Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 18. oktoober 2022, Tallinn Haldusasja number
3-22-1163
Haldusasi
X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 25.04.2022 käskkirja nr 2.1-2/120 täieliku ja 20.04.2022 käskkirja 1.1-2/40 osalise tühistamise ning teenistusse ennistamise või teise võimalusena eelnimetatud käskkirjade õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ning õigusvastase teenistusest vabastamise eest ette nähtud hüvitise välja mõistmise nõuetes.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Esindaja: v.adv Alo Pormeister Vastustaja: Põllumajandus- ja Toiduamet Esindaja: v.adv Jaanus Tehver
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus osaliselt ning
1.1.tunnistada õigusvastaseks Põllumajandus- ja Toiduameti 25.04.2022 käskkiri nr 2.12/120 „Teenistusest vabastamine – X“;
1.2.muuta X teenistusest vabastamise alust ja lugeda ta 25.04.2022 teenistusest vabastatuks omal soovil (ATS § 87 lg 1);
1.3.mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt X kasuks välja hüvitis tema nelja kuu keskmise palga ulatuses ning kohustada Põllumajandus- ja Toiduametit vastava hüvitise täpse summa välja arvutamiseks ja kaebajale välja maksmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt X kasuks välja menetluskulu 3000 eurot.
SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 17. novembril 2022 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud
apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Kaebaja, kellel on õigusalane kõrgharidus, nimetati 03.05.2021 Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi „PTA“ või „vastustaja“) loomatervise ja -heaolu osakonna loomade heaolu valdkonna peaspetsialisti ametikohale. Alates 22.11.2021 viidi kaebaja üle PTA Põhja regiooni peaspetsialisti ametikohale.
2.PTA peadirektori 20.04.2022 käskkirjaga nr 1.1-2/40 (edaspidi „koosseisu muutmise käskkiri“)1 muudeti PTA teenistuskohtade koosseisu ning selle käskkirja punkt 1.1. on sõnastatud järgmiselt: „1.1. Vähendan Põhja regiooni koosseisu kahe peaspetsialisti ametikoha (ametikoha ID 60371743, 60371716) võrra“.
3.Vastustaja edastas 21.04.2022 kaebajale teate teenistusest vabastamise kohta2 koondamise tõttu alates 25.04.2022. Teates on viidatud koosseisu muutmise käskkirjale, märgitud, et ametikohtade vähendamine toimus kulude vähendamise eesmärgil ning selgitatud, et kaebaja koondamise kasuks otsustati seetõttu, et erinevalt teistest loomavaldkonna peaspetsialistidest ei ole kaebajal erialast haridust loomadega töötamiseks.
4.25.04.2022 käskkirjaga nr 2.1-2/120 (edaspidi „vallandamiskäskkiri“) 3 vabastati kaebaja teenistusest avaliku teenistuse seaduse (edaspidi „ATS“) § 90 lg 1 punkti 2 alusel. Valikut koondada nimelt kaebaja on vallandamiskäskkirjas põhjendatud järgmiselt: „[teenistusse jäämisel eelistatakse ametnikke] kellel on vastav haridus (veterinaaria eriala) loomadega töötamiseks, võimekus hinnata loomade tervislikku seisundit ja vajadusel teha veterinaarseid menetlusi. Loomade heaolu valdkonna peaspetsialisti ametikohal on oluline tunda loomade füsioloogiat, omada teadmisi loomade haigustest, s.h eriti ohtlikest nakkushaigustest ja osata nende puhul valida edaspidiseid samme. See eeldab veterinaaria erialast haridust. [Koondamise olukorras on antud juhul arvesse võetud asjaolu, et loomavaldkonnas tegelevad ametnikud oleks võimelised ja pädevad vajadusel väljastama veterinaarsertifikaate ja/või muid dokumente loomade väljaveoks, samuti vajadusel osalema loomataudide ennetamise, diagnostika ja -tõrje korraldamises ja teostamises [mistõttu on teenistusse jäämise eelisõigus ametnikel], kellel on veterinaariaalane haridus, vastavad laiapõhjalised eriteadmised ning ettevalmistus selles valdkonnas töötamiseks. Kuna [kaebajal] puudub veterinaariaalane haridus, on tema kaasamine ametile ettenähtud ülesannete täitmiseks piiratud ning tal on võimatu loomaheaolu valdkonna peaspetsialisti teenistusülesandeid efektiivselt täita ilma veterinaariaalast haridust omavat
Kaebuse lisa 23. Kaebuse lisa 20.
Kaebuse lisa 22.
ametnikku kaasamata. Seetõttu on [...] teenistusse jäämise eelisõigus [...] ametnikel, kellel on veterinaariaalane haridus ja kes suudavad iseseisvalt täita oma teenistusülesandeid, s.t teha ametlikke kontrolle ja teha muid ametlikke toiminguid loomatervise ja heaolu valdkonnas, eesmärgiga tagada loomade tervise ja heaolu hoidmiseks vajalike nõuete täitmise kontroll ning nõuete rikkumise korral nõuetekohaselt ja kiirelt reageerida ning viia läbi loomapidamisettevõtetes loomatervise ja heaolu nõuete planeeritud ning suunatud kontrolle“.
5.1.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes esimese võimalusena koosseisu muutmise käskkirja tühistamist kaebaja ametikoha koondamist puudutavas osas ning vallandamiskäskkirja tühistamist ja kaebaja teenistusse ennistamist koos hüvitise väljamõistmisega teenistusest sunnitult puudutud aja eest ning teise võimalusena koosseisu muutmise käskkirja õigusvastasuse tuvastamist kaebaja ametikohta puudutavas osas, kaebaja teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist vabastamiseks omal soovil ning ebaseaduslikult teenistusest vabastamise eest rohkem kui kolme keskmise kuupalga suuruse hüvitise välja mõistmist.
