Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 11.10.2022, Tartu 3-20-1222 X, Y ja Z kaebus kohustada Keskkonnaametit lahendama uuesti Tartu Vallavalitsuse 07.04.2020. a detailplaneeringu kooskõlastamistaotlus Tartu Halduskohtu 05.11.2021. a otsus Keskkonnaameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad X, Y, Z Kaebajate volitatud esindaja v.adv. Ott Lepmets Vastustaja Keskkonnaamet Kaasatud haldusorgan Tartu vald
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde kaebajate 29.08.2022. a menetlusdokumendi lisadena 1-3 esitatud väljavõtted Tartu valla üldplaneeringu kaardirakendusest.
2.Rahuldada Keskkonnaameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 05.11.2021. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta X, Y ja Z kaebus täielikult rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 10.11.2022 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.X esitas 15.01.2015 Tartu Vallavalitsusele detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku taotluse Saadjärve külas asuva Xxx maaüksuse kohta (katastriüksus katastritunnusega xxx), milles ta soovis jagada Xxx maaüksuse elamumaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõiguse üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
2.Xxx maaüksus (sihtotstarbega 100% maatulundusmaa) asub Vooremaa maastikukaitseala Vooremaa piiranguvööndis.
3.Tartu Vallavolikogu jättis 23.09.2015. a otsusega nr 66 Xxx maaüksuse detailplaneeringu algatamata. Otsuse kohaselt on soovitav tegevus vastuolus kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga ega ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30.11.2006. a määrusega nr 245 „Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (kaitse-eeskiri).
4.X, Y ja Z esitasid 12.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vallavolikogu 23.09.2015. a otsuse nr 66 tühistamiseks ja valla kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi.
5.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 19.10.2017. a otsusega haldusasjas nr 3-15-2831 kaebajate kaebuse.
6.Tartu Vallavalitsus pöördus 19.01.2018. a kirjaga nr 7-1/2-1 Keskkonnaameti (KeA) poole arvamuse saamiseks Xxx kinnistul ehitustegevuse võimalikkuse kohta.
7.KeA leidis 12.02.2018. a kirjas nr 7-9/18/970-2, et ehitamine Xxx kinnistul ei ole vastavuses Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega.
8.Tartu Vallavolikogu jättis 24.04.2018. a otsusega nr 27 Xxx maaüksuse detailplaneeringu algatamata. Otsuse kohaselt on taotlusega soovitav tegevus vastuolus kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga ning KeA ei annaks detailplaneeringu elluviimiseks vajalikke kooskõlastusi.
9.X, Y ja Z esitasid 24.05.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vallavolikogu 24.04.2018. a otsuse nr 27 tühistamiseks ja valla kohustamiseks algatama Xxx maaüksuse detailplaneering.
10.Tartu Halduskohus rahuldas 28.11.2018. a otsusega haldusasjas nr 3-18-1033 kaebajate kaebuse.
11.X, Y ja Z esitasid 12.04.2019 Tartu Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse, milles nad palusid muuta Xxx kinnistu sihtotstarve elamumaaks ja ehitada kinnistule esialgselt planeeritud 6 asemel kuni 3 elumaja koos abihoonetega, loobudes katastriüksuse kruntideks jagamise soovist.
12.Tartu Vallavolikogu algatas 26.09.2019. a otsusega nr 84 Xxx maaüksuse detailplaneeringu, kinnitas detailplaneeringu lähteülesande ja jättis algatamata Xxx maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.
13.Tartu Vallavalitsus esitas 07.04.2020 Xxx maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamiseks KeA-le.
14.KeA keeldus 06.05.2020. a kirjaga nr 6-2/20/5454-2 nõusoleku andmisest Xxx maaüksuse detailplaneeringu kehtestamiseks looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 5 ja lg 2 ning kaitseeeskirja § 5 p 1 ja § 7 lg 1 alusel ning ei kooskõlastanud detailplaneeringut planeerimisseaduse (PlanS) § 133 alusel. KeA tugines 10.06.2014. a kirjas nr JT 6-6/14/11248-2 väljendatud seisukohale, et soovitud tegevus ei ole kooskõlas kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga ega Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärgiga, mistõttu ei ole Xxx maaüksusele ehitisi võimalik rajada. Samuti tugines KeA 18.02.2015. a kirjale nr JT 6-6/15/2658-3 ja 11.02.2019. a kirjas nr 6-5/19/29-2 antud seisukohale, et Xxx maaüksuse detailplaneeringu elluviimine
oleks vastuolus Vooremaa maastikukaitseala suurvoorte ja pärandkultuurmaastike kaitseeesmärkidega ning planeeringu algatamine ei ole seetõttu mõistlik. Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega on arvestatud Tartu Vallavolikogu 03.09.2008. a otsusega nr 102 kehtestatud Tartu valla üldplaneeringus, mille kohaselt elamuehituse kavandamisel tuleb säilitada head põllu- ja metsamaad. Xxx kinnistule uute elamute õueala rajamist üldplaneering ette ei näe. Maaeluministeerium on ette valmistanud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse õiguslikud alused. KeA ei pidanud mõistlikuks Xxx kinnistul asuva suure tootmisväärtusega põllumajandusmaa täisehitamist. Kinnistul ei ole kunagi hoonestust olnud. Piirkonna ajaloolise asustusstruktuuri kaitse tähendab Xxx kinnistu säilitamist põllumajandusmaana. KeA hinnangul on kavandatud tegevusel Xxx maaüksusel oluline maastikku muutev mõju, 3 kõrvuti elamuala rajamisega risti voorega suletakse varasemad avatud vaated Mullavere-Saadjärve teelt voore laele. Uue hoonestusala rajamisega kaasneb ümbritseva haljastuse rajamine, mis muudab täiendavalt senist avatud põllumajanduslikku maastikku. Xxx maaüksusele elamute ja kõrvalhoonete ehitamine muudaks ja lõhuks pöördumatult senise pärandkultuurmaastiku hoonestamata osa, mis on vastuolus kaitseeeskirjaga ja KeA peadirektori 10.01.2012. a käskkirjaga nr 14.2/12/5 kinnitatud „Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021“ (kaitsekorralduskava) koostamise raames väljatöötatud ehituspõhimõtetega.
15.X, Y ja Z esitasid 25.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 31.08.2021, 30.09.2021 ja 07.10.2021 täiendavad seisukohad. Kaebajad palusid tuvastada KeA 06.05.2020. a keeldumise nr 6-2/20/5454-2 õigusvastasus ja kohustada KeA-d lahendama Tartu valla detailplaneeringu kooskõlastamise taotlust uuesti. Kaebajate põhjendused: 1) Õigusaktidest ei tulene absoluutselt keeldu Xxx maaüksusele ehitamiseks. KeA teostas kaalutlusõigust ebaõigesti. LKS § 10 lg 1 ei kujuta iseseisvat õiguslikku alust ega võimalda kehtestada täiendavaid piiranguid. Kaitse-eeskirja § 15 lg 1 p 3 järgi on piiranguvööndis lubatud ehitise, k.a ajutise ehitise püstitamine, arvestades kaitse-eeskirja § 5 p-des 4-7 ja §-s 6 sätestatut. Absoluutset ehituskeeldu ei ole võimalik põhjendada ka tuginedes Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärgile säilitada maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurimaastiku ilme. Seda analüüsis Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-15-2831. KeA-l võib olla õiguslik alus seada tingimusi, millises mahus ja milliseid ehitisi püstitada tohib, kuid mitte välistada maaüksuse omanike põhiseadusest (PS) tulenevat omandiõigust. 2) Maaeluministeeriumi poolt ette valmistatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse õiguslike aluste seaduseelnõu ei ole kehtiv õigusakt. KeA tuginemine vastu võtmata ja PS-ga vastuolus olevale seaduseelnõule on lubamatu. Kaitsekorralduskaval ei ole asjas õiguslikku tähendust. Tartu Ringkonnakohus käsitles seda haldusasjas nr 3-15-2831. KeA lähtus vaid keskkonnaalastest kaalutlustest, jättes muud avalikud huvid ja kaebajate erahuvid hindamata. 3) Ajalooliselt on asustus olnud Xxx maaüksusel. Kui asuda seisukohale, et kõnealusel kinnistul ei ole varasemalt asustust olnud, ei välista see kehtiva õiguse alusel kinnistul ehitustegevuse võimalikkust. Nii Maa-ameti kaardirakendusest kui ka olukorrast Saadjärve külas nähtub, et Saadjärve ei ole enam ridaküla. Lisaks on KeA kooskõlastanud detailplaneeringuid, mille kohaselt lubatakse asustus rajada ka voore harjale. Xxx maaüksusel ehitustegevuse keelamine ei tähenda, et kinnistul säilib nö traditsiooniline madala põllumaa ilme. Kinnistu võsastumine ja kasutusest väljajäämine on suurem ohutegur pärandkultuurmaastiku ilmele kui maastikuga harmoneeruvate ehitiste püstitamine.
