Xi kaebus Tartu Vangla 20. mai 2020. a käskkirja nr 6-2/354 ja 14. juuli 2020. a vaideotsuse nr 1-11/352-2 tühistamiseks Kaebaja – X
Menetlusosalised
Vastustaja – Tartu Vangla Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16. detsember 2021. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Kaebaja X kannab kinnipeetavana Tartu Vanglas vangistust (vangistusseaduse (VangS) § 2). Tartu Vangla 20.05.2020. a käskkirjaga nr 6-2/354 (tl 25–26) tunnistati kaebaja süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 rikkumises ja otsustati paigutada karistuseks seitsmeks ööpäevaks kartserisse. Käskkirja kohaselt on distsiplinaarmenetlus ajendiks Tartu Vangla 3. üksuse vanemvalvuri 23.04.2020. a ettekanne, mille kohaselt, samal päeval kella 17.55 paiku kaebajale maksikirja kätteandmise ajal, kaebaja ärritus valvuri peale ja kasutas vanemvalvuriga suheldes ebatsensuurseid väljendeid.
2.Kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse edutu läbimise (tl 12–13) ja halduskohtu poolt kaebuse käiguta jätmise järgselt, 7. septembrist 2020. a Tartu Halduskohtu menetluses olevas kaebuses, taotleb kaebaja Tartu Vangla 20.05.2020. a käskkirja nr 6-2/354 ja 14.07.2020. a vaideotsuse nr 1-11/352-2 tühistamist.
3.Tartu Halduskohus vabastas 07.09.2020. a kaebuse menetlusse võtmisel (dtl 45) kaebaja riigilõivu 15 eurot tasumisest, kuid jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
4.Kaebaja vaidlustas määruskaebusega halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 5, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks.
5.Tartu Ringkonnakohus tagastas 29.09.2020. a määrusega (tl 36) kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.09.2020. a määruse resolutsiooni p 5 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
6.Riigikohtu Halduskolleegiumi 27.10.2020. a määrusega (tl 44) jäeti kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ja tagastati kaebaja määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2020. a määrusele.
7.Tartu Halduskohus jättis 16.09.2021. a määrusega (dtl 120) kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata; luges kaebuse nõudeks Tartu Vangla 20.05.2020. a käskkirja nr 6-2/354 ja 14.07.2020. a vaideotsuse nr 1-11/352-2 tühistamisnõude ja keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Samuti jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks ja määratles eelmenetluse lõppedes edasise haldusasja menetlusvormina kirjaliku menetluse.
8.Kaebaja vaidlustas 04.10.2021. a määruskaebusega Tartu Halduskohtu 16.09.2021. a määruse resolutsiooni punkti 2, millega halduskohus keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest.
9.Tartu Ringkonnakohus jättis 08.10.2021. a määrusega (tl 85–86) kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.09.2021. a määruse resolutsiooni punkti kaks peale rahuldamata.
10.Riigikohtu Halduskolleegium jättis 09.11.2011. a määrusega (tl 91) kaebaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2021. a määrusele HKMS § 236 1 alusel menetlusse võtmata.
11.Tartu Halduskohtu 16.09.2021. a määrus, millega keelduti kaebuse muutmise vastuvõtmisest jõustus seega 09.11.2021. a ja halduskohus menetleb käesolevas asjas kaebaja tühistamiskaebust Tartu Vangla 20.05.2020. a käskkirjale nr 6-2/354 ja Tartu Vangla 14.07. 2020. a vaideotsusele nr 1-11/352-2.
12.Tartu Halduskohus teavitas 10.11.2021. a kaebajat (tl 94–96) kohtuotsuse 16. novembril 2021. a avalikult teatavaks tegemisest. Kaebaja nõue
13.Haldusmenetluses ja kohtueelses kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses on kaebaja eitanud kaebajale maksikirja kätteandmisel ärritumist ja vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel ebatsensuursete väljendite kasutamist ning on selgitanud oma tegevust terviseprobleemidega.
14.Kaebaja taotleb käskkirja ja vaideotsuse tühistamist järgmistel asjaoludel: 1) vaideotsus tuli samalt kontaktisikult, kelle peale ta vaide esitas; 2) vaideotsuses ei arvestanud kontaktisik, et kaebaja võiks karistuse ära kanda S-majas terviseprobleemide tõttu; õigusvastane ja ebainimlik on väide, et aken peab olema avatav ja kamber tuulutatav ainult teistes kohtades tavapaigutamisel, mitte kartseris; 3) kartserikaristus oli ebaproportsionaalne, isegi kui kaebaja oleks süüdi; 4) kaebaja süü ei ole tõestatud, vastupidi vangla ametnik tõestas tema õigust; 5) kaebaja ei saanud vastuvõtule arstiga enne kartserisse paigutamist; 6) kui kaebaja oleks süüdi olnud, oleks pidanud kriminaalmenetlust alustama;
7) karjumine on kaebaja jaoks viha vabastamine; 8) menetleja on laimanud ja valetanud, kaebajat solvati ja ahistati.
