X kaebus Tartu Vangla 15. märtsi 2021. a käskkirja nr 63/89 ja 1. aprilli 2021. a käskkirja nr 6-3/107, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsist töölt kõrvaldamise ning
21.märtsi 2022. a vaide mittetähtaegse lahendamise õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasjast nr 2-22-8467 käesoleva haldusasja juurde X lepingulise esindaja 22. augusti 2022. a täpsustatud hagiavaldus töötasu nõudes ning 30. augusti 2022. a kohtumäärus hagi menetlusse võtmise kohta.
2.Tagastada X kaebus.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 27. juunil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse (registreeritud haldusasjana nr 3-22-1384), milles esitas mitmeid nõudeid Tartu Vangla vastu. Muu hulgas esitas kaebaja kaebuses järgmised tuvastamisnõuded: 1) tuvastada majandustöödele määramise käskkirjade õigusvastasus (15. märtsi 2021. a käskkiri nr 6-3/89 ja 1. aprilli 2021. a käskkiri nr 6-3/107); 2) tuvastada Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis töölt kõrvaldamise õigusvastasus; 3) tuvastada 21. märtsil 2022 esitatud vaide mittetähtaegse lahendamise õigusvastasus.
3-22-1549
2.Kohus eraldas 19. juuli 2022. a määrusega eelnimetatud tuvastamisnõuded haldusasjast nr 3-22-1384 eraldiseisvasse menetlusse (käesolev haldusasi nr 3-22-1549). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse, kuid märkis, et vajadusel otsustab kohus riigi õigusabi põhjendatuse eraldatud nõuete osas uuesti.
3.Kohus peatas 22. juuli 2022. a määrusega haldusasja nr 3-22-1549 menetluse kuni lõpplahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-22-8467. Kohus märkis määruses, et kaebaja on tema töölt kõrvaldamisega seonduvalt esitanud Tartu Maakohtule 6. juunil 2022 hagi, milles palus tunnistada vastustajaks Tartu Vangla RKAS-i, tuvastada käskkirjade nr 6-3/89 ja 6-3/107 osas vastustaja, mõista Tartu Vangla RKAS-ilt välja saamata töötasu ja RKAS-ilt viivis, anda hinnang M. Maltsevi ja P. Tiiratsi kokkuleppele ja tunnistada see hageja töölt eemaldamise osas õigusvastaseks (tsiviilasi nr 2-22-8467). Maakohus jättis 20. juuni 2022. a määrusega hagi puuduste kõrvaldamiseks käiguta, misjärel taotles hageja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist kuni 31. juulini 2022 (6. juuli 2022. a avaldus). Halduskohus leidis, et maakohtule tsiviilasjas nr 2-22-8467 esitatud nõuded on osaliselt kokkulangevad või sarnased käesoleva haldusasja nõuetega – kaebaja nõuded mõlemas asjas puudutavad vangla käskkirju nr 6-3/89 ja 6-3/107 ja kaebaja töölt kõrvaldamise väidetavat õigusvastasust. Halduskohus asus seisukohale, et käesoleva haldusasja edasiseks menetlemiseks on vajalik selgus, kas ja milliseid tsiviilasjas nr 2-22-8467 esitatud nõudeid peab maakohus lubatavaks ja enda pädevusse kuuluvaks. Hagejale oli selles tsiviilasjas antud tähtaeg oma nõuete täpsustamiseks ning halduskohtu hinnangul ei olnud otstarbekas hakata otsustama haldusasjas nõuete lubatavuse küsimust enne, kui ajaliselt varasemas kohtuasjas pole maakohus veendumusele jõudnud sarnaste või kokkulangevate nõuete lubatavuse ja maakohtu pädevuse küsimuses.
4.Halduskohus otsustas 10. oktoobri 2022. a määrusega haldusasja nr 3-22-1549 menetluse uuendada (määruse resolutsiooni p 1). Kohus leidis, et kuigi tsiviilasjas nr 2-22-8467 ei ole veel lõpplahendit tehtud, nähtub kohtute infosüsteemist, et maakohus on 30. augustil 2022 teinud selles asjas hagi menetlusse võtmise määruse. Menetlusse on võetud X hagi Riigi Kinnisvara AS vastu saamata jäänud töötasu ja viivise nõudes. Asja materjalidest nähtub, et X esindaja on 23. augustil 2022 esitanud kohtule täpsustatud hagiavalduse, milles nõutakse Riigi Kinnisvara AS-ilt perioodil 28. mai 2020 kuni 25. märts 2022 saamata jäänud töötasu (sh töötasu ületunnitöö eest ning töötamise eest riigipühadel). Avaldusest nähtuvalt on X seisukohal, et tema ja Riigi Kinnisvara AS vaheline suhe ajavahemikus 28. mai 2020 kuni 25. märts 2022 oli oma olemuselt eraõiguslik töösuhe, mille puhul tööaja arvestamisel ning ületunnitöö ja riigipühadel töötamise eest tasu maksmisel tuleb arvestada töölepingu seaduses sätestatut. Halduskohus leidis, et hagi menetlusse võtmise määrusest saab järeldada, et maakohtus piirdub vaidlus kaebajal ajavahemikus 28. mai 2020 kuni 25. märts 2022 saamata jäänud töötasu ja viivise nõudega. Kuna praeguseks on saanud selgeks, milliseid nõudeid maakohus tsiviilasjas nr 2-228467 menetleb ning kaebaja poolt maakohtule esitatud saamata jäänud töötasu ning viivise nõuded ei ole iseenesest sellised nõuded, mille osas tehtavast otsusest sõltuks haldusasja nr 3-22-1549 lahendamine, pidas kohus põhjendatuks uuendada haldusasja nr 3-22-1549 menetlus, ootamata ära lõpplahendit tsiviilasjas nr 2-22-8467.
5.Eelviidatud 10. oktoobri 2022. a määrusega jättis kohus X kaebuse haldusasjas nr 3-22-1549 ka käiguta (määruse resolutsiooni p 2). Kohus selgitas määruses, et kaebaja oli 26. mai 2020. a käskkirjaga nr 6-3/114 lubatud tööle Riigi Kinnisvara AS-i ning tal oli lubatud töötada väljaspool osakonda ilma järelevalveta. Praeguses asjas vaidlustatud 15. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 6-3/89 muudeti tähtajaliselt seda käskkirja ja anti kaebajale luba relvastatud järelevalve all 15. -19. märtsil 2021 kell 8:00-16:30 töötada Tartu Vangla avavanglas ning 1. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 63/107 perioodil 2. -4. aprill 2021 kell 9:00-18:00 Tartu Vangla pääslas ooteruumi kappide lukkude vahetamiseks. Mõlemas käskkirjas oli märgitud, et need seonduvad Riigi Kinnisvara AS-i poolt
3-22-1549
tehtavate töödega ning et relvastatud järelevalvet rakendatakse turvariski vähendamiseks ja julgeoleku tagamiseks. Seega ei olnud kohtu hinnangul vaidlusaluste käskkirjade puhul tegemist kaebaja vangla majandustöödele määramise käskkirjadega. Eeltoodut silmas pidades pidi kaebaja kohtule täpsemalt selgitama, miks ta peab vaidlusaluseid käskkirju nr 6-3/89 ja nr 6-3/107 õigusvastaseks. Lisaks, kuna asjas olid esitatud tuvastamisnõuded, tuli kaebajal kohtule selgitada, millist õiguslikku kasu ta tuvastamisnõuete rahuldamise korral saaks (HKMS § 38 lg 4). Kaebaja pidi selgitused esitama iga nõude kohta eraldi.