5.2.Sisuliselt leiab kaebaja, et tema teenistusest vabastamine oli õigusvastane, kuna esiteks puudus põhjendatud vajadus ametikohtade arvu vähendamiseks ning teiseks ei ole vastustaja piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud, miks koondati just kaebaja. Kaebaja märgib, et ta sai tulemuslikult hakkama oma teenistusülesannetega ning pälvis teenistuses oldud aja jooksul selle eest vastustaja poolt tunnustamist. Kaebaja leiab, et tema teenistusest vabastamise tegelik põhjus oli soov vabaneda konkreetselt temast, kuna ta tõstatas mitmesuguseid PTA töökorralduse ja tegevusvaldkonnaga seotud probleeme ning nõudis nende lahendamist. Kaebaja osutab ka sellele, et kuigi vallandamiskäskkirja kohaselt ei olnud vastustajal võimalik pakkuda teist ametikohta, avaldas PTA juba 03.05.2022 kuulutuse 4 , milles otsiti loomade heaolu valdkonna peaspetsialisti, kelle kvalifikatsiooninõudena oli märgitud „veterinaaria või loomakasvatuse või õigusalane kõrgharidus“. Kaebaja leiab, et tegelikku koondamissituatsiooni PTA-s ei esinenud, kuna ametnike töökoormus oli suur ning 03.05.2022 avaldatud kuulutus näitab samuti, et kaebaja kvalifikatsiooniga ametnikku oli vastustajal vaja. Kaebaja hinnangul on vallandamiskäskkiri ja koondamisteade omavahel vastuolus, kuna esimeses on nimetatud koondamise põhjusena kulude vähendamist, teises aga heidetakse kaebajale ette veterinaaria-alase erihariduse puudumist. Kaebaja osutab ka sellele, et vallandamiskäskkirjast ei nähtu, et kaebaja õigusalane haridus oleks takistanud ametiülesannete tõhusat täitmist. Kaebaja peab ebaõigeks halduspraktikaks ka seda, et koondamisteade esitati talle ajal, mil vallandamiskäskkirja polnud veel antud. Kaebaja hinnangul on vastustaja igal juhul eiranud hea halduse põhimõtet, kuna pole välja selgitanud kõiki vajalikke asjaolusid ning teinud hindamisvigu.
5.3.Kaebaja leiab, et ATS § 105 lg 4, mis ei näe tema puhul ette võimalust nõuda teenistusse ennistamist, on vastuolus põhiseaduse (edaspidi „PS“) §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte ning §-s 29 sätestatud õigusega vabalt valida töökohta ning tuleb kohaldamata jätta ja seega kaebaja teenistusse ennistada koos sellega kaasneva hüvitise välja mõistmisega teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Alternatiivse nõude osas palub kaebaja suurendada
Kaebuse lisa 24.
ATS § 105 lg 1 alusel välja mõistetava hüvitise suurust ja mõista välja rohkem kui 3 kuupalga suurune hüvitis, võttes arvesse kaebaja vallandamise erilisi asjaolusid, sh vastustaja juhi huvi vabaneda kaebajast kui talle isiklikult ebasümpaatsest inimesest ning sellest, et kaebaja jäi ilma võimalusest teha talle väga hästi sobivat tööd, milles ta on edukas ja väga paljude isikute poolt tunnustatud.
6.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. Esiteks leiab vastustaja, et kaebajal puudub õigus koosseisu muutmise käskkirja vaidlustamiseks, kuna sel aktil puudub vahetu mõju kaebaja õigustele. Teiseks on vastustaja hinnangul välistatud ka vallandamiskäskkirja tühistamine ja kaebaja teenistusse ennistamine, kuna ATS § 105 lg 4 välistab kaebaja puhul ennistamise. Vastustaja hinnangul ei ole eeltoodud säte põhiseadusega vastuolus ning igal juhul ei kuulu see norm kaebaja suhtes kohaldamisele. Vastustaja hinnangul ei ole asjassepuutuvad kaebuses esitatud väited, mis puudutavad kaebaja töö tegevust PTA töökorraldusega seotud probleemide tõstatamisega, kaebaja töö tulemuslikkuse ja selle tunnustamisega. Vastustaja rõhutab, et kaebaja teenistusest vabastamine toimus koondamise tõttu, kuna vastustaja pidi kulude vähendamise eesmärgil vähendama teenistuskohtade koosseisu ning kuna kaebaja oli vastava valdkonna peaspetsialistidest ainus, kellel veterinaaria valdkonna haridust ei olnud, vabastati koondamise tõttu teenistusest tema. Vastustaja peab põhjendamatuks kaebaja väidet, et koondamise eesmärk oli konkreetselt kaebajast vabanemine, samuti ei nõustu vastustaja kaebaja väitega selle kohta, et teenistusest vabastamist puudutavates dokumentides esitatud põhjendused on ebaselged või vastuolulised. Vastustaja selgitas ka, et 03.05.2022 avaldatud värbamiskuulutus puudutas ametikohta, mis vabanes teise ametniku lahkumise tõttu pärast kaebaja teenistusest vabastamist. Kohtuistungil täpsustas vastustaja, et tegemist oli ametikohaga PTA n-ö peamajas, samas kui kaebaja teenistuskoht oli piirkondlikus struktuuriüksuses ning hoolimata ametikohtade nimetuse sarnasusest, tegelesid loomade heaolu spetsialistid peamajas ja piirkondlikes asutustes erinevate ülesannetega, millega on selgitatav ka see, et peamajja otsitava ametniku puhul peeti võimalikuks ka õigusalast haridust.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tunnistada vallandamiskäskkiri õigusvastaseks, muuta kaebaja teenistusest vabastamise alust vastavalt tema soovile ning mõista kaebaja kasuks välja hüvitis tema nelja kuu keskmise palga ulatuses. Muus osas tuleb kaebus rahuldamata jätta.
