Sotsiaalministeeriumi kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 4. mai 2022. a otsuse nr 11.4-9/0428 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Sotsiaalministeerium, volitatud esindaja ML Vastustaja Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja KO
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sotsiaalministeeriumi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Sotsiaalministeeriumi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
1.septembri 2022. a määruse resolutsioon muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) luges 4. mai 2022. a otsusega nr 11.4-9/0428 projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ mitteabikõlblikuks kuluks 29 187,94 eurot (Euroopa Sotsiaalfondi toetus 24 809,75 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4378,19 eurot) (resolutsiooni p 1), vähendas maksetaotluse nr 72485 ja 75422 abikõlblikke kulusid 25% ehk 29 187,94 eurot (resolutsiooni p 2) ning vähendas projekti eelarvet tegevuses nr 4 „Teavitustegevused“ mitteabikõlblikku kulu 29 187,94 euro võrra (resolutsiooni p 3).
2.RTK rahuldas 4. juuli 2022. a vaideotsusega Sotsiaalministeeriumi vaide osaliselt ning tunnistas kehtetuks RTK 4. mai 2022. a otsuse p-i 1.3.1 ja sellest rikkumisest tekkinud faktilised tagajärjed. Ülejäänud osas jäi vaie rahuldamata.
3-22-1641
3.Sotsiaalministeerium (SoM) esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis RTK 4. mai 2022. a otsuse ja 4. juuli 2022. a vaideotsuse tühistamist. Samuti nõudis SM, et kohus kohustaks vastustajat välja maksma maksetaotluste nr 72485 ja nr 75422 väljamaksed. Vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Tegemist ei ole valitsusasutuste vahelise n-ö organitüliga, mis tuleb lahendada Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 101 alusel ja korras. Haldusasjades nr 3-19-346 ja 3-22-511 jaatasid kohtud halduskohtu pädevust. Varem olid rakendusüksusteks SA Innove ja SA Archimedes. Rakendusüksuse ülesannete üleandmine projekti kestel ei mõjuta toetuse saaja olukorda. Sellega ei saa ära võtta kaebeõigust, mis SoMil oli projekti alustamise hetkel. Rakendusüksuse vahetumisel ei nähtud ühegi õigusaktiga ette finantskorrektsiooni otsusele esitatavate kaebuste lahendamiseks teistsugust korda, mis tagaks toetuse saajale halduskohtumenetlusega samaväärse kaitse ja kaebeõiguse.
4.RTK on vastuses seisukohal, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna see tuleb lahendada VVS § 101 alusel ja korras (HKMS § 4 lg 1). RTK ja SoM on valitsusasutused. Viimati märgitut ei muuda asjaolu, et RTK täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. a määrust (EL) nr 1303/2013 (määrus nr 1303/2013) ning esindab selles küsimuses Euroopa Liidu huve (määrus nr 1303/2013 art 123 lg 1 ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (STS) § 6). Kuna toetusprogrammide riigisisese rakendamise juhtimine on liikmesriikide ülesanne, on korraldusasutuste tegevus omistatav riigile (määrus nr 1303/2013 art 4 lg 4). Taolised vaidlused lahendatakse üldjuhul poolte vahel toimuval ümarlaual konsensuslikult. Olukorras, kus kulude abikõlblikkus ei ole üheselt selge, ei esitata toetusega seotud kulusid Euroopa Komisjonile hüvitamiseks. Kui ümarlaua tulemusel leiavad osapooled, et algselt mitteabikõlblikuks peetud kulud tuleb lugeda osaliselt või täies mahus abikõlblikuks, siis on need võimalik esitada Euroopa Komisjonile makse tegemiseks üksnes siis, kui kulude lisamine ja makse tegemine on sellest programmist veel võimalik. Kui see võimalik ei ole, siis jääb selline kulu riigieelarve kanda, vajadusel fikseeritakse ümarlaua tulemusel mitteabikõlblike kulude täpsem katteallikas. Juhul, kui ümarlaual jõutakse tõdemuseni, et finantskorrektsiooni tegemine oli õigustatud, siis jääb mitteabikõlblik kulu riigieelarve kanda. Kohtumenetluses vaidluse lahendamisel oleks tulemus eelnevaga sama. Seega ei ole riigi õiguste kaitse kohtumenetluse kaudu paremini tagatud, kui alluvuskorras vaidluse lahendamisel.