16.KeA palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.
17.Tartu vald märkis vastuses kaebusele, et KeA keeldumine on vallavalitsusele siduv.
18.Tartu Halduskohus rahuldas 05.11.2021. a otsusega kaebuse; kohustas KeA-d uuesti otsustama nõusoleku andmine Xxx maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja kehtestamiseks; mõistis KeA-lt välja kaebajate kasuks menetluskulud 2807,40 eurot. Otsuse põhjendused: 1) KeA peab detailplaneeringu kehtestamise kooskõlastamisest keeldumiseks näitama, miks põhjustaks detailplaneeringuga kavandatu elluviimine raskeid tagajärgi maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele (RKHKo 3-3-1-31-16, p 27). KeA ei ole taolisi kaalutlusi haldusmenetluses esitanud. KeA 06.05.2020. a kirjana vormistatud otsusest ei selgu õiguslikku alust järeldamaks, et Xxx maaüksusel on mistahes ehitustegevus maastikukaitseala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt välistatud. KeA ei ole tuginenud ühelegi konkreetsele seaduslikule alusele. Seadusliku aluseta kaalutlus ei ole õiguspärane. 2) Vallavolikogu 26.09.2019. a otsusega nr 84 on tõendatud vastuolu puudumine kehtiva üldplaneeringuga. Praeguseks kehtestamisel oleva üldplaneeringuga ei ole kaebajate soovitud planeeringulahendus vastuolus, mis viitab KeA poolt kaalutlusreeglite eiramisele, kuna vaidlustatud otsustuses tuginetakse üksnes varasematele seisukohtadele, mitte 2020. a seisuga toimetatud planeerimismenetlusele. Üldplaneeringust ei tulene KeA-le PlanS § 133 ja LKS § 14 lg 2 kohast õiguslikku alust kooskõlastuse andmisest keeldumiseks. Puudub vastuolu kehtivas üldplaneeringus sätestatuga. 3) Xxx, Xxx, Xxx ja Xxx maaüksuste suurvoorel asuvat põllumaad, millel asub ka Xxx katastriüksus, on peetud Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärki arvestades kohaseks hoonestada. On arusaamatu, kuidas piirkonna ajaloolise asustusstruktuuri kaitse peaks tähendama Xxx kinnistu puhul vajadust säilitada maa põllumajandusmaana ning Xxx, Xxx, Xxx ja Xxx kinnistute puhul lubama neid maaüksusi hoonestada. Kohane ei ole voore esi- ja tagakülje kinnistuomanike omandiõiguse erinev piiramine (TrtRKo 3-15-2831, p 14). KeA vastuses kaebusele esitatud ringkonnakohtu kohtuotsuse kriitika voore samal küljel asuvate kinnistuomanike omandiõiguse erineva piiramise vajalikkusest ei ole veenev, kuna seda ei toeta KeA seisukoha õiguslik alus. LKS § 25 lg-st 1 tulenevast volitusnormist lähtudes ei tulene kaitsekorralduskavast täiendavat ehituskeelu kohaldamise alust (viidatud kohtuotsuse p 15). 4) Valdavalt on voorel asustus Saadjärve pool maanteed, kuid nii ida- kui lääneosas on ehitamine kandunud mõlemale poole Saadjärve teed. Ajaloolise asustusega võrreldes on tiheasustus ridakülas kandunud lääne poole. Voorelt vaadates piirab Saadjärve visuaalset nähtavust ridakülas asuv kõrghaljastus, s.h kuusehekk. Xxx maaüksus piirneb teisel pool maanteed asuva kõrghaljastuse taha jääva ridaasustusega. Xxx, Xxx ja Xxx maaüksuste hoonestamine ei vasta ridaküla tunnustele, tegemist on pigem voore Soitsjärve poolsele küljele omase haja- või haguküla tunnustele vastava hoonestusega. Vaatluse käigus ei ole visuaalselt tuvastatav, kas Xxx ja Xxx maaüksustele lubatud hoonestus on madalam, kui oleks Xxx maaüksusele planeeritav. Rahvusarhiivi 24.09.2021. a arhiiviteatise (I kd, tl 187-200) kohaselt on Xxx maaüksusega piirnev Endla kinnistu olnud ajalooliselt hoonestatud. Tõendatud on, et voor oli Xxx maaüksuse piirkonnas hoonestatud endiste talukohtade hoonetega, nagu see on praeguseks toimunud Xxx maaüksusest idas, läänes ja lõunas ridaküla ja põhjas Endla kinnistu endiste hoonete varemete näol. KeA ei ole haldus- ega kohtumenetluses kummutanud kaebajate väidet, et ajalooliselt on Xxx kinnistu olnud enne viimast jagamist hoonestatud. 5) KeA ei ole tuginenud kaitse-eeskirja ühelegi ehituskeeldu sisaldavale sättele, mis piiraks kaitse-eeskirja § 15 lg 1 p-ga 3 antud üldist luba realiseerida ehitusõigust. Kui määrusandja oleks soovinud piirata ehitusõigust suurvoore Saadjärve poolsel küljel, siis oleks see sõnaselgelt kaitse-eeskirjas sätestatud. Piiranguvööndis ehitamist kehtivad õigusaktid ei välista. KeA toiming ei ole kooskõlas kehtinud õigusaktidega. KeA poolt kooskõlastamistaotluse tagasilükkamise põhjendamine kohtumenetluses uute, haldusmenetluses välja toomata asjaoludega läheb vastuollu Riigikohtu juhtnööriga (RKHKo 3-18-1740, p 18.4). Puudub veendumus, et kohtumenetluses avaldatule tugineti ka valla taotlust tagasi lükates.
