X-i kaebus Tartu Vangla vastu ajalehe üleandmisega, sõnumisaladuse korduva rikkumisega, regulaarse sportimisvõimaluste piiramisega ja lahtiriietumisega läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X-i kaebus osaliselt.
2.Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla ametnike tegevus kaebajale ajalehe üleandmisel ja lahti riietumisega läbiotsimisel ning õiguskantsleri kantseleist ja Hamburgi Liidumaa prokuratuurist saabunud kirjade avamisel. Lugeda sellega kahju hüvitamise nõuded osaliselt rahuldatuks.
3.Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
4.Mõista Tartu Vanglalt X-i kasuks välja menetluskulu 15 (viisteist) eurot.
5.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. novembril 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (edaspidi ka kaebaja) esitas 27. juunil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse (registreeritud haldusasjana nr 3-22-1384), milles esitas järgmised nõuded Tartu Vangla vastu: 1) hüvitada ajalehe üleandmisega, sõnumisaladuse korduva rikkumisega, regulaarse sportimisvõimaluste piiramisega ja lahtiriietumisega läbiotsimistega tekitatud mittevaraline kahju kokku 1050 euro ulatuses; 2) tuvastada majandustöödele määramise käskkirjade õigusvastasus (15. märtsi 2021. a käskkiri nr 6-3/89 ja 1. aprilli 2021. a käskkiri nr 6-3/107); 3) tuvastada Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis (RKAS) töölt kõrvaldamise õigusvastasus; 4) tuvastada 21. märtsil 2022 esitatud vaide mittetähtaegse lahendamise õigusvastasus; 5) mõista välja Tartu Vanglalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel asjas nr 3-22-635 tasutud riigilõiv 20 eurot.
2.Tartu Vangla on eelnevalt 1. juuni 2022. a otsusega nr 1-13/95-3 jätnud rahuldamata kaebaja 4. aprilli 2022. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/95-1 milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses ajalehe kätteandmise viisiga 30. detsembril 2021, õiguskantslerilt 10. veebruaril 2022 ja Hamburgi Liidumaa Riigiprokuratuurist 17. märtsil 2022 saabunud kirja avamisega, E-6 eluosakonna spordisaali kasutamisvõimaluse korduva ärajäämisega ja avavanglas voodite remontimisega seonduvalt ning taotluse täienduse nr 1-13/95-2, millega kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses Tartu Halduskohtust 17. mail 2022 saabunud kirja kätteandmisega. Vangla märkis, et ajalehe ühekordse kambrisse viskamise näol ei ole tegemist kinnipeetava väärikuse alandamisega. Vangla on sellise käitumise pärast vabandanud ja oma eksimust tunnistanud. Vangla tunnistas otsuses, et õiguskantsleri kirja avamine ja Hamburgi Liidumaa prokuratuuri kirja avamine oli õigusvastane ning vangla vabandab tekitatud ebamugavuste pärast. Vangla tunnistas spordisaali külastuste ärajäämist, kuid kirjeldas otsuses muid võimalusi kehakultuuriga tegelemiseks ning leidis, et viiel korral spordisaali viimata jätmine ei saanud kahjustada kaebaja tervist selliselt, et see tingiks kahju hüvitamise, ning vangla tegevus ei kvalifitseeru vabaduse võtmisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Tartu Halduskohtust saabunud kirja osas leidis vangla, et pole õnnestunud välja selgitada konkreetset põhjust, miks ümbrik oli lahti tulnud (nt ebakvaliteetne liimiriba, niiskuse mõju) ning vastustaja õigusvastast käitumist pole tuvastatud. Tartu Vangla jättis 10. juuni 2022.a otsusega nr 1-13/114-2 rahuldamata kaebaja taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses regulaarse lahtiriietumisega läbiotsimisega. Vangla asus kinnipeetava kahju hüvitamise nõuet lahendades kokkuvõtvalt järgmisele seisukohale. Kinnipeetaval oli lubatud kas relvastatud järelevalve all või ka ilma saatjata töötada remonditöödel väljaspool eluosakonda ning avavanglas. Sellistel töödel töötavaid kinnipeetavaid otsitakse pärast tööpäeva lõppu läbi ning ka lahtiriietumisega. Tegemist ei ole igakordse või rutiinse läbiotsimisega, kuid neid tehakse sagedasti. Läbiotsimise aluseks võib olla põhjendatud kahtlus, kuid neid tehakse ka juhuvalimi alusel. Eesmärk on välistada keelatud esemete eluosakonda sattumine. Lahtiriietumisega läbiotsimiste üle ei peeta arvet ning vangla ei saa öelda, millal ja mitmel korral kinnipeetavat lahtiriietumisega läbi otsiti. Vähem intensiivsed läbiotsimise viisid ei anna sama tõhusat tulemust. Läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, seda ei saa näha kinnipeetava alandamise või karistamisena ning seda on tehtud üksnes kinnipeetava Riigi Kinnisvara AS-is töötamisega seonduvalt. Ametnike käitumisest tulenevaid negatiivseid mõjusid pole ilmnenud.
3.Kohus võttis 19. juuli 2022. a määrusega eelnimetatud kahju hüvitamise nõuded menetlusse, tagastas haldusasjas nr 3-22-635 riigilõivu väljamõistmise nõude ning eraldas 2(19)
3-22-1384
iseseisvasse menetlusse nõuded Tartu Vangla 15. märtsi 2021. a käskkirja nr 6-3/89 ja 1. aprilli 2021. a käskkirja nr 6-3/107, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis töölt kõrvaldamise ning 21. märtsil 2022 esitatud vaide mittetähtaegse lahendamise õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-22-1549). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse, kuid märkis, et vajadusel otsustab kohus riigi õigusabi põhjendatuse uuesti eraldatud nõuete osas.
4.Tartu Vangla esitas kirjaliku vastuse kaebusele 19. augustil 2022.
5.Kohus määras 24. augusti 2022. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Sama määrusega (resolutsiooni p 6) kuulutas kohus menetluse kinniseks Tartu Vangla 19. augusti 2022. a vastuse lisadena nr 6, nr 8 ja nr 10 esitatud videosalvestiste osas ning piiras kaebaja õigust tutvuda selles osas haldusasja materjaliga. Kaebaja esitas kirjalikus menetluses täiendavad seisukohad 8. septembril 2022. Vastustaja esitas 4. oktoobri 2022. a täiendavad selgitused vastavalt 26. septembri 20222. a kohtumäärusele, millele kaebaja esitas 7. oktoobril 2022 vastuväited ning palus ühtlasi hinnata Tartu Vangla direktor käskkirja nr 1-1/27 p 4.6 vastavust põhiseaduse §-le 18.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja väidab kahjunõuet esitades järgmist.
6.1.Selle asemel, et ulatada kaebajale talle mõeldud ajaleht, viskas valvur selle demonstratiivselt kaebajale jalge ette põrandale maha ja sulges kambri ukse. Valvur soovis kaebajat alandada, rõhutades oma ametiseisundit. Kaebajat alandati ja tehti ta kaaskinnipeetavate pilgete objektiks. Valvur kahjustas oma käitumisega ka kogu vanglateenistuse mainet. Valvur ei pidanud vajalikuks vastavalt kaebaja kompromissettepanekule vabandada.
6.2.Vangla on korduvalt tahtlikult rikkunud sõnumisaladust.
6.2.1.Vanemvalvur avas 10. veebruaril 2022 kaebaja nimele saabunud õiguskantsleri kantseleist saabunud kirja. Valvur oli kirja registreerinud juba eelnevalt ning tõsiselt võetav ei ole väide juhusliku avamise kohta. Valvur on juba pikka aega vanglas töötanud ka peavalves ja kontaktisikuna ning on seadusega kursis. Seega rikkus ta sõnumisaladust tahtlikult. Õiguskantsleri kiri sisaldas sõnumit lahtiriietumisega läbiotsimise kohta, mis on ka üks käesoleva kaebuse teemasid. Valvuril oli kirja UV-lambi all vaadates aega saada piisav ülevaade sõnumi sisust.
6.2.2.Vanglaametnik avas 17. märtsil 2022 kaebajale Saksamaa Hamburgi liidumaa prokuratuurist tulnud kirja. Väide, et kiri avati, kuna valvur ei osanud saksa keelt ega saanud aru, kes on saatja, ei ole tõendatud.
6.2.3.Kaebajale saabus 17. mail 2022 Tartu Halduskohtust kiri, mis oli juba avatud. Kaebaja ei usu, et Tartu Halduskohtust saadeti rebimisjälgedega ümbrikuga kiri. Kui kiri oleks tulnud vanglasse avatuna, oleks seda tähele pandud ja see asjaolu fikseeritud.
6.3.Kehakultuuriga tegelemise võimalused Tartu Vanglas on viidud miinimumini. Kaebaja on registreeritud võrkpalli huviringi, kuid pole seal saanud kordagi käia. Vangla direktori käskkirjaga on keelatud kilekotid, et neist ei saaks teha treeningvahendeid. Puuduvad jõusaal, trenažöörid ja treeningvahendid. Kambrivälist liikumisruumi on aga iga inimese kohta alla 2 m2. E-6 eluosakonnas on 2022. a esimese nelja kuu jooksul spordisaali külastus ära jäänud seitsmel korral. Vangla õigustab seda põhjendamatult personali nappusega. Vangla ei ole reageerinud ettepanekule kompenseerida ärajäänud spordisaali külastused muul ajal ning eirab 3(19)
3-22-1384
tahtlikult kodukorras ette nähtud ja enda kinnitatud graafikut. Covid-19 haigust läbipõdenuna peab kaebaja tervenemiseks palju liikuma, kuid E-6 eluosakonnas ei pole piisavalt ruumi. See osakond ei ole mõeldud pikaajaliseks kinnipidamiseks ning seal hoidmine on vabaduse võtmise mõõtu.
