Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 20.05.2020. a käskkirja nr 6-2/354 ja 14.07.2020. a vaideotsuse nr 1-11/352-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 16.09.2021. a määruse resolutsiooni punkt kaks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Kolesnikovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja/kaebaja – Juri Kolesnikov
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.09.2021. a määruse resolutsiooni punkti kaks peale menetlusse.
2.Jätta Juri Kolesnikov määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.09.2021. a määruse resolutsiooni punkti kaks peale rahuldamata.
3.Tagastada Juri Kolesnikovile määruskaebuse lisana esitatud Tartu Vangla 14.10.2020. a vastus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Juri Kolesnikov esitas halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 20.05.2020. a käskkirja nr 6-2/354 ja 14.07.2020. a vaideotsuse nr 1-11/352-2 tühistamiseks. Vangla 20.05.2020. a käskkirjaga tunnistati J. Kolesnikov süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3. rikkumises ja määrati karistuseks seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Vaideotsusega jättis vangla rahuldamata kaebaja vaide distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-2/354 kehtetuks tunnistamiseks.
2.Pärast kaebuse käiguta jätmist kaebuse nõude täpsustamiseks esitas J. Kolesnikov kaebuse täienduse, milles palub lahendada vastuväited ja nõuded seoses 20.05.2020. a käskkirjaga ja vaidega nr 1-11/352 koos vaideotsusega. Kaebaja eesmärk on, et kohus tunnistaks õigusvastaseks, et: 1) vaideotsus tuli sama kontaktisikult, kelle peale ta vaide esitas; 2) vaideotsuses ei arvestanud kontaktisik, et kaebaja võiks karistuse ära kanda S-majas terviseprobleemide tõttu; õigusvastane ja ebainimlik on väide, et aken peab olema avatav ja kamber tuulutatav ainult teistes kohtades tavapaigutamisel, mitte kartseris; 3) kartserikaristus oli ebaproportsionaalne, isegi kui kaebaja oleks süüdi; 4) kaebaja süü ei ole tõestatud, vastupidi vangla ametnik tõestas tema õigust; 5) kaebaja ei saanud vastuvõtule arstiga enne kartserisse paigutamist; 6) kui kaebaja oleks süüdi olnud, oleks pidanud kriminaalmenetlust alustama; 7) karjumine on kaebaja jaoks viha vabastamine; 8) menetleja on laimanud ja valetanud, kaebajat solvati ja ahistati.
3.Kaebaja esitas 25.08.2020 täiendava taotluse nõuda vanglalt koopiad dokumentidest nr 6-24/3295-1,2,3 ja 6-24/3295-4,5. Kaebaja palub võtta need asja materjalide juurde, saata koopiad kaebajale ning tunnistada, et vangla pidi tema pöördumise nr 6-24/3295-4 menetlema vaidena, mitte märgukirjana.
4.Halduskohus võttis 07.09.2020. a määrusega menetlusse J. Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla 20.05.2020. a käskkirja nr 6-2/354 ja 14.07.2020. a vaideotsuse tühistamiseks.
5.Tartu Vangla esitas 06.10.2020 vastuse kaebusele. Vastustaja leidis, et J. Kolesnikovi kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
6.J. Kolesnikov esitas 15.10.2020 vastuväited Tartu Vangla vastusele kaebusele ja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Kaebaja soovib, et kohus vaataks dokumente 16.12.2019 nr 2-3/30008-2 ja 30.03.2020 nr 2-3/479-3. Kaebaja märkis, et kohus võib ka vanglalt nõuda käskkirja seoses ettekandega nr 6-38/600, mis näitab vangla eelarvamust, suhtumist, kättemaksu kaebaja suhtes tema kaebuste eest. Kaebaja taotles lisaks 07.01.2016. a vaideotsuse nr 5-11/15/5-5, distsiplinaarmenetluse protokollide 25.08.2020 ja 27.08.2020 ettekande nr 6-38/2820, 19.03.2020. a dokumendi nr 6-24/1822-1 kummilindi loa kohta, lisaks menetlusdokumentide 19.03.2020 nr 6-24/1822-1, 06.12.2019 nr 6-29/881-4, 26.01.2017 nr 6-24/709-1 ja 03.06.2020 nr 2-5/604-1 väljanõudmist Tartu Vanglalt.
