Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 8. detsember 2022, Tartu 3-20-1515
Haldusasi
J.K.i kaebus Tartu Vangla 20. mai 2020. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-2/354 ja 14. juuli 2020. a vaideotsuse nr 1-11/352-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 16. novembri 2021. a otsus J.K.i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - J.K. Vastustaja - Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. novembri 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluses kaebaja poolt esitatud taotlused rahuldamata.
3.Tagastada kaebajale tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 9. jaanuar 2023).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetavat J.K.i karistati vangla 20. mai 2020. a käskkirjaga nr 6-3/354 distsiplinaarkorras seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ärritus J.K. vanemvalvuritega suheldes ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust (vaie jäeti rahuldamata 14. juuli 2020. a vaideotsusega nr 1-11/352-2) esitas J.K. kaebuse, milles palus distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ja vaideotsus tühistada. Kaebuse kohaselt on karistus ebaproportsionaalne ning kaebaja süü ei ole tõendatud.
3.Tartu Halduskohtu 16. novembri 2021. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et tema kasutatud ja vanglaametnikule suunatud väljendid olid ebaviisakad. Sellega rikkus ta Tartu Vangla kodukorra p-i 1.6.3, mis kohustab kinnipeetavat olema viisakas.
3.2.Kaebaja on haldus- ja vaidemenetluses sündmust küll eitanud, kuid on oma seletusi muutnud, mis muudab need ebausaldusväärsemaks võrreldes kahe vanglateenistuse ametniku poolt koostatud ettekandega. Kaebaja on sisuliselt oma süüd tunnistanud ka sellega, et on soovinud enda karistamist tingimisi.
3.3.See, et kaebaja suhtes viis distsiplinaarmenetluse ja vaidemenetluse läbi sama vanglaametnik, ei ole mõjutanud menetluse õiguspärasust.
3.4.Kaebajal oli käskkirja andmise ajal seitse kehtivat distsiplinaarkaristust, kusjuures valdavalt oli tegu samalaadsete rikkumistega. Seetõttu ei saa karistust pidada ebaproportsionaalseks. Varasemad karistused, sh kartserikaristus, ei olnud järelikult mõju avaldanud.
3.5.Kaebaja karistamine oli kooskõlastatud meditsiiniosakonnaga.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.J.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kaebaja palus vanglat, et tema suhtes alustataks kriminaalmenetlus, sest siis oleks tal mingigi võimalus ennast kaitsta tänu advokaadi määramisele.
4.2.Vale on seisukoht, et kaebaja ärritus ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja ei ärritunud valvur K. K. peale, kuna viimane ei olnud midagi valesti teinud. Kaebaja ärritus hoopis valvur S.S. peale, kuna too käitus provokatiivselt ja valesti. Kuid ka S.S. suhtes ei kasutanud kaebaja solvavaid väljendeid. Kui kaebaja oleks seda teinud, oleks K.K. seda oma ettekandes ka märkinud.
4.3.Halduskohus ei kuulanud üle tunnistajaid. Apellatsioonimenetluses kirjeldatakse ka kaebaja elu vanglas ning palutakse nõuda vanglalt välja materjalid, mis kajastavad kaebaja kirjeldusi vanglaametnik S.S.-i tegevuse kohta. Samuti esitatakse erinevaid tõendeid ning palutakse üle kuulata tunnistajad.
5.Tartu Vangla palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebaja ei ole taotlenud konkreetsete tunnistajate ülekuulamist.
5.2.Kaebajat karistati ametnikega suheldes ebaviisakate ja vulgaarsete väljendite kasutamise eest. Määrav pole see, kelle peale konkreetselt kaebaja ärritus.
5.3.Valvurite ettekannetes pole põhjust kahelda. Valvurite K.K. ja S.S ettekanded on koostatud erinevate asjaolude kohta ja seetõttu puudus K.K. ettekandes kirjeldus kaebaja poolt kasutatud sõnade kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja ärritumist ning sellele järgnenud ebatsensuurset sõnakasutust on kirjeldatud vanemvalvur S.S. ettekandes (tl 6). Ettekande kohaselt ärritus kaebaja valvur K.K. peale, kuna viimane ütles kaebajale, et kaebaja ei saa endal kätte talle saadetud maksikirja ümbrikut. Kaebaja selgitab apellatsioonkaebuses põhjalikult, et ta ei ärritunud valvur K.K. peale, vaid hoopis vanemvalvur S.S. käitumise peale. Ringkonnakohus nõustub vangla selgitusega, et see, millise vanglateenistuse ametniku peale kaebaja konkreetselt ärritus, ei ole vaidluse
lahendamisel määrav. Kaebajat ei karistatud ärritumise eest, vaid ebatsensuursete sõnade kasutamise eest.
