksikutel hetkedel on kasutajate arv planeeritust suurem, ei mõjuta see detailplaneeringu ega hilisemate lubade õiguspärasust, sest veetarve ei ületa päevas lubatud mahtu. Planeerimismenetluses ei ole õige lähtuda eeldusest, et kinnistu edasine omanik võib asuda kogumismahutit auklikuks torkima või jätta selle tühjendamata. Puurkaevu puudumise osas on kolmas isik kinnitanud, et tema liikmed ei ole seal puurkaevu näinud. Puurkaevu ei tuvastatud paikvaatlusel ning puuraugu geoloogia ei vasta kinnistu geoloogiale. Keskkonnaamet on 16.06.2017 kirjas, s.o enne detailplaneeringu algatamist selgitanud, et kui on veendumus, et puurkaevu kinnistul ei paikne, tuleb pöörduda Keskkonnaagentuuri poole kande muutmiseks. Registriandmete muutmise kohustus jääb käesoleva kohtuasja lahendamise raamidest välja. Keskkonnaamet ei ole hiljem, sh juba alates 11.05.2018 kirjast puurkaevu olemasolule tuginenud. Õige pole kaebaja väide, et detailplaneering on õigusvastane, sest detailplaneeringu menetluses on kolmanda isiku kui arendaja esindajana väidetavalt osalenud volikogu liige. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 10 sätestatud taandamiskohustust ei rakendata kohaliku omavalitsuse volikogu liikme suhtes. Nagu nähtub vallavolikogu 09.03.2021 istungi protokollist, hääletas hääletamisel osalenud 20 liikmest otsuse poolt 17 liiget. Seega ei saa isegi rikkumise möönmisel see mõjutada otsuse kehtivust. Protokolli kohaselt vaidlusalune liige istungil aktiivselt ei osalenud. Kui kaebaja leiab, et tegemist on korruptsiooniga, tuleb pöörduda politseiasutuse poole. Vastustaja rikkumised teavitamise ja kaasamise osas on välja toodud Rahandusministeeriumi 05.04.2020 kirjas. Samas on järelevalve teostaja märkinud, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Ajalehtedes ilmus vastav teade. Vastuväiteid esitanud isikute ettepanekute kohta on vastustaja esitanud oma seisukoha. Seega on vastuväiteid esitanud isikud saanud detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada ning on olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud. Kaebaja ei ole välja toonud, kelle osas teavitamise või kaasamise kohustuse rikkumine on kaasa toonud selle, et 7(14)

6.MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 20.12.2021 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohus jättis tähelepanuta vastuolud vastustaja väidetes detailplaneeringuga prognoositud veekulu osas. Detailplaneeringu seletuskirjas on planeeringuala kasutajate arvuks märgitud 37 inimest, kuid kohtuistungil vastustaja esitatud ja vastustaja 15.11.2021 kirjalikest selgitustest nähtuvalt on planeeringuala kasutajate arv kasvanud mitu korda. Lisaks viitas vastustaja inimeste arvu hindamisel ka sellele, et planeeringuga kavandatakse majutusasutust. Planeeringu seletuskirjas puudub veetarbimise arvutamise tabeli sisu ning majutusfunktsiooni ei ole seal üldse põhjendatud. Halduskohus leidis alusetult, et kaebaja kartus, et kinnistut hakatakse kasutama majutusasutusena, on põhjendamatu. Kasutajate arvust sõltub veevõtt kavandatavast puurkaevust ja tekkiva reovee kogused. Vastustaja on seejuures lahendanud reovee käitlemise kogumismahuti, mitte ÜVK abil. Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, mille läheduses asub lõheliste elupaigaks olev Treppoja. Igasugusel reostusel on tõsised tagajärjed. Vastustaja on sellele vaatamata jätnud KSH läbi viimata. Joa tee 43 kinnistust vähem kui 300 m kaugusel asub Liiva tee 12 kinnistu, millele elamute rajamiseks on vastustaja püüdnud ebaõnnestunult detailplaneeringut kehtestada. Rahandusministeerium ei andnud sellele heakskiitu. Vastavas detailplaneeringu menetluses läbi viidud KSH eelhinnangus leiti, et elamuid teenindavate kogumismahutite rajamisel tuleb arvestada võimaliku üleujutusohuga ja kõrge pinnasevee tasemega. Kaebajale teadaolevalt jääb Joa tee 43 kinnistu samuti perioodiliste üleujutuste piirkonda ning Treppoja ümbrus on aeg-ajalt üle ujutatud. Treppoja on kogu ulatuses kaitsealuste kalaliikide kudemis- ja elupaigaks olev veekogu. Ebaõige on halduskohtu väide, et ÜVK ei ole vaidluse esemeks. Detailplaneeringus on ÜVK-d käsitletud. Keskkonnauuringute Keskuse uuringust ilmneb, et kogumiskaevud ja nende aladimensioneerimine ohustavad otseselt põhjavett ning salvkaeve. Keskkonnaasjades tuleb keskkonnariski puhul kohaldada ettevaatuspõhimõtet. Vastustaja on seda põhimõtet rikkunud. Kinnistul asub puurkaev ja detailplaneeringuga kaasneb sanitaarkaitseala nõuete rikkumise tõttu keskkonnaoht. Keskkonnaregistri infosüsteemi kohaselt asub kinnistul olmevee puurkaev nr PRK0001392. Registrist ega mujalt ei nähtu puurkaevu likvideerimist. Järelikult on puurkaev olemas. Detailplaneeringu menetluses on oluline asjaolu, kas ehitamist kavandatakse sanitaarkaitsealale (VeeS § 151 lg 2). Vastustaja poleks tohtinud piirduda visuaalse vaatlusega, vaid vajaduse korral oleks tulnud teha kaevetöid. Õige pole halduskohtu seisukoht, et kaebaja liikmed ei ole Joa tee 43 kinnistul puurkaevu näinud. Osad liikmed elavad Kloogaranna külas mitmendat põlve ja teavad, et seal on olnud puurkaev kasutuses. Puurkaev võib olla mattunud taimkatte alla. See ei tähenda, et puurauku koos sanitaarkaitsealaga kinnistul ei eksisteeri. Puurkaevu olemasolu kinnitavad kohalik elanik PS ja Joa tee 43 kinnistu piirinaaber PE. Vastavad kinnitused tuleb võtta tõenditena asja juurde. Vastustaja püüab kinnistul asuva vana puurkaevu olemasolu eitada ning rajatava puurkaevu sanitaarkaitseala näidata tegelikust väiksemana, et ei peaks järgima 50 m sanitaarkaitsela 8(14)

3-21-798 nõudeid. Võrdlused Vasalemma kooliga ei ole asjakohased, sest igale kooliõpilasele on nädalas ette nähtud üksnes paar kehalise kasvatuse tundi, samas kui spordihoone külastajad kasutavad pesemisvõimalust eelduslikult igal külastusel ning majutusasutuse külastajad iga päev. VeeS § 149 lg 1 p 5 kohaselt ümber puurkaevu 50 m raadiuses asuv sanitaarkaitseala on oluline, sest sanitaarkaitseala nõuete rikkumisel esineb põhjavee reostuse oht, mida vastustaja ja halduskohus on alahinnanud. VeeS seletuskirja kohaselt tekib tavapäraselt joogiveehaarde toitealal täiendavate kaitsemeetmete rakendamise vajadus muu hulgas siis, kui vett võetakse maapinnalähedasest põhjaveekihist, põhjaveekoht on maapinnalt lähtuva saastuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud, kavandatakse tegevusi, mis võivad põhjustada veehaarde vee kvaliteedi halvenemise. Eelnevast nähtub, et nõrgalt kaitstud põhjavee tõttu oleks vastustajal tulnud kaaluda hoopis VeeS § 149 lg 1 p 3 minimaalsest ette nähtud sanitaarkaitsealast suurema sanitaarkaitseala moodustamist. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon ning edendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 kohaselt oma tegevusega keskkonnakaitset. KeÜS § 31 lg 2 järgi peetake keskkonnakaitseks ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil. Seega on kaebajal õigus tugineda ka keskkonna kaitsele seoses inimese tervise ja heaolu tagamisega, sh rohealade ja põhjavee kaitse vajalikkusele. PlanS § 141 alusel on kaebajal õigus vaidlustada detailplaneeringut ka nendes avalikes huvides, mis ei kuulu avalike keskkonnahuvide hulka. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et ilma detailplaneeringuta oleks arendajal maatulundusmaa otstarbest lähtuvalt võimalik keelata avalikkusel kinnistu kasutamine ja asuda seal tegelema põllumajanduse või metsamajandusega. KeÜS § 33 lg 3 kohaselt ei või omanik keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, rattaga ega muul sellesarnasel viisil läbimiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Seega ei saa kinnistu omanik ilma kehtivat korda muutmata keelata Joa tee 43 väljakujunenud teede ja radade kasutamist. Puurkaevu kasutamise kinnitustest ilmneb, et kinnistu on avalikus kasutuses olnud juba ammusest ajast. Kinnistul paikneva vana staadioni piirkonnas jalutavad piirkonna elanikud muu hulgas lemmikloomadega. Kohus leidis ebaõigesti, et küsimus sellest, kas elanikud hakkavad ehitisi kasutama, on arendaja äririsk, mida ei pea planeeringuga lahendama. Kui roheala täisehitamine on ebaotstarbekas ja kasutu, ei ole kohane sellel eesmärgil suures osas hävitada roheala koos sellel asuva kõrghaljastusega. Piirkonnas on tuua näide Joa tee 43 kinnistust vähem kui 600 m kaugusel asuvast Kõltsuranna arendusest, kus raadati metsa enam kui 10 aastat tagasi, rajamaks laiade valgustatud asfaltteede võrgustik uusarenduste tarvis, kuid valdav enamus kruntidest seisab tänini tühjalt. Põhjendamatu on likvideerida Joa tee 43 roheala isegi elamuehituse eesmärgil, rääkimata ärimaa otstarbest. Väär on halduskohtu seisukoht, et kuna puudus vajadus ÜP muutmiseks, ei ole vaja ülekaalukat avalikku huvi, et ärimaa sihtotstarvet põhjendada, ning et maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine ärimaaks ei ole maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeeringu seletuskirja lk-l 10 on väidetud, et Joa tee 43 kinnistul on maa juhtotstarve ja sihtotstarve määramata ning et säilib senine sihtotstarve ehk maatulundusmaa. Kooskõlas maakatastriseaduse (MaaKatS) § 182 lg-ga 3 ei tohigi sihtotstarbeta maa sihtotstarbega samaaegselt määrata teisi sihtotstarbeid peale maatulundusmaa sihtotstarbe. Juhtotstarbeta, sihtotstarbeta ja sealjuures maatulundusmaa sihtotstarbega maa, millel asub avalikus kasutuses olev roheala, muutmine ärimaaks on oluline ja ulatuslik muudatus. Ärimaa otstarve annab võimaluse roheala täis ehitada, likvideerides selleks kõrghaljastuse. Väidetava spordihoone ja parkla vajadus Kloogaranna külas ei kaalu automaatselt üles külamiljööd ja roheala 9(14)

7.Lääne-Harju vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja on veeprognoosi õigesti arvutanud (vt 15.11.2021 vastus). Täpse vee tarbijate arvu kindlaksmääramine ei ole detailplaneeringu ülesanne. Numbrite erinevus on toodud välja veetarbimise kalkulatsioonist, kus veetarbimise arvutuses on rohkem tarbijaid, sest kõik ei tarbi oma ööpäevast veekogust kohapeal. Kui planeeritud tarbimine ei ületa 10 m3 ööpäevas, piisab puurkaevu hooldusalast 10 m. Majutusfunktsioon on toodud välja veeprognoosi arvutamisel, sest tegemist on planeeritava ärimaaga, kus nähakse ette võimalus kahe multifunktsionaalse hoone rajamiseks. Võimalik majutusfunktsioon on abiks keskmise veetarbimise arvutamisel. Kaevu võimekuse jaoks pole oluline, kui palju isikuid kinnistul viibib, vaid kui palju nad vett tarbivad. Reostuse väide on paljasõnaline. Reovee kogumismahutite paigaldamine ja nende tühjendamine lahendatakse projekteerimisega ehitusloa menetluses. Kui kogumismahuti täitub, siis see tühjendatakse. Ei saa eeldada, et paigaldatakse katkised kogumismahutid ja neid ei tühjendata vajadusepõhiselt. Viited üleujutusohule ja Liiva tee 12 planeeringule on asjakohatud. Väide, et Joa tee 43 kinnistu jääb perioodiliste üleujutuste piirkonda, on paljasõnaline. Seda ei kinnita üleujutuste kaart ega apellatsioonkaebuses sisalduv foto. Fotol on Liiva tee 15 tiik, mis on kaardilt pidevalt näha, mitte üleujutuse ala. Põhistamata on väide, et detailplaneering kahjustab Treppoja lõhelisi. Väite, et kinnistul asub vana puurkaev, on vastustaja ümber