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 1. septembri 2022. a määrusega SoM-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna seadus näeb vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra (HKMS § 4 lg 1). HKMS-i eesmärgiks pole see, et riik saaks halduskohtus vaielda iseendaga. VVS § 101 näeb vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. SoM ja RTK on valitsusasutused (VVS § 39 lg 3, § 65 lg 3 ja § 67). RTK põhimääruse kohaselt on RTK Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. RTK põhimääruse § 3 kohaselt on RTK aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees. Ministri pädevuses on RTK otsuste kehtetuks tunnistamine. STS ei näe VVS-st ette teistsugust vaidluste lahendamise korda. Ka määrus nr 1303/2013 ei näe ette seda, et vaidlused tuleks lahendada halduskohtus. Asjaolu, et RTK täidab antud juhul rakendusüksuse rolli ning esindab selles EL huve, ei mõjuta tema õiguslikku staatust, mis tuleneb riigisisesest õigusest, s.o VVS-st, STS-st ja RTK põhimäärusest. Haldusasjas nr 3-19-346 oli vastustajaks kaebuse esitamise hetkel SA Innove. Tallinna Halduskohus jaatas kaebeõigust just seetõttu, et vastustajaks ei olnud formaalselt riik, vaid 2(7)
3-22-1641 eraõiguslik juriidiline isik. Ka Tallinna Ringkonnakohus tegeles 24. septembri 2021. a otsuses kaebeõiguse teemaga. Ringkonnakohus rõhutas, et kaebeõigust kontrollitakse kaebuse esitamise seisuga. Seetõttu ei omanud SA Innove ülesannete üleminek RTK-le kohtumenetluse toimumise ajal tähendust. Ringkonnakohus käsitas kaebeõigust ka selles võtmes, justkui oleks finantskorrektsiooni otsuse teinud riigiorgan, mitte SA Innove. Ringkonnakohus leidis, et SA Innove oli otsuse tegemisel iseseisev ning RTK-l ja Rahandusministeeriumil puudus järelevalvepädevus SA Innove finantskorrektsiooni otsuste üle. Ringkonnakohtu argumentatsioonist tuleneb, et SA Innove kaebeõiguse jaatamisel oli oluline just see, et ta ei ole riigiorganiks VVS § 101 mõttes. Haldusasi nr 3-22-511 on eelmenetluse staadiumis, mistõttu pole põhjust pelgalt kaebuse menetlusse võtmisest teha kaugele ulatuvaid järeldusi. Kaebeõiguse olemasolu määravad kehtivad seadused. RTK õigusliku staatuse saab kujundada seadusandja, mitte see, et RTK on üle võtnud funktsioonid, mida enne täitis riigiorganite süsteemi mittekuuluv eraõiguslik juriidiline isik. Oluline on, et seadusandja ei ole loonud finantskorrektsiooni otsuste vaidlustamiseks teistsugust korda VVS § 101 lg 1 mõttes. Seadusandja tahteks on olnud, et antud vaidlus lahendatakse alluvuskorras vastavalt VVS §-le
101.Lähtuda ei saa analoogiast, et kui menetluse ajal muutuvad õigusnormid, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme (haldusmenetluse seadus (HMS) § 5 lg 5). Finantskorrektsiooni otsuse tegi RTK, mitte SA Innove. Seetõttu pole varem kehtinud õiguslikku olustikku võimalik praegusesse aega üle kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
SoM taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist.
Vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse, kuna RTK tegevusega on riivatud omandiõigust. Riik saab esitada kaebuse enesekorraldusõiguse, omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks. Eesti Vabariik kaotab õiguse Euroopa Liidu struktuurifondidest makstavale rahale ja see raha tuleb leida Eesti riigi eelarvest. RTK esindab finantskorrektsiooni otsuse tegemisel Euroopa Liidu huve (määrus nr 1303/2013 art 123 lg 1 ning STS § 6 ja § 8 lg 2 p 4). Viimati nimetatud asjaolu mõjutab RTK õiguslikku staatust. Kaebeõigus ei sõltu rakendusüksuse õiguslikust staatusest. Rakendusüksuse ülesanded olid varem SA-l Innove ning tema ülesanded anti üle RTK-le. STS-s ei nähtud vaidluste lahendamiseks ette teistsugust menetluskorda. Vaidlusaluse projektiga alustati ajal, kui rakendusüksuse ülesandeid täitis SA Innove. Tegemist ei ole organitüliga, mida tuleb lahendada VVS § 101 alusel ja korras. STS 3. ptk 12. ja 13. jagu ei näe ette võimalust teenistusliku järelevalve korras teha finantskorrektsiooni otsuseid. VVS-s puuduvad sekkumiseks vajalikud õiguslikud volitused. RTK võtab vastu otsuse ja ta kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Otsuse adressaadiks on SoM. Tegemist ei ole haldusesiseste alluvussuhetega ja haldusorganisatsiooni sisese järelevalvega, mida tuleks lahendada VVS-i alusel ja korras. Seadusandja tahteks pole olnud see, et vaidlused lahendatakse alluvuskorras. STS § 101 lg 1 näeb ette, et esmalt tuleb esitada vaie, mille järel on õigus pöörduda kohtusse. Seadusandja tahteks oli võimaldada ka riigiasutustel taotleda projektide elluviimiseks vahendeid
3(7)
3-22-1641 struktuuritoetustest, andes neile kõik Euroopa Liidu ja siseriiklikust õigused tulenevad toetuse saaja õigused ja kohustused võrdselt teiste toetuse saajatega. Halduskohtumenetluses saab tagada SoM-i õiguste tõhusa kaitse (põhiseaduse (PS) § 15). Vabariigi Valitsusele ei ole seadusega antud volitusi sekkuda teiste ametiasutuste pädevuses olevate küsimuste lahendamisse.