7.Tartu Halduskohus jättis 16.09.2021. a määrusega muuhulgas rahuldamata kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks (resolutsiooni p 1) ja luges kaebuse nõudeks tühistamisnõuded ning keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest (resolutsiooni p 2). Halduskohtu nimetatud kaebus on edasikaevatav üksnes määruse resolutsiooni p 2 osas.
7.1.Halduskohus märkis viidatud osas, et kui kaebaja esialgne kaebuse eesmärk oli Tartu Vangla 20.05.2020. a käskkirja tühistamine koos vaideotsusega, siis on kaebaja oma esialgse kaebuse nõuetele korduvate kaebuste täiendustega lisanud õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses karistuse täitmisele pööramisega. Kaebaja ei ole rahul, et tema märgukirju karistuse täitmisele pööramisega seoses käsitleti kui märgukirju, kaebaja ei saanud arstile enne kartserisse paigutamist, vangla ei arvestanud, millised tingimused peavad kartseris olema, arvestades kaebaja terviseprobleeme. Halduskohtu arvates on tegemist kahe eraldiseisva vaidlusega. Kohus on menetlusse võtnud kaebuse, millega kaebaja taotleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasust hinnates ei hinda kohus karistuse täideviimist, mis on iseseisev haldusorgani toiming. Kui
kaebaja taotleb käesolevas asjas lisaks tühistamiskaebusele distsiplinaarkaristuse täideviimise õigusvastasuse tuvastamist, siis on tegemist kaebuse täiendamisega uue nõudega uuel alusel.
7.2.HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.
7.3.Halduskohus keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest, sest kaebuse täiendamine uue nõude ja alusega (karistuse täitmisele pööramise õigusvastasuse tuvastamine) põhjustaks praeguse vaidluse põhjendamatut venitamist ning HKMS § 49 lg 1 kohaselt pole lubatav korraga muuta nii kaebuse nõuet kui alust. Kohus ei pidanud praeguses menetlusetapis otstarbekaks lubada kaebajal kaebust muuta, sest tühistamiskaebus on praeguseks olnud menetluses juba rohkem kui aasta. Kaebaja ei kaota seeläbi võimalust oma õigusi tõhusalt kaitsta, sest tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg on kolm aastat haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates vastavalt HKMS § 46 lg-le 5. Kohus selgitas, et kui kaebaja arvates ei oleks vangla tohtinud ilma arsti otsuseta teda kartserisse paigutada või paigutada teda kartserisse teise hoonesse, samuti kambrisse, millel puudub avatud aken, siis distsiplinaarkaristuse määramist puudutavate haldusaktide tühistamise nõue ei pruugi olla tõhus õiguskaitsevahend. Riigikohus asus 18.02.2021. a määruses haldusasjas nr 3-19-1837 seisukohale, et isegi kui distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, võib selle täideviimine olla kaebaja vaimse tervise seisundi tõttu õigusvastane. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks sel juhul aga alus puuduks, samuti ei pruugi neil asjaoludel olla võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset. Riigikohus leidis viidatud lahendis kokkuvõtlikult, et olukorras, kus kartserikaristuse täitmisele pööramine on õigusvastane või muutub teatud asjaoludel õigusvastaseks, ei ole kinnipeetaval võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta muul viisil kui keelamiskaebusega. Kuna praegusel juhul on Tartu Vangla 20.05.2020. a käskkirjaga määratud karistus täidetud (Tartu Vangla 03.06.2020. a vastus nr 2-5/604-2), siis ei saa kaebaja oma õigusi enam kaitsta keelamiskaebusega, vaid üksnes tuvastamiskaebusega. Tegemist on eraldiseisva vaidlusega, mille puhul peab kohus hindama kaebuse lubatavust.
