X kaebus Politsei- ja Piirivaveameti 10.09.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 7002110046-1 tühistamiseks, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks anda kaebajale rahvusvaheline kaitse
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap Kohtuistung 08.04.2022
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebaja Eestisse saabus, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 23.05.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
5.Kaebaja elu ja tervist ähvardavad tagasisaatmisel X kogukonnasisesed suhted. Kaebaja vend võttis endale naise ilma enda vanemate ja naise vanemate nõusolekut saamata. Perre sündis laps. Kohalike tavade järgi on tegemist hukkamõistetava tegevusega, millele võib järgneda kogukonna karm karistus. Välistatud ei ole, et asja proovitakse lahendada perekondadevahelise kokkuleppega. Kokkuleppe mittesaavutamisel võivad pered kasutada vägivalda. Samuti on usutavad kaebaja väited Eestisse saabumise asjaolude kohta.
6.Kaebaja hinnangul on tema suhtes kohaldatud väljasaatmine õigusvastane. Väär on asjaolu, et kaebajale ei antud tähtaega otsuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuivõrd kaebaja puhul ei ole põgenemisohtu. Seadus ei anna kohustuslikku maksimaalset aega, mille jooksul peaks riigist lahkuma. Põgenemissoovi korral oleks kaebaja saanud seda juba teha, kuid ta ilmus kohtusse ning ei soovi põgeneda. Kaebaja ei nõustu ka sissesõidukeelu kohaldamisega, kuna selle saab humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata või kohaldada lühemalt.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja etteheited on paljasõnalised ning kaebuses puuduvad veenvad argumendid, mille alusel võiks kahelda vaidlustatava otsuse õiguspärasuses.
8.Põhjendatud on pidada kaebaja selgitusi ebausaldusväärseks. PPA on selgitanud vaidlustava otsuse p-s 1.2, et kaebaja sai koduriigis elada kuni lahkumiseni tavapärast elu, käia tööl ja koolis, elada kodus isa juures ning vabalt riigis ringi liikuda. Seega ei nähtu kaebaja tegevustest, et tal oleks olnud väidetava tagakiusajaga probleeme. Kaebaja FB kontol olev info on vastuolus kaebaja selgitustega. Kaebaja on FB-s postitanud pilte väidetavas aumõrva ohus olevast vennast A, kellega käib koos pidudel ja matkamas. Kaebaja isa on samuti kaebaja FB „sõber“ ning pildid on postitatud peale seda kui kaebaja vend põgenes abikaasaga kodust. Ei ole eluliselt usutav, et isa, kes peab vajalikuks sooritada poja aumõrva, aktsepteerib ja märgib meeldivaks, et kodus elav teine poeg postitab avalikult pilte endast ja vennast koos aega veetmas. Usaldusväärsust kahandab veel enam asjaolu, et kaebaja on postitanud pilte vennast ja tema abikaasast ning nende tütrest. Kaebaja isa on kommenteerinud fotosid sõnumiga: „armastan sind, mu kaunis tütar“. Ei ole eluliselt usutav, et inimene, kes soovib viia läbi aumõrva oma poja ja tema partneri vastu, näitab avalikult välja kiindumust nimetatud liidust sündinud lapse vastu FB-s. Samuti on kaebaja postitanud hiljem oma FB kontole endast koos isaga. Ka nimetatud piltidelt ei nähtu, et kaebaja kardaks isa peale aumõrva ohus oleva vennaga piltide postitamist. Seega on PPA põhjendatult järeldusele, et kaebaja väidetav tagakiusu oht ei ole tõene (vt Tallinna Halduskohtu 20.01.2022 otsus asjas nr 3-21-2397).
9.PPA ei ole tuvastanud kaebaja ütlustest, avalikest allikatest leitud tõenditest ega päritoluriigi informatsioonist, et kaebajat võiks koduriigis ähvardada tagakius, tõsine oht tema elule või tervisele. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema tagakiusu. Kaebaja on andnud PPA-le ebausutavaid selgitusi rahvusvahelise kaitse vajaduse osas. Kaebaja selgitused lähevad vastuollu PPA kogutud tõenditega. Seega on PPA õigesti leidnud, et kaebaja taotlus on selgelt põhjendamatu.
