Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-594

2(11)

3-21-594 6) Best Vision OÜ maksuvõla tekkimise ja X süülise tegevuse vahel on otsene põhjuslik seos. Kui X ei oleks Best Vision OÜ juhatuse ainuliikmena rikkunud tasumiskohustust, ei oleks Best Vision OÜ-l tekkinud maksuvõlgnevust, mille sissenõudmine on muutunud võimatuks.

3(11)

3-21-594 kantud, siis arvestades kompromissi summat, on tema tagasinõue Best Vision OÜ vastu suurem; 5) Best Vision OÜ-l tekkis kahju ka seoses asjaoluga, et 04.11.2015 võeti ära ja hiljem konfiskeeriti sõiduk Porsche Panamera. Sõiduki müüja vastu tagasinõude esitamine ei olnud perspektiivne, kuigi Best Vision OÜ tegi selleks jõupingutusi ja täiendavaid kulutusi ning palkas esindaja. Kuna äriühingu majanduslik seis oli raske, siis olid vaidluse kestus ja selle finantseerimine üle jõu käivad. Samal ajal oli Porsche Panamera soetamiseks laenu võetud Kvaliteet Kinnisvara OÜ-lt 38 500 eurot. Laen maksti tagasi sularahas; 6) arusaamatu on MTA väide, et kahe sõiduki konfiskeerimine ei viita juhusele, vaid võetud riskile. Best Vision OÜ oli kannatanu, kuna oli soetanud heauskselt Eesti liiklusregistris registreeritud sõidukid, mis konfiskeeriti, sest need olid varastatud. Arusaamatu on, kuidas MTA arvates saanuks kaebaja Best Vision OÜ juhatuse liikmena seda vältida. Kui äriühingult konfiskeeritakse vara, millega seoses on vaja täita liisingukohustus, siis see mõjutab otseselt äriühingu majanduslikku olukorda ja maksevõimet. Isegi kui Best Vision OÜ äriplaan oli riskantne või kaebaja juhatuse liikmena eksis, siis ei saa seda pidada tahtlikuks rikkumiseks; 7) samuti ei oleks lahenduseks olnud pankrot, sest pankrotivara müük toonuks kaasa veelgi suurema kahjumi. Sõidukeid müüdi nii, et Best Vision OÜ leidis ise võimalikult mõistliku hinnaga ostja. Ainsana võeti valdus üle 2019. a aprillis sõidukil Honda CR-V, mille müügi korraldas Luminor Liising müügipartner Autowelt Baltic OÜ ning kaebajale teadaolev viimane müügihind oli 20 800 eurot. Hoolimata sõiduki jääkväärtusest ei laekunud Best Vision OÜ-le midagi, sest liisinguettevõtjad tasaarvestasid nõuded; 8) Best Vision OÜ-l oli kohustus KTM Varad OÜ ees, kellelt oli saadud 06.10.2016 sõlmitud laenulepingu alusel 80 000 eurot. Sellest võla tagatiseks oli seatud hüpoteek XXX kinnistule 100 000 euro ulatuses. Raskuste tekkimisel lepiti võlausaldajaga kokku, et võlausaldaja saab endale teise kinnistu võla katteks, millega on kaetud 60 000 eurot. Nii säilitati leibkonna elukoht XXX kinnistul, kus praegu perekonnaga elatakse. Samal ajal kinnisasja loovutamisega lepiti kokku, et laenu jääk on 20 000 eurot ning selle kohustus Best Vision OÜ tasuma hiljemalt 30.06.2018. Reaalselt õnnestus tasuda 5000 eurot sularahas ning tänaseni on tasumata 15 000 eurot ja seda kohustust täidab kaebaja senimaani. Eeltoodu kinnitab, et äriühing kasutas sularaha võlausaldajatele maksmiseks ja praegu kaebaja sisuliselt täidab kohustusi enda vara arvelt; 9) Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-37-13 p-st 17 saab järeldada, et makseraskuste korral ei pea eelistama maksuhaldurit. Kaebaja hinnangul ei olnud võimalik täita ka proportsionaalselt kohustusi ning sellele pole maksuhaldur ka tuginenud. Erinevalt MTA väitest puudusid äriühingul vahendid maksuvõla tasumiseks ja kohustusi täitis kolmanda isikuna kaebaja abikaasa.

