lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2379/3

Keskkonnaõigus › Looduskaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-2379/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Looduskaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1386
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 45 lg 3Kaebeõiguse piirangudVeeS § 36 lg 1VeeS § 46 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

02.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2379 X kaebus keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirja nr 12/22/357 „Perioodi 2022–2027 veemajanduskavade ja meetmeprogrammi kinnitamine“ tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja keskkonnaminister

Haldusasi

Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.11.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.11.2022 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Keskkonnaminister kinnitas 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 perioodi 2022–2027 Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad (VMK) ning meetmeprogrammi.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirja tühistamiseks. VMK-des ei eristata loodusliku tekkega rändetõkkeid tehislikest. Sellest tulenevalt tekib loodusliku paisu omanikule kohustus omada veeluba ja rajada lõhejõgedel kalapääs. Kalamajanduslikel eesmärkidel sunnitakse maaomanikke oma omandit kahjustama ja alandama veetaset ilma mõjuhinnanguta, mis võib põhjustada kahju ümbritsevale hoonestusele, samuti järvede kadumise ja ettevõtlusvabaduse riive.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
VeeS § 48 lg 4

3-22-2379 Ühtlasi palus kaebaja peatada kohtumenetluse ajaks VMK-de täitmine, sh VMK-dest tulenevad haldusmenetlused.

3.Tallinna Halduskohus tagastas 10.11.2022 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb kaebuse tagastamisel jätta rahuldamata (HKMS § 249 lg 1 I lause). VMK-s kavandatakse vesikonna või piiriülese vesikonna Eestis paikneva osa vee kasutamine ja kaitse (veeseaduse (VeeS) § 43 lg 1). Meetmeprogrammis kavandatakse meetmed vesikonnas või piiriülese vesikonna Eestis paiknevas osas veeseaduses sätestatud veekaitse põhimõtete rakendamiseks ning veekaitse eesmärkide saavutamiseks (VeeS § 46 lg 1). VMK koostamisse kaasatakse vesikonna territooriumil asuvad kohaliku omavalitsuse üksused, elanikud ja huvirühmad (VeeS § 48 lg 4). VMK ja meetmeprogramm ei ole haldusaktid haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, st need ei ole suunatud isiku õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Veeseaduse seletuskirjas (643 SE) on selgitatud, et VMK on veekasutuse eri valdkondi ja vee kaitset lõimiv strateegiline arengukava. Lõimitud lähenemise rakendamise peamiseks vahendiks on komplekssed meetmeprogrammid, mis eelnõu kohaselt on VMK-de osad. VMK ja meetmeprogrammiga ei panda isikutele vahetult kohustusi, vaid need on riigile suuniseks veekaitse tegevuste planeerimisel ja haldusaktide andmisel. Haldusaktide andmise alused tulenevad seadusest, kuid haldusorgan võib viidata VMK-le või meetmeprogrammile, kui kohustab isikut rakendama konkreetseid veekaitsemeetmeid või määrab heitvee kohta kehtestatud normidest rangemad normid. Volitus selliseid piiranguid seada peab tulenema seadusest, üksnes VMK-le või meetmeprogrammile viitamisest ei piisa. Kaebusest ei nähtu, mil moel VMK-d ja meetmeprogramm kaebaja subjektiivseid õigusi saaks mõjutada. VMK-dest ei tulene isikutele vahetult kohustust omada veeluba, rajada kalapääs ning alandada paisjärves veetaset. VMK-des on kirjeldatud üksnes veekogusid mõjutavaid tegureid ning kavandatud tegevused nende hea seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. VMK-dega ei piirata isikute subjektiivseid õigusi ega panda neile kohustusi. Veeloa omamist, kalapääsu ehitamist ja veetaseme alandamist saab nõuda Keskkonnaamet seadusest tulenevatel alustel. Kaebaja ei väida, et tema suhtes on VMK-le tuginedes algatatud konkreetne haldusmenetlus, mille tulemusena tema subjektiivseid õigusi vältimatult rikutakse. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et kohus keelaks ära kõigi VMK-d eelduslikult arvesse võtvate haldusmenetluste algatamise või toimetamise. Kaebaja saab kohtusse pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Halduskohus sekkub haldusmenetlusse ennetavalt üksnes seaduses sätestatud erandlikel juhtudel (vt HKMS § 45 lg 3) ning reeglina kontrollib halduse tegevuse lõpptulemuse (haldusakti või toimingu) õiguspärasust tagantjärele. Kui kaebaja suhtes antakse VMK-st ja meetmeprogrammist lähtuvalt mingi haldusakt, mis riivab tema subjektiivseid õigusi, saab kaebaja vaidlustada kohtus selle haldusakti ning esitada vastuväiteid ka VMK-s toodud seisukohtadele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.11.2022 määrus.

