Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Tallinna Vanglale 22.02.2022 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Tallinna Vangla andis 08.03.2022 kirjaga kaebajale 10-päevase tähtaja avalduse tõlke esitamiseks.
3.Kaebaja esitas vanglale 10.03.2022 taotluse avalduse tõlkimiseks.
4.Tallinna Vangla tagastas 23.03.2022 kirjaga taotluse läbivaatamatult, sest kaebaja ei olnud esitanud tähtaegselt taotluse tõlget ning vangla ei pidanud põhjendatuks korraldada tõlkimist oma kulul.
5.XX esitas Tallinna Halduskohtule 28.03.2022 kaebuse, milles nõudis Tallinna Vanglalt 500 euro hüvitamist seoses sellega, et teda hoiti koroonaviiruse leviku tõkestamise eesmärgil kuus kuud isolatsioonis ning kohaldati muid piiranguid, mis tekitasid depressiooni, stressi,
3-22-724 psüühikahäireid, üksindust, hirmu, hingepiina, valu ja ärritust. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu, muude kohtukulude ning menetlusdokumentide või kohtulahendite tõlke kulude kandmisest vabastamiseks.
6.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 14.06.2022 määrusega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ning jättis menetlusabi taotluse kaebuse eduväljavaadete puudumise tõttu rahuldamata. Halduskohtu määrus tõlgiti vene keelde.
7.XX esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.08.2022 määrusega. Haldusasi saadeti tagasi halduskohtule menetlusse võtmise ja menetlusabi andmise otsustamiseks. Ringkonnakohus jätkas HKMS § 114 lg 2 alusel menetlusabi andmist ning vabastas kaebaja määruse sissejuhatava osa, resolutsiooni, edasikaebamise korra ning põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 21.09.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 2), võttis kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ja kohustas teda kaebusele vastama. Määrus tõlgiti vene keelde.
9.Tallinna Vanglas vastas kaebusele 07.11.2022. Vastusele on lisatud muu hulgas üksuse juhi 24.03.2021 selgituskiri (lisa 1), kaebaja tervisekaardi väljavõte ajavahemiku 04.02.2019–18.05.2021 kohta (lisa 2) ning Tallinna Vangla esimese üksuse valvuri 17.11.2020 ettekanne nr 1-20-7733 (lisa 6).
10.Tallinna Halduskohus otsustas 08.11.2022 määrusega vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses ning määras tähtajad täiendavate seisukohtade, tõendite ja taotluste (01.12.2022) ning vastuväidete esitamiseks (15.12.2022). Ühtlasi tegi halduskohus teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja – 09.01.2023.
11.XX esitas 11.11.2022 avalduse, mida halduskohus tõlgendas menetlusabi taotlusena dokumentide tõlkimiseks. Kaebaja palus ausa ja õiglase kohtumenetluse tagamiseks vene keelde tõlkida Tallinna Vangla 07.11.2022 vastuse, üksuse juhi 24.03.2021 selgituskirja, meditsiinikaardi väljavõtte, vangla 17.11.2020 ettekande ja halduskohtu 08.11.2022 määruse.
12.Tallinna Halduskohus võttis 21.11.2022 määrusega asja juurde kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 11.07.2022–10.11.2022 kohta (resolutsiooni p 1) ning jättis rahuldamata menetlusabi taotluse vastustaja 07.11.2022 vastuse, selle lisade ja kohtulahendi tõlkimiseks ning muude kohtukulude kandmiseks (resolutsiooni p 2). HKMS ei reguleeri teise menetlusosalise esitatud dokumendi tõlkimist võõrkeelde, vaid üksnes kohtule esitatud võõrkeelse dokumendi tõlkimist kohtumenetluse keelde. Muudel juhtudel tasub tõlkimise eest menetlusosaline (HKMS § 81 lg-d 1 ja 4, § 82 lg 3). Vaatamata eelnevale jääb menetlusabi taotlus rahuldamata, sest menetlusabi andmise tingimused on ära langenud (HKMS § 117 lg 1 p 2). Kaebaja varaline seisund on muutunud võrreldes ajaga, mil ta vabastati kaebuselt tasutavast riigilõivust. Tema vabakasutuskonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 11.07.2022–10.11.2022 oli tema sissetulek 5182,50 eurot. Kaebaja nelja kuu sissetulekust (5182,50 eurot) tuleb maha arvata kinnipidamised nõuete (2500 + 25 + 17,50 = 2542,50 eurot) ja vabanemisfondi (1000 + 10 + 5 = 1015 eurot). Maha võib arvata ka elektrienergia eest tasutud 6,16 eurot. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud vältimatute kulutustena võib täiendavalt maha arvata igakuiselt 32,71 eurot, s.o nelja kuu eest 130,80 eurot (Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15, p 51). Seega on kaebaja nelja kuu sissetulek (5182,5 - 2542,5 - 1015 - 6,16 - 130,8) 1488,04 eurot ning kahe kuu keskmine sissetulek 744,02 eurot (1488,04 : 2).
