Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.11.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2288
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks anda kaebajale rahvusvaheline kaitse
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Indrek Västrik Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja MS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.04.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 17.10.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.04.2022 otsus muutmata.
2.Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud (riigilõiv, tõlkekulud ning riigi õigusabi tasu ja kulu) riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Tõlkida kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused kurdi-sorani keelde.
Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 23.12.2022. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-21-2288 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 25.06.2021 kinni neli Iraagi kodanikku: kaebaja X, tema venna Z, viimase elukaaslase C ning viimaste alaealise lapse Q, kes olid oma sõnutsi lahkunud 17.06.2021 Iraagist Iraani ja sealt neli päeva hiljem Venemaale. Venemaalt tulid nad ebaseaduslikult Eestisse. Kaebaja esitas koos eelnimetatud kolme teise isikuga PPA-le rahvusvahelise kaitse taotlused. Kaebaja selgitas, et nad on pärit Iraagi Kurdistanist. Kaebaja venna Z ja tema elukaaslase C vanemad ei aktsepteerinud viimaste abieluvälist suhet, millest sündis laps, ning perekonna või hõimu liikmed võivad neid päritoluriiki naasmisel tappa (panna toime aumõrva). Kaebaja pidi koos nendega põgenema, kuna ta aitas Z. Kaebaja ema soovitas neil lahkuda, kuna kaks hõimu on kokku leppinud, et Z ja C tuleb tappa. Kodus ütles isa, et ka kaebaja tuleb tappa, räägiti, et tappa tuleb kõik, kes Z ja C aitavad.
2.Politsei- ja Piirivalveamet lükkas 10.09.2021 otsusega nr 7002110046-1 X taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 2 alusel tagasi, pidades seda VRKS § 201 p-de 2 ja 3 alusel selgelt põhjendamatuks. Lisaks tegi PPA kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1–3 alusel kohe sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Iraaki seadusliku viibimisaluse lõppemisel ja kohaldas VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Kaebaja on väljendanud hirmu tagakiusamise ees kahe perekonna poolt. VRKS § 19 lg 5 kohaselt saab aga tagakiusajaks olla riik vms võimuesindaja, mitte mõni perekond. Kaebajat ei kiusata taga rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumise eest. Kaebaja ütlustest ei tulnud välja, et Z ja C oleks olnud ohtlikes olukordades. Kaebaja elas nendest eraldi vanematekodus. Väidetav oht tekkis alles siis, kui ema soovitas Z-l lahkuda ja kaebaja hakkas tegema lahkumiseks ettevalmistusi. Kaebaja sai alles viimasel hetkel teada, et ka tema ise on ohus. Tõendatud ei ole kaebajale tema isast lähtuv oht. Isa on Facebookis märkinud 08.10.2019 vennalapse pildi juurde, et armastab teda. Vaevalt et selline inimene saab soovida tappa oma lapsi. Kommentaar tõendab, et isa oli lapselapse olemasolust teadlik juba ammu, mis muudab ebausutavaks selle, et isa otsustas kaebaja tappa vahetult enne kaebaja Iraagist lahkumist. Tõenditest järeldub, et kaebaja ei saanud Iraagist lahkuda 2021. a juunis. Kaebaja on andnud ebaõigeid selgitusi oma teekonna ja dokumentide kohta. Kaebaja ei satu Iraagi Kurdistani tagasipöördumisel tõsisesse ohtu. Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Kaebaja töötas kodumaal, oli suutnud ema abiga koguda 10 000 USA dollarit, elas aktiivset sotsiaalset elu. Kaebajale ei ole võimalik määrata vabatahtliku lahkumise tähtaega, kuna esineb põgenemise oht. Kaebaja on andnud teada, et ta ei lahku vabatahtlikult Eestist Iraaki ja vaidlustab keelduva otsuse kohtus. Kaebaja teadlik otsus mitte võtta kaasa isikut tõendavat dokumenti (passi) oli tingitud eesmärgist vältida enda väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Kaebaja on esitanud selgelt põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse. Ei esine sotsiaalseid, majanduslikke ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist. Kaebaja on Eestis viibinud lühikest aega. Kaebajal on Iraagi Kurdistanis pere, s.o ema, isa ja vend. Seega on kaebajal Iraagi Kurdistanis sotsiaalsed sidemed, mistõttu on tal võimalik koduriiki naasta. Sissesõidukeelu kohaldamisel on oluline, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 2(7)
3-21-2288 menetlemise ajal ebaõigeid andmeid. Kaebaja eesmärk on olnud kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi. Samuti ei esine selliseid humaanseid kaalutlusi, mis tingiksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmise.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja elu ja tervist ähvardavad Iraaki naasmisel kogukonnasisesed suhted. Kaebaja vend võttis endale naise enda ja naise vanemate nõusolekut saamata. Perre sündis laps. Kohalike tavade järgi on tegemist hukkamõistetava tegevusega, millele võib järgneda kogukonna karm karistus. Välistatud ei ole, et asja proovitakse lahendada perekondade vahelise kokkuleppega. Kokkuleppe mittesaavutamisel võivad pered kasutada vägivalda. Kaebajale jäeti ebaõigesti andmata tähtaeg lahkumisettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuivõrd puudub kaebaja põgenemise oht. Põgenemissoovi korral oleks kaebaja saanud seda juba teha, kuid ta ilmus kohtusse ega soovi põgeneda. Kaebaja ei nõustu ka sissesõidukeelu kohaldamisega, kuna selle saab humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata või kohaldada lühemalt.