7.4.Kohus keeldus eeltoodud põhjendustel kaebuse muutmise vastuvõtmisest ja luges haldusasjas nr 3-20-1515 kaebuse nõudeks Tartu Vangla 20.05.2020. a käskkirja nr 6-2/354 ja 14.07.2020. a vaideotsuse nr 1-11/352-2 tühistamise.
8.J. Kolesnikov esitas 03.10.2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 16.09.2021. a määruse tühistamiseks ja leidis, et kuigi vangla väidab, et neil ei olnud andmeid selle kohta, kas kaebajale on kummilint lubatud või mitte ja seetõttu nad võtsid 23.04.2020 maksikirja ära, on olemas vangla 14.10.2020. a vastus, mis kinnitab, et luba oli olemas ja vangla oli sellest teadlik. Kaebaja ise teadis seda ja valvurid oma käitumisega provotseerisid tal närvivapustuse, kuna kaebajal on vaimne puue ja psüühikahäired. Kiri anti tagasi kuu aja pärast, kuigi reeglite järgi ei tohi see ületada 7 päeva. Vangla rikub juba 20 aastat kinnipeetavate õigusi ja põhiseadust seoses kirjade äravõtmisega. Kaebaja ei pidanud 23.04.2020 enam seal E-1 sektoris olema, kuna täiendavad julgeolekumeetmed tema suhtes lõpetati, aga vangla jättis ta ikka kartserikambrisse ilma õigusliku aluseta, millega viisid kaebaja samuti paanikaseisundisse. Kaebaja arvates tõendavad halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuses asjas 3-20-64, et alates 28.11.2019 hoiti teda E-1 sektoris õigusvastaselt. Kaebaja lisas määruskaebusele Tartu Vangla 14.10.2020. a vastuse nr 6-24/5638-2, millega jäeti rahuldamata tema taotlus koopiate saamiseks 2017 ja 2020. a taotlustest seoses kummilindi ja veekeedukannuga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD
9.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Kuna edasikaebust sai esitada üksnes halduskohtu 16.09.2021. a määruse resolutsiooni punkti kaks peale, siis käsitleb ringkonnakohus esitatud määruskaebust edasikaebusena vaidlusaluse määruse resolutsiooni punkti kaks peale. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
10.Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.09.2021. a määruse resolutsiooni punkt kaks muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka ükski määruskaebuse väide ega selgitus ümber halduskohtu järeldusi ja seisukohta selles osas, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasust hinnates ei hinda kohus karistuse täideviimist, mis on iseseisev haldusorgani toiming ja kui kaebaja tahab lisaks tühistamiskaebusele distsiplinaarkaristuse täideviimise õigusvastasuse tuvastamist, siis on tegemist kaebuse täiendamisega uue nõudega uuel alusel. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendustega selle kohta, miks ei lubanud halduskohus kaebajalt kaebuse nõuet muuta, ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et küsimused, kas kaebajal oli 2020. a aprillis kummilindi luba või ei, ega ka see, kas ta pidi sel päeval veel E-1 sektoris olema või mitte, ei seondu oma sisult kuidagi käesolevas asjas vaidlustatud vangla 20.05.2020. a käskkirjaga ega 14.07.2020. a vaideotsusega ja neis kirjeldatud kaebaja rikkumise sisuga – J. Kolesnikovi distsiplinaarasi seoses ebaviisaka käitumisega 23.04.2020 ja vangla kodukorra p 1.6.3 nõude rikkumisega. Käesoleva haldusasja sisuks ei ole selle uurimine, kas 23.04.2020 võeti kaebajale saabunud kirjast kummilint ära põhjendatult või ei. Samuti ei anna sel ajal E-1 sektoris viibimise õigusvastasuse väited alust kahtluse alla seada halduskohtu seisukohta kaebuse nõude muutmise lubamatuse kohta käesolevas asjas.
11.Määruskaebuse esitaja lisas määruskaebusele Tartu Vangla 14.10.2020. a vastuse nr 6-24/5683-2, mille ringkonnakohus tagastab, kuna see vastus ei ole samuti sisuliselt vajalik määruskaebuse lahendamiseks
12.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.09.2021. a määruse resolutsiooni punkti kaks muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.