Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.06.2022 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052256606 tühistamiseks, alternatiivselt tühistada või vähendada kehtestatud siseriiklik sisenemisekeeld kolmeks aastaks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Uljana Ponomarjova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ivan Moskaljov
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus osaliselt ning tühistada Politseija Piirivalveameti 16.06.2022 ettekirjutus nr 1052256606 kehtestatud siseriikliku sisenemisekeelu osas. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Politseija Piirivalveametilt välja menetluskulu 10 eurot Xi kasuks. Vastustaja menetluskulud jätta vastustaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 07.11.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Venemaa kodanik X saabus 04.03.2022 Eestisse Narva piiripunkti kaudu Eesti C-viisa (kehtivusega 13.08.2021-21.07.2023) alusel. Kaebajale on väljastatud ka Läti Vabariigi (edaspidi: Läti) D-viisa perioodiks 16.05.2022-10.05.2023.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi: PPA) väljastas 18.05.2022 kaebajale lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kinnituse nr 1058966553. Tööandja on AS YYYY.
3.PPA tegi 16.06.2022 Xile ettekirjutuse nr 1052256606 Eestist lahkumiseks 7 päeva jooksul. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 24.06.2022. Samas kohaldas PPA Xile siseriikliku sissesõidukeelu 3 aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 74 lg 1 alusel. X viibib Eestis alates 02.06.2022 seadusliku aluseta. Xil puuduvad Eestis peresidemed ja muud olulised kaitsmist väärivad elulised asjaolud, mis mõjutavad tema väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist. PPA kohaldab siseriiklikku sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, arvestades asjaoluga, et kaebajal on kehtiv Läti viisa.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 27.06.2022 Xi kaebus PPA 16.06.2022 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052256606 tühistamiseks, alternatiivselt tühistada või vähendada kehtestatud siseriiklik sisenemisekeeld kolmeks aastaks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Kaebaja saabus Eestisse 04.03.2022 Narva piiripunkti kaudu, Eesti C-viisa (kehtivusega 13.08.2021-21.07.2023 alusel). Passis olevate templite järgi viibis kaebaja Schengeni alal 13.08.2021-27.08.2021, ehk 14 päeva. Kaebajale on ka väljastatud Läti D-viisa (kehtivusega 16.05.2022-10.05.2023). Seega peab arvestama, et kaebaja Eestis viibimine Eesti C-viisa alusel oli 04.03.2022-16.05.2022, ehk 73 päeva. PPA ei arvestanud Läti Vabariigi poolt väljastatud viisat, mis andis kaebajale võimaluse viibida Eestis 90 päeva Läti D-viisa alusel. Kaebaja arvestust kinnitab ka Välisministeeriumi veebilehel olev info.
6.Kaebaja ei ole Eestis ebaseaduslikult viibinud, mistõttu puudus seaduslik alus ettekirjutuse koostamiseks. PPA eksis otsuse tegemisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 2 ja § 6 vastu. Kuivõrd ettekirjutuse tegemise ajal oli kaebajal Eestis viibimiseks seaduslik alus, on sissesõidukeeld tühine.
7.Alternatiivselt on kolmeaastane sissesõidukeeld ebaproportsionaalne. Kaebaja hinnangul ja tööandja suuniste kohaselt oli kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Lisaks väljastas PPA kaebajale lühiajalise töötamise registreerimise teatise. Kaebaja on PPA-le varasemalt teada, kuna kaebaja on varasemalt Eestit külastanud ja õigeaegselt lahkunud.
