Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 20.10.2022, Tartu 3-20-1821 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 03.07.2020. a käskkirja nr 6-2/425 ja 27.08.2020. a vaideotsuse nr 1-11/424-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 17.12.2021. a otsus Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovile apellatsioonkaebuse lisa 1-l lehel.
2.Jätta Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.12.2021. a otsus muutmata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 21.11.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla vanemvalvuri 04.06.2020. a ettekande nr 6-38/2377 kohaselt tuvastati 04.06.2020 kell 11.55 läbi PRION-i (kinnipeetavatele mõeldud kõnesideteenuse programm), et J. Kolesnikov kambrist nr 1010 kasutab helistamiseks teise kinnipeetava O. Pitykovi kõnekaarti.
2.Tartu Vangla tunnistas 03.07.2020. a käskkirjaga nr 6-2/425 J. Kolesnikovi süüdi Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 8.2.4 rikkumises ning määras karistuseks noomituse. Käskkirja
kohaselt on J. Kolesnikovi süü tõendatud ettekande, videosalvestise vaatluse protokolli ja PRION-i väljavõttega. J. Kolesnikov kasutas teise isiku kõnekaarti, mis ei saanud toimuda juhuslikult, sest kaardi kasutamiseks peab teadma teise kinnipeetava abonentnumbrit ja PIN-koodi. Kinnipeetav viibis 04.06.2020 kambris nr 1010 üksinda. Vangla leidis, et kuna tegemist ei ole raske rikkumisega ja kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused samaliigilise rikkumise eest, on proportsionaalne määrata karistuseks noomitus.
3.Tartu Vangla jättis 27.08.2020. a vaideotsusega nr 1-11/424-2 rahuldamata J. Kolesnikovi vaide vangla 03.07.2020. a käskkirja peale. Vaideotsuse kohaselt oli J. Kolesnikovil võimalus anda seletusi. Kodukorra p 8.2.4 ei sätesta, et kaaskinnipeetava loaga on lubatud teise isiku telefonikaarti kasutada. Selline tegevus on igal juhul keelatud. Kui kinnipeetav oleks juhuslikult eksinud abonentnumbriga, siis oleks ta sisestanud enda PIN-koodi, mitte teise kinnipeetava numbrile vastava koodi. Määratud karistus on proportsionaalne.
4.J. Kolesnikov esitas 27.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 08.04.2021 ja 07.06.2021 täiendavad seisukohad. Halduskohus menetles kaebust nõuete osas tühistada Tartu Vangla 03.07.2020. a käskkiri ja 20.08.2020. a vaideotsus. Kaebaja põhjendused: Vangla karistas kaebajat ebaõigesti. Teises distsiplinaarmenetluses, mis oli ka seotud teise isiku telefonikaardi kasutamisega, võeti selgitused nii kaebajalt kui tema kambrikaaslaselt. Ka praeguses distsiplinaarmenetluses pidanuks selgitused võtma nii kaebajalt kui O. Pitykovilt. Seega rikuti menetlusnorme. Kaebaja kasutas O. Pitykovi telefonikaarti juhuslikult. Kaebajaga oleks tulnud vestelda, mitte karistada noomitusega.