6.Kaebaja esitas 13. oktoobril 2022 vastuse 10. oktoobri 2022. a kohtumäärusele. Vastusest nähtub, et kaebaja hinnangul kohustati teda vaidlusaluste käskkirjadega tegema tööd ning tegemist oli vangla majandustööga, millel ei ole mingit pistmist Riigi Kinnisvara AS-ga. Töötasu jättis kaebaja hinnangul maksmata vangla. Kuna kaebaja töötas Riigi Kinnisvara AS-s, ei saanud vangla teda majandustööle kohustada (sh ületunnitööle puhkepäevadel). Vaidlusaluseid käskkirju tutvustati kaebajale alles pärast tööde teostamist. Kaebaja märgib, et samade ametnike järjepideva tegevuse õigusvastaseks tunnistamine on samm nende edasise tegevuse lõpetamiseks. Samuti soovib kaebaja lõppkokkuvõttes saada kätte teostatud tööde eest saamata jäänud tasu. Kaebaja märgib, et seaduslik alus tema töölt kõrvaldamiseks alates 11. märtsist 2022 puudus ning tänaseni ei ole vastatud tema 21. märtsil 2022 esitatud vaidele nr 1-11/125-1. Kaebaja eesmärk on minimeerida (ära hoida) edasisi kahjusid, mis ilma igasuguse kahtluseta järgnevad (erinevad repressioonid).
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et X kaebus tuleb eelviidatud sätte alusel tagastada alljärgnevatel põhjustel.
7.1.Kaebaja on käesolevas asjas esitanud tuvastamisnõuded (HKMS § 37 lg 2 p 6). Ta palub kohtul teha kindlaks Tartu Vangla 15. märtsi 2021. a käskkirja nr 6-3/89 ja 1. aprilli 2021. a käskkirja nr 6-3/107 õigusvastasus ning vangla tegevuse õigusvastasus, mis seisneb kaebaja Riigi Kinnisvara AS-st töölt kõrvaldamises (s.o ajavahemikul 11. märts 2022 kuni 25. märts 2022 kaebaja tööle mittelubamine). Lisaks palub kaebaja tuvastada, et Tartu Vangla viivitab õigusvastaselt tema 21. märtsil 2022 esitatud vaide lahendamisega.
7.2.Tuvastamisnõude esitamise võimalusi on seadusega piiratud. Tuvastamisnõude võib esitada siis, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kaebajal tuleb see vajadus välja tuua (HKMS § 38 lõige 4 ja § 44 lõige 1). Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Pelgalt huvi veenduda haldusakti või toimingu õigusvastasuses ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
7.3.Kohus andis kaebajale 10. oktoobri 2022. a määrusega tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas pidi kaebaja kohtule selgitama, millist õiguslikku kasu ta saaks sellest, kui kohus tema tuvastamisnõuded (s.o käskkirjade nr 6-3/89 ja nr 6-3/107, töölt kõrvaldamise ning vaide mittetähtaegse lahendamise õigusvastasuse tuvastamine) rahuldaks. Kaebaja pidi kohtule selgelt välja tooma, millist eesmärki eelviidatud tuvastamisnõuded teenivad ja kuidas tuvastamisnõuete rahuldamine edaspidi tema õiguste kaitsele kaasa aitab. Kaebaja pidi selgitused esitama iga nõude kohta eraldi.
3-22-1549
Kohtule 13. oktoobril 2022 esitatud vastuses ei too kaebaja selgelt välja seda, miks on tuvastamisnõuete esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja viitab abstraktselt sellele, et samade ametnike järjepideva tegevuse õigusvastaseks tunnistamine on samm nende edasise tegevuse lõpetamiseks ning tema eesmärgiks on minimeerida (ära hoida) edasisi kahjusid, mis ilma igasuguse kahtluseta järgnevad (erinevad repressioonid). Lisaks viitab kaebaja sellele, et soovib lõppkokkuvõttes saada kätte teostatud tööde eest saamata jäänud tasu.