Kaebaja on OÜ Metalldetail omanik. Ettevõttele kuulub Flora kinnistu Kadapiku külas, mida läbib Loobu jõgi. Kinnistu oluliseks osaks on Undla veskijärv. Loobu jõgi on keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73 kinnitatud „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (määrus nr 73) kohaselt kaitse all Pundiveski paisust 2(4)

3-22-2379 suudmeni. Kaebaja vend otsustas täita kohustuse rajada Undla paisule kalapääs, kasutades selleks Euroopa Liidu vahendeid. Selle ettevõtmise jaoks asutasid kaebaja ja tema vend Undla Vesi MTÜ. Kalapääsu eelprojekti koostamise käigus selgus, et registri andmed ei vastanud tegelikkusele. Esiteks selgus, et paisude inventeerimise käigus oli Undla pais nimetatud tee muldkehaks, kuigi geoloogilise uuringu järgi on tegemist loodusliku kehandiga. See viga kandus edasi maareformi alusandmeks ja moodustati riigi teemaa katastriüksus. Alustatud on kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse kohast menetlust äralõike tegemiseks ja tee laiendamiseks. Sisuliselt on tegemist valedel andmetel moodustatud katastriüksuse laiendamisega. Tee katastriüksuse moodustamisega tekkis olukord, kus vahetult tee kõrvale jäävaid hooneid ei saa kasutada, sest tee näol oli ühtlasi tegemist hoonete teenindamiseks vajaliku maaga. Sellest tulenevalt on kaebajal jäänud 10 aastaga saamata ettevõtlustulu hooneosade rendist suurusjärgus 800 000 eurot. Loodusliku kehandi muldkehaks nimetamise tulemusel tekkis kohustus omada veeluba. Keskkonnaamet on alustanud haldusmenetlust nr 2818 eesmärgiga likvideerida ebaseaduslik tõkestusrajatis. Kaebaja on korduvalt juhtinud Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi tähelepanu asjaolule, et registriandmetes on tehtud viga ja looduslikul Undla paisul ei ole veeloa kohustust. Ka VMK koostamisel juhtis kaebaja sellele veale tähelepanu. Teiseks ilmnes, et Loobu jõel asub Joaveski juga, millest kalad ei ole kunagi ujudes ülesvoolu pääsenud. Määrusega nr 73 kinnitatud nimistu koostamisel on tehtud hooletusviga ja Joaveski on asendatud Pundiveskiga. Seoses sellega taotleb kaebaja määruses tehtud vea tuvastamist. Kolmandaks selgus VMK-ga tutvumisel, et VeeS § 36 lg-s 1 eristatakse looduskaitseseaduse alusel kaitstavate kalade kaitseks määratud alasid majanduslikult oluliste kalade kaitseks määratud aladest. Määrus nr 73 aga on jäänud 01.10.2019 jõustunud veeseaduse alusel ajakohastamata, käsitades majanduslikult olulisi kalu looduskaitse all olevatena. Nimistu ei võimalda rahakasutuse läbipaistvust, kuna looduskaitse all oleva harjuse kaitsmiseks mõeldud raha võidakse kasutada kalastushobi eesmärgil jõeforelli püügikohtade rajamiseks. Kuna määrus nr 73 on meetmeprogrammi oluliseks alusdokumendiks, tuleb ka meetmeprogrammi muuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus võtab määruse menetlusse.

