Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
Tartu, 13. veebruar 2025
Tsiviilasja number
2-22-8467
Tsiviilasi
Erik Tominga hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. aprilli 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Erik Tominga määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (hageja): Erik Tomingas (isikukood XXXXXXXXXXXX) Kostja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (registrikood 10788733), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tauno Tark ja Rahel Behrsin
Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise ajakulu kokku 20 tundi 15 minutit ei ole põhjendatud, mõistlik ajakulu on kuni 6 tundi; 5) 17.04.2023 vastuse koostamise ajakulu 27 tundi 15 minutit on ebamõistlik, kuna menetlusdokument sisaldab kostja seisukohti neljal lehel ning kordab varasemaid seisukohti, mõistlik ajakulu on kuni 6 tundi; 6) 05.06.2023 menetlusdokumendi koostamise ajakulu kokku 11 tundi 15 minutit ei ole põhjendatud. Kostjalt välja nõutud tõendite hulk ei olnud nii suur, et kohtunõudele vastuse koostamine ja selle lisade komplekteerimine oleks nõudnud tunde, mõistlik ajakulu on kuni 3 tundi; 7) määruskaebuse osas seisukoha koostamise ajakulu kokku 18 tundi 30 minutit ei ole põhjendatud, kuna selles korduvad eelnevad seisukohad, mõistlik ajakulu on kuni 8 tundi.
Hagejalt on mõistetud välja ebareaalsed menetluskulud. Sisuliselt on hageja määratud eraisiku pankrotti. Hageja ei ole nõus maksma väljamõistetud menetluskulusid. Maakohtu määrus võtab hagejalt võimaluse vabanemise järgselt asuda tööle, st kohus suunab hagejat uuesti kuritegelikule teele. Käesoleva vaidluse käigus välja mõistetud summa ei ole kriminaalasja raames tekkinud kahju. Tegemist on karistuse täideviimise käigus tõstatunud vaidlusega, mis tuleneb vangistusseaduse (VangS) puudulikust regulatsioonist, ning sellele rakendub VangS § 6 sätestatud põhimõte. Kohtu määrusega ei saa hagejat panna olukorda, mille tulemuseks on vabanemisel maksejõuetus. Hagejale anti riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasust ja kuludest 10% igakuiste võrdse suurusega osamaksetena viie kuu jooksul alates õigusteenuse osutamise lõpetamisest. Õiglane on kasutada sama põhimõtet ja proportsiooni ka vastaspoole kulude osas. Hageja edastas maakohtule 9. mail 2024 avalduse võtta asja materjalide juurde võlgniku maksejõuetusavaldus, kaks riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust ning teatist taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, täitemenetluse väljavõte, sooviavaldus Eesti kodakondsusest vabastamiseks. Hageja palub määruskaebuse rahuldamata jätmise korral edastada esitatud avaldused alluvusjärgsetele menetlusasutustele.
Antud juhul puuduvad ka mistahes erandlikud asjaolud hagejalt väljamõistetud menetluskulude summa ajatamiseks (TsMS § 445 lg 1). Selline taotlus on ka hilinenud, kuivõrd see oleks tulnud esitada kohtule enne lahendi tegemist. Maakohus on hüvitamisele kuuluvaid kulusid niigi oluliselt vähendanud ning antud summa ajatamine ei oleks kostja suhtes õiglane. Kuna hageja on kaebusega vaidlustanud menetluskulude jaotuse ja hagi läbivaatamata jätmise, siis kostja hinnangul TsMS § 178 lg 4 ei kohaldu ning kostja palub kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lõike 1 alusel hageja kanda.
alternatiivselt jätab väljamõistetud menetluskuludest 10% hageja kanda ja ülejäänud osas Tartu Vangla kanda. Riigi õigusabi andmisel kohaldatud põhimõtted ei kohaldu vastaspoole menetluskulude kindlaksmääramisel. Menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (TsMS § 190 lg 1). Vastaspoolele tekkinud kulutuste hüvitamiseks ei ole võimalik menetlusabi taotleda. Eeltoodud selgitustele vaatamata ei ole põhjendatud kostja taotlus jätta hageja määruskaebus menetlusse võtmata või läbi vaatamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.