6) Vaatamata Xxx maaüksuse hajaasustuse alal asumisele, ei keela üldplaneering hajaasustuses ehitustegevust. Endla kinnistu osas tugineb KeA tõendamata väidetele ja kaartide alusel kujundatud paljasõnalisele arvamusele, mille kaebajad on arhiiviteatisega kummutanud. Inimtegevuse tagajärjel kuuseheki rajamise läbi tekkinud kõrghaljastus Xxx maaüksuse ja Saadjärve vahel toetab kaebajate seisukohta. Kaebajad põhjendatult osundavad KeA 14.02.2018. a kooskõlastustele Xxx ja Xxx maaüksuste ning Xxx ja Xxx maaüksuste detailplaneeringute osas. KeA ei esitanud kohtule tõendeid, mis eristavad nende detailplaneeringute esialgset kooskõlastamisest keeldumist ja korrigeerimist, mille järgselt KeA nõusoleku andis, ning Xxx maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamata jätmist. Käesoleval juhul on samas faktilises ja õiguslikus olukorras üks ametnik kooskõlastuse andnud ja teine sellest keeldunud. Kuna KeA ei ole oma seisukohti tõendanud, ei ole otsustuste põhjendatus kontrollitav. KeA ei ole veenvalt näidanud, et kavandatav elamuehitus omab negatiivset mõju Vooremaa maastikukaitsealale. 7) Kaebajate menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
19.KeA esitas 03.12.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 05.11.2021. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebajate kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaalutlusotsus põhineb KeA pädevate spetsialistide erialateadmistel. Lisaks paikvaatlustele kasutatakse erinevaid informatiivseid materjale, nt kaitsekorralduskava ja selle koostamisel tehtud sõltumatute ekspertide analüüse/uuringuid maakasutuse ajaloo, asustuse eripärade jms kohta, kaardimaterjale, 3Dvisualiseeringuid, keskkonnaregistri andmeid liikide leiukohtade kohta, varasemate planeeringute ja veel realiseerumata ehitusõiguste infot. Kaitsekorralduskavas sisalduv maastikuväärtuste analüüs annab kaalutluse sisulised alused väärtuslikumate ja vähemväärtuslike pärandmaastike määratlemiseks ja eristamiseks. Kuna KeA on seisukohal, et puudub võimalus Xxx kinnistu hoonestamiseks (mistahes mahus), siis ei saanud KeA anda tingimuslikku nõusolekut (LKS § 14 lg 3). 2) Xxx kinnistu ei ole põhja pool Saadjärve teed kunagi olnud hoonestatud, vaid olnud põllumajanduslikus kasutuses kõrge mullaviljakusega kõlvikuna. Lubades traditsioonilisi suuri avamaastikke hoonestusaladega killustada, hääbub võimalus neid alasid põllumajanduses kasutada ja avamaana säilitada. Kaitsekorralduskavas (lk 7) sedastatakse, et Vooremaal on säilinud maakasutusstruktuur, kus voorte lagedel paiknevad põllumaad ja põllumaade pindala ei ole 20. sajandi jooksul oluliselt muutunud. Xxx kinnistu hoonestamine hävitaks säilinud maakasutusstruktuuri. 3) Xxx kinnistu hoonestus jääks enam kui 83 ha suuruse ühtse massiivina paikneva traditsioonilise avatud põllumajandusmaastiku keskossa, killustades massiivi kaheks osaks ja sulgedes vaated põhja suunas Saadjärve teelt avanevatele maastikele kui ka põhja poolt voore harjalt Saadjärve suunas avanevatele maastikele. Selline avamaastike killustamine ja vaadete sulgemine on vastuolus kaitseala eesmärgiga kaitsta ajaloolist maastikupilti ja vaadeldavust (kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 2). Xxx katastriüksuse hoonestamine on vastuolus väärtuslike maastike säilimisega avatuna. Avatud maastikud võimaldavad jälgida voorte vahelduvat reljeefi, loovad tausta piirnevatele veekogudele ja metsa- ning külamaastikele, pakuvad puhkepaiku ka rändlindudele (tegemist on Natura võrgustikku kuuluva linnualaga). 4) Piirkonnale on omane ridaküla asustusstruktuur. Xxx maaüksusel ei ole kunagi hoonestust asunud. Ajaloolise asustuse puudumist kinnitavad üheverstane kaart 1894-1922; Eesti topokaart 1935-1939; NL topograafiline kaart 1972. Xxx kinnistule ehitamine muudab pärandkultuurmaastiku ilmet, ei toeta ala ridakülana säilimist. Hoonestusalad on ajalooliselt asunud Saadjärve pool ja sellisena praeguseni säilinud. Teest põhja poole paikneb hajaküla, mille hoonestusalad jäävad valdavalt voore Soitsjärve poolsele nõlvale. Xxx kinnistu
hoonestamine ei sobiks haja- ega ridaküla struktuuriga. Piirkonna ajaloolise asustusstruktuuri kaitse tähendab Xxx kinnistu säilitamist põllumajandusmaana. 5) Vastuolu varasema üldplaneeringuga ei olnud iseseisvalt detailplaneeringu kooskõlastamisest keeldumise alus. Keeldumise alus on LKS § 14 lg 1 p 5 ja lg 2 ning kaitse-eeskirja § 5 p 1 ja § 7 lg 1, sest KeA ei saa kooskõlastada tegevust, mis on vastuolus kaitse-eeskirjas nimetatud kaitse-eesmärkidega. 6) Kehtiv õigus ei sätesta menetlustoimingule täpsemaid vorminõudeid. Nõusoleku andmine menetlustoiminguna peab olema põhjendatud selliselt, et menetlustoimingu vajalikkuse tagamaad oleks piisavalt avatud. Seda seisukohta toetas Tartu Ringkonnakohus 28.05.2013. a otsuses nr 3-12-74, 25.09.2012. a otsuses nr 3-10-623, 17.04.2012. a otsuses nr 3-11-382 ja 19.01.2016. a otsuses nr 3-14-51387. KeA otsus on kooskõlas kehtiva õigusega, kaalutlusotsus on menetlustoimingule kohaselt motiveeritud ning menetlus- ja vormivigu ei esine. 7) Kohtu seisukoht käesolevas asjas ja haldusasjas nr 3-15-2831 on vastuolus üldise kohtupraktikaga. Asjas kohalduvad seisukohad Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 3-16-910 (p 18) ja Tartu Ringkonnakohtu otsuses nr 3-19-394 (p 20). Asjakohatult suur tähtsus on omistatud alles menetluses olevale detailplaneeringule. Kohtu viidatud lahend nr 3-3-1-31-16 ei ole asjakohane. KeA avaldas kohtumenetluses, mis seisukohtades varasemaid kohtulahendeid ebaõigeks peab. Ringkonnakohus ei ole otsuses nr 3-15-2831 arvestanud kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-dega 1 ja 2, §-ga 5 ega § 7 lg-ga 1. Lisaks on kaitsekorralduskava õigusliku mõjususe osas kohtupraktika seisukohal, et kaitsekorralduskava on kaalutlusotsuse tegemise aluseks (TrtRKo 17.03.2020, nr 3-18-403, p-d 23-26). Kohus kohaldas vääralt menetlusõigust, jättis hindamata KeA seisukohad ja tõendid, rikkudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-t 1. 8) KeA lähtus otsuse tegemise hetkel kehtinud üldplaneeringust. Uus üldplaneering kehtestati 07.10.2021. KeA andis selgitused uue üldplaneeringu osas 06.09.2021. a seisukoha p-s 1. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei võtnud arvesse KeA selgitusi. 9) Xxx, Xxx ja Xxx kinnistud ei ole Xxx kinnistuga maastikuliselt võrreldavas positsioonis, paiknedes voorel oluliselt madalamal, voore harjast lõuna poole jääval suhteliselt tasasel alal. Paikvaatlusel oli näha, kuidas Xxx kinnistult avanesid Saadjärvele ka üle Saadjärve teest lõunasse jääva hoonestuse ja kõrghaljastuse vaated, kuid Xxx, Xxx ja Xxx kinnistutelt nende madalama positsiooni tõttu vaateid ei avanenud. Kohtuotsuses tulnuks põhjendada, miks KeA selgitusi seoses võrdse kohtlemisega arvesse ei võetud. 10) Arhiiviteatised ei tõenda, et Xxx detailplaneeringulahenduse järgse kavandatava hoonestuse asukohas või selle vahetus läheduses (kõrval) Saadjärve teest põhjapool oleks asunud elamu. Ajalooliselt on enne varasemalt kahel pool teed paiknenud Xxx kinnistu (1939. a skeemilisel katastrikaardil Laine A24) jagamist asunud sealne hoonestus ja asub praegu lõuna pool Saadjärve teed. Rahvusarhiivi teatises Endla kinnistu kohta ei ole toodud hoonete asukohti ning Maa-ameti geoportaali ajalooliste kaartide põhjal ei saa hinnata, et Endla kinnistu keskosas põhja pool teed oleks varasemalt elamu olnud. Kinnistul asus arhiivimaterjalide andmetel laut ja teine hoone Endla kinnistul asus Maa-ameti geoportaali ajaloolise kaardirakenduse 1939. a skeemilise katastrikaardi alusel Saadjärve teest lõuna pool. Kohus ei hinnanud kaardimaterjali ega tutvunud arhiiviteatistega. 11) Kohus jättis käsitlemata Xxx kinnistule hoonete rajamisega tekkiva vastuolu pärandkultuurimaastiku kaitse-eesmärgi kahe väga olulise aspektiga: väärtuslike vaadete kaitse ja traditsioonilise külatüübi kaitse. Kohustus lähtuda kaitse-eesmärgist tuleb LKS § 14 lg-st 2 ja kaitse-eeskirja § 7 lg-st 1. 12) Kohus KeA vastuväidetele kaebaja menetluskulude osas selgitust ei andnud.