8.Esiteks tuleb rahuldamata jätta kaebaja nõuded koosseisu muutmise käskkirja tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Koosseisu muutmise käskkirja näol on tegemist asutuse siseaktiga, mis ei tekita, muuda ega lõpeta ühtki kaebaja õigust ega kohustust ega saa seega kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Koosseisu muutmise käskkirjas konkreetsete ametikohtade IDnumbrite ära märkimisel ei ole mistahes õiguslikku tähendust selles osas, kas või milline konkreetne ametnik hiljem selle koosseisu vähendamise tõttu teenistusest vabastatakse. See tähendab, et konkreetse ametniku ametikohale vastava ID-numbriga ametikoha esile toomine koosseisu muutmise käskkirjas ei kujuta endast õiguslikult siduvalt kindlaks määratud asjaolu, millele tuginedes saaks hiljem põhjendada konkreetse ametniku teenistusest vabastamist. Isegi juhul, kui asutuses on ainult üks teatud nimetusega ametikoht ning see otsustatakse koosseisust kaotada, ei too see kaasa vääramatut vajadust sellel ametikohal teenistuses oleva ametniku teenistusest vabastamiseks, kuna
ATS § 90 lõikest 5 tulenevalt tuleb see, kas või milline ametnik teenistusest vabastatakse, otsustada lähtudes sisulistest teenistusülesannetest ja sellest, kuidas on planeeritud korraldada nende täitmine pärast koosseisu muutmist 5 . Ükskõik milline on teenistuskohtade koosseisu kinnitamise või selle muutmise kohta tehtud otsuse sisu ja sõnastus, ei tekita see otsus (käskkiri) vahetult mingisuguseid muutusi teenistuses olevate ametike teenistussuhte sisuks olevates õigustes ja kohustustes. Seetõttu ei ole ametnikul ka mingisugust vajadust sellise otsuse vaidlustamiseks ei eraldivõetuna ega tema teenistusest vabastamise korral koos teenistusest vabastamise kohta tehtud otsusega. Otsus ametniku teenistusest vabastamiseks tehakse igal juhul eraldi otsusest muuta teenistuskohtade koosseisu ning ametniku teenistusest vabastamise korral koondamise tõttu ATS § 90 lg 1 punkti 2 alusel tuleb kõiki selle sätte kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid põhjendada ametniku teenistusest vabastamise otsuse tegemisel. See tähendab, et seda, kas ametniku teenistusest vabastamine oli põhjendatud – muuhulgas, kas objektiivselt esines koondamissituatsioon (st. kas tegemist oli olukorraga, kus „põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus“) – tuleb hinnata üksnes lähtudes ametniku teenistusest vabastamise otsuses (käskkirjas) esile toodud asjaoludest ja põhjendustest. Märgin täiendavalt, et kuigi allpool esitatud põhjendustel tuleb kaebuses esitatud teenistusse ennistamise nõue rahuldamata jätta, siis koosseisu muutmise käskkirja tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise vajadust ei oleks isegi juhul kui teenistusse ennistamine põhimõtteliselt võimalik oleks ehk juhul kui kaebaja kuuluks ATS § 105 lõikes 4 nimetatud isikute rühma. Sellisel juhul ei välistaks ennistamise nõude rahuldamist asjaolu, et kohtuotsuse tegemise ajal asutuse koosseisus enam vastavat teenistuskohta pole. Seega ei riku koosseisu muutmise käskkiri kaebaja õigusi ning selle käskkirja tühistamise või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb rahuldamata jätta.
9.Vallandamiskäskkiri ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ning selles käskkirjas esitatud põhjendused ega vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täpsustused ei hajuta mõistlikku kahtlust, et kaebaja teenistusest vabastamise tegelik põhjus oli soov vabaneda konkreetselt kaebajast. Seda kahtlust tuleb sellises olukorras, nagu käesolev, tõlgendada kaebaja kasuks, pidades eeskätt silmas, et teenistussuhtes on teenistuja alati nõrgemaks pooleks ning tema võimalused esitada konkreetseid tõendeid või üksikasjalikke põhjendusi selle kohta, et vallandamise alusena valitud õigusnormides sätestatud eeldused ei olnud täidetud, on oluliselt kasinamad kui vastustajaks oleva asutuse võimalused põhjendada ja tõendada vastupidist.
10.Kõigepealt tuleb tähele panna, et asutuse töö korraldamisel ja selle kindlaks määramisel, milliste tööprotsessidega tagatakse asutusele õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine, on eelkõige asutuse juhil avar kaalutlusruum. Selle kaalutlusruumi sisustamine on suuresti otstarbekuse küsimus, mis kohtu kontrollile ei allu. Asutuse töö ümberkorraldamise (sh. teenistuskohtade vähendamise) tõttu ametniku teenistusest vabastamise pinnalt tekkinud vaidluse käigus ei pea seega asutus põhjendama seda, et töökorralduse muudatus, mis ametniku vabastamise tingis, oli asutuse
Näitena võib tuua olukorra, kus enne koosseisu vähendamist oli teatud asutuses kolm üldjoontes sama valdkonnaga seotud ülesannetega teenistuskohta: kaks peaspetsialisti ametikohta ja üks spetsialisti ametikoht. Kui koosseisu muutmise tulemusena jääb alles üks peaspetsialisti ja üks spetsialisti ametikoht, ei tähenda see, et koondamise tõttu tuleb teenistusest vabastada üks peaspetsialisti ametikohal olevatest ametnikest, kuna mõeldav on ka lahendus, et teenistusest vabastatakse spetsialisti ametikohal olev ametnik ning üks peaspetsialistidest viiakse üle (mõistagi vastavate eelduste täitmise korral) spetsialisti ametikohale.
õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks tingimata vältimatu või parim kõigist võimalikest. Küll aga peab asutus suutma ära näidata, milles seisnesid ümberkorraldused või mis tingis koosseisu vähendamise ning need põhjendused peavad vähemalt veenma selles, et konkreetne töökorralduse muutmine (sh koosseisu vähendamine) ei olnud tingitud ainult või põhiliselt soovist vabaneda konkreetsest teenistujast. Käesoleval juhul vallandamiskäskkirja põhjendused – eeskätt koosmõjus kaebaja teenistuskäiku ilmestanud asjaoludega, millele kaebaja on osutanud kaebuses ja millele vastustaja ei ole vastu vaielnud – selles osas veenvad ei ole.
11.Esiteks ei nähtu, et PTA-s oleks tegelikult kaebaja teenistusest vabastamise ajal esinenud koondamissituatsioon ehk et toimus ametikoha koosseisust kaotamine „põhjendatud juhul“ ATS § 90 lg 1 punkti 2 tähenduses. Vastustaja on üldsõnaliselt osutanud eelarvevahendite kokkuhoiu vajadusele. Selline üldine põhjendus on ilmselgelt ebapiisav ega ole usutav. Esiteks ei saa riigiasutuse eesmärk olla kulude kokkuhoid iseenesest, erinevalt näiteks äriühingust, mille puhul on mõeldav tegevuskulude kokkuhoid eesmärgiga suurendada kasumit või vähendada kahjumit. Riigiasutusele eraldatakse eelarvevahendid teatud ülesannete täitmiseks. Kulude kokkuhoiu vajaduse võib tingida näiteks eelarvevahendite vähenemine varasemaga võrreldes, teatud tegevuskulude paratamatu suurenemine ja nende katmise vajadus muude kulude kokkuhoiu arvelt, õigusaktidest tulenevate ülesannete lisandumine, vajadus suunata eelarvevahendeid asutusesiseselt ümber jne. Nii on näiteks täiesti mõeldav teenistuskohtade vähendamine selleks, et olemasolevate eelarvevahendite arvelt suurendada teenistusse jäävate ametnike töötasusid töötasude konkurentsivõimelisena hoidmiseks. See on juhtimisotsus, mille sisuline õiguspärasus ei ole kohtulikult kontrollitav. Sellise põhjenduse korral ei saa teenistusest vabastatud ametnik tugineda argumendile, et tema hinnangul ei ole asutusele seadusest tulenevate ülesannete täitmine varasemast väiksema ametnike arvuga võimalik. Täpselt samamoodi saab teenistuskohtade arvu vähendamist põhjendada näiteks seoses tööprotsesside ümberkorraldamisega, teatud ülesannete täitmisele kuluva inimtööaja vähenemisega, erinevate operatsioonide automatiseerimisega, uute infotöötlussüsteemide kasutusse võtmisega jne. „Põhjendatud juhuga“ ATS § 90 lg 1 p 2 tähenduses saab tegemist olla siis kui asutuse juht on teinud vähemalt loogiliselt põhjendatava ja ilmselgelt mitte meelevaldse otsuse korraldada teenistus ümber. Kuigi sellised põhjendused ei allu üldjuhul sisulisele kohtulikule kontrollile, ei tähenda see, et neid üldse vaja esitada ei ole. Kohtulik kontroll nende üle toimub vähemalt sel määral, et kohus peab vaidluse korral saama veenduda, et tegemist oli põhjendatud juhuga ametikoha kaotamiseks, mitte aga ilmselgelt meelevaldse otsusega. Pelk viide eelarvevahendite kokkuhoiule, ilma et sellega kaasneks mistahes selgitust, kuidas on see eelarvevahendite kokkuhoid seotud asutuse ülesannete täitmise tagamisega, ei ole piisav.
12.Siinkohal tuleb põhjendamatuks pidada kaebaja seisukohta, et tema teenistusest vabastamise põhjendused on omavahel vastuolus, kuna ühelt poolt on seda põhjendatud kulude kokkuhoiuga, teisalt kaebaja veterinaaria-alase hariduse puudumisega. Sellist vastuolu tegelikult ei esine. Kulude kokkuhoiu vajadusega on vastustaja põhjendanud koosseisu vähendamist, mitte aga konkreetselt kaebaja teenistusest vabastamist. Veterinaaria-alase hariduse puudumisega on aga põhjendatud seda, miks otsustati vabastada just kaebaja, mitte mõni teine ametnik. Siinkohal tuleb veelkord rõhutada, et koosseisu vähendamise käskkirjas esile toodud ametikohtade ID-numbritel ei ole õiguslikku tähendust ning otsus kaebaja teenistusest vabastamise kohta tehti alles vallandamiskäskkirjas.
13.Kahtlust, et tegelikult mingisugust kulude kokkuhoiuga seotud koondamisvajadust ei esinenud, suurendab see, millal ja kui kiiresti vastavad otsused antud juhul tehti. Riigiasutuse eelarveaasta langeb kokku kalendriaastaga, mis tähendab seda, et vähemalt üldjuhul on asutuse juhile eelarve maht ja eeldatavad kokkuhoiuvajadused aasta alguseks teada. Antud juhul otsustas vastustaja juht koosseisu vähendamise ja kaebaja teenistusest vabastamise aprillikuu teises pooles, kusjuures kaebajale teatati tema teenistusest vabastamisest ette 4 päeva. Arvestades, et kõnealuse kulude kokkuhoiu ja sellega seotud asutuse töö ümberkorraldamise kohta puuduvad igasugused vastustaja poolsed sisulised selgitused, ei ole eluliselt usutav, et aprillikuu teises pooles tekib asutusel mingisugune tegelik akuutne vajadus kulude kokkuhoiuks. Sellist vajadust ei saa küll välistada, aga selleks, et see vähemalt usutav oleks, peaks olema vastavad põhjendused esitatud ametniku teenistusest vabastamise ajal. Antud juhul see nii ei olnud.
