Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 20.04.2023, Tartu 3-20-2265 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 02.09.2020. a käskkirja nr 6-2/539 ja 19.10.2020. a vaideotsuse nr 1-11/529-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 13.05.2022. a otsus Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
2.Jätta Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.05.2022. a otsus muutmata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 22.05.2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla valvuri V. Jankovski 05.08.2020. a ettekande nr 6-38/2891 kohaselt tuvastati 03.08.2020 kl 11.20 läbi PRION-i (kinnipeetavatele mõeldud kõnesideteenuse programm), et J. Kolesnikov kasutab helistamiseks kinnipeetava O. Pitykovi kõnekaarti.
2.J. Kolesnikovi teavitati 10.08.2020 distsiplinaarmenetluse algatamisest. J. Kolesnikov esitas 11.08.2020 seletuse ja järgnevalt vastuväite distsiplinaarmenetluse protokollile.
3.Tartu Vangla tunnistas 02.09.2020. a käskkirjaga nr 6-2/539 J. Kolesnikovi süüdi Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 8.2.4 rikkumises ja määras talle karistuseks kartserisse paigutamise 4 ööpäevaks 2-kuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt seisnes J. Kolesnikovi rikkumine selles, et ta kasutas telefonikõnede sooritamiseks kaaskinnipeetava telefonikaarti ja koode. J. Kolesnikovi süü on tõendatud 05.08.2020. a ettekande, 27.08.2020. a videosalvestise vaatluse protokolli ja PRION-i väljavõttega. Tegemist ei ole raske rikkumisega. Kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus) samaliigilise rikkumise eest, seega on proportsionaalne määrata antud rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine 4 ööpäevaks ning täitmisele pööramine lükata edasi 2-kuulise katseajaga.
4.Tartu Vangla jättis 19.10.2020. a vaideotsusega nr 1-11/529-2 rahuldamata J. Kolesnikovi vaide vangla 02.09.2020. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Vaideotsuse kohaselt on distsiplinaarmenetluses kogutud piisavalt tõendeid ja määratud karistus on proportsionaalne.
5.J. Kolesnikov esitas 17.11.2020 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse. Halduskohus menetles kaebust nõuete osas tühistada Tartu Vangla 02.09.2020. a käskkiri nr 6-2/539 ja 19.10.2020. a vaideotsus nr 1-11/529-2. Kaebaja palus tagastada 30.11.2020 esitatud telefonikaart, koguda täiendavaid tõendeid (erinevad dokumendid) ja vajadusel üle kuulata O. Pitykov. Kaebaja põhjendused: Kaebaja ei teadnud, et tema käes on O. Pitykovi telefonikaart, sest kaardil nimi puudub. Kaebaja aitas O. Pitykovi, seletades viimasele, kuidas vahetada PIN-koode, laadida kõneaega, tagastada raha peale vabanemist. Distsiplinaarmenetluses rikuti menetlusnorme ja uurimispõhimõtet, kuna vangla ei võtnud seletusi O. Pitykovilt, kes oleks saanud kaebaja väiteid kinnitada ning vangla ei suhelnud kaebajaga.
6.Tartu Halduskohus tagastas 18.12.2020. a määrusega kaebajale telefonikaardi. Halduskohus jättis 11.03.2022. a määrusega rahuldamata J. Kolesnikovi 30.11. ja 01.12.2020. a taotlused täiendavate tõendite (s.h O. Pitykovi ülekuulamiseks) kogumiseks.
