Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 20.10.2022, Tartu 3-20-1487 H.L. taotlused A.Š.i ja Alutaguse Vallavalitsuse trahvimiseks Tartu Halduskohtu 08.09.2021. a määrusega haldusasjas nr 3-20-1487 kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest Tartu Halduskohtu 22.09.2022. a määrus H.L. määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja/määruskaebuse esitaja H.L. Volitatud esindaja Evelin Jõgar Vastustajad A.Š. Alutaguse vald
RESOLUTSIOON
1.Jätta H.L. taotlus haldusasjade nr 3-20-1487 ja nr xxx liitmiseks rahuldamata.
3.Jätta H.L. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.Š. on Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas xxx külas aadressil Xxx asuva kinnisasja omanik. Xxx kinnistu piirneb Xxx kinnistuga, mille ühisomanikud on H.L. ja T.L.. Xxx kinnistule on ehitatud ehitussoojak-saun, mis paikneb Xxx kinnistul asuvast aiamajast vähem kui 4 m kaugusel.
2.Alutaguse Vallavalitsus tegi 10.07.2020 A.Š.ile ettekirjutuse nr 7-5/7-1, millega kohustas teda lammutama hiljemalt 10.09.2020 tema kinnistul asuva ebaseaduslikult ehitatud ehitise (ehitussoojak-saun).
3.Alutaguse Vallavalitsus tegi 10.07.2020 A.Š.ile hoiatuse nr 7-5/8-1, milles ta märkis, et 10.07.2020. a ettekirjutuse nr 7-5/7-1 tähtaegselt täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha summas 1000 eurot.
4.A.Š. esitas 11.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Alutaguse Vallavalitsuse 10.07.2020. a ettekirjutuse nr 7-5/7-1 tühistamiseks ja Alutaguse valla keelamiseks rakendada 10.07.2020. a hoiatuse nr 7-5/8-1 alusel sunniraha (haldusasi nr 3-20-1487).
5.Tartu Halduskohus kinnitas 08.09.2021. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt A.Š.i, T.L., H.L. ja Alutaguse valla vahel sõlmitud kompromissi järgmistel tingimustel: 1) Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas xxx külas asuva Xxx kinnistu omanik A.Š. kohustub hiljemalt 08.11.2021 esitama Alutaguse Vallavalitsusele samal kinnistul asuva ehitussoojaksauna kohta nõuetekohase ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga. 2) Ehitusprojektis saab Päästeameti nõusoleku korral sobivaks tuleohutusnõuete täitmise tagamise viisiks olla ainult ehitusoojak-sauna ja selle katuse isoleerimine ning Xxx kinnistu omanikele ei tohi aiamaja suhtes tuleneda hoonetevahelisest ebapiisavast tuleohutuskujast kohustust rakendada ise meetmeid tuleohutusnõuete täitmiseks. Kui Päästeamet näeb ainsa variandina ette tulemüüri rajamise, tuleb A.Š.il ehitussoojak-saun lammutada või see demonteerida ja liigutada asukohta, kus selle kaugus naaberkinnistul, s.o Xxx kinnistul asuvast aiamajast on vähemalt 8 m. 3) Kui A.Š. esitab hiljemalt 08.11.2021 Alutaguse Vallavalitsusele ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga, kohustub vald hiljemalt 08.12.2021 tegema otsuse ehitusloa taotluse kohta. 4) Kui A.Š. saab ehitusloa, kohustub ta hiljemalt 08.04.2022 tegema nõuetekohaselt kõik ehitusloajärgsed tööd. 5) Kui A.Š. ei ole esitanud hiljemalt 08.11.2021 Alutaguse Vallavalitsusele ehitusloa taotlust koos ehitusprojektiga või ei ole ta saanud ehitusluba, kohustub A.Š. hiljemalt 08.04.2022 ehitussoojak-sauna lammutama või demonteerima ja liigutama selle asukohta, kus selle kaugus naaberkinnistul Xxx asuvast aiamajast on vähemalt 8 m. 6) Kui A.Š. ei ole esitanud hiljemalt 08.11.2021 Alutaguse Vallavalitsusele ehitusloa taotlust koos ehitusprojektiga või ei ole ta saanud ehitusluba, on valla 10.07.2020. a ettekirjutuse nr 75/7-1 täitmise uueks tähtpäevaks 08.04.2022. Juhul kui A.Š. saab ehitusloa ja teeb ehitusloajärgsed tööd hiljemalt 08.04.2022 ja taotleb hiljemalt 11.04.2022 kasutusluba, kaotab valla 10.07.2020. a ettekirjutus nr 7-5/7-1 kehtivuse. 7) A.Š. kohustub hiljemalt 11.04.2022 esitama Alutaguse Vallavalitsusele ehitussoojak-sauna kohta kasutusloa taotluse. 8) Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Halduskohus lõpetas määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kohtuasja menetluse.
