Maksuõigus › Maksuotsused

2(12)

3-21-594 laekumised arvete alusel ülekandega, siis sularahas arveldamise eesmärgiks sai olla maksukohustuste mittetasumine. 5) Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et X korraldas äriühingu majandustegevust viisil, et jättis täielikult tähelepanu pööramata äriühingu maksukohustuste tasumisele, X ei võtnud vastu ühtegi meedet maksukohustuste vähendamiseks ning ei soovinudki maksukohustusi täita. Korraldamiskohustuse täitmiseks tuleb juhtida äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel äriühingu majanduslik olukord ei halveneks ning laekuks piisavalt vahendeid äriühingu kohustuste likvideerimiseks. Olukorras, kus äriühingul on vahendeid maksude tasumiseks, on juhatuse liikme otsustus mitte tasuda deklaratsioonis välja arvutatud maksusummat ning kasutada äriühingu vahendeid, mille arvelt oleks olnud võimalik maksude tasumine, mingisugusel muul otstarbel, tahtlik tegevus. Muuhulgas ei saa maksusumma tasumata jätmist õigustada pelgalt sellega, et raha kasutati muudel ettevõtte majandustegevusega seotud eesmärkidel. 6) Best Vision OÜ maksuvõla tekkimise ja Xi süülise tegevuse vahel on otsene põhjuslik seos. Kui X ei oleks Best Vision OÜ juhatuse ainuliikmena rikkunud tasumiskohustust, ei oleks Best Vision OÜ-l tekkinud maksuvõlgnevust, mille sissenõudmine on muutunud võimatuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(12)

3-21-594 raha jätkus ainult muude võlgade katteks ning kui äriühingule oleks midagi laekuma pidanud, saanuks peale nõuete arestimist need summad endale MTA). Seega on väär väide, et perioodil juuli 2017 kuni veebruar 2019 toimus Best Vision OÜ-s aktiivne majandustegevus. Pigem oli tegemist kohustuste vähendamisega ja võlausaldajatega läbirääkimistega, mida ei saa pidada aktiivseks majandustegevuseks tavapärases tähenduses. 2) Kaebaja tegevuse eesmärk oli täita võlausaldajate kohustusi ja maksude mittetasumine oli sellise tegevuse kõrvaltagajärg. Vähemalt ei saa pidada kaebaja tegevust tahtlikuks maksude tasumise kohustuse täitmata jätmiseks, isegi kui kaebaja eelistas sularaha tehinguid ja selliselt eiras kontode arestimist. Asjas on olemas tõendid, et kaebaja kasutas rahalisi vahendeid erinevate äriühingute kohustuste täitmiseks. Maksuhaldur ei suuda näidata ühtegi mõistlikku stsenaariumi, kuidas saanuks vähendada võlausaldajate kohustusi paremini ning seejuures tasudes tähtaegselt kogu maksuvõla. Antud juhul võiks arutleda võlausaldajate võrdse või ebavõrdse kohtlemise üle (millele vastutusotsus aga ei tugine), aga ilmselgelt ei oleks olnud võimalik tähtaegselt tasuda maksukohustusi. 