Muud

analoogiline HMS § 65 lg-s 3 sätestatud alusega. Kui esinevad menetluse uuendamise alused, siis peab haldusorgan/kohus menetluse uuendama. Kui Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkiri nr 5-1/21/625 on õigustühine, kuna selle andjal puudus otsustuspädevus, siis tuleb taastada taotleja endine olukord avavanglas ning peatada ka kõik muud käskkirjad, mis olid seotud töötamise, kirikus käimise, kinnisesse vanglasse paigutamise ja lühiajalisele väljasõidule minemisega hambaarstile ja oma elukohta ette valmistama võimalikuks vabanemiseks. Halduskohus on juba 02.11.2021 määruses nr 3-21-2449 kinnitanud, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Menetluse venimine võib põhjustada hingelist kannatust, mis võib kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse. Taotlejal tuleb 19.01.2022 ennetähtaegse vabastamise istung ning taotleja ei taha kaotada töökohta Sirje Stiil OÜ-s, sest kuna ta on ainuke tõstukijuht lubadega ja lõikab puudele stiilseid kujundeid, mida keegi teine ei oska teha. Hambakliinikus on vaja jalpallimängu ajal saadud trauma tõttu kaks uut implantaati panna, aga vanglas ei ole seda võimalik teha. Taotleja ema on pöördumatult haige ning ei saa elukoha auditi jaoks vajalikke ehitustöid ära teha, et elukoha projektid oleksid kooskõlas ümberehitustega. Töötukassas algab detsembris aiakujunduse koolitus, mis on oluline töö jaoks. Taotleja kinnisesse vanglasse paigutamine tekitab suurt majanduslikku kahju nii taotleja tööandjale kui taotlejale endale. Taotlejale asendaja leidmine ei ole lihtne.

rahuldas Tallinna Vangla määruskaebuse, tühistas halduskohtu määruse ja tegi uue otsuse, millega jättis X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus rõhutas, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda väljaspool vanglat järelevalveta töötamist. Tallinna Vangla 25.11.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/515-3 kehtivuse peatamise nõue on igal juhul põhjendamatu, sest esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Kuigi vaideotsuse näol on tegemist haldusaktiga HMS § 51 mõttes, ei tekita, muuda ega lõpeta see iseseisvalt Xl olevaid õigusi ning vaideotsuse kehtivus ei mõjuta 22.10.2021. a käskkirja nr 5-1/21/1631 kehtivust. Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1685 osas on vaidemenetlus lõppenud ning tõusetub küsimus, Xl on üldse esialgse õiguskaitse taotlemiseks õigus. Tallinna Vanglal kaebuse esitamise kohta andmed puuduvad. Kui kaebust ei ole esitatud, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata jätta. X ei ole Tallinna Vangla 04.11.2021. a käskkirja nr 5-1/21/1721 kehtetuks tunnistamiseks vaiet esitanud. Eeltoodust lähtuvalt ei ole Xl täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise vaidemenetluse ajal üks kohustuslikest eeldustest – vaide esitamine. Tallinna Vangla on seisukohal, et X taotlus käskkirja nr 5-1/21/1686 kehtivuse peatamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kinnipeetav peab arvestama, et vabadusekaotusliku karistuse määramisel tuleb tal viibida vangistuses kinnises vanglas kogu temale määratud karistuse aja. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus kanda karistust avavanglas. Avavanglas viibimine on võimalus, mis ei pruugi rakenduda kõigile kinnipeetavatele. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on Xl kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on mõlemad kinnipeetavale määratud avavanglas paiknemise ajal toime pandud distsipliinirikkumiste eest. See näitab, et avavangla režiimi, mis nõuab oma olemuselt rangemat distsipliini järgimist, ei suuda X järgida. Väljaspool vanglat järelevalvete liikumiseks kehtestatud reeglite täpne täitmine on üks olulisimaid aspekte usaldusväärsuse tekkimisel. Käesoleval juhul puudub vanglal usaldus, et X suudaks avavanglas õiguskuulekalt käituda ja enam edaspidi distsipliini ei riku. Avalikkusel on huvi, et vanglas kinnipeetavate isikute üle teostatakse järelevalvet ning avavanglasse paigutatakse ja soodustusi kohaldatakse üksnes kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on õiguskuulekad ja täidavad neile määratud kohustusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tallinna Vangla esitatud 25.11.2021, 26.11.2021, 28.11.2021 ja 01.12.2021 vaideotsused (Tallinna Vangla vastuse lisad 5, 6, 9, 12). Samas ei nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest kavatsust pöörduda nimetatud käskkirjade osas kohtu poole kaebusega ja nende vaidlustamise 30-päevane tähtaeg ei ole ka peatselt saabumas. Seega loeb kohus, et taotleja eesmärk on peatada kõigi taotluses nimetatud käskkirjade kehtivus kaebuse esitamise eelselt ehk HKMS § 249 lg 2 alusel. Esialgset õiguskaitset saab taodelda vaidemenetluse ajal kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse lahendamiseni (HKMS § 294 lg 4).

5(9)

Taotleja on uue asjaoluna rõhutanud seda, et ta ei teadnud 27.10.2021 esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel seda, et Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 andnud inspektor-kontaktisikul puudus pädevus käskkirja andmiseks. Kohus leiab, et tegemist ei ole uue asjaoluga, mis võimaldaks haldusmenetlust uuendada või sama esialgse õiguskaitse taotlust uuesti läbi vaadata. Tegemist on sisulise argumendiga Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 vastu, mille kohus saab lahendada, kui taotleja esitab käskkirja peale nõuetekohase kaebuse. Lisaks puudub kohtul praeguse seisuga alus arvata, et käskkirja nr 5-2/21/625 andnud inspektor-kontaktisik ületas oma otsustuspädevust. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 17 sätestab, et inspektori-kontaktisiku pädevuses on muuhulgas teha otsus VangS § 64 lg 4 alusel. VangS § 64 lg 4 sätestab, et distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Tallinna Ringkonnakohus leidis juba 22.11.2021 määruses nr 3-21-2449, et VangS § 64 lg 4 tõlgendamine ei anna alust järelduseks, et sätte sisuks ja eesmärgiks on keelata sama ametniku poolt menetluse läbiviimine ja otsuse tegemine (p 23). Taotleja on eraldi välja toonud VangS § 63 lg 1 p 4, mis sätestab distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise, ja leiab, et inspektor-kontaktisikul puudub pädevus sellise karistuse määramiseks, sest vangla sisekorraeeskirja § 17 ei tee viidet VangS § 63 lg 1 p-le 4. Vangla sisekorraeeskirja§ 17 ei pea tegema viidet VangS § 63 lg 1 p-le 4, sest tegemist ei ole distsiplinaarkaristuse määramise alusega, vaid sättega, mis nimetab üheks distsiplinaarkaristuse liigiks kartserisse paigutamise. Distsiplinaarkaristuse määramise üleüldine alus (sõltumata selle täpsest liigist) on sätestatud VangS § 64 lg-s 4, millele vangla sisekorraeeskiri viitab. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjade nr 5-2/21/625, 5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631 osas läbi vaatamata.

distsiplinaarkaristuse tõttu. Kuna taotleja ei saaks ilma esialgse õiguskaitseta lühiajalisele väljasõidule, et oma emaga suhelda ning võimaliku vabanemise korral elukohas ettevalmistusi teha, on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus olemas. Taotleja on sisuliselt soovinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustaks kohus ette põhivaidluse eseme üle. Põhivaidluse üle otsustamisega on tegemist juhul, kui taotleja saavutab kaebuse eesmärgi enne asjas kohtuotsuse tegemist. Selline esialgse õiguskaitse rakendamine ei ole välistatud, kuid eeldab, et vaie või kaebus omaksid suuri eduväljavaated ja viivitamatu kaitse vajadus peab kaaluma üles võimaliku avaliku huvi ja kolmandate isikute õiguste riive (Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2021 määrus nr 3-21-2449, p 21). Kohus leiab, et vaatamata esialgse õiguskaitse vajadusele ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Lühiajalisele väljasõidule lubamise vastu räägib kaalukas avalik huvi. Lühiajalisele väljasõidule lubamine on vangla diskretsioonotsus ning lühiajalisi väljasõite kohaldatakse kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuse osas tehtud ettekirjutusi. Tallinna Vangla on käskkirjas nr 5-1/21/1685 leidnud, et ajavahemikul 16.11.-18.11.2021 on X lühiajalisele väljasõidule lubamine ennatlik ja väljasõidule lubamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga, milleks on kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitse. Taotlejal on hetkel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane määrati 22.10.2021 käskkirjaga nr 52/21/625. Lisaks on käskkirjas nr 5-1/21/1685 välja toodud taotleja varasematel väljasõitudel esinenud probleemid. Kuna kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamine eeldab vangla usaldust ning taotleja usaldusväärsuses on praeguse seisuga alust kahelda, kaalub avalik huvi üles taotleja huvi saada lühiajalisele väljasõidule juba esialgse õiguskaitse korras. Taotleja ei ole veel 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/625 määratud distsiplinaarkaristuse peale kaebust esitanud. Nimetatud käskkirja tühistamise korral langeks ära oluline 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1685 aluseks olnud asjaolu. Praegu teadaolev info ei anna alust tõsiselt kahelda määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasuses. Kohtule nähtub käskkirjast nr 52/21/625, et distsiplinaarmenetluse käigus on tuginetud Rocca Al Mare Keskuse turvakaamera salvestitele, millelt oli näha, et 27.09.2021 kell 14:50 sisenes kinnipeetav X Rocca Al Mare Keskuse keskmisest uksest keskusesse. Kell 14:52 liikus kinnipeetav X keskuse aatriumis suunaga Prisma poole. Samuti tehti menetluse käigus kindlaks, et Rocca Al Mare Keskuse turvakaamerate kellaaeg vastas tegelikule, õigele kellaajale. Seega on tuvastatud asjaolu, et taotleja viibis Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses 27.09.2021 juba kell 14:50, ehk ajal, mil ta oli väljaspool vanglat liikumist lubava käskkirja järgi kohustatud viibima tööl. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peaks potentsiaalne käskkirja nr 5-1/21/1685 peale esitatav kaebus olema väga perspektiivikas. Kohus leiab, et kuna taotlejale distsiplinaarkaristuse määramine ei olnud praegu teadaoleva info põhjal ilmselgelt põhjendamatu, puudub alus tõsiselt kahelda ka käskkirja nr 5-1/21/1685 õiguspärasuses. Lühiajalisele väljasõidule mittelubamine mõjutaks taotleja ema õigusi, sest taotleja väitel on tema ema pöördumatult haige ning ei saa elukoha auditi jaoks vajalikke ehitustöid ära teha. Kuna taotleja on kinnipeetav, ei ole ühelgi tema vabaduses viibival lähedasel paraku garantiid, et taotleja saab loa lühiajaliseks väljasõiduks, et teda abistama tulla. Praegusel juhul on avalik huvi kaalukam kolmandate isikute huvist.

rahuldamata jätmisega. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus kinnisesse vanglasse paigutamise käskkirja kehtivuse peatamiseks siiski olemas, sest võrreldes karistuse kandmisega avavanglas, piiratakse kinnipeetava õigusi kinnises vanglas rohkem. Näiteks VangS § 10 lg 1 sätestab, et äratusest kuni öörahuni on kinnipeetaval lubatud vabalt liikuda avavangla territooriumil. Vanglateenistuse loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega. Kui eeldatava kohtumenetluse tulemusel peaks selguma, et kinnisesse vanglasse paigutamine toimus alusetult, ei ole taotleja jaoks võimalik olematuks teha kohtumenetluse jooksul kinnises vanglas veedetud aega. Nagu kohus eelnevalt juba märkis, ei ole välistatud esialgse õiguskaitse kohaldamine selliselt, et taotleja saavutab sisuliselt kaebuse eesmärgi enne asjas tehtavat kohtuotsust, kuid kaebus peaks omama suuri eduväljavaated ja viivitamatu kaitse vajadus peab kaaluma üles võimaliku avaliku huvi ja kolmandate isikute õiguste riive. Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686 peale esitatava kaebuse perspektiiv oleks pigem madal. VangS § 21 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetav ei täida käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Kinnisesse vanglasse paigutamine on selle tagajärg, et taotlejale määrati 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/625 distsiplinaarkaristus. Käskkirjas nr 5-1/21/1686 on märgitud, et distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist asjaolu, et X rikkus väljaspool vanglat soodustuse korras liikumise käskkirja. Sellise tegevuse näol on tegemist raske distsipliinirikkumisega ning see on ühtlasi ohuks vangla julgeolekule. Kinnipeetava poolt toime pandud rikkumise tagajärjel puudub vanglateenistusel veendumus, et kinnipeetav X täidab edaspidi nõuetekohaselt talle vangla käskkirjadega pandud kohustusi ning järgib avavanglas ja väljaspool avavanglat liikumisel kehtivat korda. Sealjuures on välja toodud, et X ei tunnista rikkumise toimepanemist ja järjekindlalt väidab, et tema ei ole varem töölt lahkunud, kuigi distsiplinaarmenetluse käigus tõendati, et kinnipeetav viibis 27.09.2021 kell 14:50 juba Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on praeguse seisuga kehtiv. Selle peale ei ole veel kaebust esitatud ja selle kehtivust ei ole peetud põhjendatuks peatada ka esialgse õiguskaitse korras. Kohtul puudub seega veendumus, et esialgset õiguskaitset võiks kohaldada sellel alusel, et käskkirja nr 5-1/21/1686 peale esitatav kaebus on suure edulootusega. Avalik huvi selle vastu, et potentsiaalselt uusi õigusrikkumisi toime panevad kinnipeetavad viibiksid kinnises vanglas on taotleja huvist kanda karistust avalikus vanglas kaalukam. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda karistuse kandmist avavangla tingimustes ning üldreeglina kantakse karistust kinnises vanglas. Vanglal on kinnipeetava avavanglasse paigutamisel avar kaalutlusruum ning peab olema põhjust arvata, et kinnipeetav ei kuritarvita vangla usaldust. Väljaspool vanglat töötamiseks antav luba on VangS § 22 lg 1 p 1 kohaselt soodustus. Soodustusi võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi (VangS § 22 lg 2). Kuna praeguse seisuga on olemas kehtiv käskkiri selle kohta, et taotleja pani avavanglas viibimise ajal toime distsipliinirikkumise ja käskkirja võimalik õigusvastasus saaks selguda alles kohtumenetluse tulemusel, ei pea kohus põhjendatuks võimaldada taotleja suhtes soodustuse kohaldamist enne distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse osas toimuva võimaliku kohtumenetluse lõppu. Taotleja on maininud oma tööandjale kui kolmandale isikule tekkivat võimalikku kahju seoses sellega, et taotleja ei saa enam avavangla kinnipeetavana tööl käia. Kohus leiab, et tööandja peab alati arvestama riskiga, et ta võib kindlast töötajast ilma jääda, eriti siis kui töötaja on avavangla kinnipeetav, kelle võimalus tööl käia sõltub vangla nõusolekust. Kohus leiab, et ootamatu vajadus töötaja asendamiseks on tavapärane ettevõtlusega kaasnev risk. 8(9)

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.