20.Tartu vald märgib 22.12.2021. a vastuses, et kuni KeA ei ole andnud nõusolekut, ei saa vald planeeringut kehtestada.
21.X, Y ja Z paluvad 27.12.2021. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.11.2021. a otsus muutmata ning jätta apellatsiooniastme menetluskulud KeA kanda. Vastuse põhjendused: 1) KeA ei esitanud ühtegi veenvat argumenti, miks peaks ringkonnakohus tegema teistsuguse lahendi. Õiguslik regulatsioon ei ole muutunud, kuid faktiline olukord on muutunud kaebajatele oluliselt soodsamaks. KeA on jätkanud teistele Saadjärve külas asuvatele ja Xxx kinnistuga võrreldavatele kinnistutele ehitamise lubamist. Lisaks võttis Tartu vald 23.09.2021 vastu uue üldplaneeringu, mille kohaselt ei ole Xxx kinnistu enam väärtuslik põllumaa. Xxx kinnistul ehitustegevuse lubamisel puudub vastuolu üldplaneeringuga. Väited viljaka põllumaa hävitamisega seoses on asjakohatud. 2) Xxx kinnistu hoonestamine ei ole vastuolus Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega. Kaardimaterjal kinnitab, et Xxx kinnistu asub lageala ja põllumaa ääres, mistõttu on väited suure ala nö killustamisest meelevaldsed. KeA ei ole nimetanud ühtegi teist kinnistut, mis on võrreldes Xxx kinnistuga sedavõrd sarnane, et välistaks kaalutlusõiguse teostamise juhtumipõhiselt, nagu KeA apellatsioonkaebuses rõhutab. 3) Kohtus on kummutatud väide, et Xxx kinnistu hoonestamine on vastuolus väärtuslike maastike säilimisega avatuna. Viide Natura võrgustiku linnualale on arusaamatu ja tuleb jätta tähelepanuta. Xxx kinnistu hoonestamine ei saa Natura võrgustiku kaitseala kahjustada. 4) Saadjärve külatüüp ei ole olnud ainult ridaküla. KeA nõusolekul toimunud ehitustegevus on väidetava traditsioonilise külatüübi ammu hävitanud. Hoonestus on nii ajalooliselt kui ka käesoleval ajal paiknenud voore nõlval, keskosas kui ka voore harjal. 5) KeA seadis ehituspiirangud õigusliku aluseta. Sellist pädevust KeA-l ei ole. Kohtu käsitlus kehtivast õigusest kattub Tartu Ringkonnakohtu käsitlusega haldusasjas nr 3-15-2831 ja Tartu Halduskohtu käsitlusega haldusasjas nr 3-18-1033. Ringkonnakohtute lahendid teistes haldusasjades ei ole käesoleval juhul kohaldatavad. Puudub vastuolu üldise kohtupraktikaga. KeA argumentatsioon seoses kaitsekorralduskava õigusliku iseloomuga on asjakohatu. KeA ülesanne on põhjendada, miks põhjustaks detailplaneeringuga kavandatu elluviimine raskeid tagajärgi maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele. KeA seda teinud ei ole. 6) KeA ei too esile ühtegi seisukohta, väidet ega tõendit, mida kohus hinnanud ei ole. 7) KeA jättis tähelepanuta, et Xxx, Xxx ja Xxx kinnistu ning ebavõrdse kohtlemise põhjendamatusega seonduvat käsitles kohus otsuse p-des 91-95 ja 100. KeA-l ei ole ühtegi põhjust Xxx, Xxx ja Xxx ning Xxx kinnistu omanike erinevaks kohtlemiseks. Xxx, Xxx ja Xxx kinnistute ning Xxx kinnistu kõrguste vahe ei ole sisuliselt tajutav (vaatlusprotokolli foto 24). Tõele ei vasta, et Xxx, Xxx ja Xxx kinnistutelt ei avane vaateid või et selle põhjus on nende madalam positsioon. Vaadete sulgemise ainus põhjus on asjaolu, et need kinnistud on hoonestamata osas võsastunud. Kuivõrd KeA on sarnastele kinnistutele samadel asjaoludel ehitamist lubanud, ei ole KeA põhjendused Xxx kinnistul ehitustegevuse keelamise osas asjakohased. 8) Kohus andis õige hinnangu Rahvusarhiivi 24.09.2021. a arhiiviteatisele. Asjakohatu on KeA arutluskäik, milline konkreetne hoone Endla kinnistul asus. Arhiiviteatises on Endla kinnistul asunud hoonete iseloomustus ja parameetrid välja toodud. 9) Kohus mõistis välja põhjendatud ja vajalikud kaebajate menetluskulud.
22.Tartu vald märkis 29.08.2022. a seisukohas, et Tartu Vallavolikogu leidis 26.09.2019. a otsuses nr 84 Xxx maaüksuse detailplaneeringut algatades, et vastavalt 12.04.2019 esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärkidele on võimalik planeerida üldplaneeringu põhilahendusega kooskõlas olev lahendus. Vald jäi selle seisukoha juurde. Vald märkis, et kaitseala valitseja peaks koostöös maaomanikega leidma kaitstavate väärtuste säilitamiseks pooltele sobivaid, majanduslikult vastuvõetavaid ja tegelikus elus toimimise eeldusi omavaid lahendusi. Üldplaneeringu ülesanded ja kohaliku omavalitsuse roll üldplaneeringu tõlgendaja
ja elluviijana sisaldavad võimalusi koostada Xxx maaüksusele kehtiva üldplaneeringu tingimusi arvestav detailplaneeringu lahendus.
23.X, Y ja Z märkisid 29.08.2022. a seisukohas, et Xxx kinnistu detailplaneering on Tartu valla uue üldplaneeringuga täielikult kooskõlas. Uus üldplaneering ei näe Xxx kinnistul juhtotstarvet enam ette ja tegemist ei ole enam väärtusliku põllumajandusmaaga. Kuna Xxx kinnistu ei asu kaunite teelõikude või vaadete lähedal, siis ei laiene kinnistu ehitamisele uue üldplaneeringu 6.5 alapeatükis määratud kasutustingimused.
24.KeA märkis 09.09.2022. a seisukohas, et uue hoonestusala kavandamine Xxx katastriüksusele tuleb lugeda üldplaneeringuga vastuolus olevaks. Kaitsealal ei saa eeldada maakasutusviiside muutust, mis on kaitse-eesmärkidega vastuolus. Hoonestamine on püsiva mõjuga ja varasema maastiku taastamine ei ole enam võimalik. Vooremaastiku avatud nõlvade säilitamine maastikukaitseala eesmärkidest lähtuvalt on väga oluline. Saadjärve küla on ajalooliselt ridaküla. Kavandatav detailplaneeringuala hoonestamine ei ole külatüübi struktuuri järgiv, kuna asub ajaloolistel põllumaadel, kus ei ole kunagi elamuid olnud ning elamud asuksid voore nõlval ja lael, mitte Mullavere-Saadjärve tee järvepoolses ääres.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25.Ringkonnakohus leiab, et KeA apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
26.Käesoleva vaidluse esemeks on KeA keeldumine nõusoleku andmisest Xxx maaüksuse detailplaneeringu kehtestamiseks (I kd, tl 35-37). Halduskohus asus otsuses seisukohale, et KeA 06.05.2020. a kirjana vormistatud otsus on õigusvastane, sest toiming ei olnud kooskõlas selle tegemise ajal kehtinud õigusaktidega (HKMS § 158 lg 2 ls 1). Nimelt ei tuginenud vastustaja halduskohtu arvates ühelegi konkreetselt seaduslikule alusele ning seadusliku aluseta kaalutlus ei ole õiguspärane. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ning oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi.