3) Juhatuse liige saab täita rahalisi kohustusi äriühingu vara arvelt. Kaebaja ja tema abikaasa on aga tasunud ka enda isikliku vara arvelt äriühingu kohustusi, mis ei ole küll maksukohustused, kuid selline tegevus viitab sellele, et äriühingu kohustusi (mitte maksukohustusi) on täidetud mitte äriühingu, vaid kolmandate isikute arvelt. See tõendab, et äriühingul enda vahendid puudusid. Tegelikkus oligi, et kaebaja ja tema leibkonna liikmed täitsid äriühingu liisingulepingutest tulenevaid kohustusi ning soovisid sellisel viisil raskest olukorrast väljuda. Isiklik vastutus tulenes peamiselt tagatisest, mis olid antud seoses sõidukite soetamisega või liisimisega ning milleks oli kaebaja abikaasa käendus või panditi laenude tagatisena isiklik vara ja koormati hüpoteegiga. 4) Äriühingule laekunud sularaha kanti osaliselt kaebaja abikaasa Yi kontole ja sealt edasi kandis Y vastavad summad liisinguandjatele, et vältida lepingute lõpetamist, liisinguvara tagastamist ning sellest tekkivat kahju, leppetrahve ja viiviseid. Osaliselt õnnestus vältida liisingulepingute lõpetamist ja vara tagastamist ning suurema kahju tekkimist, kuid lõpuks päädis asi kohtuvaidlusega (liisinguandja nõudega nii Best Vision OÜ kui käendaja vastu) ja selle käigus sõlmitud kompromissiga. Nimelt esitas Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi Y ja Best Vision OÜ vastu. Kohustus oli tekkinud sõiduki BMW X6 liisinguga, mis konfiskeeriti ja millega seoses kadus ära võimalus selle auto rendilt tulu teenida, mis aga ei tähenda seda, et äriühing ei oleks pidanud tasuma liisingule selle auto eest makseid. Harju Maakohus kinnitas 03.12.2019 tsiviilasjas nr 2-19-4883 kompromissi, mille järgi Y kohustus tasuma liisinguandjale 33 000 eurot. Selle kohustuse Y käendajana täitis. Selles kontekstis on maksuhalduri etteheide eluvõõras, et kohtuliku kompormissi sõlmimine ning äriühingu kohustuste täitmine kolmanda isiku poolt viitab pigem äriühingu suutmatusele varasemalt võetud kohustusi täita. See kolmas isik oli kaebaja abikaasa ning sisuliselt üks leibkond võttis isikliku vastutuse seoses liisingulepingute täitmisega ning need raskused tekkisid samal ajal, kui tekkis maksuvõlg. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et käendajal tekib tagasinõue põhivõlgniku vastu VÕS § 152 lg 1 alusel. Yil kui käendajal on tekkinud nõuded Best Vision OÜ vastu ehk et kui talle mingeid rahasummasid on kantud, siis arvestades kompromissi summat, on tema tagasinõue Best Vision OÜ vastu suurem. 5) Best Vision OÜ-l tekkis kahju ka seoses asjaoluga, et 04.11.2015 võeti ära ja hiljem konfiskeeriti sõiduk Porsche Panamera. Sõiduki müüja vastu tagasinõude esitamine ei olnud perspektiivne, kuigi Best Vision OÜ tegi selleks jõupingutusi ja täiendavaid kulutusi ning palkas esindaja. Kuna äriühingu majanduslik 4(12)