14.Teiseks ei ole vaidlustatud käskkirjas veenvalt põhjendatud ka seda, miks otsustati teenistusest vabastada just kaebaja. Selles, et erinevalt teistest üldjoontes samade ülesannetega ametnikest oli kaebaja ainus, kes ei olnud hariduselt veterinaar, ei ole vaidlust. Käskkirjas on iseenesest usutavalt põhjendatud ka seda, et loomade heaolu valdkonna ametnike ülesannete hulgas on mitmesuguseid ülesandeid, mille täitmine ilma veterinaaria-alaste eriteadmisteta on võimatu või raske. Kuigi kaebaja väidab, et järelevalvetoimingute käigus kohapeal loomade tervist ametnikud ei hinda, on vähemalt üldjoontes usutav, et loomade pidamise tingimuste õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavuse hindamisel tulevad veterinaaria-alased teadmised vähemalt kasuks selles mõttes, et vastava väljaõppega ametnik suudab tõenäoliselt paremini hinnata konkreetse looma terviseseisundit ja seega näiteks anda hinnangu loomapidaja poolt järelevalve käigus antud selgituste usutavusele jne. Samas aga ei saa mööda vaadata sellest, et järelevalvetoimingute näol on tegemist haldusmenetlusega, mis allub kindlatele menetluseeskirjadele, mille üksikasjalik järgimine võib sageli osutuda hiljem väga oluliseks ning sedalaadi menetluste käigus võivad tõusetuda tõsised õigusküsimused. Iseenesest on muidugi tõsi, et veterinaarist või loomakasvatajast järelevalveametnikule menetlusõiguse selgeks õpetamine on oluliselt lihtsam kui juristile loomakasvatuse või veterinaaria tõdede õpetamine, ent antud juhul on probleem selles, et vastustaja ei ole kaebaja õigusalast haridust kui järelevalvefunktsiooni teostamisel vähemalt kasuks tulevat kvaliteeti üldse arvesse võtnud. Seejuures osutas kaebaja kohtuistungil sellele, et järelevalvetoimingute tegemisel oli PTA-s enne tema teenistusse asumist olulisi vajakajäämisi õigusküsimustes. Vastustaja sellele vastu ei vaielnud. Siinkohal saan tõdeda, et ka laiemalt on sarnaste järelevalveorganite töös just menetlusõiguse järgimine sageli praktiliseks komistuskohaks ning sugugi erakordne ei ole see, et kohtumenetluse käigus põhjendab haldusorgan oma menetlusvigu sisuliselt argumendiga, et järelevalvet teostanud ametnik ei ole hariduselt jurist. Piisavate õigusteadmisteta või menetlusõiguse loogikast lähtudes mõtlema harjunud järelevalveametnike jaoks võibki probleemiks osutuda see, et nad ei adu teatud vormi- ja menetlusküsimuste sisulist tähtsust. Näiteks on see nii kaebaja poolt kohtuistungil esile toodud protokollide koostamisega – tegemist ei ole mingisuguse sisutu formaalsusega, vaid ametniku oskusest protokollis järelevalve käigus tuvastatud asjaolud, isikute antud selgitused jms piisavalt selgelt fikseerida, sõltub hilisema vaidluse korral asjas antud haldusakti kehtima jäämine. See ei tähenda kindlasti, et veterinaarid, loomakasvatajad, ehitusinsenerid või sotsiaaltöö spetsialistid ei saaks põhimõtteliselt üldjuhul hakkama vastavalt siis loomapidamist, ehitamist või näiteks laste heaolu puudutavate järelevalvete läbi viimisega, küll aga seda, et põhjalikumate õigusalaste teadmistega ametniku olemasolu valdkonna eriharidusega ametnike hulgas vähemalt võib sellise
järelevalvetegevuse tulemuslikkust suurendada. Seega olukorras, kus teatud laadi ülesandeid täidab mitu ametnikku, kellest ühel on mingisugune nende ülesannete tõhusa täitmise seisukohast vähemalt kasuks tulev kvalifikatsioon, mida teistel ei ole, tuleb koondamisvajaduse korral vabastatavat ametnikku välja valides arvesse võtta nii negatiivseid kui positiivseid näitajaid, mis ühel ametnikul teistega võrreldes on. Antud juhul on vastustaja vaidlustatud käskkirjas osutanud ainult sellele, mida kaebajal ei olnud, ehk sellele, et tal ei olnud veterinaaria alast haridust. Seega on vastustaja kaalumisel arvesse võtmata jätnud kaebajat positiivselt iseloomustanud asjaolu, et tal oli õigusalane haridus. Pidades silmas seda, et õigusalane haridus ei takistanud kaebaja üleviimist Põhja regiooni ametikohale, samuti seda, et asutuse juht oli sellele eelnevalt kaebajat nimeliselt tänu avaldamisega tunnustatud loomade heaolu valdkonna tugevdamise eest, siis on vähemalt kummaline, et tema õigusalast haridust ja selle võimalikku väärtust asutuse ülesannete täitmisel, ei võetud kaalumisel üldse arvesse, kusjuures pole mistahes andmeid selle kohta, et kaebaja teenistuses olemise aja jooksul oleks reaalselt esinenud kas olukordi, kus kaebajat ei oleks saanud tema ametiülesannete täitmisel rakendada tema veterinaaria-alase ettevalmistuse puudumise tõttu ega ka selle kohta, et Põhja regioonis oleks toimunud töö ümberkorraldamine selliselt, et loomade heaolu peaspetsialisti ametikohal, erinevalt varasemast, muutus veterinaaria-alase erihariduse olemasolu vältimatuks. Seejuures on kaebaja esile toonud, et tal puudus ametijuhend, mis muudab tõtt-öelda võimatuks hinnangu andmise sellele, kas või milliseid teadmisi ja oskusi kaebaja ametikohal nõuti või millised olid tema täpsed teenistusülesanded. Sellises asutuse enda poolt tekitatud segases olukorras ei saa koondamisel piisavalt põhjendatuks pidada selgitust, et kaebajal ei olnud veterinaaria-alast haridust, samas kui tal oli vähemalt üldjoontes usutavast järelevalvetöö tegemise seisukohast kasulik õigusalane haridus, mida arusaadavalt polnud jälle teistel sama valdkonna ametnikel.
