Oliver Kask (eesistuja), Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2288 X kaebus Politsei- ja Piirivaveameti 10. septembri 2021. a rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 7002110046-1 tühistamiseks Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Grete Raidma
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2021. a määruse peale asjas nr 3-21-2288 menetlusse.
2.Rahuldada X määruskaebus osaliselt ning tühistada Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2021. a määruse asjas nr 3-21-2288 resolutsiooni punktid 2 ja 3. Resolutsiooni punkti 1 puudutavas osas jätta halduskohtu määrus muutmata.
3.Teha uus määrus, millega ennistada X kaebuse esitamise tähtaeg.
Määruse punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 10.09.2021 otsusega nr 7002110046-1 X rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks (p 1) ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. PPA tunnistas taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p 2 ja p 3 alusel (p 2), tegi X-le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu (VSS) § 72 lg 2 p-de 1, 2 ja 3
3-21-2288 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Iraagi Vabariiki seadusliku viibmisaluse lõppemise järel (p 3) ning kohaldas X-le VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeelu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 4).
2.X esitas 23.09.2021 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks halduskohtumenetluses, milles märkis, et soovib vaidlustada PPA 10.09.2021 otsuse nr 7002110046-1. 24.09.2021 määrusega asjas nr 3-21-2171 rahuldas halduskohus X riigi õigusabi taotluse osaliselt ning andis X-le riigi õigusabi tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, samas tehtud lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsuse vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Muus osas jäi taotlus rahuldamata. Riigi õigusabi taotluse kohaselt sai kaebaja PPA 10.09.2021 otsuse kätte 22.09.2021.
3.X esitas 07.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 15.10.2021) PPA 10.09.2021 otsuse nr 7002110046-1 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus. Kui riigi õigusabi taotleja väljendab riigi õigusabi taotluses soovi vaidlustada haldusakt, võib lugeda riigi õigusabi taotlust kaebuseks (Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 9 ja Tartu Ringkonnakohtu 25.08.2021 määrus nr 3-21-1404, p 7). Kaebaja riigi õigusabi taotlusest on üheselt arusaadav, millist haldusakti ja millistel põhjendustel ta soovib vaidlustada (taotluse p 6). Sarnasele seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus 25.08.2021 määruses nr 3-21-1404. Seejuures jäeti viidatud määruses kaebaja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata, sest varasem riigi õigusabi määrus kehtis jätkuvalt. Seega on kaebus tähtaegne. On arusaamatu, miks peaks praeguses asjas tõlgendama riigi õigusabi taotlust teisiti. Alternatiivselt tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Tähtaeg kaebuse esitamiseks alates riigi õigusabi vastuvõtmisest ei olnud asja mahtu arvestades piisav (PPA otsus on 17 lk). Haldusasi määrati Eesti Advokatuuri poolt kohustuslikult vastuvõtmiseks. Haldusasja dokumendid tehti esindajale nähtavaks 01.10.2021 (reede). 01.10.2021 oli esindaja hõivatud muude tööasjadega (sh 04.10.2021 istungitel osalemise ettevalmistamisega) ja 04.10.2021 osales ta kohtuistungitel (kell 10.00 väärteosasi nr 4-21-2534, kell 13.00 kriminaalasi nr 1-215734 ja kell 16.00 jätkus väärteoasja nr 4-21-2534 arutamine). Ebapiisavalt lühike tähtaeg on käsitatav tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena.