3-21-594 seis oli raske, siis vaidluse kestvus ja selle finantseerimine olid üle jõu käivad. Samal ajal oli Porsche Panamera soetamiseks laenu võetud Kvaliteet Kinnisvara OÜ-lt 38 500 eurot. Vastav laen maksti tagasi sularahas. 6) Arusaamatu on MTA väide, et kahe sõiduki konfiskeerimine ei viita juhusele, vaid võetud riskile. Best Vision OÜ oli kannatanu, kuna oli soetanud heauskselt Eesti liiklusregistris registreeritud sõidukid, mis aga lõpuks konfiskeeriti, sest need olid varastatud. On arusaamatu, kuidas MTA väitel saanuks Best Vision OÜ juhatuse liikmena kaebaja seda vältida. Samamoodi soetati tegevuse jooksul suurem hulk sõidukeid ning kaebajal kui juhatuse liikmel ei olnud võimalik teostada põhjalikumat taustakontrolli (nt Porsche Panamera oli Eestis pool aastat varem registreeritud ja kasutuses olnud). Küll on aga selge, et kui äriühingult konfiskeeritakse vara, millega seoses on vaja täita liisingu kohustus, siis see mõjutab otseselt äriühingu majanduslikku olukorda ja maksevõimet. Kokku oli kahju hinnanguliselt 100 000 eurot. Seejuures kui vaadata sõidukite äravõtmise aega (2015 ja 2016) ja võrrelda seda maksuvõla tekkega, siis on neil sündmustel seos olemas, sest peale sõidukite äravõtmist on tekkinud maksuvõlg. Isegi kui Best Vision OÜ äriplaan oli riskantne või kaebaja juhatuse liikmena eksis, siis ei saa seda pidada tahtlikuks rikkumiseks. 7) Samuti ei oleks lahenduseks olnud pankrot, sest pankrotivara müük toonuks kaasa veelgi suurema kahjumi. Just seetõttu müüdi sõidukeid nii, et Best Vision OÜ leidis ise võimalikult mõistliku hinnaga ostja. Seejuures olid sõidukid (viimased 15 sõidukit vähemalt) omakorda arestitud MTA kasuks ning kõikide tehingute puhul pidi eelnevalt müügihinna kooskõlastama MTA-ga. Seda asjaolu ei ole eitatud ka vastutusotsuses. Esines ka juhtumeid, kus MTA ei olnud nõus sedavõrd odava müügiga. Ainsana võeti valdus üle 2019. a aprillis sõidukil HONDA CRV (reg.nr 770MPG, Luminor Liisinguga sõlmitud liisinguleping nr 379964), mille müügi korraldas Luminor Liising müügipartner Autowelt Baltic OÜ ning kaebajale teadaolev viimane müügihind oli 20 800 eurot. Hoolimata sõiduki jääkväärtusest Best Vision OÜ-le midagi ei laekunud ehk et liisinguettevõtjad viisid läbi tasaarvestuse nõuetega. 8) Best Vision OÜ-l oli kohustus KTM Varad OÜ ees, millelt oli saadud 06.10.2016 sõlmitud laenulepingu alusel 80 000 eurot. Sellest võla tagatiseks oli seatud hüpoteek Kasesalu kinnistule (registriosa nr 2679132) summas 100 000 eurot. Raskuste tekkimisel lepiti võlausaldajaga kokku, et võlausaldaja saab endale teise kinnistu võla katteks, millega on kaetud 60 000 eurot. Nii säilitati leibkonna elukoht Kasesalu kinnistul, kus hetkel perekonnaga elatakse. Samal ajal kinnisasja loovutamisega lepiti kokku, et laenu jääk on 20 000 eurot ning selle kohustus Best Vision OÜ tasuma hiljemalt 30.06.2018. Reaalselt õnnestus tasuda 5000 eurot sularahas ning tänaseni on tasumata 15 000 eurot ja seda kohustust täidab kaebaja senimaani. Eeltoodu kinnitab, et äriühing kasutas sularaha võlausaldajatele maksmiseks ja täna on tekkinud olukord, kus kaebaja sisuliselt täidab kohustusi enda vara arvelt. 9) Ka Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-37-13 p-st 17 saab järeldada, et makseraskuste korral ei pea eelistama maksuhaldurit. Kaebaja hinnangul ei olnud võimalik täita ka proportsionaalselt kohustusi ning sellele pole maksuhaldur ka tuginenud. Maksuhalduri väide on, et äriühingul olid olemas vahendid maksuvõla tasumiseks, kuigi on näha, et äriühingul sellised vahendid puudusid ja kohustusi täitis kolmanda isikuna kaebaja abikaasa.