4.Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 21.04.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus vaidlustatud haldusakti põhjendustega ega korranud neid kõiki (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja ei soovi naasta koduriiki seoses tema venna Z ja C vahelise suhtega, kuivõrd nende perekonnad soovivad neid tappa. Ta väidab, et olukord koduriigis ei ole turvaline, kuna naabrid ähvardavad sisse tungida, lisaks on riigis ISIS. PPA on jõudnud õigesti järeldusele, et kaebaja ei ole ohus oma rassi, usu, poliitilise veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast. Kaebaja väited võimaliku ohu kohta on vastuolulised ning need ei ole usaldusväärsed. Kaebaja ei ole esitanud väiteid või tõendeid, mis kinnitaksid otseselt ohtu kaebajale. Kaebaja üksnes kirjeldab, kuidas isa avaldas pahameelt venna ning tema pere käitumise pärast. Asjaolu, et kaebaja ei nõustunud isa arvamusega, mille järel ta sattus isa pahameele alla, ei saa olla rahvusvahelise kaitse andmise aluseks, sest tegemist on peretüliga. Kaebaja väited võimaliku hõimude kättemaksu kohta ei ole usutavad, kuivõrd kaebaja elas kodus ajal, kui väidetavad probleemid vennaga algasid (s.o alates 11.11.2017 kuni 17.06.2021). Kaebaja ei toonud esile ühtegi vahejuhtumit, mis seostuksid tema isikuga, v.a tülid isaga. Kaebaja kirjeldas olukorda, mis seostus tema venna ning tema tüdruksõbra abieluvälise suhtega. Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited, et kaebaja võib sattuda ohtu vennaga suhtlemise tõttu. Arusaamatu on kaebaja väljendatu, et kuni perekondade vahel ei ole kokkuleppeid saavutatud, võib kõrvalisele isikule tunduda omavaheline suhe sõbralik (sh Facebooki postitus). Kaebaja Facebooki kontol olev info on vastuolus kaebaja selgitustega. Kaebaja ei vaidlusta, et postitas fotosid oma vennast Zst, kellega käib koos pidudel ja matkamas. Lisaks postitas kaebaja fotosid oma venna perest. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et postitas Facebooki fotod endast ja isast, mis on tehtud ajal, kui kodus ei olnud veel probleeme. Kohut ei veena kaebaja selgitus vana foto postitamisest, kuna Facebooki postitatakse üldjuhul värskeid fotosid. Foto vennast tema tütrega on ilmselgelt tehtud pärast tütre sündi ja kaebaja isa on kommenteerinud fotosid sõnumiga „Armastan sind, mu kaunis tütar“. Seega sai kaebaja kuni lahkumiseni elada koduriigis tavapärast elu, käia tööl ja koolis, elada kodus isa juures ja vabalt riigis ringi liikuda, millest saab järeldada, et kaebajal puudub tõenäosus ohtu sattuda. Kaebaja ei vasta täiendava kaitse saamise eeldustele. Kaebaja ei ole välja toonud riigiorganitest või riigisisesest relvakonfliktist tulenevat ohtu, vaid on viidanud oma isast või hõimudest tulenevale ohule. PPA on oma otsuses põhjendanud Iraagi Kurdistani naasmise võimalusi ning võimalikkust. PPA uuris kaebaja kodukoha olukorda ning jõudis järeldusele, et tsiviilisikul 3(7)
3-21-2288 puudub reaalne risk sattuda valimatu vägivalla ohvriks. Kaebaja ei toonud välja, et PPA kogutud info oleks väär. Kaebajal on koduriigis aktiivne sotsiaalne suhtlusvõrgustik. Kaebaja töötas mitmel töökohal ning käis koolis. Lahkumisettekirjutuses võib jätta määramata vabatahtliku täitmise tähtaja muu hulgas juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht või kui talle ei anta rahvusvahelist kaitset põhjusel, et taotlus on põhjendamatu (VSS § 72 lg 2). Esineb kaebaja põgenemise oht VSS § 68 p 6 järgi, kuna ta ei soovi koduriiki naasta. Seda kinnitab kaebaja organiseeritud käitumine kodust lahkumisel, sh teadlik otsus mitte võtta kaasa kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Kaebajal