4(11)

3-21-594 5) MTA põhjendas vastutusotsuses oma seisukohta ja tõi välja eluliselt usutava versiooni kaebaja vastutuskohustuse kujunemise asjaolude kohta. Sellega on tõendamiskoormus läinud kaebajale üle (MKS § 150 lg 1). Kaebaja pole tõendanud, et maks määrati valesti; 6) vastutusotsus ei ole vastuolus Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-13 p-s 17 toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste kollisiooni korral täita mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate suhtes. Kaebaja võõrandas võlgades Best Vision OÜ äriühingute likvideerimisega tegelevale välisriigi äriühingule. Selline tegevus iseloomustab soovi hoida kõrvale mh äriühingu maksukohustuse täitmisest. MTA ei väida, et kaebaja pidanuks eelistama maksukohustuste täitmist teistele võlausaldajatele tasumise asemel. Keskne väide on, et kaebaja ei ole teinud püüdlusi maksuvõla tasumiseks, nt tasudes maksuvõlga proportsionaalselt teiste võlausaldajate nõuetega. Kaebaja oma aktiivse tegevusega vältis vastutusotsuses kirjeldatud viisil maksukohustuste täitmist. Ta võõrandas lõpuks võlgades äriühingu likvideerijale. Tegemist on tahtliku tegevusega; 7) asjaolu, et kaebaja tasus isiklikest vahenditest teistele võlausaldajatele, ei muuda vastutusotsust õigusvastaseks ega maksuvõlga olematuks. Usutav on, et Y Best Vision OÜ kohustuste tasumine oli seotud XXX kinnistule seatud hüpoteegiga. Tema tegevus ei näita tegelikku soovi tasuda Best Vision OÜ kõiki kohustusi, sh maksuvõlga. KTM Varad OÜ-le võlgnevuse tasumise asjaolud ei välista kaebaja vastutuskohustust.