5(12)

3-21-594 1) MTA leiab, et vastutusotsuses tehtud järeldused põhinevad nõuetekohasel tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel ning on õiged. Kaebuses on mh dubleeritud eriarvamuses esitatud seisukohti. Vastusena Xi eriarvamusele selgitas maksuhaldur vastutusotsuses kokkuvõtvalt järgmist: Porsche Panamera arestiti 04.11.2015. Mis puudutab Kvaliteet Kinnisvara OÜ-lt laenu võtmist summas 35 000 eurot Porsche Panamera ostuks, siis laenutehing sõlmiti 28.10.2015 tagasimakse tähtajaga 13.11.2015. Laenukohustust tagas Best Vision OÜ-le kuuluv sõiduk MB GL 450 CDI, mis MTA andmetel võõrandati 23.11.2015. Nimetatud laenukohustus võeti ning Porsche Panamera arestiti enam kui poolteist aastat enne maksukohustuse tekkimist. Kuigi sõidukite arestimine võis mõjutada äriühingu rahalist seisu, siis selle kohta otsesed tõendid puuduvad. Samuti puudub põhjuslik seos sõidukite arestimise ja maksukohustuste tasumata jätmise vahel. Kahe sõiduki konfiskeerimine ei viita juhusele, vaid juhatuse liikme võetud riskile. Sõidukite konfiskeerimisest olulisem on see, et sõidukite arestimise ja konfiskeerimisega ei lõppenud majandustegevus ega jäänud laekumata majandustegevusest saadav tulu. Äriühingule tasuti maksuvõla tekkeperioodil sularahas vähemalt 78 279,24 eurot, ülekandega 197 832,73 eurot ning kolmandatele isikutele, sh liisinguandjatele 130 907,30 eurot. Tallinna Halduskohus on asjas nr 3-18-2308 selgitanud, et maksude tasumata jätmise õigustamiseks tuleks põhjendada, et maksude tasumata jätmine ja samal ajal muude kulude katmine oli vajalik ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks ning juhatuse liikme valik nõnda käituda (ja maksud maksmata jätta) põhines loogilistel majanduslikel prognoosidel selle kohta, et nõnda käitudes on võimalik ettevõtja majanduslikku olukorda sedavõrd parandada, et ka maksuvõlad saavad mingisuguse ette nähtava aja jooksul likvideeritud. Hinnates vastutusmenetluses kogutud tõendeid kogumis, on selge, et Best Vision OÜ maksude tasumata jätmine ei olnud õigustatud. Best Vision OÜ tasus vabatahtlikult maksukohustuste katteks viimati 31.07.2017 summas 130,11 eurot, kuid käibemaksuvõlga deklareeriti kuni veebruar 2019. Äriühing ei esitanud maksuvõlgade ajatamise taotlusi ning arveldamine toimus sularahas, et vältida maksuhalduri arestitoiminguid. Eelnevalt kirjeldatud olukord kestis rohkem kui 1,5 aastat. Arvestades maksuvõla tekkeperioodi ning raha hulka, mis tekkis Best Vision OÜ majandustegevusest, siis Xil oli võimalus juhtida äriühingut minimaalselt kahju tekitaval moel, kuid X ei võtnud vastu ühtegi meedet maksukohustuste vähendamiseks ega vältimiseks. Vastab tõele, et maksuhaldur on kooskõlastanud liisingvara müügi nii kõrgema kui madalama hinnaga. Liisinguandjal on õigus nõuda vara tagastamist kui võlgnik kohustust ei täida ning vara võõrandada ja arvestada laekunud raha liisingujäägi katteks. MTA ei heida ette liisinguandjatele tasumist. MTA juhib aga tähelepanu, et lisaks liisinguandjatele tasuti Best Vision OÜ-le sularahas 78 279,24 eurot ja ülekandega 197 832,83 eurot, st Best Vision OÜ ning tema juhatuse liige ei teinud midagi maksukohustuste tasumiseks olukorras, kus äriühingul oli selleks võimalus. Lisaks ei ole MTA väitnud, et äriühing oli maksejõuetu ning ainuvõimalik otsus oleks olnud juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse esitamine ja vara müümine pankrotimenetluses. Majandusraskuste tekkimine ei tähenda automaatselt pankrotiavalduse esitamist ega ka seda, et äriühingul puuduks kohustus tasuda makse, vaid sellises olukorras tuleb juhatuse liikmel korraldada äriühingu majandustegevus ümber, et tagatud oleks majandustegevuse jätkusuutlikkus, mitte maksuvõlga suurendada. Mis puudutab laenu andmist ning tagasimaksmist KTM Varad OÜ-le, siis Best Vision OÜ laenude tagasimaksmine toimus selgelt maksukohustuste arvelt. X selgitas, et raskuste tekkimisel lepiti võlausaldajaga kokku. Maksuhalduriga puudusid mistahes kokkulepped maksuvõlgade tasumise ning maksuvõlad jäidki tasumata. X isegi ei üritanud äriühingu 6(12)