15.Kaebaja põhjendab kaebust veel asjaoluga, et teda oleks pidanud kartserikaristusega karistama tingimisi katseajaga üks kuu.
16.Kaebaja on samuti välja toonud vangla eelarvamusliku suhtumise kaebajasse ja leiab, et kaebajat karistati kättemaksuks varasemate vangla peale esitatud kaebuste eest. Vastustaja vastuväited
17.Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Kaebuse rahuldamiseks alust pole.
18.Kaebajale etteheidetud distsiplinaarsüütegu seisnes vangla teenistujatega ebaviisakas suhtlemises, väljendudes ametniku erinevate halvustavate ja seksuaalse alatooniga nimedega nimetamises ning ilmselge sooviga ametniku tööalast tegevust alavääristada, pakkus selle asemel seksuaalset tegevust.
19.Kaebajat võib mõista selliselt, et ta üritab läbi enda soolise orientatsiooni (kaebaja pole homoseksuaal) ning kasvatuse muuta ebausutavaks, et tema ametnikku ebaviisakate nimedega nimetas või seksuaalset tegevust pakkus.
20.Kaebajat pole ametnikule seksuaaltegevust pakkudes tõsiselt ning usutavalt võetud ning see, kas kaebaja eesmärk võis olla ka pakutu teoks teha, pole distsiplinaarkaristuse määramisel olnud oluline. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristus ebaviisaka käitumise mitte seksuaalsele tegevusele ahvatlemise või selle pakkumise usutavuse eest. Seetõttu on alusetud ka kaebaja süüdistused tema laimamises, mis vastupidiselt kaebaja eesmärgile, hoopis kinnitavad tema poolt teo toimepanemist. Kaebaja laimamine tema öeldule ebaõige tähenduse andmise läbi sai võimalikuks saada üksnes siis, kui kaebaja valesti mõistetud sõnu ametnikuga suhtlemisel kasutas. Kohtu seisukoht
21.Halduskohus hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
22.Poolte vahel ei ole vaidluse all, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud muuhulgas täitma vangla sisekorraeeskirju, alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ja olema seejuures viisakas (VangS § 67 p 1, Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3). Kaebaja ei ole menetlusdokumentides esitanud vastuväiteid, et väljendid, mille vanglateenistuse ametniku aadressil kasutamises teda on süüdistatud, on ebaviisakad, mis nähtub kaebaja arutlustest teemal, kumma valvuri suhtes ta oleks võinud ebaviisakaid väljendid adresseerida. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas, kohtu hinnangul piisava põhjalikkusega, selgitanud, millistel asjaoludel loetakse kaebaja kasutatud väljendeid ebaviisakateks. Kohus nõustub vastustaja käsitlusega ja ei korda seda kaebust rahuldamata jättes (HKMS § 165 lg 2).
23.Pooled vaidlevad, kas kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud ja kas käskkirja ja vaideotsuse tegemisel on järgutud kehtivat õigust. Tõendikogumile tuginedes vastab kohus nendele küsimustele jaatavalt ja selgitab seisukohta järgnevaga.
24.Kaebaja menetlusdokumentides esitatud selgituste ja vastustaja poolt haldusmenetluse toimikusse kogutud tõendite kohaselt osalesid 23.04.2020. a kella 17.55 paiku toimunud
intsidendis kaebaja ja kaks vanglateenistuse ametnikku, kellest ühe seadusliku tegevuse peale kaebaja ärritus ja teise suhtes kasutas ebatsensuurseid solvavaid väljendeid.
25.Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited (HKMS § 59 lg 1). Arusaadavalt ei ole kaebajal kaebuse väidete tõendamiseks otseseid tõendeid lisaks tema enda selgitustele esitada, sest haldusmenetluse toimikusse kogutud tõendite kohaselt viibisid kaebajale kirja üleandmise juures kaebaja ja kaks vanglateenistuse ametnikku.
26.Kohtu hinnangul on mõlema vanglateenistuse ettekanded vangla direktorile (tl 6, 40) lakoonilised ja erapooletud, piirdutud on intsidendi kirjeldusega ja solvangute osaliseks saanud vanemvalvur on kinnitanud, et ei tunne ennast kaebaja seksuaalse alatooniga väljenditest solvatuna.