6.H.L. esitas 20.04.2022 Tartu Halduskohtule taotluse, milles ta palus määrata A.Š.ile rahatrahv kompromissi täitmata jätmise eest. Taotleja märkis, et A.Š. esitas ehitusloa taotluse tähtaegselt, aga esitatud ehitusprojekt ei vastanud nõuetele. Trahvitaotluse esitamise seisuga ei ole vald ehitusluba väljastanud. Taotleja viitas kompromissi p-le 1.5 ja märkis, et ehitussoojaksauna ei ole lammutatud või teisaldatud.
7.A.Š. palus 01.06.2022. a arvamuses jätta trahv määramata. A.Š.i väitel täitis ta kompromissi esimese kohustuse õigeaegselt ja esitas novembris 2021 ehitusprojekti. Pärast projekti kooskõlastamist Päästeametiga soovis H.L. projektiga tutvuda ja tegi kõik selleks, et projekti kooskõlastamine veniks. A.Š. ootab vallalt loa andmist.
8.Alutaguse Vallavalitsus andis 09.06.2022. kõrvalhoone-sauna püstitamiseks Xxx (p 2).
a
korraldusega
nr
ehitusloa
9.H.L. leidis 17.07.2022. a vastuses, et kompromissi p-d 3, 5 ja 6 on täitmata ning palus kohtul määrata A.Š.ile rahatrahv tegevusetuse eest kompromissi täitmisel; määrata Alutaguse Vallavalitsusele rahatrahv tegevusetuse eest kompromissi täitmisel; määrata A.Š.ile 4-kuuline tähtaeg, milleks peab ehitussoojak-saun olema lammutatud koos uue, ettemääratud summas trahvi kohaldamise hoiatusega, kui täiendavast tähtajast kinni ei peeta. H.L. väitel ei ole A.Š. lammutanud ega asunud lammutama ehitussoojak-sauna ja Alutaguse Vallavalitsus keeldub lammutusettekirjutuse nr 7-5/7-1 täitmisele pööramisest. Kuna kompromissis kokkulepitud tähtajaks ei olnud A.Š. vallale nõuetekohast projekti esitanud, siis pidi vald vastavalt kompromissi tingimustele tegema hiljemalt 08.12.2021 otsuse ehitusloa andmisest keeldumise kohta ning nõudma A.Š.ilt lammutusettekirjutuse täitmist hiljemalt 08.04.2022. Kompromiss ei näe ette tingimusi, mille korral kompromissis kokkulepitud tähtajad edasi lükkuksid. H.L. ei nõustu, et trahvi määramine ei ole karistus. Kuna A.Š. ei ole ebaseaduslikku ehitist lammutama asunud ja vald keeldub kompromissi täitmisest, keeldudes lammutusettekirjutuse täitmisele pööramisest, siis on trahv nii kohane kui ka ainus meede, mis võiks aidata kaasa kohtulahendi täitmisele kohustatud poolte poolt.
10.Alutaguse vald palus 12.07.2022. a seisukohas jätta A.Š.ile rahatrahv määramata. Valla väitel 02.06.2022 esitatud korrigeeritud ehitusprojekt ei sisaldanud puuduseid, mis oleks ehitusloa andmisest keeldumise aluseks. Kompromissi ei olnud võimalik tähtajaliselt täita, kuid A.Š. asus kompromissi täitma tähtajaliselt. 09.06.2022 väljastati ehitusluba.