Halduskohtu määrus on seaduslik. Kaebeõigusest, sh omandiõiguse kaitse soovist ei sõltu halduskohtu pädevus. Vaidluse lahendamiseks on ette nähtud teine menetluskord (s.o VVS § 101), mille eesmärgiks on lahendada tõhusalt ja kiiresti riigiasutuste omavahelised vaidlused. Vaidluste lahendamine alluvuskorras on riigi, sh SoM-i huvides. Eesti Vabariik on Euroopa Komisjonile esitatud partnerlusleppe ja selle alusel koostatud rakenduskavaga võtnud kohustuse järgida toetusprogrammide elluviimisel Euroopa Liidu õigust, sh seista liidu huvide eest. Kuigi RTK peab ülesannete täitmisel lähtuma Euroopa Liidu huvidest, ei mõjuta see RTK õiguslikku seisundit ja ei välista VVS § 101 kohaldamist. Toetusprogrammide rakendamise juhtimine on liikmesriigi ülesanne ja korraldusasutuste tegevus on omistatav riigile. VVS § 101 lg 1 viitab konkreetse vaidluse osapoolte juriidilisele staatusele. Vaidluse all on RTK tehtud finantskorrektsiooni otsuse õiguspärasus. Vaidluse osapoolteks on RTK rakendusüksusena ja SoM toetuse saajana. Asjaolu, et projektiga alustades täitis rakendusüksuse ülesandeid eraõiguslik juriidiline isik SA Innove, ei oma halduskohtu pädevus küsimuses tähtsust, kuivõrd SA Innove ei ole vaidluse osapooleks. Vaidlus tuleb lahendada VVS § 101 lg-te 1 ja 3 korras. Kuigi SoM-i ja RTK vahel ei ole järelevalvesuhet ega alluvussuhet, ei välista see VVS-i § 101 kohaldamist. VVS § 101 mõtteks on reguleerida üldreeglina riigiasutuste vaheliste vaidluste lahendamist, kui mõne teise seadusega ei ole ette nähtud erinormi teistsuguseks vaidluste lahendamise korraks. Erinormi ei saa tuletada STS §-st 51, kuivõrd viidatud selle sätte eesmärgiks on reguleerida vajadust läbida enne võimalikku kohtuvaidlust vaidemenetlus. RTK kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Seega on praegusel juhul vaidlus kahe erineva valitsemisala riigiasutuse vahel. VVS § 101 lg 3 näeb ette sellises olukorras, et selline vaidlus tuleb lahendada asjaomaste ministrite vahel või kokkuleppe mittesaavutamisel Vabariigi Valitsusel. RTK üle teostab teenistuslikku järelevalvet rahandusminister. Rahandusminister on pädev RTK otsust kehtetuks tunnistama. Seega on täidetud VVS § 101 lg 1. Riigi õigused on kaitstud ka VVS § 101 korras vaidluste lahendamisel. Mõlemal juhul on tulemus riigi jaoks sama. Kohtumenetlus ei taga riigile paremat kaitset. Asjaolu, et Vabariigi Valitsus pole VVS § 101 lg 4 alusel vaidluste lahendamise korda täpsustanud, ei tähenda, et asja ei saaks lahendada kohtuväliselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(7)
3-22-1641
8.SoM-i ja RTK vahel on vaidluse all küsimus, kas VVS § 101 näeb vaidluse lahendamiseks ette erikorra võrreldes halduskohtumenetlusega. Kui jah, siis ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1) ja halduskohus on kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti tagastanud.
9.VVS § 101 lg 1 sätestab, et valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised õiguslikud vaidlused lahendatakse alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust korda. Erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased ministrid. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus (VVS § 101 lg 3). Õiguslike vaidluste lahendamise täpsema korra määrab Vabariigi Valitsus (VVS § 101 lg 4).