27.Haldusasjas ei ole vaieldav, et Xxx maaüksus, mille 100% sihtotstarve on maatulundusmaa, asub rohelise võrgustiku tugialas, Natura 2000 alas ning Vooremaa maastikukaitseala Vooremaa piiranguvööndis. LKS § 14 lg 1 p 5 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut. Kaitse-eeskirja §-st 3 nähtub, et Vooremaa maastikukaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet. PlanS § 133 lg-st 1 ja § 127 lg-st 1 tulenevalt pidi Tartu vald kooskõlastama detailplaneeringu valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Haldusasja materjalidest nähtub, et Tartu Vallavolikogu 26.09.2019. a otsusega algatati detailplaneeringu koostamine ning pärast detailplaneeringu valmimist 2020. a aprillis edastas Tartu Vallavalitsus selle 07.04.2020. a kirjaga KeA-le kooskõlastamiseks. Detailplaneering on seni vastu võtmata ja kehtestamata.
28.Kohtupraktikas on leitud, et KeA keeldumist nõusoleku andmisest tuleb käsitada menetlustoiminguna (vt TrtRKK 28.05.2013. a otsus asjas nr 3-12-74, p 11; 17.04.2012. a otsus asjas nr 3-11-382, p 13). HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus toimingu õiguspärasust toimingu tegemise aja seisuga. Kehtiv õigus ei sätesta otseselt menetlustoimingu vorminõudeid. Siiski on kohtupraktikas leitud, et halduskohtus iseseisvalt vaidlustatavaid menetlustoiminguid tuleb isikute õiguste kaitse võimaldamiseks vajalikul määral põhjendada (vt TrtRKK 17.04.2012. a otsus asjas nr 3-11-382, p 13, RKHK 03.12.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-47-12, p 23; 14.01.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-62-08, p 10). Menetlustoimingu motiveerituse aste võib
aga võrreldes haldusakti motiveeritusega olla madalam (vt RKHK 14.01.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-62-08). Kaalutlusõiguse alusel tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Vaidlust ei ole selles, et antud juhul oli tegemist KeA kaalutlusotsusega.
29.KeA tugines keeldumisel LKS § 14 lg 1 p-le 5, LKS § 14 lg-le 2 ning kaitse-eeskirja § 5 p-le 1 ja § 7 lg-le 1, kuid samuti KeA peadirektori 10.01.2012. a käskkirjaga nr 14.2/12/5 kinnitatud „Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorralduskavale 212-2021“. LKS § 14 lg 1 p 5 ning kaitse-eeskirja § 5 p 1 annavad KeA-le pädevuse kaitsealal detailplaneeringu kehtestamisele ning katastriüksuse sihtotstarbe muutmisele nõusoleku andmiseks. Materiaalõiguslik alus nõusoleku andmisest keeldumiseks tulenes LKS § 14 lg-st 2 ja kaitse-eeskirja § 7 lg-st 1 ning kaitsekorralduskavast.
30.LKS § 14 lg-st 2 ja kaitse-eeskirja § 7 lg-st 1 tuleneb, et kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta detailplaneeringut, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Seega on käesoleva vaidluse lahendamisel oluline selgitada, kas KeA-le kooskõlastamiseks esitatud detailplaneeringu elluviimine võis kahjustada Vooremaa maastikukaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või maastikukaitseala seisundit.
31.Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk suurvoorte kaitse, samuti pärandkultuurmaastike kaitse. Kaitse-eeskirja § 14 järgi on Vooremaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk Vooremaa maastikule tüüpiliste suurvoorte ja nende vahel asuvate järvede, sealse elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine ja taastamine.
32.KeA asus keeldumisel seisukohale, et kaitsekorralduskava1 ei sea kaitse-eeskirjaga võrreldes täiendavaid piiranguid ehitustegevusele, kuid sisaldab aluseid väärtuslikumate ja vähemväärtuslike pärandmaastike määratlemiseks ja eristamiseks. Kaitsekorralduskava kohaselt peetakse Vooremaad maastikuna üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Kaitsekorralduskavas loetletud pikaajalisteks eesmärkideks maastikukaitse valdkonnas on muuhulgas traditsioonilise asustuse ja põllumajandusliku maakasutuse, rida- ja ahelkülade säilimine ning väärtuslike maastike säilimine avatuna. Pärandkultuurmaastiku kaitse valdkonnas on kaitseala pikaajalisteks eesmärkideks traditsioonilise asustuse- ning maakasutusmustri säilimine ja väärtuslike maastike kaitse tagamine. Kaitseala oluliseks kaitseväärtuseks on Vooremaale omased suurejoonelised maastikuvaated. KeA leidis, et maastikukaitse, pärandkultuurmaastiku kui ka vaatelisuse seisukohalt on peamiseks ala väärtusi säilitavaks meetmeks kaitsekorralduskavas välja töötatud üldiste ehituspõhimõtete ning ehitusliku maakasutuse soovituste järjekindel järgimine (keeldumise p 2.7). Ehituspõhimõtetele tuginedes asus KeA seisukohale, et Xxx maaüksus paikneb II klassi ehk väärtuslikul alal, kus tohib uut õueala rajada järgides juba olemasolevat asustusstruktuuri nii, et see ala väärtust ei vähendaks.
33.Tartu Ringkonnakohus asus 19.10.2017. a otsuses asjas nr 3-15-2831 seisukohale, et kaitsekorralduskava koostatakse LKS § 25 lg 1 järgi üksnes kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks ning see ei saa sisaldada iseseisvaid seadusest kaugemaleulatuvaid piiranguid, vaid saab puudutada üksnes kaitse korralduslikke küsimusi, mistõttu ei oma Vooremaa
maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021 õiguslikku tähendust (otsuse p 15). Tartu Ringkonnakohus täpsustas hilisemas, 17.03.2020. a otsuses asjas nr 3-18-40 viitega Riigikohtu seisukohale haldusasjas nr 3-3-1-81-15, et kaitsekorralduskava tervikuna on haldusakt, täpsemalt üldkorraldus, kusjuures mõned kaitsekorralduskava osad võivad vastata haldusakti tunnustele, mõned aga mitte, st kaitsekorralduskava osadel võib olla erinev õiguslik iseloom (otsuse p 23). Ühtlasi ka mittesiduvas osas on kaitsekorralduskava haldusorgani jaoks kaalutlusotsuse tegemise aluseks, millest võib kõrvale kalduda üksnes vajaduse korral (vt ringkonnakohtu otsuse p 25). Kuna kaitse-eeskiri Vooremaa maastikukaitseala ja pärandkultuurmaastiku kaitse-eesmärke täpsemalt ei ava, kuid KeA-l lasus LKS § 14 lg 2 ja kaitse-eeskirja § 7 lg 1 järgi kohustus hinnata, kas detailplaneering võib kahjustada Vooremaa maastikukaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või maastikukaitseala seisundit, oli KeA õigustatud põhjendama oma kaalutlusi vastavas osas kaitsekorralduskavas ette nähtud eesmärkide, põhimõtete ja hinnangutega ning neile keeldumisel tuginema. Halduskohtu teistsugune seisukoht on ebaõige.