27.Kaebaja on haldus- ja vaidemenetluses paljusõnaliselt sündmust eitanud (tl 8, 13p–15). Haldusasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kaebaja menetluse kestel muutnud oma seletusi sündmuse asjaolude kohta. Kaebaja poolt seletuste muutmine muudab need kohtu silmis ebausaldusväärsemateks võrreldes sündmuses osalenud vanglateenistuse ametnike poolt menetlusdokumentides väljendatuga.
28.Haldusmenetluse materjalide kohaselt oli kaebaja nõus tema karistamisega distsiplinaarsüüteo eest, kui teda karistatakse kartserkaristusega tingimisi ühe kuulise katseajaga. Vastava ettepaneku on kaebaja teinud 18.05.2020. a (dtl 17) distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise järgselt. Ettepanekus on kaebaja rõhutanud, et kui kartserisse paigutamist ei kohaldata tingimisi, peab ta seda eelarvamuslikuks suhtumiseks, sest poole aasta jooksul pole teda tingimisi karistatud.
29.Nendel asjaoludel nõustub kohus vastustajaga, et haldusmenetluses distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvumisel on kaebaja oma süüd vanglateenistuse ametniku suhtes ebaviisakas käitumises sisuliselt tunnistanud, mistõttu tulenevad tema etteheited menetluse kallutatusest ja menetlusreeglite rikkumisest kartserikaristuse reaalselt ära kandmisele määramisest.
30.Haldusmenetluses on kaebaja süü tõendamiseks kogutud järgmised tõendid.
31.Tartu Vangla vanemvalvur S. Siniaasa 29.04.2020. a ettekande (dtl 7) kohaselt toimus 23.04.2020 kell 17.55 paiku järgmine sündmus: maksikirja jagamise ajal ärritus X valvur Kaisi Kalma peale, kuna valvur võttis ära maksikirja ümbriku ja selgitas kinnipeetavale, et see võetakse ära ja seda kinnipeetav enda kätte ei saa. Vanemvalvur Sander Siniaas võttis valvur Kalma käest maksikirja sees olevad väikesed ümbrikud ja pani need toiduluugi peale. Kinnipeetav lükkas need ümbrikud luugi pealt maha ja ütles, et tema neid ümbrikke ei taha. Seejärel kasutas kinnipeetav ettekande koostanud valvuriga suheldes ebatsensuurseid väljendeid. Kohus märgib, et kaebaja kasutatud väljendid on ettekandes nimetatud, kuid kohus ei nimeta neid täpsemalt nende ebaviisakuse tõttu, sest need on kaebajale menetlusdokumentides tsiteerituna kaebajale teada. Kuna kaebaja väljendeid kuulsid mõlemad vanglateenistuse ametnikud on kaebaja kinnipeetavana viisaka käitumise kohustust rikkunud sisuliselt ka teise valvuri suhtes.
32.Tartu Vangla valvur K. Kalma 23.04.2020. a ettekande (dtl 60) kohaselt ärritus kaebaja sama päeva kella 18 paiku maksikirjade kätteandmisel.
33.Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku J. Rammo 04.05.20200. a teate (dtl 9) kohaselt teavitati kaebajat, et tema suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus Tartu Vangla kodukorra punkti 1.6.3 rikkumise kahtluses.
34.Kaebaja 06.05.2020. a kirjaliku seletuse (reg nr 2-3/1755-1, dtl 11) kohaselt kaebaja esmalt eitab üldse S. Siniaasaga kohtumist. Edasiselt tunnistab kaebaja, et K. Kalma tõi talle kirja kuid et S. Siniaas provotseeris kaebajat. Kaebaja kirjeldab distsiplinaarmenetluse põhjustanud sündmust ja vestlust mõlema vanglateenistuse ametnikuga. Samuti seda, et ta ärritus, millest tekkis kogelus ja käevärin. Kaebaja selgitab, et lõi ümbriku luugilt maha lihasvärina tõttu. S. Siniaasale ümbriku saamise soovi selgitamise ajal tekkis peas sumin. Kaebaja selgitab, et tal on õigus karjumiseks, mida on ka arstid selgitanud. Seega on kaebaja seletusega tõendatud kaebaja osalemine distsiplinaarmenetluse põhjustanud sündmuses. Kaebaja selgitus sündmuse põhjusest seoses terviseprobleemidega ei ole kohane. Kaebaja terviseprobleemid võisid põhjustada tema liigutuste sujuvust ja ärritumist, kuid ei saa õigustada ropendamist. Kaebaja ärritumine ei ole vastustajat ajendanud kaebaja distsipliinirikkumise menetlemiseks.