4.PPA esitas 29.10.2021 seisukoha, milles leidis, et kaebus on esitatud tähtaega ületades ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Riigi õigusabi taotlust ei saa pidada kaebuseks. Riigikohtu 21.06.2013 määruse nr 3-3-1-30-13 p-st 9 ei tulene kohustust lugeda kõik riigi õigusabi taotlused kaebusteks. Samuti on põhjendamatu esindaja veendumus, et kui kinnipidamise menetluses loeb kohus riigi õigusabi taotlust kaebuseks, tuleb seda automaatselt teha ka rahvusvahelise kaitse kohtumenetluses. Tegemist on kahe erineva menetlusega. Taotluse koostamine ei saanud olla nii mahukas ja aeganõudev, et sellele oleks võinud kuluda rohkem kui päev. PPA võttis kaebaja esindajaga 05.10.2021 ühendust, soovides täpsustada, kas kaebuse esitamine on plaanis, ning juhtis esindaja tähelepanu asjaolule, et kaebetähtaeg on möödunud. PPA selgitas esindajale, et tegemist on kiireloomulise küsimusega tulenevalt PPA seaduslikust kohustusest alustada väljasaatmismenetlusega pärast rahvusvahelise kaitse menetluse lõppu. Kaebaja esindaja esitas kaebuse 07.10.2021. Isegi kui kaebaja esindajal ei olnud mõjuval põhjusel võimalik esmaspäeval esitada kaebust halduskohtule, jääb arusaamatuks kolmepäevane viivitus. 2(5)
3-21-2288
5.Tallinna Halduskohtu 08.11.2021 määrusega loeti kaebus esitatuks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-s 6 sätestatud tähtaega rikkudes, jäeti kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetati haldusasjas 3-21-2288 menetlus. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja sai PPA 10.09.2021 otsuse kätte 22.09.2021. Seega oli viimane päev kaebuse esitamiseks 04.10.2021. Kaebus esitati 07.10.2021, seega kaebetähtaega rikkudes. Haldusasjast nr 3-21-2171 nähtuvalt määrati 30.09.2021 kell 15.42 kaebaja esindajaks vandeadvokaat Indrek Västrik. Esindaja väitel tehti haldusasja dokumendid esindajale nähtavaks 01.10.2021. Kaebaja (esindaja) esitas kaebuse halduskohtule 07.10.2021, mis registreeriti haldusasjana 3-21-2288. Seega on tegemist kahe erineva haldusasjaga. Haldusasjas nr 3-21-1404 rahuldas Tartu Ringkonnakohus 06.07.2021 määrusega X riigi õigusabi taotluse. Samas määruses tõi ringkonnakohus välja järgmise: „HKMS § 116 lg 6 ls 1 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Seetõttu tuleb riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast määramist riigi õigusabi saajaga.“ Seega juhtis Tartu Ringkonnakohus tähelepanu sellele, et menetlustoimingute tegemiseks tuleb järgida HKMS-s sätestatud tähtaegu. Samas haldusasjas esitas X õigusabi taotluse ka Tallinna Ringkonnakohtule. Kuna Tallinna Halduskohtu menetluses ei olnud X esindajat kaasatud, asus ringkonnakohus seisukohale, et talle määrati riigi õigusabi Tartu Ringkonnakohtu 06.07.2021 määrusega esindamiseks haldusasjas nr 3-21-1404. Eelneva tõttu leidis ringkonnakohus, et X-le on juba riigi õigusabi korras määratud esindaja, mistõttu on võimalik ringkonnakohtule 24.08.2021 saabunud taotlust riigi õigusabi saamiseks tõlgendada mh määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 19.08.2021 määruse peale. Eelnevad ringkonnakohtu seisukohad ei ole kohaldatavad praeguses haldusasjas, sest viidatud asjas tegi X menetlustoimingud ilma esindaja abita ning ringkonnakohus tõlgendas võimaliku eksimuse kaebetähtaja kulgemise osas isiku kasuks. Praeguses asjas oli kaebajale määratud esindajaks vandeadvokaat. Kaebaja olukorda ei saa võrdsustada Riigikohtu 21.06.2013 määruses nr 3-3-1-30-13 käsitletud olukorraga (vt ka Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17), sest kaebajale määrati riigi õigusabi korras esindaja enne kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Esindaja pidi olema teadlik HKMSs ning VRKS-s sätestatud tähtaegadest. PPA võttis kaebaja esindajaga 05.10.2021 ühendust ning juhtis mh tähelepanu asjaolule, et kaebetähtaeg on möödunud. Vaatamata eelnevale saabus kaebus kohtule hilinemisega. Kaebaja märgitud põhjused ei takistanud tal kaebuse tähtaegset esitamist. Kaebaja esitas 07.10.2021 koos kaebusega taotluse tähtaja määramiseks, et kaebust täiendada. Tähtaja pikendamise taotluse koostamine ei ole aeganõudev ja mahukas menetlustoiming. Kaebuse esitamise ebamugavus ning selle eseme mahukus ei ole kaebetähtaja ennistamise aluseks.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub 23.11.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.11.2021 määrus ning teha uus määrus, millega lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt, alternatiivselt ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Üllatav on väide, et riigi õigusabi taotlust ei saa käsitada kaebusena (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 25.08.2021 määrus nr 3-21-1404, p 7 ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2021 3(5)
3-21-2288 määrus nr 3-21-1404, p 10). Kaebaja riigi õigusabi taotlusest nähtub, et ta soovis vaidlustada enda väljasaatmisotsuse. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. Alternatiivselt esineb alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks halduskohtule esitatud taotluses toodud põhjendustel. Rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus vaidlustada kaitse mitteandmise otsus. Kui see õigus jääb vaatamata vaidlustamise soovile teostamata esindaja süül, ei tohiks üksnes esindaja eksimuse tõttu jätta kaebust menetlusse võtmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 155 lg 5 ja § 71 lg 6) ja määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus arvestab vastustaja seisukohtadega, mille ta on tähtaja ennistamise küsimuses esitanud juba halduskohtule.