7.Tartu Halduskohus jättis 13.05.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata; jättis kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 15 eurot Eesti Vabariigi kanda ja muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kaebajale etteheidetav tegu, s.o teise isiku telefonikaardi või koodi kasutamine tuvastati läbi PRION-i ja kaebaja ei ole teisele kinnipeetavale kuuluva telefonikaardi või koodi kasutamist eitanud distsiplinaarmenetluses antud seletuses, distsiplinaarprotokollile esitatud vastuväidetes ega kohtule esitatud kaebuses, vaid on talle etteheidetava teo toimepanemist kinnitanud, siis puudub vaidlus selles, et kaebaja kasutas 03.08.2020 kl 11.20 paiku helistamisel O. Pitykovile kuuluvat kõnekaarti või koode. 2) Võttes arvesse, et kaebajat karistati kodukorra p 8.2.4 rikkumise eest ka 03.07.2020. a käskkirjaga nr 6-2/425, ei ole alust kahelda, et kaebajale oli 03.08.2020 teada kodukorra p-st 8.2.4 tulenev keeld kasutada teiste isikute telefonikaarte või koode. O. Pitykoviga kaartide võrdlemisel oli kaebajal võimalik kindlustada kaebaja kaardi jäämine tema valdusesse, kas seda enda käes hoidmisega või mõne kaardil oleva numbri meeldejätmise või muul moel kaardi eristamisega, kuid ta seda ei teinud, siis on kaebaja hooletusest toime pannud distsiplinaarsüüteo vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 mõttes. Vajaliku hoole järgimisel oleks kaebaja taganud, et enda kaardi võrdlemisel teise kinnipeetava kaardiga on kaebajale teada, milline kaartidest kuulub talle ja kindlustanud, et saab tagasi enda kaardi. 3) 4-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine 2-kuulise katseajaga on põhjendatud. 4) Ei esine menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada käskkirja ja distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest,
selgitati menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, anti võimalus dokumentidega tutvumiseks, anti võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja ka tegi. Haldusmenetluse seaduse § 36 ega VangS § 64 ei näe ette distsiplinaarmenetluse raames vestluse läbiviimist. Ei ole põhjust vastustajale ette heita O. Pitykovilt selgituste võtmata jätmist ja sellest tulevalt uurimispõhimõtte rikkumist. Kuna kaebaja ei eitanud, et pani toime talle etteheidatava teo ning vangla ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja selgitusi kaebaja ja O. Pitykovi vahel toimunud kaartide võrdlemise osas, puudus vanglal kohustus täiendavate tõendite kogumiseks. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi vastavalt VangS § 64 nõuetele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.J. Kolesnikov esitas 13.06.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 13.05.2022. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Veel palus kaebaja nõuda vanglalt välja mõned dokumendid. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kodukord keelab vangla varale midagi kirjutada. Pärast seda, kui valvur ütles kaebajale, et kaart on vale, ta allus kohe ja läks O. Pitykovi juurde, kellelt küsis teist kaarti. Kaebaja väitel on ta vanglalt korduvalt palunud trükkida kaardile nimed; tal olid probleemid telefoni kasutamisega pärast PIN-koodi vahetamist valvuri poolt; tal olid probleemid telefonikabiini kasutamisega ja ta soovis kasutada pinki või tooli.
9.Tartu Vangla esitas 29.06.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Asjaolu, et telefonikaardile ei ole kantud kinnipeetava nime, ei muuda fakti, et kaebaja kasutas helistamiseks teise isiku kõnekaarti või selle andmeid (kaardi number ja PIN-kood). Arvestades, et telefonikaart on kaebajale väljastatud 17.05.2018, on väga raske uskuda, et 2 aasta jooksul ei ole kaebajale tema kaardi 4-kohaline number vähemalt osaliselt meelde jäänud. Telefonikaardi number on vajalik iga helistamiskorra ajal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Tartu Halduskohus asus 13.05.2022. a otsuses seisukohale, et kaebaja on toime pannud vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo, vangla on lähtunud karistuse määramisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ammendavalt ja selgesti jälgitavalt põhjendanud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust ja menetlusreeglite järgimist distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja kasutas 03.08.2020 kl 11.20 ajal helistamisel teise kinnipeetava, s.o O. Pitykovi telefonikaardi numbrit ja PIN-koodi, mis kvalifitseerub kodukorra p 8.2.4 rikkumiseks, sest nimetatud punkti kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada teiste isikute telefonikaarte või koode. Ühtlasi ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebajat oli eelnevalt karistatud juba kodukorra p 8.2.4 rikkumise eest 03.07.2020. a käskkirjaga nr 6-2/425 (tl 30-31, Kohtute infosüsteemi andmetel oli eelnimetatud käskkiri vaidlustatud haldusasjas nr 3-20-1821, milles kaebaja kaebus jäi rahuldamata, kohtuvaidlus