2(5)
3-22-724 Puudub alus arvata sissetulekust maha kulutused, mis on vabanemiseks hoiustatud kaebaja enda avalduse alusel (vrd vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 4, Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2022 määrus nr 3-22-532). Kinnipeetava soovil tehtavad vabatahtlikud arveldused ei ole võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel tehtavate kinnipidamistega. Seejuures ületab kaebaja vabanemisfondi jääk – 2452,52 eurot – seaduse alusel kinnipeetavat maksimaalset vabanemistoetust (VangS § 44 lg 3) ehk 1962 eurot (654 x 3) ligikaudu 500 euro võrra. Kaebaja sissetulek on piisav, et tasuda Tallinna Halduskohtu 08.11.2022 määruse (1 lk), vastustaja 07.11.2022 vastuse nr 1-11/22/8338-7 (5 lk) ja selle lisade, s.o Tallinna Vangla esimese üksuse juhi 24.03.2021 selgituskirja (1 lk), kaebaja tervisekaardi väljavõtte (14 lk), 17.11.2020 ettekande (1 lk) ning lisaks menetluse käigus edaspidi koostatava kohtulahendi ja vastustaja esitatavate dokumentide (juhul, kui sellised esitatakse) tõlkimise eest. Ühe lehekülje tõlkimise hind koos käibemaksuga on ligikaudu 15 eurot, mis tähendab, et tõlkimise kulu võiks olla kokku u 330 eurot. Seega ei ole kohtulahendi, vastustaja 07.11.2022 vastuse ja selle lisade 1, 2 ja 6 ning muude kohtukulude kandmiseks menetlusabi andmine põhjendatud. Kaebajal on pikaajaline kogemus halduskohtumenetluses osalemisel ning ta on pidanud ka tõlkimisega seotud vaidlusi. Talle pidi olema ettenähtav, et ta peab tõlkimise eest tasuma (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 määrus nr 3-21-625). Ka kinnipeetava puhul võib eeldada, et kui talle on teada, et tal tuleb oma õigusi kohtumenetluses kaitsta, säästab ta võimalike kulude katmiseks raha (Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2021 määrus nr 3-21-375). Isikule ei tule anda menetlusabi, kui ta on pärast väidetavat kahju tekkimist teinud kulutusi, mis võivad muuta ta kaebuse esitamise ajaks maksejõuetuks (19.07.2022 taotlus 1000 euro kandmiseks vabanemisfondi, kulutused vangla kaupluses – 14.07.2022 54,14 eurot, 28.07.2022 86,14 eurot, 10.08.2022 63,79 eurot, 25.08.2022 65,29 eurot, 12.09.2022 69,43 eurot, 21.09.2022 67,17 eurot, 05.10.2022 91,25 eurot, 19.10.2022 64,65 eurot, 02.11.2022 39,72 eurot –, mida oleks saanud kasutada soovi korral tõlkimise eest tasumiseks). Tallinna Ringkonnakohus saatis 15.08.2022 asja tagasi menetlusabi andmise otsustamiseks, taotluse 1000 euro kandmiseks vabanemisfondi tegi kaebaja 19.07.2022. Seega kasutas kaebaja teadlikult olemasolevat raha muul otstarbel ajal, kui tal ei võinud tekkida õigustatud ootust, et tema taotlus menetlusabi saamiseks tingimata rahuldatakse ning ta vabastatakse HKMS § 82 lg-st 3 tulenevast kohutusest tasuda tõlkekulude eest. Halduskohus koostas kaebajale kirja, milles tehti 21.11.2022 määrusest kokkuvõte. Ühtlasi selgitati selles võimalust korraldada menetlusdokumentide tõlkimine kaebaja kulul. Kiri tõlgiti vene keelde.
13.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 28.11.2022 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 määrus ning kohustada halduskohut esitama Tallinna Vangla 07.11.2022 vastus ja selle lisad vene keelde tõlgituna, et ta saaks neid lugeda ja neile vastata, ning täitma 21.09.2022 määruse resolutsiooni p-i 2. Halduskohus andis kaebajale 21.09.2022 määruse resolutsiooni p-ga 2 menetlusabi muu hulgas dokumentide tõlkimiseks, mistõttu ei olnud õige tõlkimisest keelduda. Kaebaja ei saa Tallinna Vangla 07.11.2022 vastusest ja selle lisadest aru. Halduskohus ei oleks tohtinud sissetuleku hulka arvestada vabanemisfondi kantud 1000 eurot. 19.07.2022 ei olnud kaebaja kaebust menetlusse võetud ning talle ei saadetud menetlusdokumente. Seega ei saanud ta millegi eest tasuda. Üksiti tuleb menetlusabi andmine otsustada kaebuse esitamisele eelneva nelja kuu majandusliku seisundi põhjal (HKMS § 112 lg 1 p 1), s.o ajavahemiku 28.11.2021–27.03.2022 alusel. Ajal, mil kaebaja esitas vanglale taotluse ülekande tegemiseks vabanemisfondi, ei olnud kaebuse läbivaatamine teada. Seetõttu oli kaebajal vabadus otsustada, mida ta oma rahaga teeb. Vabanemisfondi kantud raha ei saa välja võtta. Praegusel hetkel ei ole kaebajal raha dokumentide tõlkimiseks. 3(5)
3-22-724
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Kaebaja eesmärk on, et vene keelde tõlgitaks Tallinna Halduskohtu 08.11.2022 määrus ning Tallinna Vangla 07.11.2022 vastus koos lisadega. Eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu 21.11.2022 määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada ta nimetatud dokumentide tõlkimise kulude kandmisest (HKMS § 205 lg 1 p 3). Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
15.Tallinna Vangla esitas ringkonnakohtu nõudel kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 11.07.–10.11.2022 kohta. Toimikus on küll sama ajavahemiku kohta vabakasutuskonto väljavõte olemas, kuid kuna sellel ei ole laekumised kuupäevaliselt välja toodud, võtab ringkonnakohus selguse huvides väljavõtte asja materjalide juurde.
16.Kohus võib menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest (HKMS § 111 lg 1 p 1). Menetlusdokumentideks on kõik toimikus olevad dokumendid, s.o nii menetlusosaliste esitatud avaldused ja tõendid kui kohtulahendid (vt HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 56 lg 1). Menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks tähendab taotleja vabastamist menetlusdokumendi tõlkimise kulude kandmisest taotlejale arusaadavasse keelde või tema enda dokumentide tõlkimist kohtumenetluse keelde. Seega võib kohus menetlusabina ka määrata, et taotleja vabastatakse teise menetlusosalise esitatud menetlusdokumendi taotlejale arusaadavasse keelde tõlkimise kulude kandmisest. Menetlusabi ei anta siiski valimatult kõigi menetlusdokumentide tõlkimiseks, vaid üksnes dokumentide tõlkimiseks, mis on taotlejale tema õiguste kaitsmisel vajalikud. Vastavalt ei saa ka taotleda üldsõnaliselt kõigi menetlusdokumentide tõlkimist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2022 määrus nr 3-22-753, p 13).
17.Kaebaja esitas koos kaebusega menetlusabi taotluse riigilõivu, muude kohtukulude ja menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks (dtl 9–17). Halduskohus on andnud kaebajale vaikimisi menetlusabi kohtulahendite tõlkimiseks, samuti on tõlgitud kaebaja enda avaldused eesti keelde. Kaebajale tõlgiti 14.06.2022 määrus, samuti 21.09.2022 määrus. Menetlusabi andmist jätkas HKMS § 114 lg 2 alusel ka Tallinna Ringkonnakohus 15.08.2022 määruses. Halduskohus vabastas kaebaja 21.09.2022 määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebuselt tasutavast riigilõivust. Ekslik on kaebaja seisukoht, et sellega vabastati ta ka menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmisest. Tegemist on erinevate menetlusabi liikidega, mille andmise tingimused ei ole samad, ning mis tuleb seetõttu eraldi otsustada. Erinevalt riigilõivust vabastamisest ei hinnata tõlkimise kulude kandmisest vabastamisel menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust (HKMS § 111 lg 4). Kohtul tuleb hinnata menetlusdokumendi tõlkimise vajalikkust. Tõlkekulude kandmisest vabastamise määrus on ka edasikaevatav ning kohtujuristil ei ole selle tegemise õigust (HKMS § 119 lg 1).