34.Ringkonnakohus on seisukohal, et KeA kaalutlused järgivad kaitsekorralduskavas esitatut ning on sellega kooskõlas. Kaitsekorralduskava kohaselt peetakse Vooremaad üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal (lk 6). Vooremaale on iseloomulikud ahel- ja ridakülad, mis kujunesid peamiselt 19. sajandi keskpaigas talude kruntimise tagajärjel. Maakasutuses domineerivad põllumaad. Säilinud on maakasutusstruktuur, kus voorte lagedel paiknevad põllumaad ja põllumaade pindala ei ole 20. sajandi jooksul oluliselt muutunud (lk 7). Maastikukaitseala pikaajaliseks eesmärgiks on säilitada traditsiooniline asustus ja maakasutus ning väärtuslike maastike säilimine avatuna, samuti rida- ja ahelkülade säilimine. Lühiajaliseks eesmärgiks on, et planeeringud ja ehitustegevus ning maakasutus vastavad pärandkultuurmaastike kaitse põhimõtetele ning säilinud on 4500-5000 ha ulatuses avamaastikku. Ohutegurina nähakse avamaastike võsastumist, põllu- ja rohumaade kasutusest väljajätmist ja söödistumise jätkumist, samuti sobimatuid uusehitisi ja arendusi, uute tiheasustusalade rajamist traditsioonilistesse küladesse, pärandmaastike, asustusstruktuuri ja väärtuslike hoonete vähest väärtustamist ning teadmatust neist. Meetmetena nähakse muu hulgas ette Vooremaa maastikukaitseala ehituspõhimõtete järgimist (lk 47-48). Vooremaa on aastatuhandeid olnud põllumajanduspiirkond. Voorte lagedel hariti põldu, kus põldude mullaviljakus on keskmiselt 43-44 hindepunkti. Külad paiknevad enamasti voorte nõlvade alaosadel, kus põhjavesi on kergemini kättesaadav. Pärandkultuurmaastiku osas on pikaajaliseks eesmärgiks traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri säilimine ja väärtuslike maastike kaitse, lühiajaliseks eesmärgiks see, et planeeringud ja ehitustegevus ning maa kasutamine vastavad pärandkultuurmaastike kaitse põhimõtetele, avatud alade osakaal (4500-5000 ha) ei ole vähenenud ning suur osa kaitseala maast on põllumajanduslikus kasutuses (lk 50). Kaitsekorralduskavas märgitakse, et kaitsekorralduskava on tulemuslik, kui säilinud on pärandkultuurmaastik, st et I ja II klassi aladele ei ole lisandunud põllumajanduslikust kasutusest välja jäävaid alasid ning uusi hooneid ei ole ehitatud väljapoole maastiku ehitamise põhimõtteis toodud aladele (lk 82).
35.Kaitsekorralduskava lisas 3 toodud Vooremaa MKA Ehitustsoneeringu joonise (lk 98) järgi asub vaidlusalune katastriüksus II klassi tsoonis, mis on märgitud kui „väärtuslik ala“.
36.KeA kinnitusel on Saadjärve piirkonnale omane ridaküla asustusstruktuur (vt keeldumise p 2.4, I kd tl 36 ning apellatsioonkaebuse p 2.4.3, II kd, tl 38). Hooned paiknevad
Saadjärve voore nõlva allosas kulgeva Mullavere-Saadjärve tee ääres Saadjärve poolsel küljel. Teest ja hoonetest kõrgemal, kuni voore lael kulgeva teeni, on põllumaad. Planeeringuala asub voorel ning on langeva reljeefiga Saadjärve poole, suurim kõrguste vahe on 18 m. KeA väitel asub Xxx maaüksus ajaloolise põllumaana ja väikese osana suuremast põldude alast erinevatel aegadel rajatud hoonestusalade vahel (vt keeldumise p 2.4, I kd tl 36). Kaebajad leiavad samas Maa-ameti kaardirakendusele viidates (I kd tl 45), et Saadjärve küla ei ole enam ammu ridaküla. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu.
37.Halduskohtu poolt paikvaatlusel tehtud fotod (I kd, tl 152-175) koosmõjus planeeringuala asendiskeemiga (I kd, tl 15, väljavõte all) kinnitavad, et Saadjärve külas paiknevad elamud valdavalt Mullavere-Saadjärve tee järvepoolses küljes, samas kui põllud jäävad teest teisele, voore harja poole. Ringkonnakohus on seisukohal, et selline elamualade ja põldude paigutus on omane ridaküla asustusstruktuurile.
38.Ka maa-ameti geoportaalist (vt kaart järgmisel lehel) nähtub, et alates Veskinurme kinnistust (katastritunnus xxx) kuni Valgma külas asuva Mato kinnistuni (katastritunnus xxx), ca 3,3 km pikkusel lõigul, ei ole Mullavere-Saadjärve teest vahetult voore keskosa poole jäävad krundid hoonestatud, samas kui elamualad jäävad teest järve poolsesse külge. Alates Veskinurme kinnistust kuni Xxx kinnistuni (katastritunnus xxx), ca 1,2 km ulatuses, laiuvad Saadjärve küla ja Soitsjärve küla vahel pikkade ristkülikukujuliste siiludena põllumaad.
39.Kaitsekorralduskava lisas 3 toodud ehitusliku maakasutuse soovituste kohaselt asetsevad ridaküla puhul õued tavaliselt ühel pool teed, moodustades kompaktse, ümbritsevatest kõlvikutest eralduva külaala. Klass II väärtusliku ala puhul rohib rida- ja tänavkülasse kahe õueala vahele rajada uut, kui õuealade vahe on suurem kui 100 m ning kui sellega ei kahjusta mõnda olulist vaadet. Uut õueala tohib rajada järgides juba olemasolevat ajaloolist asustusstruktuuri (lk 96-97). Kaitsekorralduskava lisa 6 p 2 „Üldised ehitustegevuse põhimõtted kaitsealal“ järgi on kaitsealal ehitamise peamiseks põhimõtteks ajaloolise asustusstruktuuri säilitamine ja taastamine ning ajalooliste ehitusjoonte, maastikulise paigutuse, külatüüpide ja hoonete omavahelise paigutusmustri vastavus ajaloolisele üldilmele. Planeeringute puhul tuleb tagada avalik juurdepääs muu hulgas ilusate vaadetega kohtadele. Välditakse uusehitiste paigutamist voorte lagedele. Ridaküla puhul näevad elamuehituse põhimõtted ette, et õued asetsevad tavaliselt ühel pool teed, moodustades kompaktse, ümbritsevatest kõlvikutest eraldatud külaala (lk 104-105).
40.Detailplaneeringu kohaselt on selle algatamise eesmärgiks Xxx maaüksusele ehitusõiguse määramine kolme üksikelamu ja abihoone ehitamiseks ning sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks. Lisaks antakse planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Liikluskorralduse lahenduse planeerimiseks kaasatakse lisaks Xxx maaüksusele planeeringualasse ka osa külgneva kohaliku tee maa-alast. Planeeringuala pindala on ca 3,5 ha. Krundipiire planeeringuga ei muudeta. Kõrghaljastust on lubatud istutada kavandatavate hoonete ümbrusesse hoonestusalale, väljaspoole hoonestusalasid on lubatud istutada vaid viljapuid ja kuni 1 m kõrguseks kasvavaid põõsaid (I kd, tl 21-33).
41.KeA asus keeldumises seisukohale, et detailplaneeringuga kavandataval tegevusel Xxx maaüksusel on oluline maastikku muutev mõju, sest kolme kõrvuti elamuala rajamisega risti voorega suletakse varasemad avatud vaated Mullavere-Saadjärve teelt voore laele. Ajalooliselt on olnud asustus Saadjärve külas paralleelselt voorega ja Mullavere-Saadjärve teedega Saadjärve poolsel küljel, seega ei ole kavandatud hoonestus (risti voorega) varasema asustusstruktuuriga kooskõlas, vaid kujuneks uus ja varasemast erinev asustustruktuur. Ka muudab KeA hinnangul senist avatud põllumajanduslikku maastikku paratamatult ka hoonestusala ümbritseva haljastuse rajamine (I kd, tl 37).
42.Ringkonnakohus nõustub KeA-ga selles, et lähtudes kaitsekorralduskavast tulenevatest põhimõtetest ja eesmärkidest maastikukaitseala ja pärandkultuurmaastiku kaitsel ning
ehitusliku maakasutuse soovitustest on detailplaneering nendega KeA keeldumises toodud põhjustel vastuolus. Detailplaneeringuga kavandatud hoonestus keset avarate vaadetega põlde ei järgi ridakülale iseloomulikku asustusstruktuuri, ei taga traditsioonilise maakasutuse jätkumist ega säilita väärtuslikku maastikku avatuna. Pärandkultuurmaastiku säilitamine on loodusobjekti kaitse legitiimne eesmärk (vt TrtRKK 28.05.2013. a otsus asjas nr 3-12-74, p 18).