3-21-594 3-18-2308 p-s 21 tooduga, mille juurde jääb kohus ka käesolevas asjas: „[M]aksusumma tasumata jätmist ei saa õigustada pelgalt sellega, et raha kasutati muudel ettevõtte majandustegevusega seotud eesmärkidel. Maksude tasumata jätmise õigustamiseks tuleks kaebajal põhjendada, et maksude tasumata jätmine ja samal ajal muude kulude katmine oli vajalik ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks ning juhatuse liikme valik nõnda käituda (ja maksud maksmata jätta) põhines loogilistel majanduslikel prognoosidel selle kohta, et nõnda käitudes on võimalik ettevõtja majanduslikku olukorda sedavõrd parandada, et ka maksuvõlad saavad mingisuguse ette nähtava aja jooksul likvideeritud. Käesoleval juhul on aga nii, et isegi kui lugeda õigeks kaebaja väide, et ta kasutas [---] kontole laekunud vahendeid muude majandustegevusega seotud kulude kandmiseks, ei saaks selle pinnalt järeldada, et maksude tasumata jätmine oli ettevõtja elujõulisuse tagamiseks vajalik ja põhjendatud samm. Ainus, mida selle väite õigsuse eeldamisel saaks järeldada, on see, et juhatuse liige soovis jätkata majandustegevust maksukohustustele tähelepanu pööramata“; 5) kaebusest nähtuvalt seisnes Best Vision OÜ äritegevus sõiduautode rendile andmises. Best Vision OÜ viis kaebaja selgituse kohaselt majanduslikult raskesse seisu eeskätt 2015. a-l ja 2016. a-l konfiskeeritud kaks kallimat sõidukit (Porsche Panamera ja BMW X6), mistõttu kadus nendelt sõidukitelt renditulu, ent siiski tuli äriühingul nende sõidukite ostuks laenatud rahaline kohustus tagasi maksta. Kaebaja väitel on Porsche Panamera ostuks laenatud raha Kvaliteet Kinnisvara OÜ-le sularahas tagasi makstud (38 500 eurot). BMW X6 ostuga seotud kohustuse tasus kaebaja abikaasa (tsiviilasjas nr 2-19-4883 Harju Maakohtu kinnitatud kompromissi alusel 33 000 eurot). Lisaks võttis kaebaja 06.10.2016 laenu KTM Varad OÜ-lt 80 000 eurot, millest 60 000 kaeti Y üle antud kinnistu omandiga, 5000 eurot tasuti väidetavalt sularahas ning tasumata on veel 15 000 eurot. Kaebaja selgitas, et 2017. a alguses oli Best Vision OÜ-l vähemalt 35 sõidukit ning neid hakati võõrandama põhjusel, et tasuda liisingulepingute jääke ja selliselt tekkis äriühingule jooksvalt maksuvõlg. Sealjuures tuvastas MTA, et äriühing deklareeris maksustavat käivet perioodil juuli 2017 – veebruar 2019 379 950 eurot ning maksuvõla tekkeperioodil tasuti Best Vision OÜ-le sularahas vähemalt 78 279,24 eurot, ülekandega 197 832,73 eurot ning kolmandatele isikutele, sh liisinguandjatele 130 907,30 eurot (vt vastutusotsuse p 2.2.2.) Nimetatud summadele ei ole kaebaja vastu vaielnud; 6) kuigi tõsikindlalt ei saa järeldada, nagu oleks maksuvõla tekkeperioodil kaebajale laekunud (kogu) sularaha kasutatud äriühingu kohustuste täitmiseks, siis isegi kui eeldada, et kaebaja kasutas maksuvõla tekkeperioodil äriühingule laekunud raha vaid äriühingu teiste kohustuste täitmiseks, ei anna see siiski automaatselt alust järelduseks, et maksukohustuste täitmata jätmine oli õigustatud; 7) Best Vision OÜ-l oli perioodil juuli 2017 – veebruar 2019 deklareeritud maksukohustuse täitmiseks vajalik raha olemas. Kaebaja ei ole esitanud veenvat argumentatsiooni, et sellise tegutsemise taustaks oli selge äriplaan majanduslike raskuste ületamiseks, ettevõtte elujõulisuse tagamiseks ning tekkinud maksukohustuste täitmiseks tulevikus. Pigem saab kaebusest järeldada, et Best Vision OÜ tegevus oli sel perioodil suunatud sellele, et vältida suurema kahju tekkimist Best Vision OÜ juhatuse liikmele ja tema leibkonnale. Nimelt oli Best Vision OÜ ettevõtluse (võetud laenu) tagatiseks seatud Best Vision OÜ juhatuse liikme leibkonna elukoht, s.o XXX kinnistu, ning Best Vision OÜ juhatuse liikme abikaasa oli käendanud Best Vision OÜ kui liisinguvõtja liisinglepinguid. Sellist tegevust ei saa sisustada mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamidesse jääva juhatuse liikme otsustusvõimalusena täita oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades (nagu on välja toodud eelviidatud Riigikohtu lahendis). See tähendab, et kaebaja on Best Vision OÜ juhatuse liikmena rikkunud MKS §-st 8 tulenevaid seadusliku esindaja kohustusi viisil, mis toob kaasa MKS §-s 40 nimetatud seadusliku esindaja vastutuse; 8) MTA etteheide ei seisne üksnes selles, et kaebaja on eelistanud kõiki teisi võlausaldajaid maksuhaldurile, vaid ka selles, et kaebaja ei ole ette võtnud mistahes meetmeid äriühingu rahavoogude parandamiseks, et maksuvõlga vähendada ja seda täita. Kaebaja ei tasunud 6(11)