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 10.11.2022 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid täiel määral korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
7.Halduskohus on õigesti selgitanud, et VMK ega meetmeprogrammiga ei panda isikutele kohustusi ega seata piiranguid, küll aga saab neist haldusorgan juhinduda haldusaktide andmisel. Haldusaktiga isikule kohustuse panemiseks või piirangu seadmiseks peab olema seadusest tulenev alus, seda ei saa teha üksnes VMK-le või meetmeprogrammile tuginedes.
8.Keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS nähtub, et Keskkonnaamet on 17.08.2022 korraldusega nr DM-114352-241 tunnistanud kehtetuks Undla Vesi MTÜ-le 28.09.2018 antud keskkonnaloa nr L.VV/331308 Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kadapiku külas Veskijärve kinnistul Undla paisul Loobu jõe paisutamiseks ning tehiskärestiku/kalapääsu rajamiseks. Nimetatud korralduse kohaselt selgitas Keskkonnaamet MTÜ-le, et tal on võimalik veeloa nr L.VV/331308 valdamine üle anda OÜ-le Metalldetail ning selleks tuleb loa omanikul

Kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?proceeding_id=14439.

3(4)

3-22-2379 ja uuel valdajal esitada taotlus. MTÜ palus veeloa muutmise taotluse tähtaega pikendada seoses sellega, et esmalt on vaja välja selgitada, kas Undla paisu kui loodusliku kalda puhul on vaja omada veeluba ja rajada kalapääs. Keskkonnaamet selgitas MTÜ-le vastuseks, et Undla pais on rajatis, mis paisutab Loobu jõge ning selleks tegevuseks on vajalik keskkonnaluba. Lisaks on Undla pais kaladele ületamatu rändetõke, millele kohaldub kalade läbipääsu tagamise vajadus. Korralduses on viidatud Ida-Eesti vesikonna VMK-le aastateks 2015–2021 ning selle meetmeprogrammile, mis näeb Loobu jõe hea seisundi saavutamiseks ühe meetmena ette Undla paisul kalade läbipääsu tagamise.

9.Eelnevast järeldub, et kohustus rajada Undla paisule kalapääs tulenes juba 28.09.2018 antud keskkonnaloast ning uue VMK ja meetmeprogrammi kinnitamisega selles osas muudatusi ei kaasnenud. Seejuures ei ole 07.10.2022 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna VMK-s ja meetmeprogrammis määratud, et Undla paisu puhul on tegemist tee muldkeha, mitte loodusliku paisuga. Ka määruskaebuse väidetest järeldub, et selline määratlus on Undla paisule antud juba varem toimunud paisude inventeerimise tulemusel.
10.07.10.2022 käskkirjaga kinnitatud meetmeprogrammi lisas 12 (meetmetabel 3 (pinnavee kogumispõhised meetmed) rida 573) on kaitstaval veekogumil Loobu jõgi lähtest Udriku ojani (Loobu 1) hea seisundi saavutamise meetmena toodud välja järelevalve ja ettekirjutuste tegemine ebaseadusliku tegevuse (loastamata tõkestusrajatis) lõpetamiseks Undla paisul ja kalade läbipääsu tagamiseks. Meetmeprogrammist aga ei tulene kellelegi otsest kohustust rajatise likvideerimiseks, vaid selleks peab pädev asutus tegema vastutavale isikule ettekirjutuse. Kaebaja on viidanud Keskkonnaameti algatatud menetlusele tõkestusrajatise likvideerimiseks. Isikul, kellele tehakse selle menetluse tulemusel ettekirjutus rajatise likvideerimiseks, ja muul isikul, kes leiab, et sellega rikutakse tema õigusi, on võimalik ettekirjutus halduskohtus vaidlustada.
11.Kuna kaebus on õigesti tagastatud, puudub sisuline vaidlus, milles saaks tõusetuda vajadus kontrollida määruse nr 73 põhiseadusele vastavust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kättesaadav: https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium