lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2296/14

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 09.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2296/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2440
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 154 lg 1Maksuhalduri tegevuse takistamineMKS § 61 lg 2Teabe nõudmine kolmandatelt isikuteltHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 253 lg 3Esialgse õiguskaitse abinõu asendamine ja esialgse õiguskaitse tühistamineMKS § 135 lg 1Sunnivahendite rakendamineMKS § 67 lg 1Sunniraha teabe, asjade ja dokumentide esitamata jätmise eestTuMS § 6 lg 6Resident

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2296/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.06.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. november 2022; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-21-2296

Haldusasi

X. X. X. kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.09.2021 korralduse nr 12.2-3/052535-9 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja – X. X. X., esindaja v.adv. Tarvo Lindma; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jane Perv

1.Jätta kaebus rahuldamata;

RESOLUTSIOON

2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.10.2021 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse;
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ning ka osaühingu Xxxxxxx xxxxx xx nimed tähemärkidega Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 09.11.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X. X. X. esitas 08.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 21.09.2021 korralduse nr 12.2-3/052535-9 tühistamiseks. Kaebus sisaldas ka õiguskaitse taotlust.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2188/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.07.20263-25-2629/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohtu 20.10.2021 määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning peatati Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka – MTA) 21.09.2021 korralduse nr 12.2-3/052535-9 täitmine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Tallinna Halduskohtu 19.11.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Vastustaja esitas oma seisukoha kaebusele 22.12.2021.
4.Tallinna Halduskohtu 28.09.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
5.Tallinna Halduskohtu 08.11.2022 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

