Maksu- ja Tolliameti taotlus C ja Q suhtes täitmist tagavate toimingute tegemiseks
Menetlusosalised
Taotleja Maksu- ja Tolliamet, Puudutatud isikud C ja Q
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.10.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
C ja Q määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
esindaja
AM
RESOLUTSIOON
Võtta Q määruskaebuse lisad 1-3, C 21.11.2022 menetlusdokumendi lisa (SA PõhjaEesti Regionaalhaigla statsionaarne epikriis) ning Maksu- ja Tollimeti 01.12.2022 vastuse lisa 2 (teade kontrolli lõpetamise kohta) haldusasja materjalide juurde. Lugeda C määruskaebus haldusasjas nr 3-22-2201 esitatuks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Jätta rahuldamata C taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Keelduda C määruskaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada C määruskaebus koos lisadega Tallinna Halduskohtu 18.10.2022 määruse peale osas, millega kohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti taotluse C suhtes. Jätta Q määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.10.2022 määrus muutmata osas, millega kohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti taotluse Q suhtes.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 187 lg 7, § 203 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 265 lg 5).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 17.10.2022 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks. MTA soovib saada halduskohtult loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks 125 079,51 euro ulatuses C-le kuuluvale 1/2 kinnisasja kaasomandi osale (registriosa nr XXXXXXX) ning 125 079,51 euro ulatuses Q-le kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr YYYYYYYY) kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) X TÜ maksuvõlg on 17.10.2022 seisuga 116 643,51 eurot, millest põhivõlg moodustab 98 644,51 eurot ja intress 17 999 eurot. X TÜ maksuvõlg maksusummade osas koosneb W OÜ poolt maksustamisperioodil jaanuar 2021 kuni märts 2022 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest. 14.06.2022 ühines W OÜ X TÜga ning W OÜ kustutati registrist. Ühinemisel läksid W OÜ maksukohustused üle X TÜ-le; 2) taotluse esitamisega kohtule alustas MTA W OÜ endiste juhatuse liikmete C ja Q suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 alusel. Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla C ja Q solidaarne vastutus koos X TÜ-ga maksustamisperioodil jaanuar 2021 kuni märts 2022 W OÜ poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste ja nendelt arvestatud intressi tasumise eest. W OÜ poolt X TÜ-le üle läinud maksukohustused 98 644,51 eurot on tekkinud C ja Q juhatuse liikmeks oleku ajal; 3) maksuvõla tekkimise ajal on teadmata põhjustel nii sularahas kui ka juhatuse liikmetele ja nendega seotud äriühingutele tehtud ülekannetega välja liikunud 236 304,48 eurot. Väljamaksete tegemise ajal olid W OÜ juhatuse liikmeteks C ja Q, kes olid ka W OÜ pangakaartide kasutajad. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu pangakontolt välja läinud raha ei kasutatud ettevõtluse tarbeks. Vastasel juhul ei oleks W OÜ-l tekkinud maksuvõlga 98 644,51 eurot, mis tänaseks on üle läinud X TÜ-le. Äriühingust raha väljaviimine ajal, mil oli teada, et äriühingul tekivad ja on juba tekkinud maksukohustused, on käsitatav teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et C ja Q ning X TÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isikud võivad vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt X TÜ-ga. C ja Q on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi; 4) MTA-le kättesaadavate andmete kohaselt puudub C-l regulaarne sissetulek. Q saab aga väljamakseid keskmiselt 519 eurot (bruto) kuus. Seega ei saa olla kindel, et isikutel on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. C ja Q käitumine, mis seisnes enam kui aastase perioodi jooksul äriühingust suurtes summades raha väljaviimises, jättes samal ajal maksukohustused täitmata, iseloomustab isikute suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Lisaks esitas W OÜ 02.05.2022 taotluse maksuvõla ajatamiseks, kuid kui 03.05.2022 palus maksuhaldur äriühingul tasuda jooksvad maksukohustused ning esitada maksuvõla ajatamiseks sobiv tagatis ja äriregistrile majandusaasta aruanne 2020. a kohta, jättis W OÜ nõutud toimingud tegemata ning 05.05.2022 lahkusid C ja Q juhatuse liikme ametikohalt. Uueks juhatuse liikmeks sai variisiku tunnustega ja probleemsete äriühingute likvideerijana tuntud U. Maksuvõla ajatamise eesmärgiks oli üksnes maksuvõla sundtäitmise (sh pangakontode arestimise) vältimine ning juhatuse liikme ametikohalt lahkumisega sooviti vabaneda võimalikust vastutusest seoses maksukohustustega. Olukorras, kus maksuvõlgades äriühingu uueks juhatuse liikmeks saab variisiku tunnustega isik, on tegemist teadliku ja eesmärgipärase tegevusega. Tõenäoline on, et sarnaselt võivad isikud suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse. Esineb põhjendatud oht, et isikud hakkavad ennast varatuks muutma ning seeläbi võimaliku maksukohustuse tasumisest kõrvale hoiduma. C ja Q ei astunud juhatuse liikmetena reaalseid samme äriühingu maksuvõla vähendamiseks. Ülaltoodu alusel ning arvestades maksukontrolli ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse
2(8)
3-22-2201 määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib vastutusotsuse täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks; 5) maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ning säilinud on äriühingu õigusvõime. MTA alustas põhimaksuvõla sundtäitmist 04.07.2022, kui edastas Eestis asuvatele krediidiasutustele korraldused W OÜ pangakontode arestimiseks, kuid selleks hetkeks oli W OÜ juba registrist kustutatud. 09.09.2022 edastas MTA omakorda korraldused X TÜ pangakontode arestimiseks, kuid krediidiasutustelt saadud vastuste kohaselt ei oma X TÜ Eestis ühtegi pangakontot. Intressinõuete sissenõudmist alustas maksuhaldur vastavalt 15.08.2022 ja 16.09.2022. Eelnimetatud toimingute tulemusel ei ole maksuvõla katteks midagi laekunud. Ka W OÜ ja X TÜ ei ole ise maksuvõla katteks midagi tasunud. Registrite andmetel ei kuulu X TÜ-le kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Samuti puudub äriühingul teadaolevalt muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. X TÜ ei ole kunagi deklareerinud käivet ega töötasu väljamakseid. Maksuvõla sissenõudmine äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda äriühingu enda vara arvelt, mistõttu on MKS § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks; 6) MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on kõige sobivam kohtuliku hüpoteegi seadmine C kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga Kandle 5a, Tallinn 116 643,51 euro ulatuses, millele lisanduvad täitekulud ning kohtuliku hüpoteegi seadmine Q omandis olevale kinnisasjale asukohaga ÄÄÄ 116 643,51 euro ulatuses, millele lisanduvad täitekulud. Q suhtes täitmist tagava toimingu valikut põhjendab maksuhaldur sellega, et tegemist on kinnisvaraga, millel puuduvad eelnevad hüpoteegid, selle hinnanguline väärtus katab ära kogu planeeritava maksukohustuse ning see on isiku ainuomandis. Ületagamise keeldu ei rikuta, kui täitmist tagavaid toiminguid tehakse solidaarvõlgnike suhtes eraldi kogu nõude ulatuses. Lisaks ei takista hüpoteekide seadmine kinnisasjade kasutamist ega käsutamist; 7) kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab asja sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Täitekulude suuruseks on maksimaalselt 8436 eurot; 8) tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab MTA C ja Q vastu suunatud täitetoimingud, kui isikud on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel esitatav tagatis peab lisaks maksunõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isikud soovivad tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 116 643,51 eurot.