7.4.Kohus leiab, et kuigi eeltoodu pinnalt jääb kaebaja tuvastamisnõuete esitamise vajadus ediselt ebaselgeks, võib kaebaja tahet mõista nii, et ta soovib esitada tuvastamisnõudeid preventiivsel eesmärgil. Kaebaja hinnangul on vaidlusaluste käskkirjade nr 6-3/89 ja nr 6-3/107 puhul sisuliselt tegemist käskkirjadega, mis kohustasid teda tegema vangla majandustööd. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et nimetatud käskkirjadest ei tulene töötamise, sh majandustöödel töötamise kohustust, vaid need reguleerivad kaebaja liikumisvõimalusi ja tingimusi töötamisel vangla territooriumil Riigi Kinnisvara AS tehtavatel ehitus- ja remonditöödel. Kohtu hinnangul on viidatud käskkirjadel kaebaja õigustele pigem soodne mõju, sest nende alusel võimaldatakse teha tööd vangla territooriumil kohtades, kuhu kaebajal tavapäraselt juurdepääs puudub. Kui käskkirju ei oleks antud, poleks kaebajal olnud võimalik teha tööd, mille tegemise eest ta nõuab muu hulgas tsiviilasjas nr 2-22-8467 saamata jäänud töötasu, tuginedes töölepingulise suhte olemasolule. Kohtu hinnangul ei ole tegemist majandustöödeks kohustavate käskkirjadega – neis on sõnaselgelt märgitud, et saatjata liikumist ja töötamist relvastatud järelevalve all on lubatud ehitus- ja remonditööde tegemiseks. Tartu Vangla 26. mai 2020. a käskkirjast nr 6-3/114 (tl 29) ning 15. märtsi 2021. a käskkirjast nr 6-3/89 (tl 30) tuleneb, et nimetatud töödel on eelistatud erialaste oskustega kinnipeetavat ning tööandja huvides on olnud nii kaebaja kui tema kaaskinnipeetava eelistamine nende kõrge töökvaliteedi ja kiiruse tõttu. Käskkirjast nr 6-3/114 ilmneb, et kaebaja on käinud Riigi Kinnisvara AS-s töövestlusel enda tööoskusi esitlemas ning osutus valituks vabale ametikohale.
7.5.Kohus märgib, et kaebaja seisukohad töötamise osas on seejuures vastuolulised. Ühelt poolt väidab kaebaja käesolevas haldusasjas, et ta töötas vaidlusaluste käskkirjade kehtivuse ajal vangla majandustöödel, kuid teisalt nõuab tsiviilasjas nr 2-22-8467 nende samade tööde tegemise eest töötasu Riigi Kinnisvara AS-lt, tuginedes lepingulise töösuhte olemasolule.
7.6.Isegi kui jaatada, et vaidlusalused käskkirjad riivavad kaebaja õigusi, ei ole lubatav neid käskkirju vaidlustada tuginedes preventiivsele huvile. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõude puhul peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt Riigikohtu 9. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Riigikohus on selgitanud, et preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Töötamist ja sellega seonduva liikumise ja järelevalve korraldust reguleeritakse käskkirjadega igal üksikul juhul eraldi. Viidatud käskkirjades nimetatud tööd ei ole pideva iseloomuga ning pole kindlalt ette näha sarnaste käskkirjade korduvat andmist. Kui vastustaja selliseid käskkirju aga edaspidi annab, on isikul õigus oma õigusi tõhusalt kaitsta, esitades vaide konkreetse käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning taotleda juba vaidemenetluse ajal esialgset õiguskaitset väidetavalt õigusvastase kohustuse vältimiseks. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus eelnimetatud käskkirjade tuvastamisnõudega vaidlustamiseks. Kohus ei pea ka põhjendatuks suunata kaebajat esitama muud liiki kaebust.
3-22-1549
Tühistamisnõue ei oleks eesmärgipärane, kui töötamine vaidlustatud käskkirjadega hõlmatud ulatuses on nüüdseks lõppenud. Pealegi tuleks tühistamisnõude esitamiseks läbida esmalt kohustuslik vaidemenetlus ning vähetõenäoline on nii kaua aega tagasi antud käskkirjade vaidlustamiseks kaebetähtaja ennistamine.