lükanud 15.11.2021 vastuses ja sellele lisatud dokumentides. Joa tee 43 kinnistul ei asu üldisest maapinnast 10 m kõrgemat puurkaevuga küngast. Registrikohase kaevu kõrguse andmed ei ühti registri andmetega. Vastustaja ja kinnistu omanik ei ole kinnistult kaevu leidnud. Vastustaja saatis 14.11.2019 PEale ettepaneku näidata kaevu asukohta, talle ei sobinud pakutud aeg, kuid ta ei pakkunud omalt poolt ka uut aega. Kui kaev asuks kinnistul, oleksid saanud kaebaja või detailplaneeringusse kaasatud isikud selle lihtsa vaevaga ette näidata. Kui kaev ehituse käigus leitakse, ei saa selle sanitaarkaitseala olla 50 m. Kui keegi ei tea kaevu asukohta, siis ei võeta sealt ka vett üle 10 m3 ööpäevas, mis nõuaks vee erikasutusluba ja sanitaarkaitseala 50 m. Kui hüpoteetiliselt leitav kaev ei sobi planeeringuga, on võimalik see likvideerida ja detailplaneering sellele vaatamata ellu viia. Maatulundusmaa ei ole avalikuks kasutatava funktsiooniga. Kinnistu omanik ei pea avalikku kasutust taluma ja viited KeÜS-ile on asjakohatud. Detailplaneeringus jääb kinnistu Treppoja äärne ala endiselt maatulundusmaaks, kus võimaldatakse juurdepääs kallasrajale. Planeeritud avalik tee võimaldab pääsu maatulundusmaale ja sealt kaudu kallasrajale. 10(14)

12.Keila valla ÜP järgi on Joa tee 43 kinnistu kaardil tähistatud kui maa, millel „säilub senine sihtotstarve (maatulundusmaa)“. PlanS § 75 lg 1 p 18 kohaselt määratakse üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarve, mis on maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (PlanS § 75 lg 4). Detailplaneeringuga määratakse krundi ehitusõigus (PlanS § 126 lg 1 p 3) ning sellega omakorda krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed (PlanS § 126 lg 4 p 1). Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada (PlanS § 126 lg 5). Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine (PlanS § 142 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Joa tee 43 kinnistu jagamine kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks (pereelamu maa), ärimaa krundiks (spordihoone ja -kompleksi maa ning kaubandus- ja toitlustushoone maa) ja maatulundusmaa krundiks (looduslik haljasmaa) ei olnud üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Sellise olukorraga oleks tegemist nt juhul, kui Joa tee 43 oleks Keila valla ÜP põhijoonise järgi üldkasutatav maa või seal asuks miljöökaitseala või kaitstav mets. Kuid isegi siis, kui oli tegemist maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega, viis vastustaja läbi menetluse kooskõlas PlanS §-ga 142 ning lähtus asjakohastest kaalutlustest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub selline avalik huvi, mis välistaks Joa tee 43 kinnistu kasutamise muu hulgas ärimaana. Nagu ringkonnakohus juba p-s 11 põhjendas, ei ole kohalikel elanikel kaitstavat subjektiivset õigust, et kinnistu jääks hoonestamata või et sinna püstitataks üksnes elamud. Ka ei ole neil õigust nõuda, et Kloogaranna küla miljöö üldse ei muutuks või et juhuslikud suvitajad ei kasutaks avalikke teid mere või Treppoja juurde liikumiseks. Ärihoone(d) ehitatakse riigimaantee äärde, mitte suvilapiirkonna keskele. Suurem osa ehitusalusest maast on kõrghaljastuseta ning seal asub lagunenud staadionirajatis. Kohtu pädevuses ei ole hinnata, kas piirkonnas on juba piisavalt sportimisvõimalusi ning kas sisespordisaal leiaks piisavat kasutust. Tegemist ei ole õigusliku kaalutlusega. Asjaolu, et vastustaja on asunud koostama uut ÜP-d, ei too endaga kaasa detailplaneeringu kehtestamise keeldu. Kaebaja ei ole selgitanud, mil viisil oleksid tema õigused ÜP menetluses paremini kaitstud. Põhjendatud huviks ei saa olla lükata Joa tee 43 kinnistu arendamist võimalikult pikaks ajaks edasi.