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 18.10.2022 määrusega MTA taotluse (resolutsiooni p 1), andis MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist 125 079,51 euro ulatuses C-le kuuluvale 1/2 kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga KKK (resolutsiooni p 2) ning 125 079,51 euro ulatuses Q-le kuuluvale kinnisasjale asukohaga ÄÄÄ (resolutsiooni p 3). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohtupraktikas on erandina peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega ka juhul, kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-68-16, p 11). Praegusel juhul on taotluse esitamine ja seeläbi vastutusmenetluse alustamine isikute suhetes lubatav; 2) X TÜ-l on maksuvõlg, mis põhivõla osas koosneb X TÜ-ga 14.06.2022 ühinenud W OÜ poolt maksustamisperioodil jaanuar 2021 kuni märts 2022 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest. Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Seega on
3(8)
3-22-2201 MTA taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning maksukohustuse edaspidise sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline; 3) W OÜ poolt X TÜ-le ühinemise tulemusel üle läinud maksukohustused on tekkinud ajal, mil ettevõtte juhatuse liikmeteks olid C ja Q. Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud kahtlust, et C ja Q võisid rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning juhatuse liikmete tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Maksuvõla tekkimise ajal on W OÜst teadmata põhjustel nii sularahas kui ka juhatuse liikmetele ja nendega seotud äriühingutele tehtud ülekannetega välja liikunud 236 304,48 eurot. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu pangakontolt välja läinud raha ei kasutatud ettevõtluse tarbeks, kuna siis ei oleks W OÜ-l tekkinud ka maksuvõlga 98 644,51 eurot. Äriühingust raha väljaviimine ajal, mil oli teada, et äriühingul tekivad ja on juba tekkinud maksukohustused, on käsitatav teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. Asjas ei nähtu tõendeid, mis annaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liikmed tegutsesid MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-17-17, p 13); 4) vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Kuigi W OÜ on X TÜ-ga ühinemise tõttu kustutatud, läks maksukohustus ühinemisel X TÜ-le üle. X TÜ ei ole käesoleval hetkel kustutatud ning maksuvõlg ei ole ilmselgelt aegunud; 5) täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50c). C ja Q poolt enam kui aasta jooksul äriühingust suurtes summades raha välja viimine, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemine ning samal ajal maksukohustuste täitmata jätmine iseloomustab isikute hoolimatut suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse. Samuti näitab isikute suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse see, et pärast seda, kui nad said teada, millised tingimused tuleb täita W OÜ maksuvõla ajatamiseks, jätsid nad need täitmata ning lahkusid koheselt juhatuse liikme ametikohalt, misjärel sai juhatuse liikmeks variisiku tunnustega ja probleemsete äriühingute likvideerijana tuntud U. See annab alust eeldada, et maksuvõla ajatamise taotluse esitamise eesmärgiks oli maksuvõla sundtäitmise vältimine. Selline käitumine on piisav selleks, et tekitada põhjendatud kahtlus, et isikud võivad asuda kõrvale hoidma tulevikus määrata võiva maksukohustuse täitmisest, mistõttu maksukohustuse hilisem täitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Võib olla tõenäoline, et C ja Q võivad asuda vastutusotsusega määratava kohustuse täitmist vältima. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega; 5) hüpoteekide seadmine ei takista puudutatud isikutel kinnisasjade valdamist, kasutamist ega käsutamist. MTA taotleb hüpoteekide seadmist ulatuses, mis katab tulevase maksusumma ja eeldatavad sundtäitmise kulud. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ja on samas isiku õigusi väheriivav meede; 6) MTA lõpetab täitetoimingud kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isikud esitavad tagatise. Kui isikud soovivad tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 116 643,51 eurot.