10.Kuna PPA jääb vaidlustavas otsuses tehtud hinnangu juurde, et kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks, siis on põhjendatud ning seaduspärane kaebaja lahkumisettekirjutus ning sissesõidukeeld. PPA on õigesti hinnanud, et kaebaja ei kvalifitseeru lähtuvalt VRKS § 4, Genfi konventsioonist ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2011/95/EL rahvusvahelise kaitse saajaks ja tema rahvusvahelise kaitse taotlus on VRKS § 201 p 2 ja 3 alusel selgelt põhjendamatu. Kaebaja sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja 5-aastaks kohaldatud sissesõidukeeld on seaduspärased.
KOHTU PÕHJENDUSED
2 (6)
Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise osas
11.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3, direktiivi 2011/95/EL art 2 p f, art 15).
12.VRKS § 201 järgi loetakse taotlus selgelt põhjendamatuks muu hulgas juhul, kui see on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja esineb vähemalt üks nimetatud paragrahvis loetletud üheksast alusest, sh kui taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, on andnud ebaõigeid seletusi, on teadvalt jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi, mis on tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel olulised, või on teadvalt esitanud valedokumente (p 2) on põhjendatud alus arvata, et taotleja on dokumendi või muu tõendi, mis oleks aidanud kindlaks teha tema isiku või kodakondsuse, hävitanud või sellest vabanenud (p 3). VRKS § 20 lg 2 alusel lükatakse põhjendamatu taotlus tagasi.
13.PPA 10.09.2021 otsus nr 7002110046-1 on õiguspärane, piisavalt põhjendatud, kooskõlas siseriikliku õigusega, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13.12.2011 direktiiviga 2011/95/EL (käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule) ja Genfi pagulaskonventsiooniga, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub nimetatud PPA otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).
14.VRKS § 14 lg 5 p 4 järgi peab rahvusvahelise kaitse taotleja esitama tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. See ei kõrvalda siiski haldusorgani kohustust arvestada menetluse läbiviimisel HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttega. Vastustaja on kaebajat põhjalikult küsitlenud, andnud võimaluse täiendavate seisukohtade esitamiseks, analüüsinud kaebaja esitatud väiteid ning hinnanud nende usaldusväärsust, samuti analüüsinud päritoluriigiinfot ning kõrvutanud seda taotluse asjaoludega. Seega on PPA selgitanud välja kõik otsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud. Kaebaja ei too kaebuses välja, mida oleks PPA pidanud täiendavalt uurima või analüüsima. Seega on PPA piisavalt täitnud uurimiskohustust.
15.Euroopa Liidu Kohus on selgitanud, et kui 2011/95/EL direktiivi artikli 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi artikli 4 lõike 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud (vt selle kohta 25. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus F, C-473/16, EU:C:2018:36, punkt 33). Kaebaja ei soovi naasta koduriiki seoses tema venna A ja B vahelise suhtega, kuivõrd nende perekonnad soovivad neid tappa. Olukord koduriigis ei ole kaebaja sõnul turvaline, kuna naabrid ähvardavad sissetungimisega. Lisaks on riigis X (p 26). Eelnevaid selgitusi aluseks võttes on vastustaja jõudnud õigesti järeldusele, et kaebaja ei ole ohus oma rassi, usu, poliitilise veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud väited võimaliku ohu kohta on vastuolulised ja seetõttu ei ole need usaldusväärsed. Kaebaja ei ole esitanud väiteid või tõendeid, mis kinnitaksid otseselt kaebajale tulenevat võimalikku ohtu. Kaebaja kirjeldab oma selgitustes üksnes, kuidas isa avaldas pahameelt venna ning tema pere käitumise osas. Asjaolu,
3 (6)
et kaebaja ei nõustunud oma isa arvamusega, mille järel sattus isa pahameele alla, ei saa olla aluseks rahvusvahelise kaitse andmisel, kuivõrd tegemist on peretüliga. Kaebaja väited võimaliku hõimu(de) kättemaksu osas koduriigis ei ole usutavad, kuivõrd kaebaja elas kodus ajal, kui väidetavad probleemid vennaga algasid (s.o alates 11.11.2017 kuni 17.06.2021). Kaebaja ei toonud selgitustes PPA-le ega kohtuistungil välja ühtegi vahejuhtumit, mis seostus tema enda isikuga, v.a tülid isaga. Kaebaja kirjeldas olukorda, mis seostus tema venna ning tema tüdruksõbraga, sh abieluvälise suhtega. Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited selle kohta, et üksnes vennaga suhtlemise tõttu võib kaebaja sattuda ohtu.