8.Kaebaja rõhutab ka seda, et valvur K.K. ettekandes ei ole kaebaja poolt ebatsensuursete sõnade kasutamist kirjeldatud. See väide vastab iseenesest tõele. Valvur K.K. ettekandes ei kirjeldata tõepoolest seda, et kaebaja oleks kasutanud ebatsensuurseid sõnu. Samas on selle ettekandega soovitud ilmselgelt fikseerida hoopiski seda, et kaebajale saabunud maksikirjast võeti ära võimlemislint (kuna polnud teada, kas kaebajale on võimlemislint lubatud) ning 10 ümbrikut (kuna kaebaja ärritus ega tahtnud neid vastu võtta, tl 40). Seega ei tähenda asjaolu, et selles ettekandes polnud ebatsensuursete sõnade kasutamist kirjeldatud, seda, et kaebaja neid ei kasutanud. Samas nähtub ka K.K. ettekandest, et kaebaja ärritus. Lisaks on kaebaja distsiplinaarmenetluses asunud seisukohale, et tal on „õigus oma tervise eest hoolitseda ja karjuda, mida ka arstid ja meedikud seletasid“ (tl 9). Sellega on ka kaebaja ise kaudselt möönnud, et ta karjus. Kaebaja käitumise usutavust suurendab asjaolu, et enne karistuse määramist oli kaebajat viimase ca 7 kuu jooksul karistatud seitsmel korral põhimõtteliselt samasuguste rikkumiste eest (ebaviisakas käitumine, ebatsensuursete või ähvardavate väljendite kasutamine, vt tl 9-9p). Kokkuvõttes saab lugeda kaebaja käitumise tõendatuks, kuna seda kinnitab otseselt vanemvalvur S.S. ettekanne ning toetab valvur K.K. ettekanne. Lisaks suurendab juhtunu usutavust see, et kaebaja on korduvalt varem sarnaselt käitunud.
8.Kaebaja etteheide, et tema taotlust distsiplinaarmenetluse asemel kriminaalmenetluse algatamiseks ei rahuldatud, ei muuda õigusvastaseks vaidlustatud distsiplinaarmenetluse käskkirja ja vaideotsust. Kuna kaebaja oli rikkunud Tartu Vangla kodukorra p-i 1.6.3, mille järgi on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega viisakas, oli distsiplinaarmenetluse algatamine ja distsiplinaarkaristuse määramine põhjendatud.
9.Kaebaja heidab halduskohtule ette seda, et üle ei kuulatud tunnistajaid. Vangla on põhjendatult märkinud, et kaebaja ei ole ise konkreetsete tunnistajate ülekuulamist halduskohtult taotlenud. Seega on see kaebaja etteheide põhjendamatu.
10.Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud erinevaid taotlusi. Ta palub nõuda vanglalt välja materjalid, mis kajastavad tema kirjeldusi vanemvalvur S.S-i kohta, kuulata üle tunnistajad ning võtta vastu erinevad kaebaja poolt esitatud tõendid. Seoses kaebaja hinnangutega vanemvalvur S.S.-i kohta märgib ringkonnakohus, et kaebaja varasemad kokkupuuted selle vanglaametnikuga ning kaebaja hinnangud temale ei ole käesolevas asjas asjassepuutuvad. Varasemad kokkupuuted ei saa õigustada kaebaja poolt ebatsensuursete väljendite kasutamist käesolevas asjas vaidluse all olevas olukorras. Seetõttu jääb see taotlus rahuldamata. Seoses tunnistajate ülekuulamise taotlusega on vangla selgitanud, et kaebaja poolt nimetatud kaaskinnipeetavad ei viibinud vaidlusaluse sündmuse juures ega samas kambris. Seega ei saa need kinnipeetavad midagi öelda vaidlusaluse sündmuse kohta. Ringkonnakohus ei pea nende asjaolude tõttu kaebaja nimetatud tunnistajate ülekuulamist vajalikuks ning see taotlus jääb rahuldamata.
Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud erinevad täiendavad dokumentaalsed tõendid kuuluvad kaebajale tagastamisele. Need dokumendid ei oma tõenduslikku tähtsust käesolevas asjas, kuna ei oma otsest seost vaidluse all oleva sündmusega (ebatsensuursete väljendite kasutamine kaebaja poolt).
11.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.