Maksu- ja Tolliameti taotlus Xi ja Yi suhtes täitmist tagavate toimingute tegemiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rauno Õismaa Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist I– X (isikukood xxxxxxxxxx) Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist II – Y (isikukood xxxxxxxxxx) Lihtmenetlus
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 17.10.2022 haldustoiminguteks loa andmise taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 125 079,51 eurot Xile kuuluvale 1/2 kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx).
3.Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 125 079,51 eurot Yile kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx).
4.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte Xile ja Yile.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla esimeseks menetlustoiminguks, sest kahtlus, et rahalise nõude või kohustuse sundtäitmine võib osutuda raskeks või võimatuks, saab tekkida üksnes varem toimunud menetluses. Erandina on peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega ka juhul, kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust (vt RKHKm nr 3-3-1-68-16, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Niisiis on praegusel juhul taotluse esitamine ja seeläbi vastutusmenetluse alustamine isikute suhetes lubatav.
3.Loa andmise menetluses tuleb kohtul kohtupraktikast tulenevalt esiteks kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ega ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (RKHKm nr 3-19-1672, p 18). Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 57). Seejuures tuleb rõhutada, et loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane.
4.X TÜ on maksuvõlg, mis põhivõla osas koosneb X TÜ-ga 14.06.2022 ühinenud X OÜ poolt maksustamisperioodil jaanuar 2021 kuni märts 2022 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning maksukohustuse edaspidise sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.
5.X OÜ poolt X TÜ-le ühinemise tulemusel üle läinud maksukohustused on tekkinud ajal, mil ettevõtte juhatuse liikmeteks olid Xi ja Y. Seega oli MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt just nende kohustuseks tagada õigete andmetega deklaratsioonide esitamine ning deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Taotluses on maksuhaldur asunud seisukohale, et Xi ja Y on MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud. Maksuhaldur on põhjendanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse tegemine. Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud kahtlust, et Xi ja Y võisid rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning juhatuse liikmete tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Maksuvõla tekkimise ajal on X OÜ-st teadmata põhjustel nii sularahas kui ka juhatuse liikmetele ja nendega seotud äriühingutele tehtud ülekannetega välja liikunud 236 304,48 eurot. Maksuhalduril on
tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu pangakontolt välja läinud rahalisi vahendeid ei kasutatud ettevõtluse tarbeks, kuna siis ei oleks X OÜ-l tekkinud ka maksuvõlga summas 98 644,51 eurot. Äriühingust raha väljaviimine ajal, mil oli teada, et äriühingul tekivad ja on juba tekkinud maksukohustused, on käsitatav teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. Asjas ei nähtu tõendeid, mis annaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liikmed tegutsesid MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis (RKHKm nr 3-3-1-17-17, p 13).
6.Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Kuigi X OÜ on X TÜ-ga ühinemise tõttu kustutatud, läks maksukohustus ühinemisel X TÜ-le üle. X TÜ ei ole käesoleval hetkel kustutatud ning maksuvõlg ei ole ilmselgelt aegunud. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.
7.Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks astunud samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (RKHKm nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksinda asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (RKHKm nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 50c).
8.MTA hinnangul on Xi ja Y enam kui aasta jooksul äriühingust suurtes summades raha välja viinud ja ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid teinud, jättes samal ajal maksukohustused täitmata. Kohus nõustub, et selline teguviis iseloomustab isikute hoolimatut suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse. Samuti näitab isikute suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse see, et pärast seda, kui nad said teada, millised tingimused tuleb täita X OÜ maksuvõla ajatamiseks, jätsid nad need täitmata ning lahkusid koheselt juhatuse liikme ametikohalt, misjärel sai juhatuse liikmeks variisiku tunnustega ja probleemsete äriühingute likvideerijana tuntud H. P. See annab alust eeldada, et maksuvõla ajatamise taotluse esitamise eesmärgiks oli maksuvõla sundtäitmise vältimine. Selline käitumine on piisav selleks, et tekitada põhjendatud kahtlus, et isikud võivad asuda kõrvale hoidma tulevikus määrata võiva maksukohustuse täitmisest, mistõttu maksukohustuse hilisem täitmine võib oluliselt raskemaks või võimatuks osutuda. Kokkuvõttes võib olla tõenäoline, et Xi ja Y võivad vastutusotsusega määratava kohustuse täitmist vältima asuda. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
9.MTA on valinud Xi osas täitetoiminguks kohtuliku hüpoteegi seadmise Xile kuuluvale 1/2 kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx). MTA esitatud andmete kohaselt on kinnisasja hinnanguline väärtus 240 000 eurot. Seda saab pidada usutavaks ja põhjendatud hinnanguks. MTA on valinud Yi osas täitetoiminguks kohtuliku hüpoteegi seadmise Yile kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxx(registriosa nr xxxxxxx). MTA esitatud andmete kohaselt on kinnisasja hinnanguline väärtus 120 768 eurot. Ka seda saab pidada usutavaks ja põhjendatud hinnanguks.
10.Hüpoteekide seadmine ei takista puudutatud isikutel kinnisasjade valdamist, kasutamist ega käsutamist. MTA taotleb hüpoteekide seadmist ulatuses, mis katab tulevase maksusumma ja eeldatavad sundtäitmise kulud. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ja on samas isiku õigusi väheriivav meede. Seega peab kohus MTA taotletud täitetoiminguid Xi ja Y suhtes proportsionaalseks.
11.Täitekulude eeldatavaks suuruseks on 5436 eurot kohtutäituri tasu ja 3000 eurot muud täitmiskulud. Kohus peab sellises määras täitekulusid mõistlikuks ja proportsionaalseks. Seega koos maksuvõlaga tuleks kohtulik hüpoteek seada 125 079,51 euro ulatuses.
12.MTA on taotluses selgitanud, et MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA Xi ja Yi vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Xi või Y on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt ning valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui Xi või Y soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 116 643,51 eurot.
13.Kokkuvõttes on MTA taotlus proportsionaalne ja põhjendatud olemasoleva maksuvõla ja eeldatavate täitekulude tagamiseks, mistõttu kohus rahuldab selle.
14.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Xile ja Yile toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.