11.Alutaguse vald palus 25.08.2022. a seisukohas jätta vallale rahatrahv määramata. Valla väitel ei olnud kompromissi võimalik tähtajaliselt täita, kuid A.Š. asus kompromissi täitma tähtajaliselt ning vald asus ehitusloa ja -projekti esitamisel seda koheselt menetlema. Vald kaasas ehitusloa menetlusse piirinaabrid, kes edastasid seisukohad projekti kohta 26.11.2021. Selleks ajaks oli möödunud kompromissis määratud korrektse ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga esitamise tähtaeg, kuid H.L. ei pööranud seisukoha esitamisel sellele tähelepanu ning seetõttu eeldas vald, et osapoolte huvi on kõrvalhoone-sauna nõuetekohane seadustamine. Vald lähtus ehitusloa menetluse läbiviimisel haldusmenetluse seaduse ja ehitusseadustiku nõuetest, mistõttu ei olnud õiguspärase menetlustulemuse tagamiseks võimalik kinni pidada kompromissis määratud tähtaegadest.
12.Tartu Halduskohus jättis 22.09.2022. a määrusega H.L. taotlused A.Š.ile ja Alutaguse Vallavalitsusele rahatrahvi määramiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis H.L. taotluse Xxx kinnistul asuva ehitussoojak-sauna lammutamiseks 4-kuulise tähtaja andmiseks ja trahvihoiatuse tegemiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) HKMS ei võimalda taotleda halduskohtult ehitise lammutamise kohustamiseks tähtaja määramist ja trahvihoiatuse tegemist. 2) Kompromissis kokkulepitud tähtaegasid ei järgitud. Praeguseks on ehitusluba kõrvalhoone-sauna püstitamiseks valla 09.06.2022. a korraldusega nr 266 väljastatud. Kompromiss täideti viivitusega. Kuna kompromiss on ehitusluba puudutavas osas täidetud, ei saaks A.Š.ile ja vallale trahvi määramisel enam olla kohtulahendi täitmisele suunavat funktsiooni, vaid tegemist oleks üksnes sanktsiooniga. 3) Rahatrahvi määramine ei ole põhjendatud, kuna H.L. saab kaitsta oma õigusi väljaspool trahvi määramise menetlust ning on asunud seda tegema. H.L. ja T.L. on esitanud halduskohtule kaebuse (haldusasi nr xxx), milles taotlevad Alutaguse Vallavalitsuse 09.06.2022. a korralduse nr 266 tühistamist osas, millega anti ehitusluba kõrvalhoone-saun püstitamiseks ning valla kohustamist tegema uus otsus, millega keelduda ehitusloa andmisest kõrvalhoone-saun püstitamiseks ja võtma kasutusele meetmed valla 10.07.2020. a ettekirjutuse nr 7-5/7-1 täitmisele pööramiseks. Haldusasjas nr xxx esitatud tühistamiskaebusega on võimalik
saavutada H.L. lõplik eesmärk, milleks on kõrvalhoone-sauna ehitusloa tühistamine ja ehitise lammutamine. H.L. ja T.L. taotlevad haldusasjas nr xxx ehitusloa tühistamist ja lammutusettekirjutuse täitmisele pööramist eelkõige põhjusel, et ehitusloa korraldus on vastuolus poolte vahel haldusasjas nr 3-20-1487 sõlmitud kompromissiga. Seega annab kohus ehitusloa õiguspärasusele hinnangu haldusasja nr xxx raames, hinnates seejuures ka kaebajate väiteid kompromisslepingu mittetäitmise osas. Sellises olukorras ei annaks trahvi määramine taotleja õiguste kaitse seisukohalt talle midagi täiendavat juurde. Seetõttu ei ole A.Š.ile ja vallale rahatrahvi määramine H.L. õiguste kaitseks vajalik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.H.L. esitas 10.10.2022 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.09.2022. a määrus resolutsiooni p 1 osas ning teha uus määrus asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmata ja rahuldada taotleja taotlus A.Š.ile ja Alutaguse Vallavalitsusele rahatrahvi määramiseks või alternatiivselt peatada käesoleva haldusasja menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr xxx ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks pärast menetluse peatamise aluse äralangemist või alternatiivselt liita haldusasjas nr 3-20-1487 esitatud taotlused ja haldusasjas nr xxx esitatud kaebus ühte menetlusse ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks koos haldusasjas nr xxx esitatud kaebusega. Veel palub jätta menetluskulud ringkonnakohtus vastustajate kanda. Määruskaebuse põhjendused: 1) Olukorras, kus ehitusluba on kohtus vaidlustatud ja menetlus selles osas on pooleli, ei ole lubatav jätta kaebaja taotlust sellisele haldusaktile tuginedes rahuldamata. Ehitusloa kehtivus peatati esialgse õiguskaitse korras haldusasjas nr xxx. Trahvitaotluse esitamisel ei saanud ette näha, et kompromissi tähtaegu eirates väljastab vald 07.06.2022 A.Š.ile ehitusloa ja kaebaja on sunnitud alustama uuesti vaidlust teemal, mis kompromissiga lõplikult lahenduse pidi saama. Kohtu seisukohad kahjustavad haldusasjas nr 3-20-1487 kinnitatud kompromissi tähendust ja õiguskindlust ning muudavad selle kaebaja jaoks sisutuks. Trahvitaotluse rahuldamata jätmisega jätab kohus kaebaja võimaluseta taotleda vastustajatele trahvi määramist kompromissi täitmata jätmise eest isegi siis, kui kohus peaks haldusasjas nr xxx ehitusloa tühistama. Tegemist oleks korduva kaebusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 1 mõistes, mille esitamine ei ole lubatud. 2) Kui kohus leidis, et ehitusloast sõltub kaebaja trahvitaotluse lahendamine, siis pidanuks kohus menetluse peatama kuni ehitusloa kehtivuse osas vaidluse lõppemiseni (HKMS § 95 lg 1) või liitma sama kohtu menetluses olevad kaebused ühte menetlusse (HKMS § 48 lg 1).