on sugulased Rootsis ja Inglismaal, mistõttu ei saa välistada, et kaebaja eesmärk on jõuda nendesse riikidesse. Seega on oht, et lahkumisettekirjutuse täitmise vältimiseks võib kaebaja lahkuda mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki või asuda end Eestis väljasaatmise eest varjama. Kaebaja käitumine (valedokumentidega riigipiiri ületamine, vahendajatele maksmine) viitab soovile kuritarvitada varjupaigasüsteemi. Kaebaja on viibinud Eestis lühikest aega ja tal ei ole siin erilisi sotsiaalseid ega isiklikke sidemeid. Puuduvad ka muud olulised asjaolud (nt humaansed kaalutlused), mille tõttu tulnuks sissesõidukeelu kestust lühendada või jätta see kohaldamata. Kaebaja seisukohad viitavad sellele, et kaebaja soovib esimesel võimalusel Euroopasse naasta.
6.X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus tervikuna rahuldada, või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtul tuleb kaaluda, kas isikut, keda võib ähvardada tema lähedaste kohalikus kogukonnas aktsepteerimata abielusuhete toetamise pärast kättemaks, saab lugeda sotsiaalsesse gruppi kuuluvaks ja kas riigilt ja kogukonnalt abi mittesaamist saaks käsitada tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 mõttes. Kaebaja on selgitanud, et tema venna Z ja C vahelise suhtega ei olnud rahul C pere. Kaebaja vend ja venna pere proovisid väga pika aja jooksul saavutada kahe hõimu vahel kokkulepet seoses kooseluga, kuid selleni ei jõutud. Nimetatud perioodil võivad eri hõimudesse kuuluvate perede suhted olla väliselt sõbralikud. Kuna aga kokkuleppele ei jõutud, siis ähvardab Z ja C juba mõlema pere kättemaks, sh ka isa pere poolt, et säilitada kogukonna siseselt pere au. Kuna kaebaja aitas ja toetas oma venda, ähvardab ka teda kättemaks. Kaebaja põgenemise ohtu ei esine. Ükski rahvusvahelise kaitse taotleja ei soovi naasta kodumaale, kuid sellest ei saa järeldada, et nad rahvusvahelise kaitse mittesaamisel seda ei tee. Samuti oleks kaebaja saanud soovi korral enda väidetavate sugulaste või tuttavate juurde Rootsi põgeneda juba praegu, kaebaja seda teinud ei ole. Arvestades kaebaja välja toodud asjaolusid, võib sissesõidukeelu kohaldamine olla ebaproportsionaalne või ebahumaanne. Sissesõidukeelu oleks saanud jätta kohaldamata või kohaldada seda lühemalt kui 5 aastat.
7.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Rahvusvahelise kaitse taotlus
9.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning 4(7)
3-21-2288 tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1).
10.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
11.VRKS § 201 järgi loetakse taotlus selgelt põhjendamatuks, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega (s.o asjaoludega, mille puhul saab isiku kvalifitseerida rahvusvahelise kaitse saajaks) või see on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja esineb vähemalt üks nimetatud paragrahvis loetletud üheksast alusest, sh kui taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, on andnud ebaõigeid seletusi, on teadvalt jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi, mis on tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel olulised, või on teadvalt esitanud valedokumente (p 2) või on põhjendatud alus arvata, et taotleja on dokumendi või muu tõendi, mis oleks aidanud kindlaks teha tema isiku või kodakondsuse, hävitanud või sellest vabanenud (p 3). Kui taotlus on põhjendamatu, teeb PPA otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (VRKS § 20 lg 2).
12.Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on õigesti tagasi lükatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).