6.Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus sekkub õigusliku aluseta tema eraellu ja tal on õigus keelduda dokumentide ning teabe andmisest. Alates 2020. aasta septembrist ei ela kaebaja Eestis ega ole ka Eesti maksuresident. Maksuhaldurit on sellest teavitatud. Seega ei ole maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 kaebaja suhtes kohaldatav ja sellest tulenevalt ei kohaldu kaebaja suhtes ka MKS § 67 lg 1, MKS § 135 lg 1 ja MKS § 154 lg 1 ja 2.
7.Isegi kui MTA-l oleks õigus anda kaebajale MKS § 61 alusel korraldus dokumentide esitamiseks, ei ole täidetud taolise korralduse andmise eeldused. MTA on kohustatud põhjendama kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist. MTA poolt korraldusega nõutud dokumentidest nähtuv teave ei võimalda teha mistahes otsust ega järeldust Xxxxxxx xxxxx xx käimasolevas maksumenetluses. Küsitud dokumendist nähtuvast teabest saab tõusetuda üksnes ja ainult teiste isikute (mitte Xxxxxxx xxxxx xx) maksude tasumise ja deklareerimise õigsuse kontrollimise vajadus või uue, olemasoleva maksumenetlusega mittehõlmatud tehingute ja asjaolude maksustamise kontrollimise vajadus. Xxxxxxx xxxxx xx pangakonto väljavõtted ja kogu info arveldamise kohta kaebaja ning Xxxxxxx xxxxx xx vahel on MTA-l olemas. Isegi, kui küsitud dokumentidest nähtuks asjaolu, et Xxxxxxx xxxxx xx kandis pärast kaebajalt rahasumma saamist samas suuruses summa edasi kolmandale isikule, kes omakorda kandis selle edasi kaebajale, kes selle siis omakorda tasus Xxxxxxx xxxxx xx-le, ei oma see mingisugust tähendust kaebaja poolt Xxxxxxx xxxxx xx-le tehtud makse toimumise fakti tuvastamisel ja hindamisel.
8.MTA on esitanud Xxxxxxx xxxxx xx maksumenetluses väite, et Xxxxxxx xxxxx xx on teinud kaebajale väljamakse ning see tuleb maksustada. Kaebaja selgitab, et on Xxxxxxx xxxxx xx-le maksustada soovitud väljamakse tagastanud ning leiab, et puudub alus maksustamiseks. Kaebaja arvates ei saa raha ülekanne olla õiguslikult näilik. Samuti ei ole põhimõtteliselt võimalik teha isikute vaheliste rahaliste ülekannete põhjal järeldust, mis lükkaks ümber objektiivse õigusliku fakti – Kaebaja poolt Xxxxxxx xxxxx xx-le rahasumma ülekandmise ja sellega vastava rahasumma vastavast hetkest Xxxxxxx xxxxx xx omandiks muutumise. Vastavate ülekannete kaudu saab üksnes anda hinnanguid ülekannete tegemise tulemusena poolte vahel tekkivatele võlaõiguslikele suhetele, aga mitte raha liikumise ja laekumise faktile. Seega ei võimalda korralduses nõutav dokument anda mistahes õiguslikku tähendusega teavet Xxxxxxx xxxxx xx maksumenetluses, millest sõltuks selle tulemus. Teoreetiliselt võiks saadav teave olla aluseks uue maksumenetluse alustamiseks, kuid sellel eesmärgil ei luba seadus kolmandalt isikult teavet koguda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Selles toodud põhjendused ei lükka ümber vastustaja seisukohta, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane, see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
9.1.Vastustaja leiab, et vaidlust pole asjaolus, et kaebaja ärihuvid on Eestis ning maksuresidentsuse muutumine pole tõendatud. TuMS § 6 lg 6 kohustab füüsilist isikut teavitama maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ning täitma residentsuse määramise vormi (vorm R). Vaide lahendajale teadaolevalt ei olnud vaide esitaja maksuhaldurile vormi R esitanud. Füüsilise isiku residentsuse määramise juhend on kättesaadav MTA kodulehel. Residentsuse muutumisel Eesti elanike puhul on residentsuse määramisel oluline elukoha olemasolu või muutumine ja eluliste huvide kandumine välisriiki seoses elukoha muutumisega. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on X. X. X. elukohaks alates 16.09.2020 Zzzzzzzzz zzzzz zzzzzzzzzzzzzzz zz-zzz. Kui isik lahkub riiki, kellega Eesti on sõlminud maksulepingu ning kehtiva maksulepingu alusel leotakse teda residendiks teises riigis, registreeritakse isik mitteresidendina alates päevast, mil maksulepingu alusel loetakse isikut residendiks selles teises riigis. Selleks, et vältida topeltresidentsust, tuleb isikul esitada Eesti maksuhaldurile teise riigi maksuhalduri poolt kinnitatud residentsuse tõend. Seega ei muutu kaebaja maksuresidentsus pelgalt sellest, et ta on oma elukohana rahvastikuregistrisse kandnud Valgevene, vaid ta peab tõendama, et talle on omistatud Valgevene maksuresidentsus ning ta on asunud mujale elama viisil, millest võib järeldada tema tahet elukohta muuta ja Eestisse tal elukohta ei jää. Põhjusel, et kaebaja ärihuvid on Eestis, on siiski alust arvata, et kaebuse esitaja eluliste huvide keskus on jätkuvalt Eestis ning maksuresidentsuse muutumine küsitav.