14.Alutaguse vald teatas 17.10.2022. a vastuses, et ta nõustub kohtuga, et trahvi määramine ei anna taotleja õiguste kaitse seisukohalt midagi täiendavalt juurde ega ole taotleja õiguste kaitseks vajalik. Samal põhjusel ei ole vajalik menetluse peatamine ega haldusasjade liitmine.
15.A.Š. seisukohta määruskaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust lähtudes ringkonnakohus tõlgendab, et H.L. taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 22.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamist, käesoleva haldusasja menetluse peatamist ning käesoleva haldusasja ja haldusasja nr xxx liitmist.
17.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha H.L. taotluse osas haldusasjade liitmiseks (I); seejärel tema taotluse osas menetluse peatamiseks (II) ning viimaks võtab seisukoha tema määruskaebuse osas (III). I
18.HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
19.H.L. palub määruskaebuses ringkonnakohtul liita käesolev haldusasi ja haldusasi nr xxx. Tartu Halduskohus kinnitas 08.09.2021. a määrusega haldusasjas nr 3-20-1487 (II kd, tl 3233) menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas haldusasja menetluse. Halduskohtu 08.09.2021. a määrus on jõustunud. Kuna haldusasjas nr 3-20-1487 on halduskohus asjas menetluse lõpetanud, siis ei ole HKMS § 48 lg 1 kohaselt võimalik liita haldusasjasid nr 3-20-1487 ja nr xxx. Ringkonnakohus jätab H.L. taotluse haldusasjade nr 3-20-1487 ja nr xxx liitmiseks rahuldamata. II
20.HKMS § 95 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Viidatud sätte alusel on kohtul menetluse peatamise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse ulatus sõltub sellest, kui tugev on kohtuasjade vaheline seos ja kui suur on oht eksliku otsuse või vastuoluliste otsuste tegemiseks asja edasise menetlemise korral. HKMS § 2 lg 2 kohaselt tuleb kohtumenetlus läbi viia mõistliku aja jooksul. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus võib tõepoolest lahendamisel olevat asja mõjutada (RKHKm 10.04.2018, 3-15-1590, p 10 ning seal viidatud kohtupraktika).