on lõppenud). Seega leidis halduskohus (otsuse põhjenduste p 17) põhjendatult, et ei ole alust kahelda selles, et kaebajale oli 03.08.2020 teada kodukorra p-st 8.2.4 tulenev keeld kasutada teiste isikute telefonikaarte või koode. Ka vastustaja selgituste (15.01.2021. a vastus kaebusele, p 7, tl 66-67p; 29.06.2022. a vastus apellatsioonkaebusele, p 8, tl 101-101p) kohaselt on AS Telia pakutav telefoniteenus Tartu Vanglas kasutuses alates 2018. a kevadest ning arvestades, et telefonikaart väljastati kaebajale 17.05.2018, ei ole usutav, et kahe aasta jooksul ei ole kaebajale vähemalt osaliselt meelde jäänud tema telefonikaardi 4-kohaline number, mis on vajalik iga helistamiskorra ajal. Kuigi kaebaja väitel on keelatud vangla varale (telefonikaardile) kirjutada, märkis vastustaja vastuses kaebusele (p 10), et kaebajal oli võimalik oma telefonikaardile nimi panna või seda muul viisil märgistada. Asjaolul, kas kaebaja saanuks enda telefonikaardile näiteks ise enda nime kirjutada või mingil muul viisil seda märgistada, ei ole asja lahendamise seisukohast olulist tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav, et kaebajal ei ole enda telefonikaardi number ja PIN-kood meeles. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et kuigi kaebaja edastas enda telefonikaardi (koopia toimikus tl 46A) halduskohtule, kus see oli 30.11.-18.12.2020, jätkas kaebaja telefonikõnede tegemist vanglas (vastus kaebusele, lisa nr 1, tl 69). Vangla selgitas, et kinnipeetav ei vaja telefoni kasutamiseks füüsilist kaarti telefoniaparaati sisestamiseks, vaid piisab telefonikaardi ja PIN-koodi numbrite teadmisest (vastus kaebusele, p 7). Ringkonnakohtu hinnangul märgib vastustaja õigesti (vastus apellatsioonkaebusele, p 8), et kinnipeetaval lasub hoolsuskohustus tagamaks, et isiklike kõnede tegemiseks kasutab ta temale väljastatud kõnekaarti. Seega leidis ka halduskohus otsuses (p 17) põhjendatult, et vajaliku hoole järgimisel oleks kaebaja taganud, et enda kaardi võrdlemisel teise kinnipeetava kaardiga on kaebajale teada, milline võrreldavatest kaartidest kuulub kaebajale. Kaebaja apellatsioonkaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber.
13.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja apellatsioonkaebuse väited, et ta on vanglalt korduvalt palunud trükkida kaardile nimed; tal olid probleemid telefoni kasutamisega pärast PIN-koodi vahetamist valvuri poolt; tal olid probleemid telefonikabiini kasutamisega ja ta soovis kasutada pinki või tooli, kuna need väited ei seondu käesoleva vaidluse esemega.
14.Kuigi kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses Tartu Vangla 19.10.2020. a vaideotsuse tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmisele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud, on ringkonnakohus seisukohal, et kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on Tartu Vangla 02.09.2020. a käskkirja tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmise kohta õiguspärane, siis ei ole alust ka vaideotsuse osas halduskohtu otsuse tühistamiseks.
15.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.05.2022. a otsuse muutmata.
apellatsioonkaebuse
16.Kaebaja palub apellatsioonkaebuses nõuda vanglalt välja dokumendid nr 2-3/523-1, 2; 2-3/1142-1; 2-3/1263-1; 6-24/4786-5; 1-11/551-1; 1-11/532-1 (6-24/4786-1, 3); 2-3/3365-1; 1-11/513-1; 6-24/5139-1 ja 6-24/4786-2. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt on tegemist taotlusega täiendavate tõendite kogumiseks (HKMS § 2 lg 4 lause 2). HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna kaebaja taotlusest ei selgu, kuidas eelmärgitud dokumendid seonduvad käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirja ja vaideotsusega, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja
vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus jätkas 20.06.2022. a määrusega (tl 97-98) kaebajale antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.