8.Kaebaja lahkus päritoluriigist võimaliku tagakiusuohu tõttu, kuna on ajakirjanik. Eestis oleks kaebaja asunud tööle meediaväljaandesse. Kaebaja on seaduskuulekas ning kui ta rikkus riigis viibimise reegleid, siis oli see tingitud erinevate viisa liikide ristkasutamise (samaaegselt kehtiv Cja D-viisa) reeglite keerukuse tõttu. Kaebaja ei soovinud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta, olukorras, kus tal on olemas EL liikmesriigi poolt väljaantud pikaajaline D-viisa. PPA ei hinnanud kaebaja isiklikke asjaolusid sissesõidukeelu kehtestamisel. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et PPA oleks hinnanud VSS § 74 lg-st 3 tulenevaid asjaolusid.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA 16.06.2022 koostatud lahkumisettekirjutus nr 1052256606 koos sellega kohaldatud sissesõidukeeluga on õiguspärane, HMS § 54 kohaselt, on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
10.Kaebaja saabus Eestisse 04.03.2022 turismi eesmärgil Eesti lühiajalise viisa EST100254689 (kehtivus 13.08.2021-21.07.2023, lubatud viibimisaeg 90 päeva) alusel. Kaebaja viibis Eestis
ajavahemikul 04.03.2022-17.05.2022 75 päeva ning 18.05.2022-13.06.2022 27 päeva. Seega 180päevase perioodi jooksul (16.12.2021-13.06.2022) viibis kaebaja kokku 102 päeva, neist 12 päeva seadusliku aluseta.
11.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009 (Euroopa Liidu viisaeeskiri) käsitleb lühiajalisi viibimisi, mis ei ole pikemad kui 90 päeva 180 päeva jooksul. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 järgi loetakse lühiajaliseks viibimiseks mh viibimine Eesti viisa, Schengeni liikmesriigi viisa, Schengeni liikmesriigi elamisloa alusel. VMS § 44 lg 3 kohaselt võib Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa alusel Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. Liikmesriikide territooriumil viibimise kestuse arvestamisel ei võeta arvesse elamisloa või pikaajalise viisa alusel viibimist. Lühiajalise viibimise aja hulka ei lähe viibimine Lätis Läti pikaajalise viisa alusel. Kahe viisa omamine ei anna õigust lühiajaliselt viibida Schengeni alal rohkem kui 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul. Kui kaebaja soovis viibida Eestis pikemalt, siis ta pidi aegsasti taotlema endale Eesti pikaajalist viisat.
12.VMS § 43 lg 1 ja VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Seega oli vastustajal ettekirjutuse tegemiseks õiguslik alus ja ühtlasi ka vastav kohustus. VSS § 7 lg 1 ei anna vastustajale kaalutlusõigust otsustamaks, kas isiku suhtes on vajalik lahkumisettekirjutuse tegemine või mitte, olles tuvastanud, et isik viibib Eestis ebaseaduslikult.
13.PPA koostas kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, kuivõrd tal puudus seaduslik alus riigis viibimiseks. Ettekirjutus oli kaebajale kätte toimetatud HMS § 28 lg 1 kohaselt 16.06.2022. Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Küsitlus on läbiviidud küsimus/vastus vormis. Enne küsitluse algust oli kaebajale tutvustatud välismaalase õigusi ja kohustusi tulenevalt VMS §-dest 18 ja 19 ning karistusseadustiku § 280 lg-dest 1 ja 2.
14.Kaebaja lühiajaline töötamine on registreeritud Eestis AS-s YYYY ajavahemikuks 18.05.202215.08.2023. Kaebaja osas ei esinenud selliseid asjaolusid, mis oleks tinginud pikema ettekirjutuse täitmistähtaja määramist. PPA andmetel lahkus kaebaja Eestist 19.06.2022 Tallinn-Riia bussiga Lätti. Seega ettekirjutus loetakse täidetuks ning seda ei saa tühistada.
15.VSS § 74 lg 3 alusel võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4), PPA hinnangul neid ei esinenud. Lisaks ei ole kaebaja esitanud asjaolusid, mida saaks käsitleda humaansete kaalutlustena. Välismaalase hooletus või eksimus ei ole viibimisaja arvutamisel kaalutlus, mis tingiks sissesõidukeelu vähendamise. Isikul oli alati võimalus pöörduda PPA poole asjaolude väljaselgitamiseks. Kaebaja seda ei teinud ning piirdus tööandja selgitustega.