10.Nii SoM kui ka RTK on valitsusasutused, mis nähtub SoM-i puhul VVS § 39 lg-st 3 ning RTK puhul VVS § 65 lg-st 3 ja RTK põhimääruse §-st 1. VVS § 101 lg 1 alusel ja korras pole võimalik alluvuskorras lahendada SoM-i vaidlust RTK tegevuse peale. SoM on ministeerium ning RTK kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse, samuti on SoM-i ja RTK valitsemisalad erinevad. Tegemist ei ole haldus- ega teenistusliku järelevalvega, mis oleks läbi viidud ühe ministeeriumi valitsemisala sees (vt VVS § 93 lg-d 1 ja 4, § 94 lg 1, § 95 lg 1, § 96 lg 1 ning § 97). Järgmisena tuleb analüüsida, kas vaidlus tuleb lahendada VVS § 101 lg 3 alusel.
11.VVS § 101 lg 3 näeb ette, et kui erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate riigiasutuste vahel võrsub vaidlus haldusjärelevalvest, peavad asjaomased ministrid vaidluse lahendama kokkuleppel (VVS § 101 lg 3 kohaldamisest riikliku järelevalve kontekstis vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2004. a määrus asjas nr 3-3-1-38-04, p 13). Kui asjaomased ministrid kokkulepet ei saavuta, tuleb vaidlus lahendada Vabariigi Valitsusel. Kui üks haldusorgan kontrollib teise haldusorgani tegevuse õiguspärasust ja otstarbekust erinevate valitsemisalade vahel, on olemuslikult tegemist haldusjärelevalvega, sõltumata sellest, et järelevalve tegemise näeb ette STS (VVS § 751 lg-d 1 ja 3). Haldusjärelevalvega pole tegemist, kui toimub teenistuslik järelevalve (VVS § 751 lg 2 ning § 93 lg-d 1 ja 4). Kuni 1. juulini 2014 ei eristanud VVS haldusjärelevalvet riiklikust järelevalvest (vt VVS § 75 redaktsioonis, mis kehtis kuni 30. juunini 2014). VVS § 101 lg 3 eesmärgiks on välistada olemuslikult haldusesiseste subordinatsioonisuhete, samuti haldussüsteemi siseste järelevalvesuhete vaidlustamine halduskohtus (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2004. a määrus asjas nr 3-3-1-38-04, p 13).
12.SoM ja RTK on erinevad täidesaatva riigivõimu asutused, mille valitsemisalad on erinevad. Nende vahel STS alusel toimunud järelevalvest võrsunud vaidlus tuleb lahendada VVS § 101 lg 3 alusel ja korras, v.a juhul kui erinorm näeb vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2004. a määrus asjas nr 3-3-1-38-04, p 14). Näiteks on Riigikohus selliseks erinormiks pidanud riigihangete seaduse normi, mille kohaselt oli riigiasutusest hankijal õigus esitada Riigihangete Ameti otsuse peale kaebus halduskohtusse (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2004. a määrus asjas nr 33-1-38-04, p 14). Küll aga ei pidanud Riigikohus erinormiks avaliku teabe seaduse (redaktsioon, mis kehtis 9. detsembrini 2004) § 51 lg-t 1, mis sätestas, et kui teabevaldaja jätab Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata ega vaidlusta seda halduskohtus, alustab Andmekaitse Inspektsioon väärteomenetlust või pöördub teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse või organi poole teenistusliku järelevalve korraldamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2004. a määrus asjas nr 3-3-1-38-04, p 15). Eeltoodust tulenevalt tuleb seega analüüsida, kas SoM peab talle adresseeritud RTK otsust saama mõne erinormi alusel vaidlustada halduskohtus.
5(7)
3-22-1641
13.STS § 51 lg 1 sätestab, et korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Viidatud normist ei saa siiski järeldada, et kui üks riigiasutus teeb teisele riigiasutusele finantskorrektsiooni otsuse, tuleb see vaidlus lahendada mitte VVS § 101 lg 3 korras, vaid halduskohtus. Viidatud norm ei sätesta VVS § 101 lg-s 3 sätestatud menetlusele erimenetlust. Viidatud norm sätestab üldise menetluse kõikide olukordade tarvis, millest aga näeb VVS § 101 lg 3 ette eriliigilise menetluskorra. STS § 51 lg 1 näol on tegemist normiga, mis näeb enne halduskohtusse kaebuse esitamist ette kohustusliku kohtueelse menetluse vaidemenetluse näol (vt HKMS § 47 lg 1). Kuna vaidlus tuleb lahendada VVS § 101 lg 3 menetluskorra alusel ja SoM-l ei ole õigust halduskohtusse kaebust esitada, ei olnud tal kohustust läbida vaidemenetlust. STS § 51 ei näe ette erikorda VVS §-s 101 sätestatud menetluskorrale. Kuna vaidlus tuleb lahendada VVS § 101 lg 3 järgi, ei ole vaidemenetlus asjakohane menetlus. Asjaolust, et RTK lahendas vaide sisuliselt, ei järeldu halduskohtu pädevus.