15.Eelnevaga seoses tuleb sedastada, et vastustaja on rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust ning see võis antud juhul samuti mõjutada otsuse tegemist. ATS § 4 ning haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 kohaselt tuleb ametnikule enne tema suhtes kaalutlusõiguse alusel langetatava vallandamisotsuse tegemist anda võimalus esitada oma seisukoht eelkõige selle otsuse kaalutlusõigust kätkevates aspektides. Antud juhul ei ole kaebajale sellist võimalust antud ning arvestades vallandamisest ette teatamise vähest aega, ei jäänud talle selleks mistahes mõistlikku võimalust. Antud juhul nähtub kaebusest, ilma et vastustaja oleks sellele vastu vaielnud, et kaebajale toimetati koondamisteade kätte 21.04.2022 (neljapäev)6 ning teatati seal, et tema viimaseks tööpäevaks on 25.04.2022 (esmaspäev), kusjuures juba 22.04.2022 (reede) piiras vastustaja kaebaja liigipääsu arvutisüsteemile ja ametiruumidesse. Koosmõjus muude asjaoludega jätab see paratamatult mulje vastustaja soovist igal juhul vältida seda, et kaebaja teenistusest vabastamisele mingisuguseid vastuväiteid esitama hakkaks. Sisuliselt vallandati kaebaja päevapealt. Nii toimimine võib teatud juhtudel olla vajalik, ent väga keeruline on ette kujutada olukorda, kus see saaks olla vajalik selleks, et läbi viia koosseisu vähendamine eelarvevahendite kokkuhoidmise eesmärgil. Ärakuulamisõiguse mõte ongi selles, et ametnik saaks esitada otsustajale oma argumendid ning otsustaja saaks neid arvesse võtta. Otsustaja
Kaebaja heidab vastustajale siiski põhjendamatult ette koondamisteate esitamist ajal, mil vallandamiskäskkirja veel antud ei olnud. Teate esitamine ametnikule enne teenistusest vabastamise käskkirja vormistamist on ja on alati olnud tavapraktika ega riku kuidagi ametniku õigusi. Üldjuhul ongi käskkirja vormistamine vahetult enne ametniku viimast tööpäeva otstarbekas selleks, et saaks arvesse võtta pärast koondamisteate esitamist aset leidnud asjaolusid, mis ei pruugi mõjutada küll koondamisotsust ennast, küll aga võivad mõjutada näiteks makstavate hüvitiste (nt etteteatamistähtaja eiramisega seotud hüvitis, kasutamata puhkuse hüvitis) suurust, mida käskkirjas kajastatakse. 7 Kaebuse lisa 14.1.
ei pea nende argumentidega nõustuma, aga otsuse põhjendustest peab vähemalt nähtuma, et ta on neid kaalumisel arvesse võtnud ning leidnud, et neis argumentides esitatud väited ei ole asjassepuutuvad, ei ole õiged või ei oma sellist kaalu, mis tingiks teistsuguse otsuse tegemise.
16.Lisaks eeltoodule tuleb tähele panna, et ilmselgelt olid kaebaja suhted juhtidega muutunud teravaks. Seda kinnitab üheselt 03.04.2022 kiri PTA peadirektorile7, kus kaebaja teeb erinevaid etteheiteid juhtimisotsuste kohta, sisuliselt seab kahtluse alla juhi kompetentsuse ning tegelikult süüdistab juhti hoolimatuses ja otsuste tegemisel isiklikest sümpaatiatest lähtumises. Käesoleva vaidluse seisukohast on seejuures tähtsusetu, kas kaebaja kriitika oli sisuliselt põhjendatud või mitte, ent usutav on, et kaebaja nii toimides võis pälvida juhi isikliku meelepaha, mis võis päädida sammudega selleks, et kaebajast kui tülikaks muutunud teenistujast vabaneda. Sedalaadi konfliktsituatsioonid võivad põhimõtteliselt hakata asutuse tööd häirima ning vajada mingil moel lahendamist, ent lahenduseks ei saa olla ametniku koondamine mingisugusel üldsõnaliselt määratletud põhjusel, mida tegelikult ei esine.
17.Viimaks tuleb käsitleda ka 03.05.2022 vastustaja poolt avaldatud värbamiskuulutusega seonduvat. Vastustaja on selgitanud, et kõnealune värbamiskuulutus puudutab ametikohta, mis vabanes pärast kaebaja teenistusest vabastamist teise ametniku lahkumise tõttu. Seejuures ei ole vastustaja esitanud ühtki tõendit, mis tema selgitust kinnitaks. Kaebajal jällegi ei saa olla tõendeid, mis kinnitaksid tema kahtlust, et see nii ei olnud. Arvestades aga seda, kui kiiresti korraldas vastustaja kaebaja teenistusest vabastamise ning kui vähe aega jäi kaebaja vallandamise ja kaebaja kvalifikatsioonile vastava ametniku värbamiskuulutuse avaldamise vahele, on pigem usutav, et vastustajal võis olla vähemalt aimu sellest, et ametikoht, mida 03.05.2022 värbamiskuulutus puudutas peatselt vabaneb. Selline teadmine selgitaks loogiliselt kaebaja vallandamisega kiirustamist, et vältida vajadust pakkuda talle teist sobivat ametikohta. Vastupidiste tõendite või veenvate selgituste puudumisel tuleb seda kahtlust tõlgendada kaebaja kasuks. Mis puudutab vastustaja väidet, et n-ö PTA peamajas ja piirkondlikes üksustes (regioonides) on loomade heaolu (pea)spetsialisti teenistusülesanded erinevad, siis sellele ei ole kaebaja tegelikult vastu vaielnud. Oluline on siinkohal aga, et kaebaja töötas algselt peamajas ja seejärel viidi üle regiooni, mis põhimõtteliselt kinnitab seda, et oma kvalifikatsiooni poolest peeti teda võimalikuks täitma mõlemaid ülesandeid.