9.2.Vastustaja selgitab, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos toimuva maksumenetlusega ja maksuhalduril puudub nõude esitamisel kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega maksukohustuslase poole ei tähenda, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet või samu dokumente, eriti kui maksukohustuslasel ei saagi olla neid dokumente, mille esitamist on maksuhaldur kolmandalt isikult nõudnud. Piisab sellest, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p-d 9–11; 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p-d 11–14; 30.03.2011 otsus nr 3-3-198-10, p-d 18–19). Muu hulgas ei keelaks MKS § 61 lg 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks ning maksuhaldurilt ei saa nõuda ebaefektiivsete meetmete rakendamist olukorras, kus maksuhalduril on õiguspäraselt võimalik saada maksukontrolli lõpuleviimiseks vajalikud andmed muul viisil, sh pöördudes kolmanda isiku poole, kellelt võib mõistlikult eeldada teabe või dokumentide olemasolu. Vaidlusaluse korraldusega nõudis maksuhaldur kaebajalt pangakonto väljavõtte esitamist perioodi 12.08-13.08.2021 kohta tulenevalt Xxxxxxx xxxxx xx poolt eriarvamuses esitatud väitest ja lisatud dokumentidest, et kaebaja on Xxxxxxx xxxxx xx-le maksuhalduri poolt näilikuks loetud laenu tagastanud. Esitatud pangakonto väljavõtte analüüsimisel tekkis maksuhalduril kahtlus, et tegelikku raha tagastamist Xxxxxxx xxxxx xx-le ei toimunud. Maksuhaldur soovis kontrollida kaebaja väidet, et kaebaja ja Xxxxxxx xxxxx xx vahel oli reaalne laenusuhe ja et kaebaja on väidetavast laenu andmisest tulenevalt 12.-13.08.2021 tagastanud summa, mille maksuhaldur luges kontrollimise tulemusena dividendi väljamakseks ja arvestas sellelt summalt tulumaksu. See, kas maksumenetluses kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri kahtlusi kinnitab, ei olegi kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest vaidluse esemeks ei ole hetkel kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 21.09.2021 korraldust nr 12.23/052535-9 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud korraldusega kohustati kaebajat kui kolmandat isikut esitama viie tööpäeva jooksul oma isikliku pangakonto, mille number on korralduses välja toodud, väljavõte ajavahemiku 12.08.2021 kuni 13.08.2021 kohta. Korralduses selgitati, et Maksuja Tolliamet kontrollib 06.05.2020 korralduse nr 12.2-3/052535-1 ja 15.06.2021 teate nr 12.23/052535-6 alusel Xxxxxxx xxxxx xx ettevõtte tulumaksu- ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar kuni märts 2020 ja et maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult. Küsimus oli selles, et Xxxxxxx xxxxx xx pangakonto väljavõttelt oli nähtunud, et kaebaja isiklikult pangakontolt kanti kahe päeva jooksul osaühingule üle 115098 eurot, kusjuures väidetavad tagasimaksed olid tehtud mitme maksena lühikese ajavahemiku jooksul, mis maksuhalduri hinnangul viitas sellele, et sellises suurusjärgus raha ei saanud kaebaja kontol olemas olla ning maksete tegemise perioodil oli raha (ilmselt) vahepeal juurde laekunud. Maksuhalduri arvates ei olnud raha tegelikku tagastamist Xxxxxxx xxxxx xx-le toimunud, sest peale raha laekumist oli see sarnases suurusjärgus ühele teisele kaebajaga seotud ettevõttele üle kantud ning sealt võidi see omakorda kaebaja kontole tagastada. Seetõttu soovis vastustaja kaebaja isikliku konto väljavõtet, et näha Xxxxxxx xxxxx xx-le üle kantud raha päritolu.
11.Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus sekkub ilma õigusliku aluseta tema eraellu, sest alates 2020. aasta septembrist ei ela ta Eestis ja ei ole Eesti maksuresident, mistõttu ei ole korralduse andmise eeldused täidetud. Lisaks eelnimetatule on kaebaja veel ka seisukohal, et kolmandalt isikult teabe nõudmise õigus ei ole piiramatu, maksuhaldur on kohustatud seda põhjendama, kusjuures korraldusega nõutavatest dokumentidest nähtuv teave ei võimaldaks teha mistahes otsust ega järeldust käimasolevas maksumenetluses Xxxxxxx xxxxx xx suhtes kuna küsitud dokumendist ja teabest saaks tõusetuda ainult teiste isikute (mitte Xxxxxxx xxxxx xx) maksude tasumise ja deklareerimise õigsuse kontrollimise vajadus.
12.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastava teabe ehk pangakonto väljavõtte saamise tarvidust on vaidlustatud haldusaktis ning ka kohtumenetluse käigus piisavalt selgitatud. Nähtuvalt sellekohastest põhjendustest on maksuhalduril vaja jõuda selgusele kas Xxxxxxx xxxxx xx ja kaebaja vahelist väidetavat laenusuhet võis pidada reaalseks ja kas kaebaja pangakonto väljavõttest võiks selle kohta ka (täiendavat) kinnitust saada. Taolist küsimusepüstitust ei saa asjassepuutumatuks pidada. Sellest ei järeldu, et nõutav teave väljuks maksumenetluses tähendust omava teabe raamidest, kusjuures maksukorralduse seaduse § 11 lõikes 2 on sätestatud, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Seejuures ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Ka maksukorralduse seaduse § 59 lõike 1 kohaselt on maksuhalduril õigus otsustada, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos toimuva maksumenetlusega, kusjuures maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. MKS § 61 lg 2 eeldab küll seda, et enne teabe ja dokumentide nõudmist kolmandalt isikult oleks pöördutud maksukohustuslase poole, kuid samas ei keela nimetatud regulatsioon vastava teabe nõudmist ka lihtsalt selleks, et kontrollida maksukohustuslaselt saadud tõendite või informatsiooni õigsust. Maksuhaldurilt ei saa nõuda ebaefektiivsete meetmete rakendamist olukorras, kus maksuhalduril on