3-22-2201 1) tõele ei vasta MTA seisukoht, et äriühingu pangakontolt on teadmata põhjustel välja liikunud 236 304,48 eurot. MTA nimetatud summade eest on ostetud W OÜ majandustegevuse jätkamiseks hädavajalikke tootmisseadmeid ning selle kohta on MTA-le esitatud dokumendid. Tegemist ei ole fiktiivsete arvetega; 2) Covid-19 kriisi tagajärjel langes äriühingu müügitulu umbes 700 000 eurolt umbes 445 000 euroni aastas. Tellimuste täitmine eeldas investeeringuid tootmisvõimekuse suurendamiseks. Töövahendid osteti järelturult sularaha eest, mille kohta vormistati raamatupidamise tarbeks ostumüügilepingud äriühingu ja juhatuse liikmete vahel. Materjalide sisseostuhindade tõus ja probleemid materjalidega raskendasid lepingute täitmist. Äriühingu maksuvõlg tekkis järskude ja ettenägematute muutuste tõttu majanduses, mitte äriühingu juhatuse liikmete tahtlikust või raskest hooletutest; 3) äriühingust üle aastase perioodi jooksul raha väljavõtmine ei viita tahtlusele või raskele hooletusele, vaid näitab, et juhatuse eesmärk ei olnud äriühingu varatuks muutmine. Äriühingu tegevuse jätkus. Äriühingule andis laenu kaebaja ja Smarthaus OÜ; 4) äriühing esitas MTA-le maksuvõla tasumise ajatamise taotluse. MTA nõudis võlgade kohest tasumist ja täiendavaid tagatisi kinnisvara näol, mida puudutatud isikul polnud. Kodu tagatiseks panemine äärmiselt keerulises olukorras oleks olnud liiga äärmuslik; 5) puudutatud isik ei teadnud, et äriühingu uueks juhatuse liikmeks sai variisiku tunnustega ja probleemsete äriühingute likvideerijana tuntud U. Äriühing müüdi heauskselt tootmisseadmete ja varaga; 6) puudutatud isik ei ole käitunud viisil, mis annaks aluse arvata, et ta võib asuda kõrvale hoidma tulevikus määrata võidava maksukohustuse täitmisest.
4.C taotleb määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist ning määruskaebuse rahuldamist ning halduskohtu määruse tühistamist. Puudutatud isikul avastati 02.09.2022 kopsus tromb ja määrati kodune ravi kuueks kuuks. Rohtude kasutamisega kaasnevad regulaarselt kõrvaltoimed. Kahjuks ka 45. nädalal korduvalt esinenud kõrvaltoimed ei võimaldanud keskenduda dokumentide koostamisele ja info kogumisele. Halduskohtu määrus on õigusvastane.
5.MTA palub vastuses jätta Q määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea hakkama hindama määruskaebuses vastutusmenetluse sisu puudutavaid väiteid. Kontrolli lõpetamise teatest nähtub, et parandusdeklaratsioonide esitamise tulemusena suurenes äriühingu maksukohustus 81 133,38 euro võrra. Seega on enne parandusdeklaratsioone esitatud maksudeklaratsioonides valeandmeid. Kuna vastutusmenetluses on kontrollitav periood kuue kuu võrra pikem, mida eelnev maksumenetlus ei hõlma, siis ei ole Q tõendanud äriühingu pangakontolt äravõetud summade kasutamist ettevõtluse tarbeks kogu ulatuses. Alles vastutusmenetluse käigus tuleb välja selgitada, kas ja kuivõrd tulenesid W OÜ maksuvõla ajatamise ja osaühingu osade võõrandamise asjaolud juhatuse liikmete heausksest käitumisest või tahtlusest äriühingu maksuvõlad tasumata jätta. Täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmise menetluses kui prognoosotsuses ei eeldata, et kõik vajalikud asjaolud oleks juba selleks menetluse etapiks üheselt ja selgelt tuvastatud.