13.Kaebaja väitel ähvardab tema venda Z ja tema elukaaslast C abieluvälise suhte pärast mõlema pere kättemaks ning kuna kaebaja aitas oma venda, siis ähvardab ka teda oht. Kaebaja kardab enda ja C perekondade (hõimude) kättemaksu, mis võib päädida tapmisega ehk nn aumõrvaga. Kaebaja väidetest lähtuvalt ei ole tema tagakiusajaks riik ega seda juhtiv erakond või organisatsioon. Mitteriiklikke osalisi saab käsitada tagakiusamise ja tõsise ohu allikatena juhul, kui riik, rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5 p 3; direktiivi 2011/95/EU art 6 p c). Erinevalt riigist lähtuvast tagakiusamisest ei kehti mitteriiklike osaliste puhul eeldust, et riigi abi pole kättesaadav. Praegusel juhul on tõsise ohu allikatena võimalik käsitada kahte perekonda (hõimu), kuid ka juhul, kui eeldada, et väited ähvarduste kohta on tõesed, ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks ähvarduste pärast pöördunud võimuesindajate poole ning need ei saanud või ei soovinud talle kaitset pakkuda. Ringkonnakohus märgib, et perekonna au riivanud isikuteks kui teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluvateks saaks praegusel juhul pidada eelkõige kaebaja venda ja Sarat. Kaebaja väidete põhjal ei ole alust kvalifitseerida teda pagulase ega täiendava kaitse saajana. Halduskohus ei pidanud kaebaja väiteid hõimude kättemaksu kohta usutavaks, arvestades, et väidetavate probleemide tekkimise ajal elas kaebaja kodus. Halduskohtu arvates oli tegemist peretüliga. Kaebaja haldus- ja kohtumenetluses antud selgituste pinnalt saab sellist järeldust pidada põhjendatuks. Kaebaja päritoluriigist lahkumise tõenäoline põhjus ei olnud hirm langeda aumõrva ohvriks ning vastustajale sellise versiooni esitamist ja riigist lahkumise tegelike asjaolude varjamist saab käsitada varjupaigasüsteemi kuritarvitamisena.
5(7)
3-21-2288
14.Haldusasjas nr 3-21-2397 oli vaidluse all kaebaja venna, vennanaise ja nende lapse rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamine. Selles asjas 30.06.2022 tehtud (nüüdseks jõustunud) otsuses märkis ringkonnakohus järgmist. Z selgitas ringkonnakohtu kohtuistungil, et umbes kolm kuud pärast kodust põgenemist (s.o 2018. a septembris) hakkas ta taas suhtlema oma venna F-ga, kelle kaudu jõudsid Z-ni C isa ja teiste pereliikmete tapmisähvardused. Z ütlustest saab järeldada, et F oli kaebajate poolel ega toetanud nende perekonna (hõimu) plaani kaebajad abieluvälise suhte tõttu tappa. Kui aga F teadis, et tema isal või teistel sugulastel on kavas kaebajad tappa, ei ole eluliselt usutav, et F postitas oma Facebooki kontole fotosid Z-st ja tema abieluvälisest lapsest. Selline teguviis olnuks ohtlik nii F-le endale, kes astus vastu oma isa käsule, kui ka vennale ja vennanaisele, kelle aumõrva F õigeks ei pidanud. Z selgitas istungil, et tema isa on väga rikas ja edukas ärimees, kes tegeleb mh maade ja nafta ostu-müügiga. Isikute varasemad seletused, et isa on harimatu, kirjaoskamatu ega oska arvutit kasutada, ei ole seetõttu usutavad, nagu ka oletus, et Facebookis postitas isa nime alt kommentaare keegi võltskonto loonud tundmatu isik, kelle kommentaari C foto all omakorda märkis meeldivaks end F-na esitlev tundmatu isik. Eeltoodu seab kahtluse alla F ja Z perekonna ähvardused kaebajad mõrvata. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad praeguse asjaga seotud haldusasjas nr 3-21-2397 tehtud kohtuotsuses tuvastatud asjaolud kaebaja väidete alusetust. Nii kaebaja kui ka tema venna ja vennanaise selgitused on vastuolulised ja ebausutavad. Teises asjas seadis ringkonnakohus tõendite analüüsi tulemusel kahtluse alla ka C perekonna ähvardused kaebaja vend ja selle laps mõrvata. Selgusetuks jäi ka see, mis muutus isikute jaoks 2021. a kevadel ja mille tõttu tuli nendel väidetavalt oma elu päästmiseks päritoluriigist lahkuda. Z ja C selgitused enda varjamisest on üldsõnalised ega haaku asjaoluga, et C käis raseduse ajal riiklikus haiglas tervisekontrollis ja hiljem sünnitamas ning F, kes hoidis venna ja vennanaise poole, postitas pärast kaebajate kodust põgenemist sotsiaalmeediasse pilte vennalapsest, samuti Z-st, kes viibis fotode järgi F-ga koos peol või matkamas. See viitab pigem, et vend ja vennanaine ei varjanud tegelikult ennast ega oma suhet, sh sellest suhtest sündinud last, ning ka nende poole hoidvad pereliikmed ning sõbrad ei püüdnud neid varjata, vaid pigem eksponeerisid neid sotsiaalmeedias. Isikute ütlused uute dokumentide hankimise vajaduse ja Iraagist lahkumise asjaolude kohta on samuti vastuolulised.