8.Ringkonnakohus on selgitanud, et riigi õigusabi taotlust on võimalik tõlgendada mh puudustega edasikaebusena. Selline olukord ei ole põhimõtteliselt välistatud ka juhul, kui isik esitab riigi õigusabi taotluse halduskohtule ning taotlusest on mõistlikult võimalik aru saada, millist haldusakti ta soovib vaidlustada ning isiku tahe seda teha (vt ka Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 9). Samas, nagu märkis ka Riigikohus viidatud lahendis, ei tulene menetlusseadustikest kohtutele sellist tõlgendamiskohustust igas asjas (määruse p 9). Menetlusosalise tegeliku tahte väljaselgitamisel lähtub kohus konkreetses asjas esitatud seisukohtadest. Seega ei saa halduskohtule ette heita seda, et ta lahendas haldusasjas nr 3-212171 üksnes kaebaja riigi õigusabi taotluse ega käsitanud seda puudustega kaebusena. Eelnev ei ole haldusasja lahendamisel ka määrav, sest halduskohtu 24.09.2021 määruse asjas nr 3-212171 resolutsioon ning põhjendused on taotluse lahendamise ulatuse osas selged. Arvestades, et kaebajale määrati riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat, pidi talle halduskohtu viidatud määruse pinnalt olema arusaadav, et PPA 10.09.2021 otsuse vaidlustamiseks ning enda kohustuste täimiseks tuleb tal esitada halduskohtule eraldi kaebus VRKS-s sätestatud tähtaja jooksul. Seejuures oli isiku esitatud riigi õigusabi taotluses selgelt välja toodud, et ta sai PPA 10.09.2021 otsuse kätte 22.09.2021, mistõttu oli määratud esindajal võimalik välja arvutada kaebuse esitamise viimane päev. Arvestades, et kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 04.10.2021 (02.10.2021 oli laupäev) ning kaebus esitati halduskohtule 07.10.2021, on see esitatud kaebetähtaega rikkudes.
9.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.
10.Riigikohus pidas 03.12.2012 määruse nr 3-3-1-61-12 p-des 10–17 võimalikuks kaebetähtaja ennistamist olukorras, kus kaebus on jäänud tähtaegselt esitamata üksnes riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse tõttu (vt ka p-s 11 viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika). Kolleegium selgitas, et riigi õigusabi mõte seisneb selles, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud. Kui kaebus jääb tähtaegselt esitamata just riigi õigusabi osutava advokaadi õigusvastase 4(5)
3-21-2288 tegevusetuse tõttu, siis ei oleks kolleegiumi hinnangul kaebeõigus riigi toel tagatud. Kaebeõiguse tagamiseks tuleb sellisel juhul kaebuse esitamise tähtaeg ennistada (p 12). Samuti ei ole kaebetähtaja möödalaskmist põhjust ette heita kaebajale olukorras, kus ta tegi kõik endast oleneva, esitades kaebetähtaja kestel halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mis rahuldati (vt p 17). Kirjeldatud olukorraga on tegemist ka praegusel juhul.
11.Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja kohe pärast PPA 10.09.2021 otsuse kättesaamist halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mis rahuldati. Seega oli kaebajal halduskohtu 24.09.2021 määruse tegemisest arvates põhjendatud alus eeldada, et halduskohtule (tähtaegse) kaebuse esitamisega tegeleb talle määratud esindaja ning ta ei pidanud ise enam täiendavalt halduskohtu poole pöörduma. Ka halduskohus aktsepteeris määratud esindaja esindusõigust kaebuse, selle täienduse ning tähtaja ennistamise taotluse esitamisel (vt Riigikohtu 03.12.2012 määrus nr 3-3-1-61-12, p 15). Tähtaegne kaebus jäi esitamata üksnes riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse tõttu. Võttes arvesse, et kaebajale anti riigi õigusabi, tal puuduvad õigusteadmised, ta ei orienteeru Eesti õigus- ega kohtusüsteemis ning tal puudub eesti keele oskus, on kaebaja olukorda heastavaks meetmeks kaebuse esitamise tähtaja ennistamine (Riigikohtu 03.12.2012 määrus nr 3-3-1-61-12, p 17). PPA 10.09.2021 otsuse vaidlustamisõigust saab kaebaja jaoks pidada oluliseks, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid. PPA-le oli teada, et isik soovib kaitse tagasilükkamise otsuse halduskohtus vaidlustada. Vestlusest kaebajale esindajaks määratud advokaadiga pidi PPA mõistma, et isik ei ole loobunud kohtus asja ajamisest. Eelneva tõttu kaalub isiku eelduslikult rikutud õigus üles õiguskindluse põhimõtte järgimise ning PPA huvid.
12.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tallinna Halduskohtu 08.11.2021 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3. Uue määrusega rahuldab ringkonnakohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ning saadab haldusasja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebuse tähtaegsust puudutavas osas jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.