6.MTA taotleb vastuses C määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmist. Isik viibis raviasutuse statsionaaris 02.09.2022–05.09.2022 ning on sealt lahkunud tervenenult ja lubatud kodusele ravile. Taotleja statsionaarse ravi lõppemisest määruskaebuse esitamiseni oli möödunud enam kui kaks kuud. Isik pole esitanud tõendeid selle kohta, et on pöördunud ravimi kõrvaltoimetest tulenevate probleemidega raviarsti poole. Isik pole väitnud, et 45. nädalal esinesid kõrvaltoimed pidevalt. Seega pole usutav, et ajavahemikul 07.11.2022– 13.11.2022 esinesid sellised ravimite tarvitamisest tulenevad kõrvaltoimed, mis takistasid määruskaebuse esitamist. C määruskaebus erineb Q määruskaebusest vaid üksikute andmete 5(8)
3-22-2201 osas, muus osas kattuvad määruskaebused sõnasõnalt. Seega puuduvad mõjuvad põhjused määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
7.Q soovib koos määruskaebusega esitatud müügilepingutega (lisa 1), W OÜ pearaamatu väljavõttega (lisa 2) ning pangakonto väljavõtetega (lisa 3) kinnitada oma väidete õigsust ja näidata, et vastutusotsuse tegemine ei ole tõenäoline. MTA esitas koos vastusega kontrolli lõpetamise teate, millega soovib näidata, et kontroll lõppes sellega, et W OÜ esitas parandusdeklaratsioonid, mille tulemusena suurenes äriühingu maksukohustus 81 133,38 euro võrra. C soovib määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse juurde lisatud epikriisiga näidata, et tromboosi raviks määrati ravimid, millega kaasnevad kõrvalmõjud. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). II
8.HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Tallinna Halduskohtu 18.10.2022 määrus on kohtute infosüsteemist nähtuvalt C-le kätte toimetatud 27.10.2022. Seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev 11.11.2022, kuid ta esitas määruskaebuse 14.11.2022 ehk tähtaega rikkudes.
9.C taotleb määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist, põhjendades seda ravimitest tulenevate kõrvalmõjudega, mis takistasid info kogumisele ja dokumentide koostamisele keskendumist.
10.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise (Riigikohtu 10.05.2004 määrus asjas nr 3-3-1-23-04, p 10). Mõjuva põhjuse korral peab tegemist olema ootamatu ja erakorralise takistusega (Riigikohtu 11.12.2013 määrus asjas nr 3-7-1-3-500-13, p 7), millest tulenevalt ei pruugi iga haigus alati olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
11.C-l ilmnes ootamatu haigus (tromboos), mistõttu ta viibis raviasutuses 02.09.2022 kuni 05.09.2022 ning lahkus sealt tervenenult ja lubati kodusele ravile. Isikule määrati erinevad ravimid ja enne määruskaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamist võis puudutatud isikul korduvalt esineda ravimi manustamisest tingitud kõrvaltoimed. Seega oli puudutatud isikule juba enne määruskaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamist pikalt ette teada, et ravimi manustamisega võivad kaasneda kõrvaltoimed. Kui ravimi manustamisega kaasnenud kõrvaltoimed on isikule varasemalt pikalt ette teada või nende ilmnemine on tõenäoline, siis ei pruugi tegemist olla ootamatu asjaoluga. Tegemist on asjaoluga, millega isik sai tegevuste planeerimisel arvestada. Seejuures on isikul ravimi manustamisest tingitud kõrvaltoimetest võimalik teavitada perearsti, kellel on võimalik esialgselt määratud ravim asendada või anda soovitusi ravimi doosi vähendamiseks või ravimi manustamise aja muutmiseks. Puudutatud isik 6(8)
3-22-2201 pole väitnud, et ta on pöördunud ravimist tingitud kõrvaltoimetega seoses perearsti poole, samuti pole ta viidanud asjaoludele, mis muutsid määruskaebuse tähtaegse esitamise võimatuks või oleks seadnud ohtu tema tervenemise. Kas konkreetne arsti poolt määratud ravim tekitab patsiendile kõrvaltoimeid või mitte, ei allu küll üldjuhul patsiendi tahtele, kuid ravimi manustamisest tingitud kõrvaltoimete kulgemine kuulub puudutatud isiku mõjusfääri ning tal oli kohustus üles näidata piisavat hoolsust määruskaebuse ringkonnakohtule tähtaegseks esitamiseks. Seejuures isiku esitatud määruskaebus sarnaneb sisult Q esitatud määruskaebusega, erinedes üksnes üksikute andmete osas. Seetõttu ei oleks määruskaebuse tähtaegseks koostamiseks tulnud teha märkimisväärseid pingutusi. Puudutatud isik ei ole usutavalt näidanud, et tal ei olnud edasikaebetähtaja jooksul piisavalt keskendumisvõimet Q määruskaebusega sarnaneva määruskaebuse esitamiseks.