35.Halduskohus nõustub vastustajaga, et käsitletud tõendid tõendavad kaebaja poolt temale süüks arvatud vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel ebaviisakate väljendite kasutamist. Kaebaja ei ole kohtule esitatud menetlusdokumentides vaidlustanud fakti, et väljendeid, mida ta kasutas, ei peeta sündsaks isikutevahelisel suhtlemisel kasutada. Kuna vangla julgeolekukaalutlustel on seadusega pandud kinnipeetavale kohustus käituda vangistuse täideviimise ajal õiguskuulekalt, siis on tõendatud kaebaja süüline käitumine. Kaebaja on menetluses oma selgitusi muutnud. Ta püüab ajas järjest rohkem veeretada süüd ametnikele, kellega suheldes ta ebaviisakas oli. Samas on kaebaja oma seletuses esitanud asjaolud, mis kattuvad vanglateenistuse ametnike ettekannetes esitatud asja tehiolude kajastusega. Ametnike ettekanded on lakoonilised ja kattuvad kaebaja seletuses toodud ajaoludega. Kuna kaebaja on haldus- ja kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses oma süüd omakäelistes menetlusdokumentides tunnistanud tehes ettepanekuid kergema karisuse saamiseks (dtl 17, 22– 25), siis puudub kohtul alus seisukohaks, et kaebaja solvangute osaliseks saanud ametnikud on kaebaja suhtes käitund provotseerivalt, eelarvamuslikult või kallutatult.
36.Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku J. Rammo 04.05.20200. a teatega, kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisest, 15.05.2020. a distsiplinaarmenetluse protokolliga, Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 20.05.2020. a käskkirjaga nr 6-2/354, millega karistati kaebajat seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja Tartu Vangla 14.07.2020. a vaideotsusega nr 1-11/352-2, millega jäeti kaebaja vaided rahuldamata, on tõendatud, et menetlusdokumendid on koostanud ja haldusaktid on andnud üks ja sama ametnik.
37.Kohus on seisukohal, et kaebaja menetlusdokumentides toodud asjaoludest ei saa teha järeldust, et asjaolu, et kaebaja distsiplinaarmenetluse ja vaidemenetluse on läbi viinud vanglateenistuse sama ametnik, on mõjutanud vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse õiguspärasust ja kaebaja suhtes tehtud otsust sisuliselt.
38.Kohus on kaebaja väiteid haldusmenetluse toimikusse kogutud tõendeid kontrollides seisukohal, et kaebaja suhtes on distsiplinaarmenetlus läbi viidud kooskõlas VangS § 64 sätestatuga. Ka vaidemenetlus on läbiviidud kooskõlas haldusmenetluse seaduse 5. peatükis sätestatuga. Vastustaja on vaidealluvuse küsimuse lahendanud kooskõlas HMS § 73 lg-ga 2, mis ei keela vaide lahendamist haldusakti andnud haldusorgani, käesoleval juhul ka sama ametniku poolt. Vaideotsuse teinud inspektor-kontaktisik on vaideotsuse tegemise ajal olnud üksuse juhi ülesannetes (dtl 21), mistõttu puudub vastuolu vangla sisekorraeeskirja § 12 lg-ga 21, mille kohaselt on üksuse juhi otsustuspädevuses vaided inspektor-kontaktisiku haldusakti peale. Seega on vaideotsus tehtud kooskõlas kehtiva õigusega ja ükski asjaolu ei viita sellele, et vanglateenistuse eelnevad otsustused kaebaja distsiplinaarmenetluses oleks lähtunud teadmisest või eeldusest, et käskkirja andja osutub kaebaja vaide põhjendatuse üle otsustajaks.
Tõendikogumi alusel ei ole kohtule äratuntav, et kaebaja poolt vastustajale tehtud sellesisulised etteheited oleks kuidagi mõjutanud vanglateenistuse sisulisi otsustusi. Kaebaja on tema distsiplinaarmenetluse läbi viiva ametniku nime saanud teada Tartu Vangla 04.05.20200. a vastavast teatest (tl 7). Kaebaja ei ole kohtule esitatud tõendite kohaselt seda asjaolu teada saades viidanud ametniku võimalikule erapoolikusele.