6.4.Kaebajat on Riigi Kinnisvara AS-s töötamise ajal (1 aasta ja 10 kuu vältel) töölt naasmisel pidevalt (üle 400 korra) lahtiriietumisega läbi otsitud. Kunagi ei leitud keelatud esemeid. Lubades kaebajal eluosakonnast ja vanglast väljaspool töötada, on vangla näidanud kaebaja vastu üles usaldust. Vangla väited valikulise läbiotsimise kohta ei pea paika. Läbiotsimisele on kaasatud ka kadette ning läbiotsimine on toimunud suure hulga inimeste ees. Kaebaja on tundnud ennast läbiotsimisel seksuaalselt ahistatuna. Igapäevane rutiinne läbiotsimine näitab, et puuduvad põhjendatud kahtlused ja kaalutlused. Õiguskantsler on arvamusel, et läbiotsimise otsus peab põhinema ohuhinnangul, mille aluseks on konkreetse kinnipeetava käitumine. Justiitsminister ei ole kehtestanud lahtiriietumisega läbiotsimise korda ning ei saaks ka kehtestada korda, mis on vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga ja Euroopa Inimõiguste kohtu praktikaga. Väär on vastustaja kahjunõude lahendamise otsuses märgitu nagu aktsepteeriks kaebaja sellist läbiotsimist. Kinnipeetavale tuleneb seadusest töökohustus ning kuna kinnipeetav tasub oma esmavajadusteks vajaliku eest suures osas ise, on ta ka osaliselt sõltuv töötamisest. Talutud alandus ei kaalunud üles tööga saadavat kasu. On õige, et täielikku läbiotsimist ei korraldata enamasti puhkepäevadel. See kinnitab veelgi, et vanglal puuduvad igasugused kaalutlused.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning jääb kohtueelses menetluses taotluste lahendamisel võetud seisukohtade juurde, märkides vastuseks kaebusele järgmist.
7.1.Valvuri tegevuse osas ajalehe üleandmisel on Tartu Vangla 25. jaanuari 2022. a vastuskirjas nr 2-3/4 2 tunnistanud juhtunut ja kinnitas, et tegeleb selle intsidendiga. Kahju hüvitamise taotluse menetluses on üksuse juht suuliselt kinnitanud, et vanemvalvuriga on vesteldud ja selgitatud sellise teo lubamatust. Ametniku täiendava instrueerimisega on vangla tarvitusele võtnud abinõud, et vältida sellise olukorra kordumist. Oma 1. juuni 2022. a otsuses nr 1-13/95-3 vabandas Tartu Vangla ametniku käitumise pärast kaebaja ees. Ajalehe kambrisse viskamist ei saa kehtivate ühiskondlike käitumisnormide kohaselt kindlasti pidada viisakaks käitumiseks. Siiski ei saa olemasolevatest tõenditest järeldada, et ametniku tegevus oleks olnud kantud eesmärgist kaebajat alandada või solvata. Käesoleval juhul on vangla oma eksimust tunnistanud ja vabandanud kaebaja ees. Asjaolu, et kaebaja ees vabandati alles 1. juuni 2022. a otsuses, ei tähenda ebasiirust ega seda, et vangla vabandust tõsiselt ei võtaks. Kaebaja on küll kahju hüvitamise taotluses märkinud, et ajaleht visati kambrisse kaaskinnipeetavate nähes, kuid mitte seda, et seetõttu sattus ta kaaskinnipeetavate irooniliste pilgete objektis. Vastustaja ei saanud seda väidet kohtueelses menetluses käsitleda ega arvestada.
7.2.Vastab tõele, et 10. veebruaril 2022 avas vanemvalvur kaebaja juuresolekul õiguskantslerilt saabunud kirja, mida kinnitavad ka asjas kogutud tõendid. Vanemvalvur on selgitanud, et avas kirja automaatselt ega tutvunud selle sisuga. Tartu Vangla tunnistab tegevuse õigusvastasust ja on kaebaja ees juhtu pärast 1. juuni 2022. a otsuses nr 1-13/95-3 ka vabandanud. Kuna valvur ei tutvunud kirja sisuga ega viivitanud kirja üleandmisega, ei ole kaebajale saabunud kirja avamisega sõnumisaladust rikutud ning õiguskantsleri kirja eksliku avamise eest on piisavaks hüvitiseks tegevuse õigusvastasuse tunnistamine ja vabandamine.
7.3.Vastab tõele, et 17. märtsil 2022 avas vanemvalvur kaebajale Hamburgi Liidumaa Riigiprokuratuurist saabunud kirja. Vanemvalvur selgitas kahju hüvitamise taotluse menetluse raames, et kaebajale saabunud kirja ümbrikul oli saatja märgitud saksa keeles, mida ta ei 4(19)
3-22-1384
valda ning seetõttu ei saanud ta aru, et tegemist oli prokuratuurist saadetud kirjaga. Riigiprokuratuuri saksakeelne nimetus ei sarnane eestikeelsega ega ka mitte venekeelsega. Kiri avati ametniku teadmatuse tõttu. Tartu Vangla tunnistab õigusvastast tegevust ja on kaebaja ees juhtunu pärast 1. juuni 2022. a otsuses nr 1-13/953 ka vabandanud. Juhtumi asjaolusid arvestades (ametnik ei valda saksa keelt ja ümbrikul olid saatja andmed märgitud saksakeelsetena) ei saa järeldada, et ametnik oleks käitunud süüliselt (hooletult või suisa tahtlikult). Isegi kui pidada vanglaametniku tegevust hooletuks ja jaatada sõnumisaladuse riivet, ei saaks seda käsitleda niivõrd intensiivse rikkumisena, millele tuleks reageerida rahalise hüvitise väljamõistmisega. Kirjavahetuse kaardil tekkinud segadus ei olnud nõude aluseks, mistõttu ei pidanud vangla sellisele asjaolule 1. juuni 2022. a otsuses hinnangut andma. Tõendeid, et kiri oli juba enne avatud, ei ole ilmnenud. Videosalvestiselt nähtub selgelt, et vanemvalvur avab kaebaja pilgu all ümbriku, mistõttu kahtlused kirja varasema avamise kohta on alusetud.
7.4.Kaebajale 17. mail 2022. Tartu Halduskohtust saabunud kirja kätteandmisel avastas valvur, et see oli juba enne eluosakonda toomist kellegi poolt avatud ja tegi sellekohase märke kirjavahetuse kaardile. Valvuri arvates polnud kiri kellgi poolt avatud, vaid lahti tulnud (seda on kohtu kirjadega varemgi juhtunud). Dokumendihaldusteenistuse spetsialisti kinnitusel ei ava kantselei kinnipeetavatele adresseeritud kirju, kuid praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus ümbriku liimiriba on ebakvaliteetne, mistõttu ei kleepu ümbrik kinni ja tuleb lihtsalt lahti. Kuna Tartu Vangla ametnikud ei ole halduskohtust kaebajale saabunud kirja enne kätteandmist avanud, ei ole tõendamist leidnud Tartu Vangla õigusvastane ja süüline tegevus. Seega ei ole kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud ja puudub alus hüvitamisnõude rahuldamiseks.
7.5.Vangistusseadusest ega muudest vangistust reguleerivatest aktidest ei tulene, milliseid vahendeid kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine tagada. Vanglateenistusel on üksnes kohustus tagada kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks üldiselt. Tartu Vangla kodukorra punkti 18.2.1 kohaselt toimub spordisaali ja väljaku külastamine vastavalt spordisaali ja -väljaku kasutamise graafikule. Graafik on esitatud avatud osakondade teadete tahvlil. Ajavahemikus 5. jaanuar 2021–14. juuni 2022 paiknes kaebaja E6 eluosakonnas, mille graafikujärgne spordisaali kasutamise aeg oli ühel korral nädalas pühapäeviti. Kaebaja väitel ei saanud ta spordisaali kasutada seitsmel korral. Kahju hüvitamise taotluse menetluses on selgunud, et 30. jaanuaril 2022 ja 6. veebruaril 2022 ei saanud kaebaja spordisaali külastada haiguse tõttu (oli haigestunud COVID-19 viirusesse ja pidi viibima isolatsioonis). Kaebaja ei saanud 23.01.2022, 13.02.2022, 20.02.2022, 27.03.2022 ning 10.03.2022 spordisaali külastada, kuna vanglal ei olnud piisavalt ametnikke, et tagada kinnipeetavate spordisaali saatmine ja seal järelevalve. Kinnipeetavate üle visuaalse järelevalve teostamine (ka spordisaalis või spordiväljakul) on vangla julgeoleku seisukohalt oluline ja vangla ei saa võimaldada kinnipeetavatele ilma järelevalveta seal viibida. Olukorras, kus ametnikke on tavapärasest vähem, tuleb vanglal hinnata, milliseid toiminguid ja tegevusi on olemasoleva ressursiga võimalik läbi viia. Kinnipeetavatele on tagatud igapäevane jalutuskäik värskes õhus, mille raames on võimalik ka kehakultuuriga tegeleda. Vangla E-hoone jalutusaeda on paigaldatud rööbaspuud. Jalutusaed on piisavalt suur, et seal oleks võimalik ka sörkjooksu teha. Spordisaal ei ole ainus võimalus, et kehakultuuriga tegeleda. Kaebaja on 2022. a paiknenud üksinda kambris, mistõttu on tal olnud piisvalt õhku ja ruumi sooritamaks erinevaid treeningharjutusi. Eluosakonnas oleva ruumi suurus ei mõjuta hinnangut spordisaali kasutusvõimaluse ärajäämise õiguspärasusele. Hüvitamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on kahjuliku tagajärje saabumine. 5(19)
3-22-1384
Kord nädalas toimuva spordisaali külastuse ärajäämine ei ole oma olemuselt ja intensiivsuselt käsitletav vabaduse võtmisena RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kaebaja ei ole viidanud asjaoludele, et tema tervis oleks spordisaali külastuste ärajäämise tõttu tõesti kahjustada saanud. Ei ole ka eluliselt usutav, et viiel korral spordisaali külastuse ärajäämine võiks reaalselt kaebaja tervist kahjustada.