3-21-594 äriühingu raha arvelt maksukohustust ka proportsionaalselt teiste äriühingul lasuvate kohustustega. Kui kaebaja oleks soovinud äriühingu kohustusi tervikuna vähendada, nagu ta kaebuses väidab, siis oleks kaebaja pidanud ca 1,5-aastase perioodi jooksul osaliselt tasuma ka maksukohustusi. Pelgalt kaebaja põhjendus, et laenu- ja liisinguandjad survestasid kaebajat ning selliselt tegutsedes hoidis kaebaja ära veelgi suurema kahju tekkimise, ei ole piisav õigustus jätta maksude tasumise kohustus täitmata. Maksude tasumise kohustus ei erine kohustusest tasuda laene ega liisinguid ning juhatuse liikme otsusel eelistada maksuhaldurile ainult laenu- ja liisinguandjaid peab olema väga kaalukas põhjendus äriühingu tegevuse jätkamise ja parandamise seisukohalt. Praeguses asjas ei nähtu, et kaebaja oleks äriühingu tegevust (ümber)korraldanud selliselt, et ka deklareeritud maksukohustused saaksid mingi ette nähtava aja jooksul tasutud. Seega ei ole kaebaja järginud juhatuse liikmele kehtivat mõistliku ettevõtja hoolsusstandardit (vt ka äriseadustiku § 187 lg 1 ja Riigikohtu 24.11.2015 otsus nr 3-2-1-129-15, p 17). Maksuhaldur ei pea vastutusotsuses kaebajale selgitama, milliseid meetmeid tulnuks kaebajal võtta äriühingu majandustegevuse ümberkorraldamiseks ; 9) MTA on õigesti tuvastanud, et kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. MKS § 40 lg 4 ja VÕS § 104 lg 5 tähenduses on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Õigusvastaseks tagajärjeks, millele peab tahtlus olema suunatud, on see, et deklareeritud maksukohustus jääb seaduses ette nähtud tähtpäeval tasumata. Olukorras, kus äriühingul on vahendeid maksude tasumiseks, on juhatuse liikme otsustus mitte tasuda maksudeklaratsioonis välja arvutatud maksusummat ning kasutada äriühingu vahendeid, mille arvelt oleks olnud võimalik maksude tasumine, mingisugusel muul otstarbel, tahtlik tegevus. Hooletusest saaks rääkida juhul, kui esineksid asjaolud, mille pinnalt on usutav, et isik ei saanud mingil põhjusel aru, et maksusummad tuleb tasuda. Vaidlust ei ole selle üle, et Best Vision OÜ tegevus oli täielikult kaebaja kontrolli all. Samuti puuduvad asjaolud, mis viitaksid võimalusele, et kaebajale jäi arusaamatuks deklareeritud maksusummade tasumise kohustus. Kaebaja tegevus ja selgitused ei viita ka sellele, et tal oleks kõnealusel perioodil olnud plaan täita maksukohustus tulevikus, s.o hilinemisega. Seda järeldust toetab mh asjaolu, et kaebaja on hiljem Best Vision OÜ võõrandanud likvideerimisega tegelevale teise liikmesriigi äriühingule. Lisaks ei vaidlusta kaebaja asjaolu, et pärast MTA poolt Best Vision OÜ pangakonto arestimist (s.o november 2017) korraldas kaebaja äriühingu majandustegevuse osaliselt ümber ning palus äriühingu tehingupartneritel maksta Best Vision OÜ-le sularahas. Selliselt vältis kaebaja teadlikult deklareeritud maksude tasumist ning äriühingu vahendite kasutamine käis üksnes kaebaja eelistuste alusel; 10) deklareeritud maksusummade tasumise kohustuse pideva täitmata jätmise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui kaebaja oleks kasutanud Best Vision OÜ-le laekunud raha jooksvalt maksukohustuste täitmiseks, ei oleks maksuvõlga tekkinud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-594 maksukohustusi (seejuures täies ulatuses) ning selle tulemusel oleks kaebajal tekkinud suuremad kohustused. Lisaks oleks kaebaja leibkond ilma jäänud enda eluasemest ning neil oleks praegu oluliselt suuremad kohustused. Selline järeldus ei ole mõistlik; 2) kaebaja juhitava äriühingu tegevus seisnes sõiduautode rendile andmises. Pärast raskuste tekkimist, mille peamine põhjus oli kahe kalli auto konfiskeerimine, oli kaebaja olukorras, kus ta pidi täitma kohustusi ning pidama läbirääkimisi, et liisinguvara võõrandada; 3) liisinguvara müümisel soovis kaebaja saavutada tulemuse, et vara müüki ei toimuks tervikuna ja korraga ning just selle