5.Tartu Halduskohus jättis 17.12.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata; jättis kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda ja menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Esitatud tõendid ja asjaolud kinnitavad veenvalt, et kaebaja kasutas O. Pitykovi telefonikaardi numbrit ja PIN-koodi, mis kvalifitseerub kodukorra p 8.2.4 rikkumisena. O. Pitykovi telefonikaardi numbri ja PIN-koodi kasutamine ei saanud toimuda juhuslikult, kaebaja pidi neid teadma ja tahtlikult kasutama. Vangla on karistuse määramisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud ja karistus on proportsionaalne. 2) Kaebajale anti võimalus esitada seletusi. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetaval esitada distsiplinaarmenetluses selgitusi suuliselt. O. Pitykovilt seletuse võtmise kohustust ei saa tuletada sellest, kuidas vangla on mõnda teist sarnast distsiplinaarmenetlust läbi viinud. Vangla on uurimispõhimõtet nõuetekohaselt rakendanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.J. Kolesnikov esitas 17.01.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.12.2021. a otsus ja tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Vanglat tuleks karistada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 28 järgi kohtule valetamise eest. Vangla valetamine viis selleni, et kaebaja esitas kohtusse kaebuse, kuna vangla ei pane silikooni aknale (asi nr 3-21-2542), kuid menetlus lõpetati. Vangla valetab, et välistatud on kaardi numbri ja PIN-koodi teadmine kaebaja poolt. Need andmed on kaardi peal kirjas. Kõik telefonikaardid on ühesugused. Neil ei ole nime peal. Kaebaja ja O. Pitykovi kaardid läksid juhuslikult vahetusse, kui nad arutasid, kuidas kaarte kasutada. Helistades valis kaebaja telefonikaardilt numbrid ja PIN-koodi. Kaebajal on halb mälu. 2) Menetleja oli kohustatud võtma kaebajalt ja O. Pitykovilt ütlused. Arvesse tuleb võtta teist distsiplinaarmenetlust (asi nr 3-20-64), milles võeti seletused nii kaebajalt kui kambrikaaslaselt. Kaebaja nõudis O. Pitykovilt ütluste võtmist, et aru saada, kas kaebaja ise juhuslikult ajas telefonikaardid segamini või O. Pitykov tegi seda meelega.
7.Tartu Vangla esitas 16.02.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebajale anti distsiplinaarmenetluse käigus piisavalt võimalusi selgituste esitamiseks. 2) Ei ole usutav, et O. Pitykov ei osanud telefonikaarti kasutada ja kaardid läksid vahetusse. O. Pitykov viibib Tartu Vanglas alates 2015. a septembrist ja talle ei ole telefonikaardi kasutamine võõras. Igal telefonikaardil on oma 4-kohaline number, mille järgi saab kinnipeetav endale kuuluva kaardi tuvastada. Ei ole usutav, et kaebajale ei ole meelde jäänud tema kaardi number, mis talle väljastati 17.05.2018. Telefonikaardi number on vajalik iga helistamiskorra ajal. Asjaolust, et asjas nr 3-20-64 rahuldati J. Kolesnikovi kaebus, ei saa järeldada, et käesolev kaebus kuulub rahuldamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Tartu Halduskohus asus 17.12.2021. a otsuses seisukohale, et kaebaja on toime pannud distsipliinirikkumise (kodukorra p 8.2.4 rikkumine) ja vastustaja on kaebajat selle eest õiguspäraselt karistanud noomitusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ammendavalt ja selgesti jälgitavalt põhjendanud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust ja menetlusreeglite järgimist distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. Apellatsioonkaebuses esitatakse suuresti samased väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja kasutas teise kinnipeetava O. Pitykovi (halduskohus otsuses ekslikult märkinud O. Pityukov) telefonikaardi numbrit ja PIN-koodi, mis kvalifitseerub kodukorra p 8.2.4 rikkumisena, sest nimetatud punkti kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada teiste isikute telefonikaarte või koode. Esmakordselt apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et tema ja O. Pitykovi telefonikaardid läksid juhuslikult vahetusse, kui nad arutasid, kuidas kaarte kasutada. Varasemalt väitis kaebaja distsiplinaarmenetluses antud 29.06.2020. a selgituses (tl 14) üksnes, et ta võib olla valis juhuslikult numbrid (parema arusaadavuse mõttes lisas kohus kaebaja eeltoodud lausele viimase sõna). Vaides (tl 8) seadis kaebaja kahtluse alla üksnes menetleja väite, et välistatud on juhuslikult kaardi kasutamine. Kaebaja ei ole ka halduskohtule esitatud kaebuses (tl 1) ega täiendavates seisukohtades (tl 24-24p ja 47-47p) väitnud, et telefonikaardid läksid vahetusse. Vastustaja selgituse (vastus apellatsioonkaebusele, p 9, tl 74-74p) kohaselt oli kinnipeetav O. Pitykov kaebaja poolt rikkumise toimepanemise ajaks kinnipidamisasutuses olnud enam kui 5 aastat ja paiknes alates 2015. a Tartu Vanglas. AS Telia pakutav telefoniteenus on Tartu Vanglas kasutuses alates 2018. a kevadest ning vastustaja kinnitusel on kõikidele kinnipeetavatele väljastatud koos kaardiga telefoni kasutamise, kõneaja laadimise ja PIN-koodi vahetamise kohta juhend. Seega ei ole O. Pitykovi jaoks telefonikaardi kasutamine võõras. Ringkonnakohtul ei ole põhjust vastustaja väidete õigsuses kahelda. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kaebaja väide kaartide juhusliku vahetusse sattumise kohta ei ole usutav.