7.6.Riigi Kinnisvara AS-s töötavatele kinnipeetavatele tehakse töölt naasmisel läbiotsimisi koos lahti riietumisega. Tartu Vangla ei pea eraldi arvestust lahti riietumisega läbiotsimiste üle ega saa tagantjärele esitada tõsikindlaid andmeid selle kohta, millal konkreetselt ja kui tihti on kaebajat lahti riietumisega läbi otsitud. Vangla praktikas tehakse lahti riietumisega läbiotsimisi küll sagedasti, kuid siiski mitte iga kord töölt naastes. Tööle minnes kaebajat kindlasti lahti riietumisega läbi otsitud ei ole. Vangla dokumendihaldussüsteemi andmetel ei esitanud kaebaja ajavahemikus 28. mai 202017. jaanuar 2022 vanglale ühtegi pöördumist seoses tema lahti riietumisega läbiotsimistega. Teabenõudena pealkirjastatud 17. jaanuari 2022. a pöördumine sisaldas ainult küsimust, millises normis käsitletakse lahti riietumisega läbiotsimist ning soovi vanglalt nimetatud sättest väljatrüki saamiseks. Kaebaja ei ole vanglalt soovinud põhjendusi ega selgitusi sooritatud toimingute kohta ega taotlenud ka lahti riietumisega läbiotsimiste lõpetamist tema suhtes, st ta on jätnud kasutamata kohased esmased õiguskaitsevahendid. Kuna kinnipeetavatel, kes töötavad väljaspool eluosakonda, on töö tegemisega seonduvalt kokkupuuteid erinevate keelatud esemete või ainetega, tehakse lahti riietumisega läbiotsimisi sagedasti. Üheks põhjuseks võib olla konkreetne kahtlus. Teisalt tehakse läbiotsimisi juhuvalimi alusel välistamaks eluosakonda keelatud esemete või ainete toomine. Kuna kinnipeetavad võivad eluosakonda keelatud esemeid toimetada ka kellegi teise palvel, ei ole võimalik kunagi tõsikindlalt ette näha, kes võib sellega tegelda. Vangla jaoks on oluline hoida ära ka esmakordne juhtum, kus kinnipeetav üritab keelatud esemeid eluosakonda viia. Selle eesmärgi saavutamiseks ei saa piirduda lahti riietumisega läbiotsimistega üksnes põhjendatud kahtluse korral. Sagedane juhuvalimi alusel kinnipeetavate kontrollimine kannab ka preventiivset eesmärki. Lahtiriietumisega läbiotsimisi teostab alati kinnipeetavaga samast soost ametnik ning läbiotsimise raames on tagatud kinnipeetavate privaatsus. Läbiotsimisteks on nii õiguslik alus kui ka legitiimne eesmärk (vangla julgeoleku tagamine) ning lahti riietumisega läbiotsimise teostamist ei saa automaatselt pidada õigusvastaseks. Vanglale ei ole teada, et kaebaja läbiotsimisele oleks lisandunud tegevusi, mida EIK on pidanud lahti riietumisega läbiotsimistega seonduvalt inimväärikust alandavaks. Selliste asjaolude esinemisele ei viita ka kaebaja ise. Kaebaja subjektiivne tunnetus läbiotsimisest ja oletuslikud hinnangud vanemavalvuri tegevuse kohta ei anna alust pidada läbiotsimisi õigusvastaseks.
KOHTU SEISUKOHT
8.Käesolevas haldusasjas lahendatav mittevaralise kahju hüvitamise nõue hõlmab kahju, mis kaebaja väitel on tekitatud talle Tartu Vangla järgmiste õigusvastaste tegudega: valvuri ebaviisakas käitumine kaebajale ajalehe üleandmisel; sõnumisaladuse korduv rikkumine; spordisaali ebapiisavad kasutamisvõimalused; korduvad (pidevad) lahti riietumisega läbiotsimised. Kuigi kaebaja taotleb rahalist hüvitist kõigi kaebuse loetletud alustel tekitatud kahju eest kokku 1050 eurot, on käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise nõuded esitatud kõik erineval alusel ning ka Tartu Vanglale kolmes erinevas taotluses (tl 128-137p), mille Tartu Vangla on 6(19)
3-22-1384
lahendanud kahe eraldisesiva otsusega (tl 41-45p). Kaebaja on iga erineval alusel esitatud nõude juures ka eraldi ära märkinud vastavalt taotletava hüvitise summa. Kohus analüüsib kõikide eelnimetatud nõuete puhul kahju hüvitamise eelduste täidetust ükshaaval. Kaebaja 27. juuli 2022. a avalduses esitatud täiendavat taotlust tunnistada spordisaali kasutamise reeglipäraselt mittevõimaldamine 4. üksuses õigusvastaseks (tl 111), ei käsita kohus iseseisva kaebuse nõudena. Kaebaja on soovinud ka spordisaali mittevõimaldamisega tekitatud kahju hüvitamist ning selle nõude lahendamiseks peab kohus andma hinnangu ka vastustaja käitumise õiguspärasusele.
9.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (st esitades kehtetuks tunnistamise, keelamis- või kohustamisnõude). Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Samuti tuleb arvestada, kas kahju oli võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust (RVastS § 9 lg 2). Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt näiteks Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-10-14, p 12.2). Vanglaametniku käitumine kaebajale ajalehe üleandmisel 30. detsembril 2021
10.Kaebaja väitel on tema väärikust alandades kahju tekitatud seeläbi, et vastustaja ametnik viskas talle ajalehte üle andes selle tema jalge ette põrandale, mitte ei ulatanud kätte. Sellise vahejuhtumi toimumise üle vaidlust ei ole. Ajalehe üleandmine kaebaja kirjeldatud viisil on jälgitav videosalvestiselt (vastustaja vastus kaebusele lisa 6; dtl 287). Kuigi videosalvestiselt ei ole arusaadav kogu protsess, kuna ametniku tegevust varjab osaliselt avatud uks, on selge, et avades vasaku käega ukse, teeb ametnik parema (ajalehte hoidva) käega liigutuse põranda suunas. Asjaolude kontrollimisel on kinnitust leidnud kaebaja väidete paikapidavus (Tartu Vangla 25. jaanuari 2022. a kiri nr 2-3/4-2; tl 46).
10.1.Vanglateenistuja kohustus suhelda vangidega viisakalt on sõnaselgelt sätestatud vanglateenistuja eetikakoodeksi p-s 2.61. Vanglateenistuse ametnikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust vangistusseaduse erisusi arvestades (avaliku teenistuse seadus (ATS) § 2 lg 2). ATS § 51 lg-st 4 tuleneb ka vanglaametnikule kohustus käituda väärikalt ning hoiduda teda diskrediteerida võivast tegevusest. Ajalehte kaebajale üle andnud ametnik on oma käitumist selgitanud (tl 139) ühelt poolt vajadusega siirduda kiiresti järgmisi ülesandeid täitma. Teisalt on ta kirjeldanud oma seletuses praktikat, mille järgi toimitakse sarnaselt (lastakse ajaleht läbi luugi põrandale kukkuda), kui ei ole võimalik ajalehte üle anda, nt kui kinnipeetav on pesemas.
10.2.Vastustaja on tunnistanud kaebaja kirjeldatud käitumise ebaviisakaks ning kahju hüvitamise nõude kohtueelsel lahendamisel on selgunud, et ametniku tähelepanu on sellise käitumise lubamatusele juhitud. Vastustaja on seega tunnistanud õigusvastasust ametniku käitumises ning kaebaja ees vabandanud. Asjaolu, et vabandus on esitatud alles kahju
hüvitamise nõude lahendamise otsuses, mitte varem kinnipeetava kompromissettepaneku tulemusena, ei tee vabandust olematuks ega muuda ebasiiraks. On ka mõistetav, et vangla otsustab väidetavale õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise väitele kohase reageeringu pärast asjaolude väljaselgitamist ja kohaldatava tagajärje kaalutlemist.
10.3.Olles tunnistanud ametniku käitumise ebaviisakust tunnistab vastustaja seega ka selle õigusvastasust. Kohus möönab küll kaebajale kuuluva eseme ebaviisakalt põrandale viskamisest tulenevaid negatiivseid emotsioone, kuid tegemist ei ole sellise väärikust alandava kohtlemisega, millest võiks lähtuda rahaliselt hüvitatav kahju. Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väide, et ta sattus juhtumi tõttu seda pealt näinud kaaskinnipeetavate naerualuseks. Sündmust kajastavalt videosalvestiselt (vastustaja vastuse lisa 6, dtl 287) ei ilmne, et koridoris viibinud kaaskinnipeetavad juhtunule tähelepanu pööraks. Neist üks on süvenenud telefonivestlusesse ning istub seljaga vahejuhtumi toimumise suunas. Teine möödub kaebaja uksele tähelepanu pööramata. On ka selgunud, et 30. detsembril 2021 oli kaebaja paigutatud kambrisse üksinda (tl 176), mistõttu ei saanud tal olla ka kambrikaaslast, kes võinuks kaebajale osaks saanud kohtlemise tõttu teda naeruvääristada.