21.Haldusasjas nr 3-20-1487 vaidlustati Alutaguse Vallavalitsuse 10.07.2020. a ettekirjutust (kohustamaks A.Š.it lammutama kinnistul asuv ebaseaduslikult ehitatud ehitis) ja 10.07.2020. a hoiatust (10.07.2020. a ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmisel korral rakendatava sunniraha kohta). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on haldusasjas nr xxx vaidlustatud hoopiski Alutaguse Vallavalitsuse 09.06.2022. a korraldust ehitusloa andmise kohta. Ringkonnakohtule ei ilmne, et käesoleva haldusasja ja haldusasja nr xxx esemete vahel esineks mingigi seos. Samuti tuleb arvestada, et haldusasjas nr 3-20-1487 on menetlus lõpetatud halduskohtu 08.09.2021. a määrusega. Ringkonnakohtul on sõltumata haldusasjas nr xxx tehtavast kohtulahendist võimalik kontrollida määruskaebemenetluses vaidlustatud halduskohtu 22.09.2022. a määruse õiguspärasust. Eelnevat arvestades ei ole menetluse peatamine põhjendatud ega vajalik. Ringkonnakohus jätab HKMS § 95 lg 1 alusel H.L. taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. III
22.Tartu Halduskohus jättis 22.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt rahuldamata H.L. taotlused A.Š.ile ja Alutaguse Vallavalitsusele rahatrahvi määramiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 22.09.2022. a määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid
korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
23.HKMS § 248 lg 1 järgi saab rahatrahvi määrata kohtulahendi täitmata jätmise eest. Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni (RKHKm 08.08.2013, 3-3-1-21-13 p 18). Määruskaebemenetluses ei ole vaidlust halduskohtu sedastatu üle, et kuna kompromiss on ehitusluba puudutavas osas täidetud, ei saaks A.Š.ile ja vallale trahvi määramisel enam olla kohtulahendi täitmisele suunavat funktsiooni, vaid tegemist oleks üksnes sanktsiooniga. Seega on vaidlus üksnes selle üle, kas käesolevas asjas võiks trahvi määramise vajaduse tingida karistuslik eesmärk. Sellega seonduvalt märkis halduskohus määruses (põhjenduste p 18) asjakohaselt, et karistusliku funktsiooniga trahvi määramisel tuleb pidada silmas seda, et trahvi määramist ei pruugi õigustada üksnes karistuslik eesmärk, kui see ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele edaspidi. Olukorras, kus trahvi määramisel saaks olla üksnes karistuslik eesmärk, peaks kaebaja põhjendama, miks on trahvimine vajalik kohtulahendi täitmisest sõltumata ja kuidas see aitab edaspidi kaitsta kaebaja õigusi. Halduskohtu hinnangul ei ole rahatrahvi määramine põhjendatud, kuna H.L. saab kaitsta oma õigusi väljaspool trahvi määramise menetlust ning on asunud seda ka tegema (haldusasi nr xxx), milles esitatud tühistamiskaebusega on võimalik saavutada H.L. lõplik eesmärk Xxx kinnistu kõrvalhoonesauna ehitusloa tühistamiseks ja ehitise lammutamiseks. Halduskohus märkis, et trahvi määramine ei annaks taotleja õiguste kaitse seisukohalt talle midagi täiendavat juurde, silmas pidades, et haldusasja nr xxx raames annab kohus ehitusloa õiguspärasusele hinnangu, hinnates ka kaebajate väiteid kompromisslepingu mittetäitmise osas. H.L. ei ole määruskaebuses välja toonud ühtegi taolist asjaolu, mis lükkaks ümber halduskohtu eeltoodud seisukohtade õigsuse. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus põhjendatult, et A.Š.ile ja vallale trahvi määramine ei ole käeoleval juhul H.L. õiguste kaitseks vajalik.
24.Kaebaja väitel jättis kohus ta trahvitaotluse rahuldamata jätmisega ilma võimalusest taotleda vastustajatele trahvi määramist kompromissi täitmata jätmise eest isegi siis, kui kohus peaks haldusasjas nr xxx ehitusloa tühistama, sest tegemist oleks korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 mõistes. Kaebaja väide on ebaõige. HKMS § 43 lg 1 küll sätestab korduva kaebuse esitamise lubamatuse, kuid kaebaja ei esita eelmainitud olukorras uut kaebust kohtule, vaid taotluse vastustajatele rahatrahvi määramiseks kohtulahendi täitmata jätmise eest, mille suhtes ei kohaldu HKMS § 43 lg 1, vaid HKMS § 248. Taotluse esitamisel trahvi määramiseks ei saa isik siiski eeldada, et kohus taotluse kindlasti rahuldab.
25.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus H.L. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
26.H.L. palub jätta tema menetluskulud ringkonnakohtus vastustajate kanda. Ringkonnakohus märgib, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Muude menetluskulude kohta ei ole H.L. ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Ringkonnakohtul ei ole määruskaebemenetluses kohustust anda tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb üldjuhul esitada koos määruskaebusega (RKHKm 16.01.2018, 3-171206, p 7). Eeltoodust lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks ning kuna H.L. määruskaebus jääb rahuldamata, siis puudub ringkonnakohtul alus tema poolt määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.