39.Menetlusdokumentide kohaselt omas kaebaja vaidlustatud käskkirja andmise ajal seitset kehtivat distsiplinaarkaristust, kusjuures tegemist on valdavalt samalaadsete rikkumistega. Kaebaja toodud asjaoludel ei saa karistust pidada ebaproportsionaalseks. Kaebajat on varasemalt vanglateenistuse ametnike ebatsensuursete väljenditega solvamise laadsete tegude toimepanemise eest karistatud ja karistatud nii hoiatuse kui viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käesoleval juhul kasutas kaebaja vaatamata sellele valvuritega suheldes ebatsensuurseid ja olemuselt solvavaid väljendeid. Neil asjaoludel oli kaebajale raskeima võimaliku karistuse – kartserisse paigutamine, määramine põhjendatud, sest varasemad karistamised ei ole kaebajale mõju avaldanud. Kartserisse paigutamine on kaebajale määratud pigem sanktsiooni alammäära lähedase kestusega. Samuti lühemalt kui viimase rikkumise eest, mille karistamise eest oli möödunud vähem kui kolm kuud. Kaebaja poolt sisuliselt soovitud eraldi kambrisse paigutamist ei loeta VangS § 63 mõttes distsiplinaarkaristuseks.
40.Menetlusdokumentide kohaselt (vaideotsus) on kaebaja karistuse täideviimise eelselt see kooskõlastatud vangla meditsiiniosakonnaga (dtl 20). Kaebaja kirjeldatud, teda 23.04.2021. a intsidendi ajal tabanud tervisehädad, ei ole kohtu hinnangul sellised, mis välistaksid lühiajaliselt karistusena kartserisse paigutamise. Terviseprobleeme on kaebaja vaidemenetluses tõendanud dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnanguga (dtl 26), mille kohaselt on kaebaja ekspertarstile kirjutanud, et kaebaja vihkab võõrastega kohtumist, sest närveerib ja kardab neid. Vastava osa hinnangust on kaebaja omakäeliselt enne vaidele lisamist alla jooninud. Kohus on seisukohal, et kaebaja vaidele lisatud eksperthinnang kaebajal puuduva töövõime kohta, ei saa õigustada kaebaja poolt ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamist vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel, sest kaebaja käitumisest ja sellele hilisemast hinnangute andmisest ei saa järeldada, et kaebaja oleks valvureid kartnud või pidanud kartma, sest kaebaja on väljendanud ennast moel, millest ei nähtu hirmu isikute ees kellega ta ebaviisakalt suhtles.
41.Kaebaja poolt vaidemenetluses vaide kohaselt peetud läbirääkimised vanglaga kartserkaristusega tingimisi ühe kuulise katseajaga karistamise kohta ja haldusmenetluses 18.05.2020. a tehtud samasisuline ettepanek veenab kohut pigem kaebaja pettumusest karistuse raskuse üle peetud läbirääkimiste ebaõnnestumises. 23.04.2020. a intsidendi ja 20.05.2020. a kaebajale karistuse määramise käskkirja vahele jäi rohkem kui kuu aega. Kaebaja ei ole vanglale esitatud taotlustes väitnud ka tervise halvenemist enne kartserikaristuse täideviimist ja vaideotsuse tegemist 14.07.2020. a. Seega oli kaebajal vanglas piisavalt aega arsti vastuvõtule registreerumiseks.
42.Kohtu hinnangul ei nähtu kaebaja menetlusdokumentidest asjaolusid, et temale kartserisse paigutamise karistusena distsiplinaarse mõjutamise raames määramine oleks õigusvastane seetõttu, et kaebajat ei võetud kriminaalvastutusele.
43.Teatud juhtudel võib karjumine olla viharavis asjakohane, kuid ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust ametnike peale solvavalt ja ebatsensuurselt karjumiseks. Kaebaja distsiplinaarse mõjutamise menetluse kallutatus ei ole kohtule äratuntav. Vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus on kohtu hinnangul tuginenud asjas kogutud tõenditele, mille tõttu ei ole tõendatud nendes kaebaja laimamine ja otsustuste koostaja poolt kaebaja peale valetamine. Kaebaja väited menetleja poolt kaebaja solvamises ja ahistamises ei ole tõendatud. Üksuse juhi ülesandeid täitnud inspektor-kontaktisiku käskkiri ja vaideotsus vastavad haldusmenetluse
seaduse 2. osa 4. peatükis ja 5. peatükis sätestatule. Kaebajast HMS § 11 lg 1 p 2 kohase menetlusosalise õiguste rikkumine menetlemisel ei ole tõendatud.
44.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
45.Riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja kaebuse esitamisel vabastas jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
46.Kohus asendab kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga, otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.