3-21-594 maksukohustusi täita, vaid deklareeris maksukohustusi juurde enam kui pooleteise aasta jooksul. Maksukohustusi oleks saanud ajatada ning tasumisgraafiku täitmiseks anda tagatisi. X kui Best Vision OÜ juhatuse liige eelistas KTM Varad OÜ-d, nagu ka kõiki teisi võlausaldajaid maksuhaldurile. Selline käitumine ilmestab juhatuse liikme pahatahtlikku suhtumist avalikõiguslik kohustuste täitmisse. MTA leiab, et kohtuliku kompormissi sõlmimine ning äriühingu kohustuste täitmine kolmanda isiku poolt viitab pigem äriühingu suutmatusele varasemalt võetud kohustusi täita. Nimetatud kohtumäärusega ei ole võimalik tõendada, et Xi juhitud äriühingul oli tahe maksukohustusi täita. Maksutahte olemasolu avaldub maksude tasumises ja maksukohustuste vähendamises, mitte ainult kolmandate isikute ees kohustuste täitmises. MTA on läbi vaadanud esitatud väited ja tõendid ning nõustub, et X on Best Vision OÜ juhatuse liikmena täitnud kolmandate isikute ees kohustusi, kuid ebaõige on seisukoht, et tegemist ei olnud tahtlikult maksude maksmata jätmisega. Maksukohustuste tasumata jätmist ei saa õigustada väitega, et kui äriühingul oli sularaha, siis sularaha arvelt tasuti ainult teiste võlausaldajate nõudeid ning seetõttu käitus ta juhatuse liikmena heas usus. Kohustus tasuda makse ei erine kohustusest tasuda laene ega liisinguid ning majandusraskuste tekkimine ei tähenda, et äriühingul puuduks kohustus tasuda makse, vaid sellises olukorras tuleb juhatuse liikmel korraldada äriühingu majandustegevus ümber, et tagada majandustegevuse jätkusuutlikkus, maksuvõla suurendamise asemel. 2) Kaebaja möönab, et eelistas tasuda liisinguettevõtjatele maksukohustuse tasumise asemel. Seega ei saa MTA hinnangul olla mõistlikku vaidlust, et kaebaja tegutses teadlikult ja sihipäraselt, jättes maksukohustused täitmata. MTA ei eita nõuete arestimist või sõidukitele liiklusregistris keelumärgete seadmist. MTA nõustub kaebajaga, et juhul kui liisingutel oleks tekkinud kohustus tasuda Best Vision OÜ-le mingeid summasid (võlgnevuse ja müügihinna vahelt), siis pidanuks need summad laekuma maksuhaldurile. 16.10.2019 toimus kaebaja ettemaksukontole laekumine Luminor Bank AS-ilt summas 914,33 eurot. Seega tagas maksuhalduri keelumärge maksukohustust ühe keelumärgistatud sõiduki osas 15-st. MTA oli nõus sõidukitele seatud keelumärgete kustutamisega põhjusel, et sõidukid kuulusid liisinguandjatele. Puudus märkimisväärne perspektiiv neid täitemenetluses MTA nõuete rahuldamiseks realiseerida. 3) MTA tuvastas, et Best Vision OÜ-le tasuti maksuvõla tekkeperioodil kokku vähemalt 407 019,27 eurot. Tõenditel ei põhine kaebaja hinnang, mille kohaselt tegemist oli kohustuste vähendamisega ja võlausaldajatega läbirääkimistega, mida ei saa pidada enam aktiivseks majandustegevuseks tavapärases tähenduses. 4) MTA ei nõustu, et maksuhaldur pidanuks ise antud olukorras näitama, kuidas saanuks vähendada võlausaldajate kohustusi paremini. Kaebaja ei pöördunud MTA poole nõustamise saamiseks ega otsinud võimalusi maksuvõla vähendamiseks. Kaebaja jäi maksukohustuse täitmise osas passiivseks. 5) MTA on vastutusotsuses põhjendanud oma seisukohta ja toonud välja eluliselt usutava versiooni kaebaja vastutuskohustuse kujunemise asjaolude kohta. Sellega on tõendamiskoormus liikunud üle kaebajale (MKS § 150 lg 1), ent kaebaja ei ole tõendanud, et maksusumma määrati valesti.

7(12)

3-21-594 6) Vastutusotsus ei ole vastuolus Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-13 p-s 17 toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste kollisiooni korral täitma mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate suhtes. MTA rõhutab, et kaebaja korraldas pikema aja jooksul äriühingu tegevust viisil, mille tulemuseks oli maksukohustuse täitmata jätmine, kuigi samal ajal toimusid laekumised sularahas ja pangakontole. Kaebaja võõrandas võlgades Best Vision OÜ äriühingute likvideerimisega tegelevale teise liikmesriigi äriühingule. Selline tegevus iseloomustab soovi hoida kõrvale mh äriühingu maksukohustuse täitmisest. MTA ei väida, et kaebaja pidanuks eelistama maksukohustuste täitmist teistele võlausaldajatele tasumise asemel. MTA keskne väide on see, et kaebaja ei ole teinud püüdlusi maksuvõla tasumiseks, nt tasudes maksuvõlga proportsionaalselt teiste võlausaldajate nõuetega. Vastupidi, kaebaja oma aktiivse tegevusega on vältinud vastutusotsuses kirjeldatud viisil maksukohustuste täitmist ja võõrandanud võlgades äriühingu lõpuks likvideerijale. Selline tegevus saab MTA hinnangul olla üksnes tahtlik. 7) Asjaolu, et kaebaja tasub isiklikest vahenditest teistele võlausaldajatele ei muuda vastutusotsust õigusvastaseks ega maksuvõlga olematuks. On eluliselt usutav, et Yi poolt Best Vision OÜ kohustuste tasumine oli seotud Kasesalu kinnistule seatud hüpoteegiga, mitte ei näita tegelikku soovi tasuda Best Vision OÜ kõik kohustused, sh maksuvõlad. Samuti ei välista KTM Varad OÜ-le võlgnevuse tasumise asjaolud kaebaja vastutuskohustust Best Vision OÜ maksuvõla tasumise eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