43.KeA põhjendas keeldumist ka detailplaneeringu vastuoluga Tartu Vallavolikogu 03.09.2008. a otsusega nr 102 kehtestatud üldplaneeringuga, kuna selles arvestati Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega (keeldumise p 2.2, I kd, tl 35p). Ka selle KeA põhjendusega tuleb nõustuda. Nii nägi Tartu valla üldplaneeringu seletuskiri ette, et väljakujunenud maastikuliste väärtuste säilitamiseks lubatakse kompaktsete hoonestusalade moodustamist põllu- ja metsamaal ainult üldplaneeringus näidatud aladel (seletuskirja lk 18). Ringkonnakohus märgib, et sellised alad jäid üldplaneeringu p 3.13.1 „Traditsioonilise hajaasustatud asustusstruktuuriga aladel elamuehituse põhimõtted“ järgi teiste elamutega samale joonele (vt allolev kaart).
44.Traditsioonilise külamiljöö ja väärtuslikel maastikel ehitamise peamiseks põhimõtteks on üldplaneeringu seletuskirjas märgitud ajaloolise asustusstruktuuri säilitamine ja taastamine ning ajalooliste ehitusjoonte, maastikulise paigutuse, külatüüpide ja hoonete omavahelise paigutusmustri vastavus ajaloolisele üldilmele. Uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga (seletuskirja lk 33). Ka leiti, et soovitav on ehitustegevuseks mitte kasutada häid põllu- ja metsamaid ning väärtuslike biotoopidega alasid (seletuskirja lk 41).
45.Tartu valla üldplaneeringu seletuskirjas nimetatud elamuehituse põhimõtted rida- ja ahelkülas kattuvad sisuliselt kaitsekorralduskavas märgituga: 1) õued paiknevad ühendustee ääres; 2) ridaküla puhul moodustavad õued kompaktse, ümbritsevatest kõlvikutest eralduva külaala; 3) rida- ja ahelkülale on iseloomulikud pikad ristkülikukujulised krundid ning kõlvikute paiknemine (nt ühel pool teed paikneva ridaküla puhul jäävad ühele poole teed põllumaad, teisele poole karja- ja heinamaad). Ka üldplaneeringu kaart (vt käesoleva otsuse lk 13) kinnitab, et Saadjärve külatüüp vastab ridaküla põhimõtetele.
46.Vastuses apellatsioonkaebusele leidsid kaebajad, et Tartu valla poolt 23.09.2021 vastu võetud uue üldplaneeringu kohaselt ei ole Xxx kinnistu enam väärtuslik põllumaa ning Xxx kinnistul ehitustegevuse lubamisel puudub vastuolu üldplaneeringuga. 29.08.2022. a vastuses kohtunõudele selgitasid kaebajad ka seda, et uus üldplaneering ei näe enam Xxx kinnistul juhtotstarvet ette ning kuna Xxx kinnistu ei asu kaunite teelõikude või vaadete lähedal, siis ei laiene kinnistu ehitamisele uue üldplaneeringu alapeatükis 6.5 määratud kasutustingimused. Ka Tartu vald asus 29.08.2022. a menetlusdokumendis seisukohale, et võimalik on planeerida üldplaneeringu põhilahendusega kooskõlas olev lahendus. KeA jäi samas seisukohale, et detailplaneering on vastuolus ka valla uue üldplaneeringuga, kuna kaitsealal ei saa eeldada maakasutusviiside muutust, mis on kaitse-eesmärkidega vastuolus. Halduskohus luges detailplaneeringu vastuolu puudumise Tartu valla uue üldplaneeringuga tõendatuks ainuüksi asjaolust, et Tartu Vallavolikogu otsustas vaidlusaluse detailplaneeringu algatada. Halduskohus põhjendas oma seisukohta sellega, et PlanS § 128 lg 2 p 1 kohaselt detailplaneeringut ei algatata eelkõige, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Sellega rikkus halduskohus oluliselt kohustust hinnata seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis ja vastastikuses seoses (HKMS § 61 lg-d 1, 2) ning tagada omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine (HKMS § 2 lg 4).
47.Tartu Vallavolikogu kehtestas uue Tartu valla üldplaneeringu2 15.06.2022. a otsusega nr 43, tunnistades varasema planeeringu kehtetuks. Otsus jõustus 01.08.2022. Samas kehtis KeA keeldumise ajal veel Tartu Vallavolikogu 03.09.2008. a otsusega nr 102 kehtestatud üldplaneering, seega ei saanud KeA enda toimingu põhjendamisel hiljem vastu võetud ja kehtestatud valla üldplaneeringule tugineda. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks uute vaidluste ennetamise eesmärgil selgitada detailplaneeringu kooskõla ka 01.08.2022 jõustunud valla üldplaneeringuga. Kaebajad on 29.08.2022. a vastuses kohtunõudele esitanud väljavõtted üldplaneeringu kaardirakendusest (maa juhtotstarve, väärtuslik põllumajandusmaa ning väärtuslik maa, kaunid teelõigud ja vaated). Ringkonnakohus võtab dokumendid haldusasja materjalide juurde.
48.Üldplaneeringu seletuskirja skeemilt 6.4.1 „Väärtuslike maastike paiknemine“ (lk 49) nähtub, et vaidlusalune kinnistu asub Lõuna-Vooremaa väärtuslikul maastikul, kus tuleb säilitada traditsioonilisi kultuurmaastiku elemente, põllumajandusmaastike avatus ja vaated väärtuslikele elementidele. Lõuna-Vooremaa osas selgitatakse, et säilitada tuleb voorelisele maastikule omane põldude struktuur, maastiku vaadeldavus ja avatud kaugvaated, vältida uute ehitiste paigutamist voorte lagedele. Üldplaneeringu seletuskirja skeemilt 6.4.2 nähtub, et kinnistu on Vooremaa II väärtusklassi maastikukaitseala (lk 52). Üldplaneeringu seletuskirja p 8.2 alapunkti a kohaselt võib II klassi väärtuslikel aladel uusi maju ehitada ala väärtusi kahjustamata ning uued hooned peavad olema olemasolevatega sarnased mahult ja stiililt (lk 51). Üldplaneeringu koostamisel tugineti väärtusliku põllumajandusmaa määramisel Tartu maakonnaplaneeringule 2030+ ja Jõgeva maakonnaplaneeringule 2030+, kusjuures üldplaneeringuga täpsustati väärtusliku põllumajandusmaa ruumilist paikemist (lk 55).
https://tartuvald.ee/kehtiv-uldplaneering
Ringkonnakohus märgib, et Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ jooniselt3 nähtub, et kinnistu paikneb nii väärtuslikul maastikul kui ka väärtuslikul põllumajandusmaal.
49.Tartu valla üldplaneeringu jooniselt nähtub, et vaidlusalune maaüksus asub hajaasustusega alal, selle juhtotstarvet ei ole joonisel määratud ning see ei ole tähistatud ka väärtusliku põllumajandusmaana (vt väljavõte üldplaneeringu joonisest).
50.Üldplaneeringu seletuskirjas märgitakse, et kuna väärtuslike põllumajandusmaade kaardikiht on ajas muutuv, ei ole see üldplaneeringuga kehtestatav, vaid informatiivne (lk 56). Üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.2.1 „Elamuehitus“ selgitatakse, et väljaspool üldplaneeringuga määratud juhtotstarbega maa-ala tuleb elamute püstitamisel arvestada olulisima tingimusena hoone asukohas väljakujunenud keskkonda (külatüüpi), sh hoonestuslaadi – hoonete paigutust põllu- ja metsamassiivide ning teede suhtes, traditsioonilisi ehitusmahtusid ja -materjale, hoonete kõrgust, arhitektuurseid lahendusi jne4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuigi uus kehtestatud üldplaneering ei ole elamuehituse osas Saadjärve küla piirkonnas sedavõrd imperatiivne nagu KeA keeldumise ajal kehtinud varasem üldplaneering, ei väära see siiski asjaolu, et maaüksus paikneb Vooremaa II väärtusklassi maastikukaitsealal, kus tuleb ka uue kehtestatud üldplaneeringu kohaselt säilitada voorelisele maastikule omane põldude struktuur, maastiku vaadeldavus ja kaugvaated,
arvestada väljakujunenud keskkonda (külatüüpi) ning vältida uute ehitiste paigutamist voorte lagedele.