10.4.Kohtupraktika on tunnustanud vabandamist mittevaralise kahju hüvitamise kohase viisina kahju rahas kompenseerimise asemel (Riigikohtu 20. oktoobri 2011. a määrus asjas nr 3-3-1- 43-11, p 18). Kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse (HKMS § 41 lg 5). Kohus piirdub ka kõnealuse juhtumi puhul vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega ning peab seda piisavaks hüvitiseks. Kohus arvestab seejuures, et ka vastustaja ise möönis ametniku tegevuse õigusvastasust, pööras juhtumiga seoses ametniku tähelepanu tema käitumise taunitavusele ning vabandas kaebaja ees. Sõnumisaladuse korduv rikkumine
11.Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist kolme juhtumi puhul, millega on väidetavalt rikutud tema sõnumisaladust.
12.Vastustaja on nõustunud sellega, et 10. veebruaril 2022 avas vanemvalvur kaebaja juuresolekul talle õiguskantslerilt saabunud kirja. Seda asjaolu kinnitavad ka asjas kogutud tõendid – Tartu Vangla 9. märtsi 2022. a vastuskiri nr 2-3/512-2 (tl 51); vanemvalvuri 23. mai 2022. a seletus (tl 140).
12.1.Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 50 lg-st 2 tulenevalt antakse vangistusseaduse (VangS) § 29 lõikes 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri talle allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. Viidatud sätetes on nimetatud ka kirjad õiguskantslerilt. Seega puudub vaidlus, et kiri õiguskantslerilt tulnuks kaebajale kätte anda suletud ümbrikus.
12.2.Vanemvalvur on tunnistanud, et avas kirja, tehes seda automaatselt ning ei ole tutvunud selle sisuga. Vangla 1. juuni 2022. a otsuses nr 1-13/95-3 viidatud videosalvestis kinnitab kirja avamist kinnipeetava juuresolekul (mitte varem) (vastus kaebusele lisa 8; dtl 288). Samuti seda, et valvuril ei saanud tekkida sellist aega, et jõuda kirja sisuga tutvuda. Siinkohal ei oma tähendust ka kaebaja väide, et õiguskantsleri kiri käsitles tema pöördumist lahti riietumisega läbiotsimise kohta, mis on ka praeguse kaebuse hüvitamisnõude üheks aluseks. Kuna kohus 8(19)
3-22-1384
on veendunud, et kirja avamise ja kaebajale üleandmise aeg oli sedavõrd lühiajaline, ei ole vastustaja ametnikul olnud tegelikku võimalust kirja sisuga tutvuda.
12.3.Tartu Vangla tunnistab niisuguse tegevuse õigusvastasust ja on kaebaja ees juhtunu pärast 1. juuni 2022. a otsuses nr 1-13/95-3 ka vabandanud. Kuna valvur ei tutvunud kirja sisuga ega viivitanud kirja üleandmisega, ei ole kaebajale saabunud kirja avamisega sõnumisaladust rikutud ning õiguskantsleri kirja eksliku avamise eest on piisavaks hüvitiseks tegevuse õigusvastasuse tunnistamine ja vabandamine (vt ka käesoleva otsuse põhjenduste p 10.4). Kohtu hinnangul ei saa pelgalt kirja avamist ilma selle sisuga tutvumata pidada selliseks sõnumisaladuse riiveks, mille korral oleks põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine rahas.
12.4.Kaebaja väidab, et kuna ametnik oli kirja juba eelnevalt kirjavahetuse registreerimise lehel registreerinud, ei ole tõsiseltvõetavad vastustaja väited kirja juhuslikust avamisest. On tõsi, et kirjavahetuse kaardil on 10. veebruaril 2022 registreeritud kaebajale õiguskantsleri kantseleist saabunud kiri (tl 50), kuid üksnes see asjaolu ei välista kirja juhuslikku avamist. Vanglaametnik võinuks küll kaebajale saabunud kirjade ümbrikele märgitud saatjaid hoolikamalt tähele pannes vältida ümbriku avamist kaebaja juuresolekul. Arvestades aga kohtule teadaolevat kinnipeetavate kirjavahetuse intensiivsust (sh erinevate asutustega), ei saa eeldada, et ametnik mäletaks konkreetsele kinnipeetavale kirju üle andes alati varasemaid registreerimiskandeid. Kirja avamist ei saa õigustada rutiinsete tööprotsessidega vms töökorralduslike argumentidega, kuid vastustaja seda ei teegi, vaid on tunnistanud ametniku käitumise õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei suurenda sõnumisaladuse riivet, kui ka ametnik oli õiguskantsleri kantselei kirja juba varem registreerinud ja võinuks teada, et kinnipeetavale on saabunud selline kiri, mis tuleb talle üle anda kinnises ümbrikus.
13.Kaebaja taotleb sõnumisaladuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ka põhjusel, et ta sai 17. märtsil 2022 juba avatult Saksamaa Hamburgi liidumaa prokuratuurist saabunud kirja.
13.1.VSKE § 50 lg-st 2 ning VangS § 29 lg-st 4 tulenevalt tuleb prokuratuurist saabuvad kirjad anda kinnipeetavale üle suletud ümbrikus. Seega ei ole vaidlust, et prokuratuuriasutuse kiri tulnuks kaebajale üle anda kinnises ümbrikus ning samuti selle üle, et kaebaja sai kirja avatuna. Kohtule esitatud videosalvestiselt (vastus kaebusele lisa 10, dtl 289) nähtuvalt avas ametnik kirja kaebaja juuresolekul, mitte varem. Videosalvestiselt ilmneb ka kirja avamise ja kaebajale üleandmise ajaline kestus, mistõttu ei ole usutav, et vastutaja ametnik jõudis selle sisuga tutvuda ja sõnumisaladus reaalselt ohtu sattus.
13.2.Vastustaja on kirja avamist põhjendanud asjaoluga, et kirjade üleandmisega tegelenud ametnik ei oska saksa keelt ega suutnud ümbrikul (tl 52) olevast teabest välja lugeda, et selle saatjaks on prokuratuur. Kohus möönab vastustaja selgituste pinnalt, et saksakeelsest asutuse nimest (Staatsanwaltscaft) ei ole saksa keelt mitteoskava isiku jaoks üheselt äratuntav, et tegemist on prokuratuuriasutuse kirjaga. Küll aga on templijäljendina esitatud saatja aadressi põhjal aru saada, et tegemist on asutuse (mitte eraisiku) kirjaga ning kirju jagaval ametnikul võinuks tekkida kahtlus ümbrikul oleva teabe tõlkimise vajaduses, et vältida kirja ekslikku avamist. Tänapäevaste elektrooniliste tõlkelahenduste olemasolul ei oleks ümbrikul oleva teabe tõlkimine olnud vanglale kuigivõrd koormav ega ajamahukas ega oleks oluliselt pikendanud ka kinnipeetavale kirja üleandmist. Reaalselt olnuks saatja tuvastamiseks piisanud ühe sõna (Staatsanwaltscaft) tõlkimisest. 9(19)
3-22-1384
13.3.Sõltumata ametniku selgitustest kirja avamise asjaolude kohta on vastustaja siiski tunnistanud kirja avamise õigusvastasust ning kaebaja ees ka vabandanud. Kohtu hinnangul ei saanud tegemist olla kuigi olulise riivega sõnumisaladuse tagamisel – kohtule esitatud videosalvestiselt, millele tugines kahju hüvitamise nõuet lahendades ka vastustaja, leiab kinnitust, et valvur avas kirja kaebaja juuresolekul ning uuris ümbrikku ja selles olnud pabereid lühiajaliselt UV-lambiga. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et see võis aega võtta umbes 30 sekundit (otsuse p 3, viies lõik tl 42p). Arvestades valvuri toimingu lühiajalisust ei ole usutav, et ta jõudis sõnumi sisuga tutvuda ja sõnumisaladus reaalselt ohtu sattus.
13.4.Kaebaja väitel võimaldanuks kirja saatjat hõlpsasti välja selgitada ka ümbrikul olev QRkood. Kohus on kindlaks teinud, et tegemist ei ole tavapärase QR-koodiga, mida oleks hõlbus avada igapäevases kasutuses oleva mobiiltelefoniga. Tõenäoliselt on tegemist postiasutustele vajaliku teabega postimaksu tasumise kohta, mis ei ole jälgitav tavakasutajale.
13.5.Tartu Vangla tunnistab ka prokuratuuriasutuse kirja avamise õigusvastasust ja on kaebaja ees juhtunu pärast 1. juuni 2022. a otsuses nr 1-13/95-3 ka vabandanud. Ka selle juhtumi puhul on kohtu hinnangul piisavaks hüvitiseks tegevuse õigusvastasuse tuvastamine (vt ka käesoleva otsuse põhjenduste p 10.4 ).
13.6.Kaebaja väidab ka ametnike õigusvastast käitumist kõnealuse kirja registreerimisel kirjavahetuse kaardi kannete tegemisel. Kohus nõustub esmalt vastustajaga selles, et kirjavahetuse kaardi kannetega tekkinud segadus ei olnud nõude aluseks, mistõttu ei pidanud vangla sellisele asjaolule 1. juuni 2022. a otsuses hinnangut andma. Teisalt märgib kohus, et kuna on tõendatud, et vanglaametnik avas kirja kaebaja juuresolekul ning mitte varem (käesoleva otsuse põhjenduste p 13.1), ei saa isegi kannete ekslik või viivitusega tegemine kujutada endast sõnumisaladuse rikkumist, mis võiks kaasa tuua hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju.