14.Põhiseaduse § 15 ei nõua, et riik, kes on põhiõiguste adressaat, mitte põhiõiguste kandja, peaks saama riigiasutuste vahelised vaidlused lahendada just kohtus, mitte aga muu erimenetluskorra alusel.
15.Praegusel juhul ei saa juhinduda Tallinna Ringkonnakohtu 24. septembri 2021. a otsuses asjas nr 3-19-346 võetud seisukohtadest, kuna viidatud asjas tegi SoM-le finantskorrektsiooni otsuse mitte riigiasutus, vaid eraõiguslik juriidiline isik SA Innove. SA Innove oli juriidiline isik, mitte riigiasutus. Viidatud asjas tuli SoM-l vaidluse lahendamiseks pöörduda halduskohtusse, kuna vaidluse lahendamiseks teistsugune menetluskord puudus. Vaidlused finantskorrektsiooni otsuste õiguspärasuse üle, kus poolteks pole riigiasutused, kuuluvad jätkuvalt halduskohtu pädevusse. Kui seadusandja soovib, et riigiasutused saaksid finantskorrektsiooni otsuste õiguspärasuse üle vaielda halduskohtus, on tal võimalik vajadusel selline erinorm sätestada.
16.Halduskohtu pädevuse hindamisel pole asjakohane analüüs selle kohta, kas RTK otsus võib riivata SoM-i või riigi omandiõigust. Küsimus ei seisne kaebeõiguses, vaid halduskohtu pädevuses. Määravat tähendust ei saa omistada ka SoM-i väitele, et Vabariigi Valitsus pole VVS § 101 lg 4 tähenduses õiguslike vaidluste lahendamiseks täpsemat korda andnud. Viimati märgitu ei puuduta halduskohtu pädevust, vaid seda, kuidas Vabariigi Valitsusel tuleb talle esitatud õiguslik vaidlus lahendada.
17.Määruse nr 1303/2013 art 74 lg 3 sätestab, et liikmesriigid tagavad Euroopa struktuurija investeerimisfonde puudutavate kaebuste läbivaatamise tõhusa korra kehtestamise. Sellise korra ulatuse, eeskirjade ja menetluste eest vastutavad liikmesriigid vastavalt oma institutsioonilisele ja õigusraamistikule. Liidu õigus teisi norme, mis nõuaksid seda, et riigiasutus peaks saama talle adresseeritud finantskorrektsiooni otsuseid vaidlustada kohtus, sõnaselgelt ei sätesta. Viimati märgitud õigust SoM-le ei saa tuletada ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-st 47. Euroopa Liidu õiguses lähtutakse riigi ühtsest käsitusest, mis välistab riigi tuginemise nendele õigustele, millele saavad tugineda eraisikud suhtes liidu ja liikmesriikide institutsioonidega (vt Euroopa Kohtu 20. mai 2021. a otsus asjas C-6/20, p-d 69– 72). Seejuures pidas ka viimati viidatud kohtuasjas kohtujurist vaidlust ebatüüpiliseks, kuna vaidluses puudus ettevõtja ning poolteks olid valitsusasutustena Sotsiaalministeerium ning SA Innove, kes tugines Rahandusministeeriumi seisukohtadele (kohtujuristi Manuel Campos Sànches-Bordona 28. jaanuari 2021. a ettepanek asjas C-6/20, allmärkus 4).
6(7)
3-22-1641
18.SoM-i seisukoht, et RTK esindab finantskorrektsiooni teostades Euroopa Liidu huve, ei muuda asjaolu, et finantskorrektsiooni otsuse tegi üks riigiasutus teisele riigiasutusele ning ta tegi seda riigi, mitte aga Euroopa Liidu nimel. RTK ei kuulu liidu institutsioonide koosseisu. VVS § 101 lg-s 3 sätestatud menetluskorra kohaldamine ei sõltu sellest, kas üks riigiasutus kontrollib teise riigiasutuse tegevuse vastavust riigisisesele või liidu õigusele.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus SoM-i määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.