8(12)

3-21-594 lg-s 1 nimetatud kohustatud isikuks. Vaidlust ei ole selles, et Best Vision OÜ-l oli vastutusotsuse tegemise seisuga tasumata maksuvõlg, mida ei õnnestunud äriühingult sisse nõuda. Samuti ei olnud vastutusotsuse tegemise ajaks möödunud maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1) ning Best Vision OÜ õigusvõime ei ole lõppenud (vt ka Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 28). Seega on formaalsed eeldused Xi suhtes vastutusotsuse tegemiseks olnud täidetud.

9(12)

3-21-594 vajalik ja põhjendatud samm. Ainus, mida selle väite õigsuse eeldamisel saaks järeldada, on see, et juhatuse liige soovis jätkata majandustegevust maksukohustustele tähelepanu pööramata“.

3-21-594 liikme otsustusvõimalusena täita oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades (nagu on välja toodud eelviidatud Riigikohtu lahendis). See tähendab, et kaebaja on Best Vision OÜ juhatuse liikmena rikkunud MKS §-st 8 tulenevaid seadusliku esindaja kohustusi viisil, mis toob kaasa MKS §-s 40 nimetatud seadusliku esindaja vastutuse. 12. Praegusel juhul tuleb ühtlasi tähele panna, et maksuhalduri etteheide ei seisne üksnes selles, et kaebaja on eelistanud kõiki teisi võlausaldajaid maksuhaldurile, vaid ka selles, et kaebaja ei ole ette võtnud mistahes meetmeid äriühingu rahavoogude parandamiseks, et maksuvõlga vähendada ja / või täita. Kaebaja ei tasunud äriühingu rahaliste vahendite arvelt maksukohustust ka proportsionaalselt teiste äriühingul lasuvate kohustustega. Kui kaebaja oleks soovinud äriühingu kohustusi tervikuna vähendada, nagu ta kaebuses väidab, siis oleks kaebaja kohtu arvates pidanud ca 1,5 aastase perioodi jooksul osaliselt tasuma ka maksukohustusi. Pelgalt kaebaja põhjendus, et laenu- ja liisinguandjad survestasid kaebajat ning selliselt tegutsedes hoidis kaebaja ära veelgi suuremat kahju, ei ole piisav õigustus maksude tasumise kohustuse täitmata jätmiseks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et maksude tasumise kohustus ei erine kohustusest tasuda laene ega liisinguid ning juhatuse liikme otsustusel eelistada maksuhaldurile ainult laenu- ja liisinguandjaid peab olema väga kaalukas põhjendus äriühingu tegevuse jätkamise / parandamise seisukohast. Praeguses asjas paraku ei nähtu, et kaebaja oleks äriühingu tegevust (ümber)korraldanud selliselt, et ka deklareeritud maksukohustused saaksid mingi ette nähtava aja jooksul tasutud. Seega ei ole kohtu hinnangul kaebaja järginud juhatuse liikmele kehtivat / mõistliku ettevõtja hoolsusstandardit (vt ka äriseadustiku § 187 lg 1 ja Riigikohtu 24.11.2015 otsus nr 3-2-1-129-15, p 17). Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et maksuhaldur ei pea vastutusotsuses kaebajale selgitama, milliseid meetmeid tulnuks kaebajal äriühingu majandustegevuse ümberkorraldamiseks vastu võtta.

11(12)

3-21-594

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.