võimalik pöörduda kolmanda isiku poole, eeldades, et tal on vajalikud andmed olemas. Kolmas isik, kellelt tõendite esitamist nõutakse, ei saa ka maksuhalduri eest otsustada, kas taotletav teave ja dokumendid võimaldavad korralduses nimetatud eesmärki saavutada või mitte või millised tõendid võiksid olla teatava asjaolu tõendamiseks tarvilikud.

13.Vaidlustatud haldusaktis on viidatud selle andmise alusena maksukorralduse seaduse paragrahvile 46, paragrahvi 553 lõike 1 punktidele 1 ja 2 ning paragrahvi 62 lõigetele 1, 3 ja 4. Maksukorralduse seaduse §-s 46 on toodud välja maksuhalduri haldusaktidele esitatavad nõuded või põhinõuded ning haldusasja materjalist ei nähtu, et selles osas võiks mingisugust sisulist vaidlust olla. Haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus on välja toodud. Maksukorralduse seaduse paragrahvi 553 lg 1 punktid 1 ja 2 võimaldavad maksuhalduril kontrollida kõiki maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid ning maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente. Vaidlustatud korraldus on sellega kooskõlas. Lähtuvalt eeltoodust osutuvad käesoleva vaidluse puhul sisuliselt asjassepuutuvaks eelkõige maksukorralduse seaduse paragrahvi 62 lõiked 1, 3 ja 4.
14.Maksukorralduse seaduse § 62 lõike 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist, kusjuures kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 61 lõikele 2 tuleb maksuhalduril enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning sama seaduse § 72 lg 5 p 6 (teabe nõudmine vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses) sätestatud juhul. Antud juhul ei saa tekkida sisulisi küsimusi (eelnevalt) maksukohustuslase poole pöördumise nõude täidetavuse osas, sest vaidlustatud haldusaktis esitatud nõue baseerubki kontrollitavalt äriühingult saadud eriarvamusele lisatud pangakonto väljavõtte analüüsimise vajadusel.
15.Maksukorralduse seaduse § 62 lg 3 reguleerib dokumentide ja asjade ettenäitamise või esitamise viise, mis peaks toimuma üldjuhul maksuhalduri ametiruumides, kuid antud juhul on võimaldatud edastada neid ka digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. Kaebaja arvates ei oleks võinud maksuhaldur temalt kui kolmandalt isikult üldse pangakonto väljavõtet küsida, kuid dokumentide esitamise viisi valiku osas ei ole vastustajale konkreetseid etteheiteid tehtud. Maksukorralduse seaduse § 62 lg 4 p 1 kohaselt peab maksuhaldur andma sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse kohta kirjaliku korralduse kui see kohustus on adresseeritud kolmandale isikule. Eelnimetatud nõue on samuti täidetud.
16.Kaebaja on tõstatanud veel küsimuse MKS § 61 ning sellega seonduva (võimaliku) sunniraha rakendamise kohaldatavusest ning seda seetõttu, et ta ei ela alates 2020. aasta septembrist enam Eestis ja ei ole ka Eesti maksuresident. Vastustaja viitab seonduvalt eelnimetatuga tulumaksuseaduse § 6 lõikele 6, mis kohustab füüsilist isikut teavitama oma maksuresidentsuse muutumisega seotud asjaoludest ning täitma residentsuse määramise vormi. Maksu- ja Tolliamet on veel selgitanud, et isiku lahkumisel riiki, millega on sõlmitud vastav maksuleping ning kehtiva maksulepingu alusel loetakse (saab lugeda) teda residendiks teises riigis, registreeritakse isik mitteresidendina alates päevast, mil maksulepingu alusel loetakse isikut residendiks selles teises riigis. Kokkuvõttes tähendab see seda, et topeltresidentsuse vältimiseks oleks vaja esitada Eesti maksuhaldurile teise riigi maksuhalduri poolt kinnitatud residentsuse tõend. Haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel antud tähtaegade raamistikus ei ole kaebaja pidanud

vajalikus seonduvalt maksuhalduri eelnimetatud seisukohtadega midagi vastata. Samas ei olnud see ka kohustuslik. Seega tuleb vastustajaga nõustuda, et kaebaja eluliste huvide keskus võib olla jätkuvalt Eestis ning maksuresidentsuse muutumine üldse küsitav. See on kooskõlas ka haldusasja materjali juures oleva 16.09.2020 füüsilise isiku residentsuse määramise avalduse vormi punktides 4.2 - 4.4 märgituga, mille kohaselt elab kaebaja perekond Eestis ja ei kavatse Eestist lahkuda. Kaebaja tõstatatud küsimus residentsusest otseses puutumuses kolmandalt isikult vajaliku teabe nõudmisega tegelikult ka ei ole, sest residentsuse aspekt on oluline maksustamisel, kuid antud juhul ei ole tegemist kaebaja maksustamisega.

17.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Vaidlustatud korralduses esitatud põhjendused vastavad taoliste haldusaktide motiveerimise üldnõuetele ehk kokkuvõttes tuleb hinnata neid piisavateks. Arvestades asjaolu, et otsus on kaebaja kahjuks, siis kannab ka menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude või võimalike menetluskulude kaebajalt väljamõistmise küsimust antud juhul ei teki, sest Maksu- ja Tolliamet ei ole seda taotlenud.
18.Tallinna Halduskohtu 20.10.2021 määrusega rahuldati kaebaja õiguskaitse taotlus osaliselt ning peatati MTA 21.09.2021 korralduse nr 12.2-3/052535-9 täitmine kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, tuleb kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada (HKMS § 253 lg 3). HKMS § 253 lg 3 kolmanda lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamine koos kohtuotsusega.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas lahendis kaebaja ja ka Xxxxxxx xxxxx xx nimed tähemärkidega, sest kaebaja on seda taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium