Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-2678 4. november 2022 Eesistuja Heiki Loot, liikmed Julia Laffranque ja Viive Ligi MTÜ Päästame Tartu Keskpargi kaebus Tartu Linnavolikogu
7.oktoobri 2021. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks Kaebaja MTÜ Päästame Tartu Keskpargi, esindajad Anna Aljanaki ja Janek Maat Vastustaja Tartu linn, esindajad vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Karin Marosov Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2022. a määrus Tartu linna määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Tartu linna 7. oktoobril 2022 esitatud menetlusdokumendi lisad.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2022. a määruse resolutsioon muutmata, muutes selle põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Tartu Linnavolikogu kehtestas 7. oktoobri 2021. a otsusega nr 373 üldplaneeringu (ÜP). Samal päeval avaldati selle kohta teade Tartu linna veebilehel koos ÜP materjalide avalikult kättesaadavaks tegemisega. 19. oktoobril 2021 edastas Tartu Linnavalitsus üldplaneeringu protsessis osalenutele e-kirjaga teate ÜP kehtestamisest koos hüperlinkidega nii volikogu otsusele kui ka digiraamatule, mille vormis on ÜP avaldatud. 16. novembril 2021 asutati ja 18. novembril 2021 kanti registrisse MTÜ Päästame Tartu Keskpargi.
2.MTÜ Päästame Tartu Keskpargi esitas 18. novembril 2021 kaebuse ÜP tühistamiseks osas, millega määrati Vanemuise tn 1 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks roheala koos ühiskondliku hoone maa-alaga. Kaebuse kohaselt said kaebaja juhatuse liikmed vaidlustatud haldusaktist teada
19.oktoobri 2021. a e-kirjast, kus linn teatas ÜP kehtestamisest.
3.Tartu Halduskohus leidis 19. novembri 2021. a määruses, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, ning kohustas kaebajat esitama põhistatud kaebetähtaja ennistamise avalduse.
4.Kaebaja esitas 24. novembril 2021 kaebetähtaja ennistamise avalduse, milles jäi seisukohale, et kaebus on tähtaegne. Kaebaja lähtus heauskselt https://www.kohus.ee/kohtussepoordujale/halduskohtumenetlus avaldatud juhistest, mille kohaselt tuleb tühistamiskaebus esitada
3-21-2678 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Ainsa ametliku teavituse ÜP kehtestamisest sai kaebaja 19. oktoobril 2021. Sel päeval sai kaebaja teada ÜP kehtestamisest viisil, mis võimaldas tal anda haldusaktile hinnangu otsustamaks, kas ja mil määral rikutakse sellega tema õigusi. ÜP avalikustati digiraamatu kujul ning see kuvas avamisel hoiatuskirja: „Tähelepanu! Tartu linna üldplaneering on läbinud avalikustamise etapi. Juhime tähelepanu, et käimas on tulemuste planeeringusse sisse kandmine ning sisestusvigade parandus, mistõttu sisulehtede info uueneb jooksvalt.“ Seda ja planeerimisseaduse (PlanS) § 91 lg 5 p-s 1 sätestatut arvestades pidas kaebaja mõistlikuks oodata planeeringu koostamise korraldajalt nõuetekohast teadet haldusakti kehtestamise kohta koos korrektse viitega selle sisule. Alles alates 19. oktoobrist 2021 oli kaebajal võimalik tutvuda ametliku ja lõpliku otsusega ning otsustada edasise tegevuse üle.
5.Tartu linn palus jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetada asja menetlus. Kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel tuleb arvestada aega, millal üldsus ÜP-st teada sai või pidi teada saama. Pressiteade otsuse vastuvõtmise kohta avaldati samal päeval linna veebilehel ja allkirjastatud otsus avaldati veebis 8. oktoobril 2021. Tartu Postimehe veebiväljaandes avaldati 7. oktoobril 2021 ÜP kehtestamise kohta kolm artiklit. Seega pidi üldsus otsusest teada saama hiljemalt
8.oktoobril 2021. MTÜ asutamisega ei saa kaebetähtaega kunstlikult edasi lükata. Kaebajat ei tulnud ÜP kehtestamisest tavapärasest intensiivsemalt teavitada, sest teda polnud ÜP kehtestamise ajal olemas ning ta pole ÜP menetluses osalenud. Kaebaja tuleb lugeda ÜP kehtestamise otsusest teavitatuks ajal, kui sellest said teada MTÜ asutajad ja juhatuse liikmed. Kaebajaga seotud füüsilised isikud olid Tartu Keskpargi maakasutuse juhtotstarbe muutmisest teadlikud kogu ÜP menetluse kestel. Kaebajaga sama nime kandev kogukondlik liikumine korraldas 7. oktoobril 2021 ÜP vastuvõtmise ja Keskparki ehitamise vastase meeleavalduse; A. Aljanaki osales ka linnavolikogu istungil.
6.Tartu Halduskohus luges 6. detsembri 2021. a määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega ületades ja jättis kaebetähtaja ennistamata (resolutsiooni p 1), lõpetas asja menetluse (p 2), jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (p 3), otsustas tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (p 4) ning jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda (p 5). Kohus selgitas, et PlanS § 94 järgi tuleb tühistamiskaebusega kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai teada vaidlustatud otsusest ning pidi teada saama, et otsusega rikutakse tema õigusi või on otsus vastuolus avaliku huviga. Kaebaja ei ole ÜP menetluses osalenud ning talle kui juriidilisele isikule ei saanudki vaidlustatud haldusakti enne 18. novembrit 2021 kätte toimetada. Seetõttu tuleb kontrollida kaebaja juhatuse liikmete teadasaamist planeeringu kehtestamisest. Üldsusele, sh kaebaja juhatuse liikmetele pidi olema alates 7. oktoobril 2021 ÜP kehtestamisest arusaadav Vanemuise tn 1 kinnistu juhtotstarbe muutmine ja vajadus pöörduda selle vaidlustamiseks kohtusse. Kaebetähtaeg saabus seega 8. novembril 2021. Kaebetähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole piisavalt hoolikalt selgitanud välja asjaolusid ja kaebetähtaega. Avalikes huvides tegutsemiseks pidi kaebaja ka ise olema aktiivne menetluses osaleja ja selgitama välja ÜP täpse sisu.
7.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ja kohustada kohut kaebust menetlusse võtma.
8.Tartu Ringkonnakohus otsustas 31. märtsi 2022. a määrusega mitmete määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmise või tagastamise üle (resolutsiooni p 1), rahuldas määruskaebuse ja tühistas halduskohtu määruse (p 2) ning luges kaebuse esitatuks tähtaegselt ja saatis asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (p 3). PlanS § 91 lg-st 5 tuleneb, et üldsuse teavitamine seaduses ettenähtud korras ÜP kehtestamise teate avaldamisega ajalehes või linna veebilehel ei tähenda, et sellest hetkest on kõigil isikutel kohtusse pöördumiseks aega 30 päeva. Eristada tuleb isikuid, keda tuli planeeringu kehtestamisest eraldi teavitada. Nõustuda ei saa, et alates 7. oktoobrist 2021 pidi 2(5)
3-21-2678 kaebaja juhatuse liikmetele olema linna otsus üheselt selge, ega ka sellega, et tähtis on üksnes see, millal pidi üldsus teada saama, et ÜP kohaselt on Keskpargi juhtotstarbeks määratud roheala koos ühiskondliku hoone maaga. Selline otsuse sisust teadasaamise ulatuse kitsendamine pole põhjendatud. Kaebaja juhatuse liikmetel polnud võimalik volikogu istungil ÜP sisuga tutvuda. Kuigi meeleavalduse korraldamine näitab seltsinglaste meelestatust ÜP suhtes, ei anna see võimalust teha järeldusi istungil alles arutelu all olnud ja hiljem kehtestatud ÜP sisuga tutvumise kohta selle lõplikul kujul. Halduskohus ei pööranud piisavalt tähelepanu küsimusele, kellele vastustaja 19. oktoobri 2021. a teade saadeti ning kas ja milline on selle mõju kaebuse tähtaegsusele. Enne MTÜ Päästame Tartu Keskpargi asutamist tegutses samanimeline seltsing, mis osales ka ÜP avalikul väljapanekul. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 3 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2 ja § 31 lg 1 p 2 järgi saanuks Päästame Tartu Keskpargi ka seltsinguna kohtusse pöörduda, kui ta oleks keskkonnaorganisatsioon KeÜS mõttes. Kohus nõustub, et MTÜ asutamisega ei saa kaebetähtaega edasi lükata, kuid praegusel juhul ei asutatud MTÜ-d mitte tähtaja pikendamiseks, vaid kohtusse pöördumise õiguse teostamiseks. Kaebaja esitas kaebuse enda hinnangul tähtaegselt, lähtudes linna 19. oktoobri 2021. a kirjast, mis saadeti mh seltsingule. Kohtu hinnangul ei saa MTÜ-d siiski juriidiliselt käsitada seltsingu õigusjärglasena. Asjakohane on aga HKMS § 46 lg 7 ja seda puudutav kohtupraktika. Arvestades kaebaja juhatuse liikmete aktiivset osalemist planeeringumenetluses, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et nad said ÜP kehtestamisest teada 7. oktoobril 2021 või hiljemalt järgmisel päeval. See ei tähenda siiski, et kaebetähtaega oleks ületatud. Selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldab kaebuse viivitusele vaatamata tähtaegseks lugeda, saab pidada ka kogenematusest tingitud eksimust, mille tõttu kaebaja ei osanud ette näha seltsingu MTÜ-ks formeerimise mõju kaebetähtaja arvestamisele. 10-päevast viivitust ei saa pidada ebamõistlikuks. Samuti on mõistlikud kaebaja kaalutlused, mis puudutasid oodatavat teadet (PlanS § 91 lg 5 p 1) ja digiraamatu avamisel kuvatud eksitava sisuga hoiatust. HKMS § 46 lg-st 7 tulenevat kohustust asuda aktiivselt tegutsema haldusakti väljanõudmiseks ei saa kohaldada olukorras, kus teatavakstegemise kohustuse tähtpäev pole veel saabunud ja haldusakti pole veel jõutud teatavaks teha. Kui seaduses on sätestatud isiku intensiivsema teavitamise kohustus, hakkab kaebetähtaeg kulgema sellekohase teate saamisest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Tartu linn esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse halduskohtu määruse. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda. Vastustaja hinnangul rikkus ringkonnakohus oluliselt HKMS § 46 lg-t 7, kui leidis, et kaebajal esines mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Erinevalt selles normis sätestatust ei esitanud kaebaja vastustajale taotlust otsuse väljanõudmiseks. Samuti ei pöördunud kaebaja kohtusse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tema seaduslikud esindajad olid otsuse tegemisest teada saanud. Lisaks kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi, leides, et kaebuse tähtaegsuse seisukohast tuleb arvestada ka PlanS § 91 lg 5 p-st 1 tulenevat. Vastustajal polnud intensiivsema teavitamise kohustust MTÜ suhtes, mida otsuse vastuvõtmise ajal ei eksisteerinudki.
9.1.Vastuseks Riigikohtu küsimusele leiab Tartu linn, et tähtsust ei oma, millal avaldati teave ÜP kehtestamise kohta ajalehes või Ametlikes Teadaannetes, sest kaebaja pole tuginenud sellisele avaldamisele kui ÜP kehtestamisest teadasaamise hetkele. PlanS § 94 reguleerib erinormina ÜP vaidlustamise tähtaega, sidudes kaebetähtaja kulgema hakkamise mitte kättetoimetamise või avaldamisega, vaid teadasaamisega. PlanS § 91 lg 2 eesmärk on tagada kaalukatest otsustest avalikkuse tõhusam teavitamine ja see teavitus võiks tähtsust omada üksnes juhul, kui kaebaja polnud muul moel ÜP kehtestamisest teada saanud. Isegi kui PlanS § 94 seoks kaebetähtaja alguse teate avaldamisega PlanS § 91 lg 2 kohaselt, tuleb ÜP lugeda avaldamisega kättetoimetatuks teate avaldamisega vastustaja veebilehel 7. oktoobril 2021. Vastustaja avaldas teate Ametlikes 3(5)
3-21-2678 Teadaannetes seaduses sätestatud 14-päevase tähtaja jooksul ning ajalehes Postimees
9.novembril 2021. Siiski avaldati ajalehes Tartu Postimees juba ÜP kehtestamise päeval mitu artiklit selle kohta.
10.Kaebaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Kaebaja kirjeldab, kuidas algatati liikumine Päästame Tartu Keskpargi ning kuidas selle algataja A. Aljanaki asutas koos J. Maatiga samanimelise MTÜ. Kaebaja märgib, et tema juhatuse liikmed said planeeringu kehtestamise faktist teada volikogu istungi päeval ajalehe Postimees uudisnupu kaudu, kuid ei saanud ÜP sisuga veebirakenduses tutvuda, sest seal kuvati hoiatusteade muudatuste sissekandmise kohta, mis blokeeris veebirakenduse muud funktsioonid. Kaebuse esitamiseks peab kaebajal olema reaalne võimalus analüüsida, mil viisil tema õigusi rikutakse. Kuna kaebaja juhatuse liikmed järeldasid teatest, et ÜP-ga saab tutvuda pärast muudatuste sisseviimise lõpetamist, ootasid nad ära 19. oktoobri 2021. a teavituse, mille linn saatis nii nende kui ka seltsingu meiliaadressidele. Kaebaja juhatuse liikmed lähtusid sellest, et kaebetähtaeg hakkabki kulgema ÜP korrektse teatavakstegemise ja selle lõpliku sisuga tutvumise ajast. Neile ei saa ette heita ÜP ise välja nõudmata jätmist HKMS § 46 lg 7 kohaselt, sest ÜP tehti neile teatavaks enne väljanõudmiseks kuluva mõistliku aja lõppu. MTÜ-d ei loodud kaebetähtaja pikendamiseks, vaid asjaajamise selgemaks korraldamiseks. Ühingusse kogunemine ei tohiks kaebeõigust ka piirata ega kaebetähtaega lühendada.
10.1.Vastuseks Riigikohtu küsimusele leiab kaebaja, et PlanS § 91 lg 2 koosmõjus HMS § 31 lg-ga 5 on üks alternatiivne võimalus kaebetähtaja alguse kindlakstegemiseks. Neist sätetest lähtudes ei ole kaebaja 30-päevast kaebetähtaega ületanud. Puudutatud isikute isikliku teavitamise ja Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise ajaline lähedus muudab eluliselt veelgi usutavamaks kaebaja tõlgenduse ja lähtumise sellest, et selleks ajaks oli linn lõpetanud veebisaidina vormistatud ÜP-sse muudatuste sissekandmise ja sisulehtede uuendamise. Kaebajate hinnangul oleks keskkonnaküsimustes rangema teavitamiskohustusega siiski kooskõlas, kui arvestada kaebetähtaega kaebaja juhatuse liikmete ja seltsingu isiklikust teavitamisest. Kaebaja nõustub Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses asjas nr 3-3-1-43-06 p-s 28 esitatud seisukohaga, et uue seltsingu või ühingu loomine ei tohiks kaebetähtaega uuendada, kuid leiab ka, et samamoodi ei tohiks see MTÜ loonud isikute kaebeõigust piirata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus asus seisukohale, et MTÜ Päästame Tartu Keskpargi kaebus on tähtaegne. Halduskohus seevastu leidis, et kaebetähtaega on ületatud, ega näinud ka alust tähtaja ennistamiseks.
12.Kaebaja on mittetulundusühing, mis asutati ÜP kehtestamise ja kaebuse esitamise vahel. Vastustajal on õigus selles, et uue juriidilise isiku asutamisega ei saa kaebetähtaega edasi lükata. Asja materjalidest ei nähtu aga ka, et kaebaja oleks seda soovinud. Juhul kui asutatud MTÜ oleks seni sama nimega tegutsenud seltsingu õigusjärglane, tuleks kaebetähtaega arvestada sellest lähtudes, millal algas kaebetähtaeg kaebaja õiguseellase jaoks. Ringkonnakohus leidis aga õigesti, et õigusjärglust ei ole tõendatud. Kolleegium on varasemas praktikas kujundanud seisukoha, et pärast vaidlustatud haldusakti andmist asutatud üldsuse huve esindava ühenduse jaoks hakkab kaebetähtaeg kulgema ajal, mil üldsus aktist või toimingust teada sai või pidi teada saama (otsus asjas nr 3-3-1-43-06, p 28). Kuigi seisukoht oli esitatud teistsuguses õiguslikus olukorras, pole põhjust lähenemist muuta. Seega ei ole kaebetähtaja arvutamisel praegusel juhul tähtsust sellel, millal kaebaja juhatuse liikmed said teada ÜP kehtestamisest, vaid määrav on aeg, mil üldsus sellest teada sai või pidi teada saama (PlanS § 94).
13.PlanS § 91 lg 2 näeb ette ÜP-st avalikkuse teavitamise: ÜP kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul ÜP kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või 4(5)
3-21-2678 linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks; lisaks avaldatakse teade 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja ÜP koostamise korraldaja veebilehel. PlanS kohustab planeeringu koostamise korraldajat teavitama üldsust ÜP kehtestamisest kolmes eri liiki allikas: ajalehes (sh nii valla- või linnalehes kui ka maakonna- või üleriigilise levikuga ajalehes), Ametlikes Teadaannetes ja oma veebilehel. Kuigi osas neist allikatest tuleb teade avaldada 14 päeva jooksul ja osas 30 päeva jooksul, on seadusandja pidanud vajalikuks avaldamist kõigil neil viisidel, et tagada üldsuse võimalikult laiaulatuslik teavitamine ÜP-st. Just kõigi nende teavituste koosmõjus saab lugeda üldsuse planeeringust teadasaanuks. Neil tingimustel on põhjendatud asuda seisukohale, et isik tuleb lugeda ÜP kehtestamisest teadasaanuks ja seega hakkab PlanS §-s 94 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg kulgema alates ÜP kehtestamise teate avaldamisest viimases seaduses nimetatud allikatest. Erisus on PlanS-ga ette nähtud planeeringust eriliselt puudutatud isikutele, keda PlanS § 91 lg 5 kohustab teavitama ÜP kehtestamisest isiklikult. Nende puhul algab kaebetähtaeg pärast planeeringust isiklikku teavitamist. Praegusel juhul aga ei olnud kaebaja selline isik – teda ei olnud ÜP kehtestamise ajal veel asutatudki. Järelikult tuleb tema puhul lähtuda eelviidatud otsuses asjas nr 3-3-1-43-06 esitatud seisukohast ning kaebetähtaeg hakkas kulgema siis, kui üldsus ÜP kehtestamisest teada sai või pidi teada saama. Asjaolu, et kaebaja juhatuse liikmed kuulusid PlanS § 91 lg-s 5 kirjeldatud isikute ringi, ei muuda kaebetähtaega kaebaja jaoks. Juriidilise isiku juhatuse liikmete õigused ei laiene juriidilisele isikule. Samuti tuli ÜP kehtestamisest isiklikult teavitada kaebajaga sama nime all varem tegutsenud seltsingut kui isikut, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke arvamusi planeeringu kehtestamisel ei arvestatud (PlanS § 91 lg 5 p 1), kuid õigusjärgluse puudumise tõttu ei ole sellelgi tähtsust. Kuna üldplaneeringust nii avalikkuse kui ka puudutatud isikute teavitamise kord ja kaebetähtaeg on PlanS-s eraldi reguleeritud, ei ole vajadust kohaldada HMS §-s 31 sätestatud avaliku kättetoimetamise üldreegleid.
14.Riigikohtu nõudel esitas Tartu linn 7. oktoobril 2022 dokumentaalsed tõendid ja selgituse ning
14.oktoobril 2022 seisukoha, millest nähtub, et teade ÜP kehtestamise kohta avaldati linna veebilehel
7.oktoobril 2021, Ametlikes Teadaannetes 20. oktoobril 2021 ja väljaandes Postimees
9.novembril 2021. Eeltoodust lähtudes pidi üldsus ÜP kehtestamisest teada saama alles
9.novembril 2021 ning kaebetähtaeg hakkas üldsuse jaoks kulgema 10. novembril 2021. Kuna üldsuse teavitamine viidi lõpule enne kaebaja asutamist, tulebki tema jaoks kaebetähtaega lugeda sellest kuupäevast lähtudes. Järelikult on 18. novembril 2021 esitatud kaebus tähtaegne.
15.Seetõttu tuleb Tartu Ringkonnakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid kolleegium muudab määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Asja ettevalmistav menetlus jätkub halduskohtus. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.