11.Kaebaja väidab, et ta nõudis O. Pitykovilt ütluste võtmist. Kaebaja ei ole distsiplinaar- ega vaidemenetluse raames taotlenud O. Pitykovilt ütluste võtmist. Alles 07.06.2021. a seisukohas halduskohtule esitas kaebaja sellekohase väite. Selle osas on halduskohus otsuse p-s 19
endapoolse seisukoha andnud, leides, et vastustajale ei ole põhjust ette heida O. Pitykovilt selgituste võtmata jätmist. Lisaks märkis halduskohus, et kohtuotsuse p-s 13 käsitletud tõendid ja asjaolud kinnitavad veenvalt kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemist. O. Pitykovi selgitused ei oleks seda järeldust muutnud. O. Pitykovilt selgituste võtmise kohustust ei saa tuletada ka sellest, kuidas vastustaja on mõnda teist distsiplinaarmenetlust läbi viinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
12.Kaebaja arvates tuleb arvesse võtta distsiplinaarmenetlust (haldusasi nr 3-20-64), milles võeti seletused nii kaebajalt kui kambrikaaslaselt. Ringkonnakohus märgib, et haldusasjas nr 3-20-64 oli vaidluse all kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, mitte distsiplinaarkorras karistamine. Seega on viide haldusasjale nr 3-20-64 asjakohatu.
13.Kaebaja märgib, et vanglat tuleks karistada HKMS § 28 järgi kohtule valetamise eest. HKMS § 28 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohtu eksitamisega on tegemist juhul, kui menetlusosaline esitab valeväiteid, jätab esitamata või varjab asjas olulisi asjaolusid ja tõendeid, millest võiks sõltuda asja õige lahendus (RKTKm 03.10.2006, 3-2-1-79-06, p 17). Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu ringkonnakohtule, et vastustaja oleks oma tegevusega kohut eksitanud. Seega puuduvad asjaolud, mis õigustaks vastustaja trahvimist HKMS § 28 lg 2 alusel.
14.Kaebaja väidab, et vangla valetab, mis viis haldusasjas nr 3-21-2542 kaebuse esitamiseni. Ringkonnakohus märgib, et eelnimetatud haldusasjas seondus vaidlus asjaoluga, et vangla ei pane kaebaja kambri aknale silikooni. Kuna igasugune seos kaebaja viidatud haldusasja nr 3-21-2542 ja käesoleva haldusasja vahel puudub, siis jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud väite tähelepanuta.
15.Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses Tartu Vangla 27.08.2020. a vaideotsuse tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmisele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on Tartu Vangla 03.07.2020. a käskkirja tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmise kohta õiguspärane, siis ei ole alust ka vaideotsuse osas halduskohtu otsuse tühistamiseks.
16.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.12.2021. a otsuse muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus jätkas 26.01.2022. a määrusega (tl 71-72) kaebajale antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
18.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisana koopia terviseseisundi kokkuvõttest. Kuna
eelnimetatu ei seondu käesoleva vaidluse esemega, siis tagastab ringkonnakohus selle kaebajale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.