18.Kuna halduskohus oli andnud menetlusabi kohtulahendite tõlkimiseks vaikimisi, on ta põhimõtteliselt hinnanud iga kord enne määruse tõlkimist, kas menetlusabi andmise tingimused on täidetud. See tähendab, et halduskohus ei tühistanud 21.11.2022 määrusega menetlusabi andmist HKMS § 117 lg 1 p 2 mõistes. Ühtlasi ei tule majandusliku seisundi hindamisel võtta aluseks taotluse esitamisele eelnevat nelja kuud, s.o praegusel juhul ajavahemikku 28.11.2021– 27.03.2022. Kuna kaebaja esitas taotluse menetlusdokumentide tõlkimiseks 11.11.2022, tuli võtta aluseks sellele eelnenud neli kuud ehk 11.07.2022–10.11.2022. 4(5)
3-22-724
19.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebaja majanduslikku seisundit õigesti hinnanud. Kaebaja vabakasutuskontole laekus vaadeldaval ajal 5182,50 eurot. Sellest saab maha arvata kulud, mille osas kaebajal puudub käsutusõigus, s.o kinnipidamised vabanemis- ja nõuete fondi; samuti arvatakse maha vältimatud kulutused 5% ulatuses töötasu alammäärast kuus, kui selliseid kulusid tehakse, ning elektrienergia tasu (vt Riigikohtu 19.06.2020 määrus nr 3-19-1083, p 2; 15.06.2016 määrus nr 3-3-1-36-16, p 10). Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tema puhul peaks mahaarvatavad vältimatud kulutused olema suuremad. Halduskohus arvas õigesti maha 3694,46 eurot (2500 + 1000 + 25 + 10 + 17,5 + 5 + 6,16 + 130,80 = 3694,46). See teeb kahekordseks keskmiseks sissetulekuks neljal eelneval kuul enne taotluse esitamist 744,02 eurot ([5182,50 - 3694,46] : 4 x 2 = 744,02), mis on menetlusdokumentide mahtu arvestades piisav, et tõlkimise kulud ise kanda. Õige ei ole sissetulekust maha arvata summat – praegusel juhul 1000 eurot –, mis kanti vabanemisfondi kaebaja taotluse alusel, sest selle summa osas oli kaebajal käsutusõigus (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2022 määrus nr 3-22-532, p 9).
20.Halduskohus leidis õigesti, et kaebajale pidi tõlkimise eest tasumine olema ettenähtav. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu. Ta on pidanud hulgaliselt vaidlusi, sh seoses tõlkimisega. Talle pidi teada olema, et kui tema sissetulekud on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud ajavahemikul piisavad, tuleb tal tõlkimise eest ise maksta. Ka asjaolu, et ta ei teadnud hetkel, mil ta esitas taotluse teha vabanemisfondi ülekanne, kas kaebus vaadatakse läbi või mitte, ei saanud tekitada õigustatud ootust, et tema menetlusabi taotlus rahuldatakse. Kaebaja oli esitanud halduskohtu määruse peale määruskaebuse ning vaidlus oli pooleli. Õige ei ole anda menetlusabi, kui isik teeb kulutusi, mis muudavad ta menetluskulude kandmiseks maksejõuetuks. Sarnaselt vabaduses viibiva isikuga tuleb kinnipeetaval arvestada võimalusega, et tal tuleb enda õiguste kaitseks raha säästa. Isegi kui kaebajal on pooleli mitmeid kohtuvaidlusi ja tal ei ole raha, et kõigis menetlustes menetlusdokumente tõlkida, ei nähtu, et ta oleks tasunud kas või ühe menetlusdokumendi tõlkimise eest, mille tagajärjel ei suudaks ta tasuda järgmiste tõlkimise eest. See tekitab põhjendatud kahtluse, et kaebaja on teadlikult kasutanud olemas olnud raha muul otstarbel (kaupluses tasumine, ülekanne vabanemisfondi), kuigi teadis, et tal on kohustus tasuda tõlkekulude eest.
21.Ringkonnakohus märgib siiski, et halduskohus ei saanud vaidlustatud määrusega ette ära otsustada edaspidi tehtavate kohtulahendite tõlkimist. Kaebaja majanduslik seisund võib taotluse lahendamise ja lõpliku lahendi tegemise vahepeal muutuda (HKMS § 112 lg 1 p 1). Tõhusa õiguskaitse tagamiseks tuleb vene keelde tõlkida ringkonnakohtu määruse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendused.
22.Eelneva põhjal jääb XXe määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.