eesmärgiga tegutses kaebaja 1,5 aastat, millega seoses on talle tehtud etteheited vastutusotsuses. Vara väärtus oleks olnud nii pankrotivarana kui ka niisama kiirmüügis tervikvarana müües oluliselt madalam. Üldteada on, et pankrotivara müügitulem ei ole üldjuhul käsitatav vara tegeliku väärtusena. Nii halduskohus kui maksuhaldur väidavad sisuliselt, et kaebajal oli raha, mille arvelt ta saanuks tasuda maksuvõlga. Sellisel juhul pidanuks see toimuma juba mitte äriühingu, vaid isikliku vara arvelt. Isegi kui kaebaja või tema abikaasa sai sularaha, siis tegelikult on isikud maksnud võlausaldajatele oluliselt rohkem, kui nad on saanud. Ehk lisaks saadud sularahale on tasutud veel täiendavalt isikliku vara arvelt võlausaldajate nõuete katteks; 4) kohtu viide Tallinna Halduskohtu 24.05.2019 otsusele haldusasjas nr 3-18-2308 ei ole kohane. Haldusasjas nr 3-18-2308 olid asjaolud erinevad. Kohtupraktikat kujundab Riigikohus; 5) halduskohus väidab, et tõsikindlalt ei saa järeldada, nagu oleks maksuvõla tekkeperioodil kaebajale laekunud sularaha kasutatud äriühingu kohustuste täitmiseks. Selline väide on üllatav, sest kaebaja esitas kohtule koos kaebusega taotluse välja nõuda AS-lt SEB Pank Y arvelduskonto perioodist 01.07.2017–28.02.2019. Juhul, kui kohus mingites asjaoludes kahtles, pidanuks ta ise need andmed välja nõudma või sellele tähelepanu juhtima. Seda ei ole tehtud. Hoolimata asjaolust, et vastustaja on mingid asjaolud omaks võtnud ja poolte vahel ei ole vaidlust, asus kohus neid üllatuslikult kahtluse alla seadma; 6) MTA ei ole suutnud arusaadavalt selgitada, kuidas saanuks kaebaja käituda majanduslikult ratsionaalsemalt ja nii, et koos teiste võlausaldajatega oleks olnud võimalik tasuda ka maksuhaldurile ning sellega poleks samal ajal kaasnenud veel suuremaid kohustusi. MTA ei ole pööranud tähelepanu sanktsioonidele, mis oleksid kaasnenud liisingute tasumata jätmisel. Kusjuures maksuhaldur omas ülevaadet ja teadmist Best Vision OÜ tegevusest perioodil, millega seoses on tehtud kaebajale etteheide maksuvõla tasumata jätmise kohta. Vastuses halduskohtule on maksuhaldur kinnitanud, et MTA ei eita nõuete arestimist või sõidukitele liiklusregistris keelumärgete seadmist. Seega puudub vajadus sellekohaste tõendite esitamiseks. MTA nõustub kaebajaga, et juhul, kui liisingutel oleks tekkinud kohustus tasuda Best Vision OÜ-le teatud summad (võlgnevuse ja müügihinna vahe), siis pidanuks need summad laekuma maksuhaldurile. Kuigi sõidukite võõrandamine toimus maksuhalduri nõusolekul ja kontrolli all ning ühel juhul laekus ka maksuhaldurile raha (16.10.2019 tasus Luminor Bank AS 914,33 eurot Best Vision OÜ ettemaksukontole), siis hoolimata sellest tekkisid liisinguandja(te) ees võlad. Üks liisinguettevõtja esitas hagi Best Vision OÜ ja käendaja Y vastu ning Y sõlmis kompromissi, mille sisuks oli täiendavalt 33 000 euro tasumine liisinguettevõtjale. Maksuhaldur oli sellega kursis ja ei võtnud midagi ette, nt ei esitanud pankrotiavaldust, kuigi äriühing deklareeris jooksvalt maksukohustusi, mida ta aga täita ei suutnud. 7) kui nõustuda sellega, et kaebaja ja tema abikaasa on tasunud kolmandatele isikutele, sh isiklike vahendite arvelt, märkimisväärsetes summades (nt loobudes isiklikust kinnisasjast võlausaldaja kasuks), siis on enam kui arusaamatu argument, et äriühingul oli raha ja võimalus tasuda maksukohustuse katteks või et laekunud sularaha ei ole kasutatud äriühingu kohustuste täitmiseks. MTA saanuks ka ise esitada sel perioodil Best Vision OÜ vastu pankrotiavalduse, kuid seda ei ole tehtud. MTA ei ole tuginenud ka sellele, et Best Vision OÜ saanuks tasuda mingi osa (laekunud summad proportsionaalselt jaganud erinevate võlausaldajate vahel) maksuhaldurile ja nii kohelda võlausaldajaid võrdselt. Kaebaja väidab, et tal puudus selleks võimalus, sest eelkõige liisinguandjad ja ka mitmed teised võlausaldajad (KTM Varad OÜ) olid 8(11)

3-21-594 positsioonil, mis võimaldas neil kaebajat ja tema abikaasat ning leibkonda survestada (leppetrahvid, viivised, tagatiste realiseerimine jne); 8) kokkuvõtlikult nähtub asja materjalidest, et laekunud sularaha arvelt täideti liisinguandjate ja teiste võlausaldajate kohustusi. Kolmandal isikul (Y) tekkis sellega tagasinõue äriühingu vastu, sest tema tasus isiklikult suurema summa äriühingu võlausaldajatele kui oli maksuvõlg. Loovutades YYY kinnistu, oli selle kokkuleppeline väärtus 60 000 eurot, lisaks jäi tasuda 20 000 eurot. Sõlmides kohtuliku kompromissi, võttis Y enda kanda kohustuse 33 000 eurot. Seega juba ainuüksi nende tehingute tulemusel võttis Y enda kanda või tasus äriühingu kohustusi isikliku vara arvelt 113 000 euro ulatuses. Eeltoodu on täiendav kohustuste kandmine, mis Y kandis edasi liisinguandjatele ja mille puhul tegelikult pole ka maksuhaldur vaidlustanud väidet, et sularahas Y-le laekunud summad maksti liisinguettevõtjatele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(11)

3-21-594

3-21-594 liisingulepinguid. Asjaolud viitavad sellele, et Best Vision OÜ tegevus oli sel perioodil suunatud eeskätt sellele, et vältida suurema kahju tekkimist Best Vision OÜ juhatuse liikme ja tema leibkonna varale (s.o elukohale). Kui kaebaja oleks soovinud äriühingu kohustusi vähendada, siis oleks kaebaja pidanud ca 1,5 a perioodi jooksul tasuma vähemalt ka osaliselt maksukohustusi. Maksude tasumise kohustus ei erine kohustusest tasuda laene ega liisinguid. Kaebaja pole esitanud veenvaid põhjusi, miks ta pooleteise aasta jooksul üldse maksukohustusi ei täitnud. Asjas pole kinnitust leidnud, et maksude tasumata jätmine oli tingitud põhjendatud vajadusest tasuda teistele võlausaldajatele.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.