15.Päritoluriigi teabe järgi pannakse Kurdistanis jätkuvalt toime aumõrvu, kusjuures nende ohvriteks on enamasti naised ja toimepanijateks nende meessoost lähedased1, kuid praeguses asjas pole mõistlikku alust arvata, et Iraaki naastes võivad kaebaja ja C perekonnad (või hõimud) kaebaja tappa põhjusel, et Z ja C on abieluvälises suhtes, millest on sündinud laps. Seepärast ei ole asja lahendamisel tähtsust, kas kaebajal oleks võimalik saada selliste kurdi tavade vastu kaitset Iraagi ametivõimudelt või kas tal oleks võimalik ümber paikneda muusse Iraagi osasse peale Kurdistani. Halduskohus leidis õigesti, et üldine olukord Iraagi Kurdistanis ei tingi kaebajale täiendava kaitse andmist. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld
16.Olukorras, kus kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli ilmselgelt põhjendamatu ja varjupaiga taotlemise õigust kuritarvitav ning tuvastatud on ka kaebaja põgenemise oht, võis PPA teha lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumise aega andmata (VSS § 72 lg 2 p-d 1–3). PPA märkis oma otsuses, et lahkumisettekirjutus sundtäidetakse pärast seda, kui lõppeb kaebaja õigus Eestis viibida (kui tehakse lõplik otsus VRKS § 31 mõistes). PPA on põgenemise ohtu põhjalikult ja üksikasjalikult analüüsinud ning halduskohus on nende põhjendustega õigesti nõustunud. Põgenemise ohtu ei välista asjaolu, et kaebaja on kohtumenetluse ajaks Eestisse Vt nt European Union Agency for Asylum. Country Guidance: Iraq (2022), lk 110–111. Kättesaadav: https://euaa.europa.eu/sites/default/files/publications/2022-06/2022_06_Country_Guidance_Iraq.pdf.
6(7)
3-21-2288 jäänud. Põgenemise ohtu prognoositakse olukorraks, kus kaebajal ei ole enam seaduslikku alust Eestis viibida.
17.Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt analüüsis PPA sissesõidukeelu kohaldamist ning ei määranud selle pikkuseks automaatselt 5 aastat VSS § 74 lg-st 2 alusel. Sellega täitis PPA VSS § 74 lg-st 3 ja direktiivi 2008/115 art 11 lg-st 2 tuleneva nõude kaaluda keelu kestuse määramisel hoolikalt kõiki olulisi asjaolusid. Olukorras, kus kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli selgelt põhjendamatu ja varjupaiga taotlemise õigust ilmselgelt kuritarvitav ning tuvastati ka kaebaja põgenemise oht, samuti puuduvad isikul mistahes lähemad seosed Eestiga, ei ole PPA kaebajale 5-aastase kehtivusajaga sissesõidukeelu määramisel ületanud kaalutlusõiguse piire. Kaebaja pole esile toonud olulisi asjaolusid, mis tema arvates jäid PPA-l kaalumisel arvesse võtmata. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas PPA ja esimese astme kohtu põhjendustega. Säärase üsna pika sissesõidukeelu kehtestamist õigustab oluline avalik huvi tagada, et rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi ei kuritarvitataks. Kokkuvõte ja menetluskulud
Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
19.Kaebaja on saanud menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja kohtuotsuse tõlkimiseks, samuti riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta. Need kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused tuleb menetlusabi jätkuvuse korras tõlkida kurdi-sorani keelde.
20.Kaebaja ja tema lähedaste eraelu kaitseks ja nende identifitseerimise vältimiseks asendab ringkonnakohus isikute nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.