18.Eeltoodut kokku võttes jääb käesolevas asjas esitatud väidete ja dokumentide pinnalt üheselt mulje, et kaebaja, kellele vastustajal ei olnud ühtki konkreetset teenistusülesannete täitmisega seotud etteheidet, ent kes ilmselt oli töökeskkonna ja oma teenistusvaldkonna õigusliku regulatsiooni puuduste küsimustes välja näidatud aktiivsuse ja juhi suhtes avaldatud kriitikaga pälvinud viimase meelepaha, vabastati sisuliselt päevapealt koondamise tõttu, mida põhjendati väga üldsõnaliselt kokkuhoiu vajadusega, kusjuures kaalumisel, keda ametnikest vabastada, võeti arvesse kaebaja kahjuks rääkivaid asjaolusid (veterinaaria-alase hariduse puudumine), ent ei võetud arvesse kaebaja kasuks rääkida võivaid asjaolusid (õigusharidus, varasem tunnustamist leidnud tulemuslik töö). Kuna vastustaja esitatud põhjendused seda muljet ei muuda, tuleb asuda seisukohale, et kaebaja teenistusest vabastamine ei olnud põhjendatud.
19.ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist ja teenistusest vabastamise aluse muutmist. Seega tuleb tunnistada vallandamiskäskkiri õigusvastaseks ning muuta kaebaja soovil tema teenistusest vabastamise alust nii, et kaebaja loetakse vabastatuks omal soovil.
20.ATS § 105 lg 4 kohaselt on ametnikul, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele või lapsendajapuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last, on õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral õigus hüvitise asemel nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei kuulu ATS § 105 lg 4 loetletud isikute hulka. Seega on tema teenistusse ennistamise nõude rahuldamine kehtiva seaduse kohaselt välistatud.
21.Kaebaja on sisuliselt seisukohal, et ATS § 105 lg 1 ja 4 on vastuolus PS §-dega 12 ja 29 osas, milles need välistavad kaebaja teenistusse ennistamise. Kaebaja seisukohaga ei saa siiski nõustuda. PS § 29 lõikes 1 sätestatud õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ei hõlma õigust töötada konkreetsel ameti- või töökohal, vaid piirdub isiku õigusega sellele, et puuduksid põhjendamatud takistused tegutsemaks teatud valdkonnas või teatud üldiste tunnuste alusel määratletaval töö- või ametikohal. Õigusvastane vallandamine teatud ametikohalt ei välista iseenesest uuesti tööle asumist samas asutuses või muus asutuses või ettevõttes samal tegevusalal. Nii nagu PS §-st 29 ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda enda palkamist teatud ameti- või töökohale, ei tulene sellest ka õigust nõuda õigusvastase vallandamise heastamiseks teenistusse/töökohale ennistamist. Seadusandja ülesanne on tagada küll isikule tõhus õiguskaitsevahend, ent PS § 29 ei nõua, et selliseks õiguskaitsevahendiks peaks olema teenistusse või töökohale ennistamise nõude esitamise võimalus. Isegi kui asuda seisukohale, et ATS § 105 lg 1 ja 4 piiravad PS § 29 lõikes 1 sätestatud õigust, tuleb viimase puhul silmas pidada, et tegemist on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigusega ehk õigusega, mida võib piirata eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Erinevalt varasemast teenistussuhete regulatsioonist, kus õigusvastase vallandamise korral oli ennistamise nõue primaarne õiguskaitsevahend, tegi seadusandja 2012. aastal kehtiva ATSi vastuvõtmise ajal väga selge valiku, et õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral üldjuhul teenistuja ennistamist nõuda ei saa. Selle seadusandliku valiku põhjus on selles, et teenistussuhe, nagu iga muu töösuhe, eeldab poolte vastastikkust usaldust ja lugupidamist, mida töö- või teenistussuhte lõppemise pinnalt tülli läinud poolte vahel üldjuhul eeldada ei saa. Teenistusse ennistamise võimaluse puudumise eesmärk on tagada asutuste efektiivne töö ja vältida olukorda, kus teenistussuhet sunnitakse jätkama pooli, kelle suhe on juba tüliga lõppenud. On pigem usutav, et töö tulemuslikkus kannatab, kui kohtu korraldusel peavad eeskätt alluvusvahekorras edasi koos töötama inimesed, kelle vahel on olnud töösuhte lõpetamise pinnalt tekkinud tüli. Tegemist on legitiimse eesmärgiga, mille tagamine ilmselgelt kaalub üles isiku huvi töötada konkreetses asutuses või ametikohal. Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud argumendid, et igaühel on õigus panustada avaliku teenistuse kaudu üldisesse heaolusse riigis või et riigipoolne koolitustellimus kinnitab riigi vajadust teatud valdkonna spetsialistide järele, ei lükka eeltoodud tõdemust ümber. Kaebaja õigusvastane teenistusest vabastamine ei takista tal iseenesest karjääri jätkamist avalikus teenistuses.
22.Põhjendamatu on ka kaebaja väide, et ATS § 105 lõiked 1 ja 4 on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. PS §-st 12 tulenev võrdsuspõhiõigus keelab õigusnormid, mis seavad isiku mingisugustest teda iseloomustavatest tunnustest tingituna põhjendamatult halvemasse olukorda võrreldes teise isikuga. PS § 12 ei välista teatud isikute kategooriate suhtes eriliste soodustuste (või piirangute) ette nägemist olukorras, kus see on nende isikute erilisi tunnuseid arvestades põhjendatud. Antud juhul on teenistusse ennistamise nõudeõigus erandina ette nähtud ametnikule, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele või lapsendajapuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last. Tegemist on erilise sooduskohtlemisega, mis on õigustatav eeltoodud ATS § 105 lg 4 loetletud isikute eriliste tunnustega.