14.Kaebaja väitel on talle sõnumisaladuse rikkumisega kahju tekitatud ka seeläbi, et talle 17. mail 2022 Tartu Halduskohtust saabunud kiri oli juba avatud. Kaebaja arvates pole usutav, et Tartu Halduskohtust saadeti rebimisjälgedega ümbrikuga kiri ning kui kiri oleks tulnud vanglasse avatuna, oleks seda tähele pandud ja see asjaolu fikseeritud.
14.1.Kirjavahetuskaardil on kõnealuse kirja kohta märgitud „kiri tuli avatult“ (tl 57p). Asjas pole õnnestunud tõsikindlalt välja selgitada ümbriku avamise või avanemise asjaolusid. Valvuri selgituse kohaselt avastas ta kirja avatuse alles siis, kui hakkas kirju laiali jagama, kuid tema hinnangul polnud kiri avatud, vaid lahti tulnud. Valvuri selgituste kohaselt on varemgi olnud probleeme sellega, et kohtust saabunud kirjad tulevad avatult ning tegemist on ümbrikega, mis tulevad lihtsalt lahti (tl 142). Samasuguste juhtumite esinemist on kinnitanud ka Tartu Vangla kantselei spetsialist, tuues oma selgituses välja põhjusena, et ümbrike liimiriba on ebakvaliteetne ning ümbrikud ei kleepu korralikult ja avanevad lihtsalt (tl 144).
14.2.Kaebaja väidab rebimisjälgi ja märke, et ümbrikku on avatud ja korduvalt kinni kleepida püütud. Selle asjaolu ning selle tekkepõhjuse väljaselgitamine pole kahetsusväärselt enam võimalik. Kohtu hinnangul ei saaks seda tõendada ka kaebaja soovitud tunnistaja (ümbrikus olnud menetlusdokumendi koostanud kohtujuristi) ülekuulamine praeguses kohtuasjas. Menetlusdokumente koostavad kohtujuristid ise kirju ümbrikusse ei pane ning ümbrikke kinni ei kleebi. Tagantjärele pole võimalik tuvastada, milline konkreetne ametnik paljude kirjade hulgast just kaebajale adresseeritud kirja ümbrikusse pani ja selle kinni kleepis. Samuti seda, 10(19)
3-22-1384
kas just selle kirja sulgemisel oli probleeme ja kas ametnik püüdis näiteks esmalt halvasti kleepuvat ümbrikku ise avada, et seda seejärel kindlamalt sulgeda.
14.3.Kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks esmaseks eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus, mis pole Tartu Halduskohtu kirjaga seonduvalt vastustaja tegevuses tuvastatav. Pole võimalik kindlaks teha, kas kiri kleepus juba kohe ebapiisavalt ning avanes edaspidise töötlemise ja/või õhuniiskuse vms vastustajast ja kirja saatjast sõltumatu teguri tõttu. Tartu Halduskohus saab juhtumist teha vaid järelduse edaspidise töökorralduse jaoks, sh arvestada võimalusega, et soetatud ümbrikud ei ole alati ühesuguse kvaliteediga ja võivad vajada täiendavat kleepimist. Haldusorganist sõltumatul põhjusel kirja avanemisel võib küll sõnumisaladuse kaitse ohtu sattuda, kuid seda ei saa ette heita vastustajale ega pidada tema tegevust õigusvastaseks. Seega puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks halduskohtu kirja avatuna kättesaamise osas. Spordisaali kasutamise võimaluse puudumine
15.Kaebaja kahju hüvitamise nõude kohaselt on talle mittevaralist kahju tekitatud ka sellega, et ta ei saanud 2022. aastal nelja kuu jooksul seitsmel korral (3. ja 30. jaanuaril, 6., 13. ja 20 veebruaril, 27. märtsil ning 10. aprillil) spordisaali külastada.
15.1.VangS § 55 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks, täpsustamata, mil viisil ja millistes tingimustes see peaks toimuma. VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.
15.2.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb VangS § 55 lg-st 1 kinnipeetavale üksnes üldine õigus sellele, et tal võimaldatakse tegeleda kehakultuuriga, kuid vanglal puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale spordi harrastamise võimalus tema poolt soovitud viisil või mahus ning konkreetsetes ruumides (nt Riigikohtu 7. aprilli 2010 otsus nr 3-3-1-5- 10, p-d 18 ja 19; Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-19-1165). Kohtud on leidnud, et kehakultuuriga tegelemise võimaluse tagamine VangS § 55 lg 1 tähenduses ei eelda tingimata spordisaali kasutamise võimaldamist, vaid kehakultuuriga saab kinnipeetav vähemasti enda üldfüüsilise seisundi säilitamiseks minimaalselt vajalikul määral tegeleda ka kambris ja jalutusboksis. Sellist seisukohta on kohtud väljendanud ka vanglas vahistatuna viibivate isikute suhtes, kelle liikumisvõimalused on võrreldes süüdimõistetutega (kelleks on ka praeguse asja kaebaja) režiimi olemuse tõttu märkimisväärselt piiratumad (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2021. a otsus asjas nr 3-18-268, p 15).
15.3.Kaebaja poolt välja toodud kuupäevadest kahe (30. jaanuar ja 6. veebruar 2022) osas on selgunud, et kaebaja oli nakatunud COVID-19 viirusesse (Tartu Vangla 1. juuni 2022. a otsus nr 1-13/95-3, p 4: tl 42p) ega saanuks haiguse ja isolatsioonikohustuse tõttu spordisaali külastada. Kaebaja ei vaidle sellele asjaolule ka vastu. Seetõttu ei ole määrav, kas vangla suutis neil kahel päeval spordisaali külastuse tagada või mitte ning spordisaali külastuse ärajäämine ei saanud tema haigestumise ajal mingil juhul talle kahju põhjustada.
15.4.Ülejäänud viiel korral on vastustaja selgituste kohaselt spordisaali külastused ära jäänud põhjusel, et vanglal ei olnud piisavalt ametnikke, et teostada kinnipeetavate spordisaali saatmine ja järelevalve. Vastustaja on vastavaid selgitusi jaganud ka enda kirjades vastuseks kaebaja järelepärimistele (tl 58-61). Sugugi alatähtsustamata kehakultuuriga tegelemise olulisust, on vastustaja selgitanud, et ressursinappuse olukorras tuleb vanglal teha valikuid täidetavate ülesannete vahel selliselt, et 11(19)
3-22-1384
tagatud oleks julgeolek ja kord vanglas (VangS § 66 lg 1). Kohus on arvamusel, et erinevate ülesannete täitmiseks nappi ressurssi jaotades on vangla juhtkonnal kaalumisruum prioriteetide seadmisel. Vastustaja selgitus, et vangla ja seal viibivate isikute julgeoleku tagamisel on oluline muuhulgas ka järelevalve spordisaali saatmisel ning seal viibimisel, on kohtu jaoks veenev. Asjaolu, et kaebaja arvates oli vanglaametnikke spordisaali külastamisel julgeoleku tagamiseks piisavalt, ei tähenda vastustaja tegevuse õigusvastasust. Isegi kui vangla juhtkond peaks mõnes olukorras tegema ebaotstarbekaid personalipaigutusi, ei kujutaks see endast vangla süülist tegevust, mille tulemusena võiks võimalikuks osutuda spordisaali külastamise ärajäämise korral mittevaralise kahju rahas hüvitamine. Kaebaja kirjeldatud asjaolud ei anna alust järelduseks, et kaebaja üleelamised sportimisvõimaluse edasilükkumise tõttu olid sedavõrd tõsised, et põhjustasid talle mittevaralist kahju mõne RVastS § 9 lg -s 1 nimetatud õiguse riive tõttu.
15.5.Kohus arvestab siinkohal, et samal ajal kui spordisaali külastused ära jäid, sai kaebaja kasutada ka võimalust igapäevasteks jalutuskäikudeks vastavalt VangS § 55 lg-le 2 ning kohtupraktika on möönnud, et ka jalutuskäigu ajal värskes õhus on soovi korral võimalik kehakultuuriga tegelda (nt Riigikohtu 17. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-19-1416, p 40). Ka on vastustaja ära märkinud võimaluse treenimiseks jalutusaeda paigutatud turnimis- ja rööbaspuudel ning et olles üksinda kambrisse paigutatud, oli kaebajal ka kambris keharaskustega treeningharjutusteks piisavalt ruumi ja õhku. Kohus möönab, et näiteks üksinda sportimine kambris käepäraste võimalustega ei ole võrreldav ühise sportimisega selleks otstarbeks mõeldud spordisaalis, kuid loob siiski võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks ja enda füüsilise vormi tagamiseks, kui muud võimalused on objektiivsetel põhjustel välistatud või takistatud. Kaebaja ei ole välja toonud, et spordisaali kasutamine oleks üldse välistatud või pidevalt või pikemaajaliselt takistatud. Kohtule teadaolevalt on Tartu Vanglas loodud kehakultuuriga tegelemise võimalused, mh spordisaalis. Mis puudutab kaebaja väidet erinevate sporditarvete (trenažöör, jõusaal, treeningvahendid) puudumisest, siis on asjakohane eeltoodud viide varasemale kohtupraktikale (vt otsuse p 15.2), mille kohaselt ei pea vangla tagama kehakultuuriga tegelemist igale kinnipeetavale sobival viisil ja vahenditega. Tõsiselt võetav ei ole kaebaja väide nagu takistaks sportimisvõimalusi kilekottide keelamine vanglas, mistõttu kinnipeetavad ei saa enam ise käepäraseid sporditarbeid valmistada. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud erinevad võimalused, mis vastava tahte olemasolul võimaldavad liikumist ja füüsilise vormi hoidmist. Kaebaja viibib vanglas süüdimõistetu režiimil, mis ei kujuta endast sedavõrd piiravaid liikumistingimusi nagu võrdluseks vahistatu kinnipidamisrežiim. Kaebaja paigutamine E-6 eluosakonda ei saa olla tema liikumisvõimalusi iseenesest ülemäära piirav, kui talle ei ole kehtestatud muid suhtlus- ja liikumispiiranguid. Kohus nõustub vastustajaga, et selline paigutamine ei ole vabaduse võtmise mõõtu riive.
16.Vanglale esitatud kahjunõude 17. mai 2022. a täienduses märgitud 10. aprillil 2022 ära jäänud spordisaali külastuse osas ei ole vastustaja kahju hüvitamise nõuet lahendades eraldi seisukohta võtnud. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kui nõue on kohustuslikus kohtueelses menetluses jäänud õigusvastaselt lahendamata, tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda läbituks (nt Riigikohtu 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Kohus peab võimalikuks võtta ka selles kahjunõude osas sisulise seisukoha ning peab kõike käesoleva otsuse p-s 15 ja selle alapunktides öeldut kohaldatavaks ka 10. aprilli 2022 puudutavas osas.
17.Eelnevat kokku võttes on kohus arvamusel, et Tartu Vangla käitumises kaebajale sportimisvõimaluste tagamisel ei ole ilmnenud sellist süülist õigusvastast tegevust, mis 12(19)
3-22-1384
toonuks kaasa läbi RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste riive hüvitamisele kuuluva kahju. Kaebaja kahju hüvitamise nõue tuleb spordisaali külastuste ärajäämisi puudutavas osas jätta rahuldamata. Lahti riietumisega läbiotsimised
18.Kaebaja väidab korduvate lahtiriietumisega läbiotsimistega tema väärikuse alandamist ja seeläbi talle mittevaralise kahju tekitamist.
18.1.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja oli lubatud alates 26. maist 2020 vangla direktori käskkirjaga nr 6-3/114 (tl 66) tööle Riigi Kinnisvara AS-i korraldatavatele ehitus- ja remonttöödele. Käskkirjaga anti kaebajale ka luba liikuda väljaspool eluosakonda koos töövahenditega ilma saatjata kuni vangla perimeetrini või autolüüsini. Tartu Vangla 15. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 6-3/89 (tl 78) ja 1. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/107 (tl 79) anti X-ile luba konkreetselt nimetatud ajavahemikel töötada relvastatud järelevalve all ka kohtades, mis jäävad väljaspoole vangla autolüüsi või betoon siseperimeetrit. Seega lubati kaebajal viidatud käskkirjade alusel töötada relvastatud järelevalve all vangla erinevate hoonete, rekonstrueerimis- ja ümberehitustöödel ning avavanglas kuni tema töösuhte lõppemiseni Riigi Kinnisvara AS-ga (25. märtsil 2022; Tartu Vangla direktori 29. märtsi 2022. a käskkiri nr 6-3/84, tl 87). Vaidlust pole ka selles, et niisugune töötamine tõi endaga kaasa lahti riietumisega läbiotsimisi. Pooled on erineval arvamusel selles, kui sagedased need läbiotsimised olid ning kas läbiotsimised toimusid kaebaja väärikust alandaval moel, põhjustades kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
18.2.Õigus kinnipeetava läbiotsimiseks tuleneb VangS § 68 lg-st 1, mis sätestab esimeses lauses: „Vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks“. Vanglateenistuse ametnikul on seega õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) §-s 31 täpsustatakse läbiotsimisega seonduvat ning sama määruse §-s 32 sätestatakse kinnipeetava läbiotsimise kohustuslikud juhud. Määruse nr 44 § 32 käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohases (enne 16. juulit 2022 kehtinud) redaktsioonis ei sätestanud erinevalt hetkel kehtivast, et läbiotsimine on kohustuslik üksusest väljapoole saatmisel ning tagasi üksusesse saatmisel, kui kinnipeetav ei olnud kogu saatmise ajal teda saatva vanglaametniku järelevalve all. Eelnevast tuleneb aga, et lisaks kohustuslikele juhtudele võib vanglaametnik kinnipeetava läbi otsida ka muul põhjusel, s.h operatiivteabe põhjal, kui on alus arvata, et tal on keelatud ese või aine. Läbiotsimine on vastavalt viidatud vangistusõiguse normidele üks vangla julgeoleku tagamise abinõusid. Vangla juhtkond on kohustatud korraldama karistuse täideviimise vanglas selliselt, et tagatud oleks nii vangistuse täideviimist reguleerivate normide järgimine kui ka julgeolek üldisemalt (VangS § 69).
18.3.Eelnevalt viidatud VangS § 68 annab vanglateenistuse ametnikule abstraktse õiguse teostada kinnipeetava läbiotsimist, kuid seadus ei sätesta täpsemalt isiku läbiotsimise viise. VangS § 68 lg 1 ls 2 näeb vaid ette, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Määruse nr 44 § 31 lg 5 täpsustab isiku läbiotsimist sedavõrd, et lubab läbiotsimise tõhustamiseks kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera. Viidatud normid ei täpsusta, millistes olukordades on õigustatud isiku täielik lahti riietumisega 13(19)
3-22-1384
läbiotsimine ning kuidas seda kooskõlas VangS §-s 4 1 sätestatud inimväärikuse austamise ja õiguste järgimise nõudega läbi viia.
18.4.Tartu Vangla kodukorra punkti 4.6 kohaselt otsitakse kinnipeetav osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel läbi, vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega. Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 1-1/15 on kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ (tl 68-69), mis kohtu hinnangul kujutab endast halduse siseakti, millega on sätestatud töökorralduslikud ja tehnilist laadi juhised. On ilmne, et see dokument oma õigusliku olemuse tõttu ei saanud kehtestada kohustusliku lahti riietumisega läbiotsimise konkreetsemaid aluseid. Vanglatele on seega jäetud ulatuslik otsustusruum.
18.5.Kohtupraktikas on aktsepteeritud täieliku läbiotsimise (lahti riietumisega) lubatavust, kuid seejuures on rõhutatud, et selle abinõu kohaldamine ei tohi olla ülemääraselt koormav, tagada tuleb privaatsus ning järgida tuleb vastavaid õigusnorme, sh VangS § 68 lg-s 1 sätestatud nõuet, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-32-12, p 11-12; Euroopa Inimõiguste Kohtu 31.07.2014 otsus Jaeger vs Eesti (1574/13) p 40). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast ning õiguskantsleri arvamustest tuleneb järjekindel põhimõte, et täieliku lahtiriietumisega läbiotsimine peab põhinema ohuhinnangul, mille aluseks on konkreetse inimese käitumine2.
18.6.Isiku lahti riietumisega läbiotsimine on vaieldamatult isiku õiguste väga intensiivne riive ning abinõu, mille kasutamisel on alandava kohtlemise võimalus tõenäoline, ning seda isegi sõltumata detailidest seoses kaebaja läbiotsimisega mingitel kindlatel juhtumitel. Kohtu hinnangul võib lahti riietumisega läbiotsimine väärikust alandada ka juhul, kui sellega ei rikuta igal üksikul juhul isiku privaatsust ega eksita näiteks nõude vastu, et läbiotsimist peavad teostama samast soost isikud, kui läbiotsimised toimuvad ülemääraselt suure sagedusega ilma kaaluka põhjenduseta.
18.7.Kaebaja väitel toimusid läbiotsimised kogu töötatud aja (1 a ja 10 kuud) vältel igapäevaselt kokku üle 400 korra ning sõltumata sellest, et kunagi pole tema juurest keelatud esemeid leitud. Ta peab sellist läbiotsimist põhjendamatuks. Vastustaja väitel võib läbiotsimise aluseks olla põhjendatud kahtlus, kuid neid tehakse ka juhuvalimi alusel. Vastustaja on ka selgitanud, et läbiotsimise eesmärk on välistada keelatud esemete eluosakonda sattumine ning eesmärk on ära hoida ka juba esimene katse viia eluosakonda keelatud esemeid või aineid.
18.8.Kohtupraktika on järjekindlalt tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel (nt Riigikohtu 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17 (p 16); 25. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14). Kohtupraktikas on leitud, et kuna vanglal ei ole ilmselt võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid väljastpoolt eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda ka üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Kohtud on möönnud, et vanglal ei ole võimalik ette näha ka seda, kas ja millal üritab kinnipeetav esmakordselt keelatud esemeid kaasa tuua, kuid julgeoleku tagamiseks vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed keelatud esemete eluosakonda toimetamiseks (Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 11 ja 9. novembri 2021.a otsus asjas nr 3-20-1641, p 16). Kohus nõustub, et sel põhjusel saab õigustatuks pidada ka selliste isikute lahti riietumisega
läbiotsimist, kelle juurest ei ole eelnevalt keelatud esemeid või aineid avastatud, sest vangla soovib minimeerida võimaluse, et keelatud ese või aine vanglasse tuuakse. Sel põhjusel on õigustatud ka läbiotsimiste järjekindel ja süstemaatiline korraldus. Seejuures möönab kohus, et vähem intensiivsed läbiotsimise viisid ei pruugi alati anda sama tõhusat tulemust, kuna praktikas on ilmnenud katsed väga erineval moel aineid või esemeid enda juurde peita.