7.7.Kaebaja töölt kõrvaldamise (11. märts kuni 25. märts 2022) õigusvastasuse tuvastamise nõude osas leiab kohus, et kaebajal ei saa olla preventiivset huvi ka sellise nõude esitamiseks. Kuna kaebaja ei tööta enam Riigi Kinnisvara AS tehtavatel töödel, ei ole võimalik ka olukord, kus vangla saaks kaebaja sellistelt töödelt eemaldada. Kui aga tulevikus peaks tõepoolest tekkima sarnane olukord ja kaebaja vangla poolt töö tegemiselt eemaldatakse, on kaebajal olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid (HKMS § 45 lg 2) enda õiguste kaitseks. Kaebaja saab esitada vanglale kohustava sisuga vaide enda tööle lubamiseks ja samaaegselt taotleda esialgset õiguskaitset ning seejärel vajadusel kohustamiskaebuse kohtule. Samas on kaebaja avaldanud, et Riigi Kinnisvara AS-is ta enam töötada ei soovi. Seega ei ole eelkirjeldatud olukorra kordumine kindel ega ka kuigi tõenäoline. Kohtu hinnangul puudub ka selle tuvastamisnõude osas kaebajal kaebeõigus.
7.8.21. märtsil 2022 esitatud vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas leiab kohus samuti, et ei esine kaitstavat preventiivset huvi, mille kaitseks saaks kohtusse pöörduda. Haldusorganil tuleb küll vaided läbi vaadata seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning toimingu (vangla tegevusetuse/viivituse) õigusvastasuse tuvastamine võib isiku jaoks olla iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada märguannet haldusorganile tema tegevuse lubamatuse kohta, kuid eelnimetatu ei ole reeglina piisavaks põhjendatud huviks kohtusse pöördumiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Vaiete läbivaatamisega hilinemine ei ole Tartu Vanglas kohtule teadaolevalt ka kuigi sage ega süstemaatiline, vaid valdavalt lahendatakse need tähtaegselt. Juhul, kui vangla vaide lahendamisega aga viivitab, on isikul enda õiguste kaitseks tõhus võimalus vaideotsust ära ootamata pöörduda põhinõuet sisaldava kaebusega otse kohtu poole (vangistusseaduse § 11 lg 5, HKMS § 47 lg 3). Kaebaja on eeltoodule ka ise kaebuses viidanud. Ka selle tuvastamisnõude osas puudub kaebajal kaebeõigus.
8.Väidetavalt saamata jäänud töötasu osas on kaebaja esialgses kaebuses märkinud, et selle üle käib vaidlus tsiviilasjas nr 2-22-8467 ja töötasu osas käesolevas asjas vaidlust ei ole (vt kaebuse lk-d 30 ja 31). Kohtule 13. oktoobril 2022 esitatud vastuses märgib kaebaja, et soovib lõppkokkuvõttes saada kätte teostatud tööde eest saamata jäänud tasu. Kohus mõistab, et kaebaja soov saada töö eest tasu puudutab tsiviilasja nr 2-22-8467, kus kaebaja on vastava nõude esitanud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasja nr 2-22-8467 pooled erineval seisukohal selles, kas nende vahel oli eraõiguslik töösuhe või on X töötamine toimunud avalik-õigusliku suhte raames ning töö eest pidanuks tasu maksma vangla. Juhul kui viidatud tsiviilasja lahendamise tulemusena selgub, et maakohus ei ole pädev töötasu nõuet lahendama, on kaebajal võimalus pöörduda kahju hüvitamise nõudega Tartu Vangla poole, järgides riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaegu ning seejärel esitada vajadusel hüvitamiskaebus halduskohtusse. Küll aga ei oleks käesolevas asjas esitatud tuvastamiskaebus hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil lubatav (HKMS § 45 lg 2). Võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise korral hindab kohus ka haldusorgani tegevuse õiguspärasust, kuna õigusvastasus on üks kahju hüvitamise eeldustest RVastS § 7 lg 1 järgi.
9.Kohus peab vajalikuks veel märkida, et kaebaja üldsõnalised viited õiguste kaitsmise ning kahjude vältimise vajadusele ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Üksnes kaebaja oletus, et tulevikus võidakse rikkuda tema õigusi, ei saa olla kohtusse pöördumise aluseks.
10.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebus ei ole lubatav ning tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse
3-22-1549
tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).