16.Kaebajal puuduvad Eestis peresidemed ja muud olulised kaitsmist väärivad elulised asjaolud, mis võiksid mõjutada tema Eestist väljasaatmist või sissesõidukeelu kohaldamist. Kaebaja selgitas PPA-le, et ta lahkus päritoluriigist võimaliku tagakiusuohu tõttu. PPA pidas võimalikuks VSS § 74 lg 41 alusel piirata kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga, kuna kaebajal oli ettekirjutuse koostamise ajal kehtiv Läti Vabariigi pikaajaline viisa. Seega ei pea kaebaja lahkuma oma päritoluriiki. Kaebaja suhtes kohaldatud siseriiklik sissesõidukeeld kolmeks aastaks on asjakohane ja proportsionaalne.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajale on väljastatud Eesti C-viisa (lühiajaline viisa) kehtivusega 13.08.2021-21.07.2023 ja Läti D-viisa (pikaajaline viisa) kehtivusega 16.05.202210.05.2023. Eriarvamust ei ole ka selle üle, et kaebaja viibis Eestis ajavahemikul 04.03.202217.05.2022 (75 päeva) ning 18.05.2022-13.06.2022 (27 päeva). Seega kokku 102 päeva. Menetlusosalised ei ole samal seisukohal selles, millise viisa alusel ja kui kaua kaebajal oli lubatud Eestis viibida.
18.Vaidlust ei ole, et kaebaja täitis vaidlustatud ettekirjutuse ning lahkus Eestist 19.06.2022 Lätti (dtl 11). Vastustaja leiab, et eelneva tõttu ei ole tühistamisnõude rahuldamine võimalik. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlustatud ettekirjutusega pandud lahkumiskohustuse täitmisega kaotas ettekirjutus HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtivuse. Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-44-14 tehtud otsuse punktides 10 ja 11, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus selle kehtetuks muutumisest hoolimata ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada ka pärast selle kehtetuks muutumist. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vrd HKMS § 44 lg 1). Kuivõrd praegusel juhul on vaidlustatud ka kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld, on tühistamisnõude läbivaatamine võimalik.
19.VMS § 59 järgi võib välismaalasele anda lühiajalise viisa viisaeeskirjas sätestatud alustel. Viisaeeskirja artikkel 1 p 1 kohaselt kehtestatakse menetlused ja tingimused viisade andmiseks liikmesriikide territooriumi läbimiseks transiidi eesmärgil või kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni kolm kuud kuuekuulise ajavahemiku jooksul. Viisaeeskirja VII Lisa p 4 kohaselt on väljal „Viibimise kestus... päeva“, et: „Maksimaalne päevade arv, mida võib siia kirjutada, on 90. Kui viisa kehtivusaeg on rohkem kui kuus kuud, on lubatud viibimiste kestus 90 päeva iga kuuekuulise ajavahemiku kohta.“ VMS § 43 lg 1 kohaselt peab Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema välismaalasel seaduslik alus. Välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused on mh Eesti pädeva asutuse antud viisa (p 1); Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa, kui viisa tingimused ei välista Eestis viibimise õigust (p 2). VMS § 44 lg 3 sätestab, et Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajalise viisa alusel võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. VMS seletuskiri täpsustab, et Schengeni konventsiooni liikmesriigi pikaajalise viisaga on lubatud Eestis viibida ja praktikas järgitakse 90-päevast tähtaega. Eelnevatest sätetest ei tulene, et kahe erineva viisa omamisel pikeneb Eestis või Schengeni alal viibimise tähtaeg üle 90 päeva.
20.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 3 lg 2 näeb ette, et vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (lahkumisettekirjutus). VSS § 7 lg 2 kohaselt tehakse lahkumisettekirjutusega kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. Asjaoludest nähtuvalt viibis kaebaja alates 16.06.2022 Eestis ilma seadusliku aluseta. Seega oli PPA-l seaduslik alus koostada kaebajale ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
21.Kaebaja vaidlustab ka tema suhtes kohaldatud siseriiklikku sissesõidukeeldu ning leiab, et kuivõrd kaebajal oli ettekirjutuse tegemise ajal Eestis viibimisalus, on sissesõidukeelu kohaldamine tühine, alternatiivselt on kolmeaastane sissesõidukeeld ebaproportsionaalne. Kohus nõustus eelnevalt vastustajaga, et kaebaja viibis Eestis ilma seadusliku aluseta 12 päeva. Seega ei ole vaidlustatud haldusaktil tühisuse tunnuseid.