16.Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja väljendatu, et kuni perede vahel ei ole kokkuleppeid saavutatud, võivad kõrvalistele isikutele tunduda omavahelised suhted sõbralikud (sh FB postitused). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja FB kontol olev info on vastuolus kaebaja selgitustega (vt fotod dtl 105-110). Kaebaja ei vaidlusta, et postitas fotosid oma vennast A, kellega käib koos pidudel ja matkamas. Lisaks postitas kaebaja fotosid oma venna perest. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et postitas FB-sse fotod endast ja isast, mis on tehtud ajal, kui kodus ei olnud veel probleeme. Kohut ei veena kaebaja selgitus vana foto postitamisest, kuna FB-sse postitatakse üldjuhul värskeid fotosid. Foto vennast tema tütrega on ilmselgelt tehtud peale tütre sündi ja kaebaja isa on kommenteerinud fotosid sõnumiga: „armastan sind, mu kaunis tütar“. Arvestades toodut, nõustub kohus PPA selgitustega vaidlustatud otsuse p-s 1.2, et kaebaja sai koduriigis elada kuni lahkumiseni tavapärast elu, käia tööl ja koolis, elada kodus isa juures ning vabalt riigis ringi liikuda, millest saab järeldada, et puudub tõenäosus kaebaja ohtu sattumiseks.
17.Kaebaja hinnangul tuleb talle anda rahvusvaheline kaitse, millise nõude osas võttis kohus eelnevalt seisukoha ning leidis, et kaebajal puudub vajadus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Kohtuistungil palus kaebaja tuvastada, et tal on täiendava kaitse saamise vajadus. Kohus leiab, et kaebaja ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele. VRKS § 4 lg 3 järgi on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või 3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Kaebaja ei ole välja toonud riigiorganitest või riigisisesest relvakonfliktist vms tulenevat ohtu, vaid on viidanud üksnes oma isast või hõimudest tulenevale ohule, milliseid väited kohus eelnevalt hindas ning leidis, et puudub veendumus, et kaebaja võib koduriiki naasmisel sattuda ohtu. PPA on vaidlustatud otsuses põhjendanud X naasmise võimalusi ning võimalikkust. PPA uuris kaebaja kodukoha olukorda ning asus kogumis järeldusele, et tsiviilisikul puudub reaalne risk sattuda valimatu vägivalla ohvriks. Kaebaja ei toonud välja, et PPA kogutud info oleks väär. Kaebaja naasmisel koduriiki ei ähvarda risk sattuda tõsisesse ohtu. Kaebajal on koduriigis aktiivne sotsiaalne suhtlusvõrgustik. Kaebaja töötas mitmel töökohal ning käis koolis. Eelnevatel põhjustel kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine
18.Kaebaja vaidlustab lahkumisettekirjutuse tegemist. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutuses võib jätta määramata vabatahtliku täitmise tähtaja muu hulgas juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht või kui talle ei anta rahvusvahelist kaitset põhjusel, et taotlus on põhjendamatu, välismaalane on esitanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta (VSS § 72 lg 2 p-d 1-3). Sissesõidukeelu kohaldamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine on kaalutlusotsused, mis eeldavad isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 33–34; 01.10.2019 otsus nr 3-
4 (6)
18-1891, p 16). Vaidlust ei ole selles, et PPA on kaebajal on olnud võimalus enne vaidlustatud otsuse tegemist ka lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas anda omapoolseid seisukohti (dtl 120-123). PPA on otsuses asjakohaselt põhjendanud nii lahkumisettekirjutuse tegemist kui ka sissesõidukeelu kohaldamist. Kohtumenetluses ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mis viitaksid, et otsus on kaalutlusvigadega. Kohus hindas eelnevalt kaebaja esitatud väiteid ning leidis, et PPA jättis õigesti kaebaja esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata, kuna taotlus oli selgelt põhjendamatu.