51.PlanS § 142 lg 1 loetleb alused, mil detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve (vähemalt 51% peab vastama juhtotstarbele), mis annab perspektiivse maakasutuse põhisuunad5. Kuigi käesoleval juhul esine ilmselget PlanS § 142 lõikes 1 loetletud alust, mis nõuaks detailplaneeringuga üldplaneeringu põhilahenduse muutmist, ei saa eirata asjaolu, et detailplaneeringu elluviimine praegusel kujul läheks vastuollu maastikukaitsealal kehtivate ehituspõhimõtetega (vt üldplaneeringu seletuskirja p 4.2.1). Seetõttu on KeA keeldumises väljendatud kaalutlused, mis seonduvad põldude paiknemise, maastiku vaadeldavuse, kaugvaadete ja uute ehitiste paigutamisega voorte lagedele ning Saadjärve küla külatüübiga, asjakohased ka Tartu Vallavolikogu poolt kehtestatud uue üldplaneeringu valguses. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et kohtupraktika kohaselt ei saa üldplaneeringus sätestatu piirata kaitseala valitseja kaalutlusõigust ega välistada ohtu kaitse-eeskirja kahjustamiseks, sest detailplaneeringu kooskõlastamise otsustamisel lähtutakse konkreetsest asukohast ja kavandatavast lahendusest (TlnRKK 23.08.2018. a otsus asjas nr 3-16-910, p 25).
52.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas KeA keeldumine eristaks kaebajaid Xxx, Xxx ja Xxx kinnistu omanikest, kelle kinnistutele hoonete püstitamist lubati. Kuigi halduskohus on otsuses põgusalt peatunud Xxx, Xxx ja Xxx maaüksuste hoonestuse tüübil (otsuse p 92), ei ole ta kinnistuomanike väidetavat ebavõrdset kohtlemist lähemalt analüüsinud. KeA selgitusel ei ole kinnistud maastikuliselt võrreldavas olukorras, sest Xxx, Xxx ja Xxx kinnistud paiknevad voorel oluliselt madalamal, voore harjast lõuna poole jääval suhteliselt tasasel alal. Ka ei avanenud halduskohtu poolt läbiviidud paikvaatlusel Xxx, Xxx ja Xxx kinnistutelt nende madalama positsiooni tõttu vaateid Saadjärve teest lõunasse jäävale hoonestusele ja kõrghaljastusele, mida sai vaadelda Xxx kinnistult.
53.Xxx kinnistu (3,35 ha, katastritunnus xxx) kõrgus jääb Maa-ameti kõrgusandmete järgi ca 60-75 meetri vahele; Xxx (katastritunnus xxx), Xxx (katastritunnus xxx) ja Xxx (xxx) kinnistute kõrgus jääb 65 ja 67,5 meetri vahele (vt väljavõte kaardirakendusest järgmisel leheküljel). Seega on Xxx kinnistul maapinna kõrguste vahed oluliselt ulatuslikumad kui Xxx, Xxx ja Xxx kinnistutel. Samas nähtub, et ligi pool Xxx kinnistust (1,675 ha) asub kõrgemal kui 67,5 meetrit ehk Xxx, Xxx ja Xxx kinnistutest kõrgemal. Ringkonnakohus möönab, et madalamal asuvatelt maadelt ei saa eeldada sama häid vaateid Saadjärve suunas nagu kõrgemal paiknevatelt maadelt. Lisaks nähtub Maa-ameti geoportaalist, et vaateid Saadjärvele varjutavad Xxx, Xxx ja eriti Xxx kinnistutelt ka neist lõunapool, Mullavere-Saadjärve tee ääres asuvad haljastatud katastriüksused. Samas ei saa eeltoodust tulenevalt olla ka hoonestus Xxx, Xxx ja Xxx kinnistutel oluliselt silmatorkav.
54.Halduskohtu poolt Saadjärve külas läbi viidud paikvaatluse protokollist ning sellele lisatud fotolt (I kd, tl 151, 165) nähtub, et voore harjalt on Saadjärv vaadeldav. Ühtlasi ilmneb halduskohtu paikvaatluse protokollist, et Xxx kinnistul ei ole metsastumisele vastavat kõrghaljastust (I kd, tl 151). Ringkonnakohus on varasemas praktikas leidnud, et lagedale alale ehitamine suleb paratamatult vaateid ning muudab maastiku üldilmet, mistõttu ei saa ehitustegevuse mõju pärandmaastikule hinnata vaid selle järgi, kas mingist asukohast on vaade järvele ja heinamaale säilinud või mitte (TrtRKK 28.05.2013. a otsus asjas nr 3-12-74, p 18). Ka praegusel juhul keset põldu selle tõusvale nõlvale ehitamine paratamatult suleb vaateid, olenemata vaatenurga suunast. Ringkonnakohus märgib ka seda, et halduskohtu poolt paikvaatlusel tehtud fotodelt ilmneb, et Mullavere-Saadjärve teelt avanevad voore harja suunas avarad vaated põldudele. Seda ei väära ka asjaolu, et Xxx kinnistu on fotode järgi osaliselt võsastunud. Ringkonnakohus nõustub KeA-ga, et Xxx kinnistu hoonestamine muudaks praegust põldude ja elamute paiknemise mustrit ning maastiku vaadeldavust oluliselt. Xxx, Xxx ja Xxx maaüksuste puhul on KeA apellatsioonkaebuses selgitanud, et põhja suunas jäid nimetatud hoonestusalad alla 100 m kaugusele ajaloolisest hoonestusest ja kõrghaljastusega õuealast, mistõttu ei jää hooned laugel maastikul domineerima. Xxx kinnistu puhul jäävad ajaloolised hoonestusalad põhja-lõuna suunas teineteisest enam kui 700 m kaugusele kahele poole voore harja, mistõttu jääksid Xxx kinnistule rajatavad hooned voore tõusvale nõlvale ja harjale lagealale keset avamaastikku domineerima. Ringkonnas peab KeA põhjendusi veenvaks. Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus KeA-ga, et Xxx, Xxx, Xxx ja Xxx maaüksused ei ole omavahel võrreldavas positsioonis ning ei ilmne, et Xxx maaüksuse omanikke oleks koheldud Xxx, Xxx ja Xxx maaüksustele elamuehitust lubades ilmselgelt ebavõrdselt.
55.Halduskohus tuvastas otsuses kaebajate poolt esitatud Rahvusarhiivi 24.09.2021. a arhiiviteatise (I kd, tl 187-200) põhjal, et Xxx maaüksusega piirnev Endla kinnistu oli ajalooliselt hoonestatud ning luges eeltoodule tuginedes tõendatuks, et voor oli ka Xxx maaüksuse piirkonnas hoonestatud endiste talukohtade hoonetega (otsuse p 93). Ringkonnakohus nõustub, et eelviidatud tõendid kinnitavad, et 1929.-1930. aastate seisuga oli Endla kinnistu hoonestatud. Samas KeA poolt esitatud Eesti topokaardilt aastatest 1935-1939 ning NSVL topokaartidelt aastatest 1947 ja 1972, samuti Eesti põhikaardilt aastast 2018 hoonestust Endla kinnistul enam ei nähtu (I kd, tl 86-89). See viitab asjaolule, et Endla kinnistul
asuvad hooned püsisid lühikest aega ning pärast nende hävinemist kinnistut uuesti ei hoonestatud. Ühtlasi ei nähtu üheltki ajalooliselt kaardilt hoonestust Xxx kinnistul. Halduskohus ei ole KeA poolt kohtumenetluses esitatud eelviidatud tõendeid hinnanud. Seega ei saa järeldada, et Xxx kinnistul tuleks ajaloolistel põhjustel elamuehitust lubada.
56.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et KeA menetlustoiming on piisaval määral põhjendatud ning KeA kaalutlused on asjakohased, mistõttu puudus halduskohtul alus KeA kohustamiseks uuesti otsustama nõusoleku andmine Xxx maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja kehtestamiseks. Ringkonnakohus rahuldab KeA apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 05.11.2021. a otsuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab X, Y ja Z kaebuse täielikult rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kuna KeA haldus- ega ringkonnakohtus menetluskulude taotlust ei esitanud, jäävad poolte menetluskulud nii halduskui ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.