Seadusandja on teenistusse ennistamise võimaluse ette näinud üksnes avaliku huvi seisukohast teatud põhjustel erilist kaitset väärivasse rühma kuuluvatele isikutele ehk rasedatele ja lapsi kasvatavatele teenistujatele. Nende puhul on erandi ette nägemine põhjendav vajadusega pakkuda täiendavat kaitset lapsi kasvatavatele inimestele ning takistada võimalust neid vallandada põhjustel, mis tegelikult on seotud sellega, et nad kasvatavad lapsi ja erinevad selle tõttu teistest. Tegemist on seega põhiseaduse § 27 lõikest 3 lähtuva riigipoolse laste kasvatamist toetava eriregulatsiooniga, mille mittekohaldamine teiste (sh kaebaja suhtes) ei ole käsitav diskrimineerimisena. Eeltoodud põhjustel tuleb ennistamise nõue rahuldamata jätta.
23.ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses, kusjuures kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hüvitise suurendamine on põhjendatud juhul kui vallandamine on toimunud eriliselt inetul moel või kui selle tagajärjed on ametniku jaoks keskmisest raskemad. Näiteks on kohtupraktikas mõistetud 12 kuu keskmise palga suurune hüvitis välja ametnikule, kes õigusvastase vallandamise tõttu kaotas sisuliselt õiguse teenida välja eripensioni saamiseks vajalik staaž (Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-3-1-13-16). Antud juhul ei kaasne kaebajale õigusvastase vallandamisega keskmisest raskemaid tagajärgi. Samas saab asuda seisukohale, et ta on teenistusest vabastatud inetul moel, kuna eeltoodud põhjustel usutav on, et vastustaja on ATS § 90 lg 1 punktis 2 sätestatud teenistusest vabastamise alust kuritarvitanud, soovides lõpetada kaebaja teenistussuhte mingisugustel kaebaja ja juhi (või juhtide) üldist laadi erimeelsuste tõttu, ilma et kaebajale saanuks ette heita teenistuskohustuste rikkumist või nende ebaefektiivset täitmist. Vastustaja on kohtumenetluses asjassepuutumatuks pidanud kaebaja argumente, mis puudutavad tema varasemaid häid töötulemusi ning tema aktiivsust töökorralduslike ja töökeskkonnaga seotud küsimustele tähelepanu juhtimisel. Need argumendid pole aga asjassepuutumatud, vaid vastupidi, koosmõjus sellega, et vastustaja ei ole esitanud ühtki konkreetset selgitust koondamisolukorra esinemise kohta, viitavad sellele, et kaebaja koondamise tegelik põhjus oli soov vabaneda temast eelkõige selle tõttu, et kaebaja suhtus kriitiliselt asutuses tehtud juhtimisotsustesse ning esitas töökeskkonna ja töökorralduse parandamisega seotud nõudmisi. Tegemist on keskmisest õigusvastasest vallandamisest mõnevõrra raskema juhtumiga, kuna on usutav, et kaebaja vallandamine ei olnud üksnes põhjendamatu, vaid ka pahatahtlik reaktsioon kaebaja aktiivsusele tööprotsessiga seotud küsimustes. See õigustab seaduses tavapärasega võrreldes veidi ehk 1/3 võrra suurema hüvitise välja mõistmist. Kaebaja huvi töötada loomade kaitse valdkonnas, kus tema varasem tegevus oli tulemuslik, on oluline, ent mitte nii kaalukas, et õigustaks veelgi suuremat hüvitist. Seetõttu pean õiglaseks mõista kaebaja kasuks välja 4 kuu keskmise palga suurune hüvitis. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 167 lg 1 teisest lausest tuleb vastustajal kaebaja nelja kuu keskmise palga suurus ise välja arvutada.
24.HkMS § 108 lg 1 ja 2 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on taotlenud kokku 4128 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmist, mis koosneb õigusabikulust, mis vastab 19,75 tunni ulatuses osutatud õigusabile seoses dokumentide läbi töötamise ja menetlusdokumentide koostamisega ning sellele lisandub 1,75 tunni ulatuses õigusabile seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil esindamisega. Kaebuse rahuldamise osakaalu hindamisel ei saa lähtuda pelgalt rahuldatud nõuete hulgast, vaid kaebuse üldisest eesmärgist. Antud juhul on ilmne, et kaebaja põhieesmärk on teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamine. Selle eesmärgi kaebaja saavutas. Kuivõrd kaebuses esimese eelistusena esitatud teenistusse
ennistamise nõue ning samuti koosseisu muutmise käskkirjaga seotud nõuded jäävad rahuldamata, saab asuda seisukohale, et kaebus on rahuldatud umbes 75% ulatuses. Erinevalt vastustaja arvamusest ei ole paljud kaebuses esitatud argumendid asjassepuutumatud, kuna kaebaja pidigi kaebuses näitama, et tema väärtust teenistuses ei ole piisavalt arvesse võetud ning põhjendama kahtlust, et ta vabastati isiklike erimeelsuste tõttu. Olukorras, kus vaidlustatud haldusakt on kasinalt põhjendatud, ei saa põhjendamatuks pidada seda, et õigusabikulud seonduvad muuhulgas argumentidega, mille kaebaja on esitanud igaks juhuks, teadmata, milliseid täiendavaid põhjendusi võib vastustaja kohtumenetluses esitama hakata. Neil asjaoludel on üldjoontes kaebaja õigusabikulu põhjendatud, vähesel määral võib seda vähendada põhjusel, et see hõlmas ka tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamist, mis jäi rahuldamata. Seega kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista õigusabikulu 3000 eurot. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 18. OKTOOBRI 2023 KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.