12.Eeltoodust lähtudes on C määruskaebus esitatud tähtaega rikkudes ning selle esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Määruskaebus halduskohtu määruse peale tuleb tagastada HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Sellest tulenevalt tuleb lugeda, et C ei ole esitanud määruskaebust Tallinna Halduskohtu 18.10.2022 määruse peale. III
13.Q määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega korda kõiki põhjendusi (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50).
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele ning MKS § 1361 lg 1 eeldused täitetoiminguks loa andmiseks olid praegusel juhul täidetud. Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal on äriühing jätnud tähtaegselt maksud deklareerimata ja on esitanud parandusdeklaratsioonid alles pärast kontrollimenetluse alustamist, samuti on jäetud maksukohustused täitmata. Maksuvõla tekkimise ajal on nii sularahas kui ka juhatuse liikmetele ja nendega seotud äriühingutele tehtud ülekannetega äriühingust välja liikunud 236 304,48 eurot ning äriühing on võõrandatud tõenäoliselt variisikule.
15.Taotluse esitamise hetkel oli puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline. Plaanitava vastutusotsuse täitmise tagamisel ei pea vastutusotsust toetavad asjaolud olema lõplikult tõendatud (Riigikohtu 16.10.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-269, p 9), vaid piisab nende põhistamisest (HKMS § 63). Täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmisel ei pea kohus veenduma, et MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on vastutusotsuse tegemine igal juhul õiguspärane. MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne vastutusotsuse koostamist. Täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmisel lähtub halduskohus MTA taotluses sisalduvast informatsioonist. Loa andmise ajaks on vastutusmenetlus reeglina alles sellises staadiumis, kus kõik asjas tähtsust omavad asjaolud pole veel lõplikult välja selgitatud. Loamenetluse olemusega ei oleks kooskõlas see, kui kohus peaks hakkama vastutusotsuse tegemise asjaolusid täielikult hindama juba enne maksumenetluse lõppu. Ka maksuhalduril endal ei pruugi selleks ajaks olla kõik asjaolud teada. Nii MTA-l kui halduskohtul piisab HKMS
27.ptk-s reguleeritud menetluses põhjendatud kahtluse olemasolust, et maksuõigusrikkumine 7(8)
3-22-2201 on toime pandud. Määruskaebuse esitaja tõstatatud küsimused, kas tehtud kulutused olid vajalikud äriühingu tegevuse jätkamiseks, kas äriühingu maksuvõlg tekkis ettenägematute muutuste tõttu majanduses või oli see tingitud äriühingu juhatuse liikme tahtlikust või raskest hooletutest; kas puudutatud isik teadis, et äriühingu uueks juhatuse liikmeks sai variisiku tunnustega ja probleemsete äriühingute likvideerijana tuntud U, selgitatakse lõplikult välja vastutusmenetluses.
16.MTA taotluse rahuldamine eeldab põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 2 p 1). Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Põhjendatud kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme rahalise kohustuse hilisema sissenõudmise raskendamiseks. MKS § 1361 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksnes asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50c).
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et maksuhaldur on seda kahtlust piisavalt põhjendanud. MTA on praeguses asjas taotluses veenvalt kirjeldanud, millistest asjaoludest ta järeldab, et maksumenetluse tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tulemusena kujuneda raskeks või võimatuks. MTA taotluses märgitu et isik on maksuseadusi rikkunud tahtlikult, aastase perioodi jooksul on äriühingust suurtes summades raha välja viidud ja samal ajal on jäetud maksukohustused täitmata ning maksuvõlgades äriühing on võõrandatud variisiku tunnustega isikule, annab piisava aluse arvata, et samamoodi võib puudutatud isik suhtuda ka vastutusotsusega tõenäoliselt määratavasse maksukohustusse ja asuda temale kuuluvat vara võõrandama, et vältida vastutusotsusega sisse nõutava maksuvõla tasumist.
18.Määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et valitud täitetoiming riivab tema õigusi ülemääraselt, ega ole vaidlustanud täitekulude suurust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ka selles osas ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
19.Eeltoodust tulenevalt jääb Q määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.