22.PPA on registreerinud 18.05.2022 kaebaja lühiajalise Eestis töötamise (kinnituse nr 1058966553). Tööandja on AS YYYY. Nimetatud kinnitusel on viidatud VMS § 106 lg-le 1. Lisaks on välja toodud, et välismaalasel on lubatud töötada 365 päeva ajavahemikul 18.05.2022 kuni
15.08.2023 (dtl 13). Seega andis toodud registreeringu kinnitus kaebajale loa Eestis töötamiseks nimetatud ajavahemikul, samas oli tal vaid lühiajaline viisa. Vaid töötamise registreering ei anna seaduslikku alust Eestis viibimiseks.
23.Juhul, kui ilmneb, et kaebajal ei ole võimalik naasta tagakiusuohu tõttu päritoluriiki, on kaebajal õigus taotleda rahvusvahelist kaitset. Viisa puhul ei olnud vastustajal kohustust hinnata kaebaja väiteid seoses võimaliku tagakiusuga. Vastustajal puudus ka alus humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Õiguskirjanduses on humaanseks kaalutluseks peetud näiteks isiku enda või tema lähedase haigust, haiglas viibimist või operatsioonijärgset ravi arsti järelevalve all (vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-1928). Kaebaja hinnang, et ta on poliitiline põgenik, ei ole aluseks VSS § 74 lg 4 kohaldamiseks. Vaidlustatud haldusakti alusel puudub kaebajal kohustus naasta Venemaale.
24.Kaebaja heidab vastustajale ette, et PPA ei ole hinnanud ka VSS § 74 lg-st 3 tulenevaid asjaolusid. Nimetatud sätte kohaselt, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. PPA on vaidlustatud haldusaktis välja toonud, et kaebajal puuduvad Eestis peresidemed ja muud olulised kaitsmist väärivad elulised asjaolud, mis võiksid mõjutada sissesõidukeelu kohaldamist. Samas on vastustaja jätnud hindamata haldusaktist tuleneva mõju kaebaja võimalusele täita tööülesandeid AS-s YYYY. Kohus osundab, et varasemas kohtupraktikas on leitud, et välismaalase soovi Eestis töötada ei saa pidada sedavõrd kaalukaks asjaoluks, mis võimaldaks pidada sissesõidukeelu kohaldamist ebahumaanseks või selle tähtaega ebaproportsionaalseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2019 otsus nr 3-17-1926, punkt 15). Küll aga ei nähtu, miks ei olnud võimalik määratud sissesõidukeelu perioodi lühendada või millistest asjaoludest nähtuvalt on periood märkimisväärselt pikk, mistõttu kaebajal puudub võimalus siseneda Eestisse ajal, kui tal on kehtiv töötamise registreering kuni 15.08.2023. Lisaks eelnevale on kaebaja olnud seaduskuulekas ning PPA ei ole vastupidist väljendanud. Riigikohus on haldusasjas nr 3-171545 tehtud otsuse p-des 33 ja 34 leidnud, et VSS § 7 lg 2 ja § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne.
25.Kuivõrd ei ole PPA vaidlustatud ettekirjutuses sissesõidukeelu kohaldamisel hinnanud sissesõidukeelust tulenevat mõju kaebajale, tühistab kohus PPA 16.06.2022 ettekirjutusega nr 1052256606 kehtestatud sisenemisekeelu.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega kaebaja ei ole menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja enda kanda. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas kaebuse pooles ulatuses, tuleb Politsei- ja Piirivalveametilt mõista välja 10 eurot kaebaja kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 18. JAANUARI 2024
OTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.