19.Põgenemisoht esineb VSS § 68 p 6 järgi muu hulgas siis, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub PPA-ga, et esineb põgenemisoht, kuivõrd kaebaja ei soovi naasta koduriiki (kaebaja selgitus 02.09.2021, p 29 ja 30, dtl 123). Eelnevat kinnitab kaebaja organiseeritud käitumine kodust lahkumisel, sh teadlik otsus mitte võtta kaasa kehtivat isikut tõendavat dokumenti.
20.Ohu esinemise väidete usaldusväärsust kahandab asjaolu, et kaebajal puudusid Eestisse sisenemisel isikut tõendavad dokumendid. Kaebaja selgitas 13.07.2021 PPA-le, et tal oli Eestisse saabumisel IDkaardi koopia. Muid dokumente ei ole, kuna ema ei pannud kaasa (p 10). 13.08.2021 selgitas kaebaja PPA-le, et ema organiseeris isikutunnistuse koopia ning ei pannud originaalpassi kaasa. Samas selgitas kaebaja, et ema ei pannud passi, kuna elu ohus. Ema ei ole haritud. See tuli tal sel hetkel pähe (p 25). Puudub mõistlik seletus asjaolule, miks peaks soovima piiri ületada dokumendi koopiaga, kui soovitakse oma isikut varjata. Kohut ei veena kaebaja väide, et tema põgenemise soovimatust tõendab asjaolu, et ta ilmus kohtuistungile, kuivõrd kohtuistungi pidamine on kaebaja enda huvides.
21.Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates, v.a kui kõiki asjaolusid arvestades on sellise pikkusega sissesõidukeeld ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg-d 2 ja 3). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4). Kohus leidis eespool, et PPA tuvastas õigesti kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse ilmselge põhjendamatuse. Lisaks on kaebaja öelnud, et ei soovi lahkuda Eestist ja Schengeni alalt ning pöörduda tagasi X. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kaebajal on sugulased Rootsis ning Inglismaal. Eelneva tõttu ei saa välistada, et kaebaja eesmärk on jõuda nimetatud riikidesse. Seega on oht, et lahkumisettekirjutuse täitmise vältimiseks võib kaebaja lahkuda mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki või asuda end Eestis väljasaatmise eest varjama. Kaebaja käitumine (nt valedokumentidega riigipiiri ületamine, vahendajatele maksmine) viitab soovile varjupaigasüsteemi kuritarvitada. Kaebaja on viibinud Eestis lühikest aega ja tal ei ole siin erilisi sotsiaalseid ega isiklikke sidemeid. Puuduvad ka muud olulised asjaolud (nt humaansed kaalutlused), mille tõttu tulnuks sissesõidukeelu kestust lühendada või jätta see sootuks kohaldamata. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et ta on olnud Eestis seadusekuulekas, arendanud oma inglise keele oskust ning õppinud teataval määral eesti keelt rääkima. Toodu näitab, et ta on inimene, kes suudab areneda. Kaebaja nimetatud asjaolud ei ole sellised, mis tingiksid vajaduse PPA määratud sissesõidukeelu tähtaja lühendamiseks. Pigem viitavad kaebaja seisukohad sellele, et kaebaja soovib esimesel võimalusel Euroopasse naasta. PPA on piisava põhjalikkusega hinnanud kaebaja X naasmise võimalikkust (p 2.2).
22.Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd tühistamiskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
23.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäävad riigi kanda.
5 (6)
(allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.