18.9.Vastustaja on vastuseks kaebusele selgitanud, et ei pea eraldi arvestust lahti riietumisega läbiotsimiste teostamise üle, mistõttu ei ole võimalik kohtule esitada tõsikindlaid andmeid selle kohta, millal konkreetselt on kaebajat lahti riietumisega läbi otsitud ning kas kaebajat on koos lahti riietumisega läbi otsitud iga kord, kui ta töölt naaseb, või kui sagedasti on seda tema puhul tehtud. Kuna läbiotsimiste dokumenteerimise kohustust või nende üle arvestuse pidamise kohustust kehtivast õigusest ei tulene, ei saa sellise arvestuse puudumist pidada iseenesest õigusvastaseks (Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 11). Ka viidatud läbiotsimise juhend nägi akti ja ettekande koostamist ette vaid läbiotsimisel esemete äravõtmise kohta. Samas puuduvad arvestuse puudumise korral ka dokumentaalsed tõendid, mis võiks kaebaja väite läbiotsimiste regulaarsusest või ülemäärasest sagedusest kummutada.
18.10.Seega puuduvad läbiotsimiste täpse aja, kordade arvu ja sageduse kohta andmed nii kaebajal endal kui ka vastustajal. Kaebaja enda arvamus läbiotsimiste süstemaatilisuse ja liigse sageduse kohta võib olla küll teatud määral subjektiivne, kuid samas puudus kinnipeetaval kohustus tema suhtes toimepandud läbiotsimiste kohta ülestähendusi teha ning kahjunõudega hõlmatud ajavahemiku pikkust arvestades pole ka mõistlik eeldada, et tal need juhtumid kuupäevaliselt meeles oleksid püsinud. Kuigi praeguse haldusasja raames ei ole kaebaja ise esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema töötamise ulatust, ilmneb eelpool viidatud käskkirjadest (otsuse p 18.1) et kaebajat on lubatud eluosakonnast väljapoole tööle 1 aasta ja 10 kuu vältel. Lisaks ilmneb kohtute infosüsteemi andmetel, et kaebaja poolt vanglas töötamise ja töötasu nõudega seonduvas tsiviilasjas nr 222-8467 esitatud palgateatiste ajavahemiku mai 2020 kuni märts 2022 järgi on kaebajale makstud töötasu 140-199 tunni eest kuus, mis viitab kuu keskmisi töötunde 3 silmas pidades igapäevasele töölkäimisele.
18.11.Kuigi tõendatud ei ole päris igapäevased läbiotsimised (kaebaja väidetud rohkem kui 400 korda), möönab vastustaja, et need toimusid sagedasti. Samas ilmneb nii vastusest kaebusele kui ka kaebaja kohtueelse kahjunõude lahendamisel tehtud otsusest (tl 44-45p), et läbiotsimised ei olnud siiski igapäevased ega rutiinsed. Samuti märgib vastustaja, et kinnipeetavaid ei otsita läbi tööle minnes. Kaaskinnipeetavate seletused (tl 164 ja 167), milles nad kinnitavad igapäevaseid läbiotsimisi, ei oma asjas tõenduslikku väärtust ja tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta. Asjas ei vaielda selle üle, et kaebaja lahti riietumisega läbiotsimised toimusid sagedasti, kuid kaebaja kaaskinnipeetavate seletustest ei ilmne konkreetseid kuupäevi, millal just kaebajat läbi otsiti. Teisalt ei saa neid tõendeid pidada ka kuigivõrd usaldusväärseteks, kuna on koostatud kaebaja palvel käesolevas kohtuasjas esitamiseks.
18.12.Vastustaja on selgitanud vastuseks kohtu küsimusele, kuidas moodustub juhuvalim lahti riietumisega läbiotsimisteks, järgmist (tl 186-187).
Väljaspool eluosakonda töötavate kinnipeetavate läbiotsimiseks on loodud neli nö boksi või ruumi. Sõltuvalt sellest, kui palju ametnikke on võimalik kaasata läbiotsimise teostamisse, on kasutuses kas kaks, kolm või neli boksi. Üks boksidest jäetakse mittetäielike läbiotsimiste tarbeks, st ühes boksis kontrollitakse kinnipeetavaid kompimise teel. Ülejäänud kahes või kolmes boksis (sõltuvalt sellest, mitu boksi on konkreetsel päeval kasutuses) teostatakse läbiotsimisi koos lahti riietumisega. Ilma lahti riietumiseta läbiotsimised kulgevad kiiremini, kui lahti riietumisega läbiotsimised. Siiski tehakse aeg-ajalt lahti riietumisega läbiotsimist kõigile töölt naasvatele kinnipeetavatele. Töölt vanglasse tagasi pöörduvatest kinnipeetavatest moodustub enne läbiotsimisi järjekord, mille kujunemisse ja kinnipeetavate järjestusse ametnik ei sekku ning see moodustub n-ö loomulikul teel. Siiski jälgivad ametnikud, et järjekorras ei toimuks edasi-tagasi liikumisi. Tekkinud järjekorrast suunab ametnik järjest kinnipeetavaid boksi, mis on vaba või just vabanenud. Kui näiteks kaks kinnipeetavat suunatakse lahtiriietumisega läbiotsimisi teostavasse boksi, siis üks suunatakse boksi, kus läbiotsimine toimub kompimise teel. Kui üks boksidest vabaneb, suunatakse sinna kohe uus kinnipeetav. Kuna konkreetse läbiotsimise kiirust ei ole võimalik alati tõsikindlalt ette aimata (ametnikel kulub aega erinevalt), ei ole kinnipeetaval võimalik läbiotsimist oodates ajastada konkreetsesse boksi sattumist. Eelnevast tuleneb, et läbiotsimise viisi määrab ära juhus – milline boks parasjagu vabaneb ja kus kinnipeetav järjekorras parasjagu asub. Vastustaja selgitustest ilmneb veel, et Riigi Kinnisvara AS-st töölt naasvaid kinnipeetavaid otsitakse läbi samamoodi kui teisi väljaspool eluosakonda (AS-s Vanglatööstus, pesumajas vms) töötavaid kinnipeetavaid ning läbiotsimise sageduse või viisi osas erisusi ei ole ning töölt naasvaid kinnipeetavaid otsitakse läbi ühetaoliselt ja samas kohas. Samuti seda, et Riigi Kinnisvara AS-st töölt naasvate kinnipeetavate puhul ei ole nädalapäevade või kellaaegade osas selliseid erisusi, mis aitaksid lahti riietumisega läbiotsimiste arvu ja sagedust paremini välja tuua.
18.13.Kuigi puudub kahtlus, et töölt naasvaid kinnipeetavaid otsitakse läbi järjekindlalt, loob eeltoodud kirjeldus veendumuse, et lahtiriietumisega läbiotsimised ei ole suunatud personaalselt konkreetse kinnipeetava vastu. Vastustaja kirjeldatud läbiotsimise korraldus tagab mingil määral juhuslikkuse. Nii võib juhtuda, et mõni kinnipeetav satub järjest mitmel korral lahtiriietumisega läbiotsimisele ning vastupidiselt võib ka järjest sattuda mitmeid kordi kompamise teel läbiotsimisele. Vastustaja on märkinud, et tööl käivate ja sealt naasvate kinnipeetavate arv ja isikud erinevad päevade kaupa ning vastavalt läbiotsimisi teostavate ametnike arvule erineb ka läbiotsimisbokside arv. Kohtu hinnangul on ka sellel asjaolul mõju lahtiriietumisega läbiotsimiste arvule ja korduvusele, mis ei välista samas juhuslikkust. Kuigi eeltoodud kirjeldus lubab järeldust, et kaebaja lahti riietumisega läbiotsimine ei olnud suure tõenäosusega just päris igapäevane, ei võimalda läbiotsimise protseduuri kirjeldus võtta seisukohta, kui sagedased läbiotsimised olid ning kas nende sagedust ja arvu saab pidada proportsionaalseks eesmärgi (julgeoleku tagamine) suhtes. Juhuvalimi rakendamine vastustaja kirjeldatud viisil võimaldab järeldust, et kui samal ajal viiakse enamasti läbi suuremal arvul lahti riietumisega läbiotsimisi kui kompamisega läbiotsimisi, on lahti riietumisega läbiotsimisse sattumise tõenäosus ka vastavalt suurem. Vastustaja ei ole esitanud andmeid, millises ulatuses on samaaegselt kasutatud lahti riietumisega läbiotsimist maksimaalses võimalikus ulatuses (3 boksi) ning millises mahus rakendatakse lahti riietumisega läbiotsimist kõigile töölt naasvatele kinnipeetavatele, mille toimumist vastustaja enda selgitustes möönab.
16(19)
3-22-1384
18.14.Selline korraldus ei taga kohtu hinnangul lahti riietumisega läbiotsimise kui julgeoleku tagamise abinõu proportsionaalset rakendamist vanglas. Julgeoleku tagamine vanglas on seadusest (VangS § 66 lg1) tulenev vanglateenistuse kohustus, mille täitmiseks tal on pädevus valida kohased vahendid. Eelnevalt viidatud kohtupraktika järgi on ka lahti riietumisega läbiotsimine põhimõtteliselt sobiv abinõu keelatud esemete ja ainete leidmiseks ning vajalik kui isiku füüsilist puutumatust vähem riivavad abinõud sama eesmärki täita ei võimalda. Keelatud esemete ja ainete avastamiseks on vanglateenistusel küll vähemintensiivseid vahendeid, mis vastustaja selgituste kohaselt ei teeni eesmärki aga sama tõhusalt. Vastustaja on pidanud võimalikuks ka väljastpoolt eluosakonda töölt naasvate kinnipeetavate läbiotsimist kompamise teel kui vähem intensiivset viisi. Praegusel juhul ei ole selgunud, milline on lahti riietumisega läbiotsimiste osakaal võrreldes kompamisega läbiotsimistega. Läbiotsimise korralduse kirjeldusest järeldub, et juhuvalimi puhul ei sõltu läbiotsimise viisi valik kinnipeetava varasemast käitumisest ega ohukahtlusest. Kohus möönab, et läbiotsimistel võib olla teatud määral hoiatav tähendus, et vältida soovi keelatud esemeid või aineid eluosakonda tuua. Hoiatava eesmärgiga täieliku lahti riietumisega läbiotsmised, kui need on regulaarsed ja sagedased, võivad kohtu hinnangul põhjustada kinnipeetavale üleelamisi või kannatusi, mis ületavad VangS § 4 1 lg-s 1 sätestatud künnise, st nende esinemine ei pea paratamatult kaasnema vanglas kinnipidamisega. Kuigi kinnipeetavate jälgimine töötamisega seonduval liikumisel võib olla keerukas (nt nad ei asu valvekaamerate ulatuses) tuleb arvestada, et kinnipeetava usaldatavust on võimalik hinnata esmalt juba siis, kui talle antakse luba kas järelevalveta või relvastatud järelevalve all töötamiseks väljapool vangla eluosakonda.
18.15.Kaebaja väidab, et läbiotsimised on toimunud ka teda alandaval viisil. Kaebaja ei heida ette, et rikutud oleks nõuet, et läbiotsimist peavad toimetama samast soost ametnikud. Samas märgib ta, et kahel juhul on läbiotsimise juures viibinud kadetid. Kehtivast õigusest ei tulene rohkem nõudeid läbiotsija isikute kohta, kui vaid nõue, et lahti riietumisega läbiotsimist võivad teostada ainult samast soost isikud. Tartu Vangla läbiotsimise juhendi p-s
2.2.1.on täpsustatud, et läbiotsimise juures olevad vastassoost isikud peavad olema vaheseina, sirmi või kardinaga eraldatud ning et juhuslike isikute, kes ei ole seotud läbiotsimise või selle julgestamisega, ruumi sisenemine peab olema välistatud. Kuigi viidatud juhendi on vangla direktor kehtetuks tunnistanud 25. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 1-1/33 (tl 73), on juhend kehtinud kogu praeguse kahjunõudega hõlmatud ajavahemiku, mil kaebajat töölt naastes läbi otsiti. Vanglaametniku ettevalmistusteenistust läbivat ning vanglas praktilisel väljaõppel osalevat isikut ei ole põhjust pidada juhuslikuks isikuks, kelle puudub seos läbiotsimisega, kui ta on kaasatud väljaõppe raames vanglateenistuse pädevuses olevate toimingute juurde. Seega ei saa selliste isikute viibimine läbiotsimise juures väljaõppe eesmärgil kujutada endast kinnipeetava väärikust alandavat kohtlemist. Kaebaja väitel on ta ka tundnud ennast seksuaalselt ahistatuna. Kaebaja kirjeldab muuhulgas olukorda, kus valvur on asunud pärast lahti riietumist tema aluspükste kummi uurima ning kõrvalt vaadates jäi isegi mulje, et neid nuusutama. Riietusesemete üksikasjalikumas uurimises ei ole midagi ebaharilikku, kuna praktikas on kinnipeetavad vanglas kasutanud erinevaid võimalusi, sh riietusesemete sees, keelatud esemete ja ainete peitmiseks (vt nt Tallinna Halduskohtu 9. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-15-1840). Riigikohus on tunnistanud lahti riietumisega läbiotsimise puhul eraelu ja füüsilise enesemääramise õiguse tõsist riivet, kuid on möönnud, et see riive on mõnevõrra väiksem juhul, kui läbiotsijal ei ole isikuga füüsilist kontakti (Riigikohtu otsus asjas nr 3-19-549, p 19). 17(19)
3-22-1384
Kaebaja ei ole haldusasjas esile toonud tema suhtes teostatud lahti riietumisega läbiotsimistega seoses kohtupraktikas (vt Tartu Ringkonnakohtu 9. novembri 2021. a otsus asjas nr p 18 ja seal viidatud praktika) nimetatud asjaolusid, mida Euroopa Inimõiguste Kohus on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumiseks – näiteks ettekavatsetust, läbiotsimise põhjendamatult pikka kestust koos kehavigastuste tekitamisega, isolatsioonis viibiva kinnipeetava keha läbiotsimist 2-8 korda päevas, teadlikku ja tahtlikku alandamist ning isiku alavääristamist näiteks sellega, et kinnipeetav on kohustatud lahti riietuma vastassoost vanglaametniku juuresolekul või sellega, et läbiotsitava suguorganeid katsutakse paljaste kätega, läbiotsimise teostamine mitme valvuri ees, kes isikut sõimavad ja mõnitavad jne. Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud sellist laadi kohtlemine. On mõistetav, et läbiotsimised olid kaebaja jaoks ebameeldivad, kuid pole põhjust arvata, et tegemist olnuks just ettekavatsetult kaebajale suunatud tegevusega ning et teda oleks läbiotsimisi läbi viies koheldud väärikust alandaval moel.
18.16.Kokkuvõtvalt on kohus arvamusel, et sage lahti riietumisega läbiotsimine pikema aja jooksul, mille puhul ei ole tuvastatud põhjendatud kahtlust läbiotsimise vajaduse suhtes ega kindlaks tehtud, kui sageli on kaebaja sattunud lahti riietumisega läbiotsimisele, kujutab endast õigusvastast tegevust. Ülal kirjeldatud läbiotsimise korraldus ei taga kinnipeetava kohtlemisel proportsionaalsuse põhimõtte järgimist. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohus kaebaja lahti riietumisega läbiotsimist proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevaks ega seega õiguspäraseks just sellise tegevuse korduvuse ja regulaarsuse tõttu ilma põhjendatud kahtluseta kaebaja käitumise suhtes. Asjas pole tõendamist leidnud, et läbiotsimisi, hoolimata nende regulaarsusest ja arvukusest, oleks läbi viidud kaebaja väärikust alandaval viisil või et kaebajat oleks ülejäänud kinnipeetavatega võrreldes koheldud tema õigusi intensiivsemalt riivates – kaebaja suhtes on rakendatud ülejäänud kinnipeetavatega sarnast korraldust. Eelnevat arvesse võttes ei ole kohtu hinnangul kaebaja väärikust läbiotsimistega alandatud sel määral, et see vääriks tekitatud kahju hüvitamist rahas. Kohus peab piisavaks tunnistada vastustaja tegevus õigusvastaseks ning lugeda kahju hüvitamise nõue ka selles osas rahuldatuks.
19.Kaebaja on enda 7. oktoobri 2022. a avalduses (tl 190-192) palunud kontrollida Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 4.6. vastavust põhiseaduse §-le 18. Kohus märgib esmalt, et see taotlus on esitatud ajal, mil kohtu antud tähtajad vastavalt 24. augusti 2022. a kohtumäärusele (tl 149-150) on juba möödunud. Kohus andis 22. septembri 2022. a kohtumäärusega (tl 183-183p) üksnes vastustajale tähtaja täiendavate selgituste ja nendega seonduvate tõendite esitamiseks ning kaebajale vastavalt tähtaja vastuväideteks. HKMS § 51 lg-st 4 tulenevalt võib kohus siiski menetleda hilisemaid avaldusi, kui see ei põhjusta menetluse viibimist. Kohus märgib kaebaja taotluse kohta, et Tartu Vangla kodukord on oma õigusliku iseloomu poolest üldkorraldus, st haldusakti eriliik vastavalt haldusmenetluse seaduse § 51 lg-le 2 (nt Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud otsus asjas nr 3-3-1-28-12), mille vaidlustamiseks on kinnipeetavatel võimalus halduskohtus. Tegemist ei ole õigustloova aktiga, mille põhiseaduspärasust saaks kohus kontrollida vastavalt HKMS § 158 lg-le 4. Pole ilmnenud, et kaebaja oleks vangla kodukorra punkti 4.6, mis sätestab täieliku läbiotsimine koos lahti riietumisega, tühistamisnõudega vaidlustanud. Praeguses haldusasjas lahendab kohus kahju hüvitamise nõuet ega saa kaebajat sellist tühistamisnõuet esitama suunata. Pealegi tuleb 18(19)
3-22-1384
vangla kodukorra mõne sätte vaidlustamiseks läbida eelnevalt kohustuslik vaidemenetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 5, esitades kehtetuks tunnistamise nõude. Kokkuvõtteks
20.Kohtu hinnangul sisaldab kaebus erinevaid väidetava kahju tekitamise episoode, mille eest nõutava hüvitise suurust on kaebaja iga episoodi puhul ka ükshaaval väljendanud. Seega ei ole kohtu arvates tegemist kahjunõudega, milles kaebaja taotleks talle vanglapoolse kohtlemisega kogumis tekitatud kahju hüvitamist. Eelnevat kokku võttes on kohus arvamusel, et vastustaja tegevus on olnud õigusvastane kaebajale ajalehe üleandmisel, õiguskantsleri ja prokuratuuriasutuse kirjade avamisel ning lahti riietumisega läbiotsimisel. Kohus tuvastab eeltoodud toimingute õigusvastasuse kohtuotsuse resolutsioonis ning peab sellega kahju hüvitamise nõuet osaliselt rahuldatuks. Ülejäänud osas (spordisaali kasutamise võimaluste piiramine ja halduskohtu kirja avatuna üleandmine) ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ja kaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
21.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 31 eurot 50 senti. Kohus on kaebuse praegusel juhul rahuldanud hinnanguliselt ligikaudu pooles ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud samas proportsioonis, st 15 euro ulatuses. Muude menetluskulude kandmist menetlusosaliste poolt asjas ei nähtu, mistõttu jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
22.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime otsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). allkirjastatud digitaalselt Sirje Kaljumäe Kohtunik
Riigikohtu 19. juuni 2025. a otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2023. a otsus ja Tartu Halduskohtu 21. oktoobri 2022. a otsus osas, millega jäeti kaebus lahtiriietumisega läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata 19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.