Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. oktoober 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-322
Haldusasi
Estonian Design OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 14. detsembri 2020. a maksuotsuse nr 12.2-3/051708-8 ja
15.jaanuari 2021. a vaideotsuse nr 6-1/4815-2 tühistamiseks Kaebaja – Estonian Design OÜ, volitatud esindaja KU; seaduslik esindaja JU Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja JL
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Estonian Design OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 26. septembril 2022. a-l
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada haldusasja nr 3-21-322 menetlus osaliselt kinniseks ning piirata menetlusväliste isikute juurdepääsu Maksu- ja Tolliameti 22. märtsi 2021. a vastuse lisale 19 digitaalse toimiku lehekülgedel 79–82.
2.Jätta Estonian Design OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-21-322 muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 3. novembril 2022. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-21-322 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 04.02.2020 korralduse nr 12.2-3/051708-1 ja 30.04.2020 korralduse nr 12.2-3/051708-2 alusel Estonian Design OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonil (TSD) kajastatud andmete õigsust ning ettevõtlusega tegelemist maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2019.
2.MTA kohustas 14.12.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051708-8 Estonian Design OÜ-d tasuma täiendava maksusumma 2500 eurot. Äriühing on teinud enda arvelduskontolt ülekandeid, mis ei ole seotud ettevõtlusega. Estonian Design OÜ ei täitnud kõiki korraldusi, millega MTA kohustas andma teavet ning esitama nõutud algdokumente toimunud tehingute kohta (kontrolliakti p 1.1.2 alap-d a ja b; vt ka alap c). Estonian Design OÜ esitatud seletused on vastuolus MBS Property OÜ-lt saadud andmetega (kontrolliakti p 1.1.2 alap-d d ja f).
3.Estonian Design OÜ esitas maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 15.01.2021 vaideotsusega nr 6-1/4815-2 rahuldamata. MBS Property OÜ-le ülekantud 9000 euro näol ei ole tegemist laenuga. Ühtegi laenulepingut kirjalikult sõlmitud ei ole. MBS Property OÜ esitas maksuhaldurile 29.05.2020 laenulepingu nr 001MBS1, kuid leping on koostatud tagantjärele. Vaide esitaja arvelduskonto väljavõttel on MBS Property OÜ-le tehtud ülekande selgituseks märgitud „broneeringu tasu“. Maksuhaldurile esitatud laenuleping on väga sarnane teise kontrolli käigus esitatud laenulepinguga 001KU3, mis on samuti sõlmitud JU-ga (Estonian Design OÜ juhatuse liige) seotud isikuga. Laenusumma on MBS Property OÜ-ga sõlmitud lepingusse sõnadena kirja jäänud samas suuruses nagu teises lepingus. Mõlema lepingu teksti on jäänud samad kirjavead. Leping 001KU, mis on koostatud varem, kannab kuupäeva 01.08.2019, ning leping 001MBS, mis on koostatud hiljem, kannab kuupäeva 01.07.2019. Lepingu 001MBS p 1.3 kohaselt tasutakse intress laenu tagastamisel. See on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg-ga 3. Lepingu 001MBS p 4.1 järgi vastutab laenusaaja kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus omandatava varaga. Fikseerimata on jäänud, kas laenusaajal üldse on vara. Lepingu 001MBS tagantjärele koostamist võimaldas asjaolu, et OÜ MBS Property poolt lepingu allkirjastanud MS on vaide esitaja juhatuse liikmega lähedalt seotud isik. Vaidega koos esitatud dokument väidetava laenusumma tagasimakse kohta ei muuda MTA seisukohta. Tagasimakse on tehtud 26.12.2020, st pärast maksuotsuse koostamist, mistõttu on makse tegemise põhjuseks olnud maksuotsus, mitte väidetav laenusuhe. Tagasimakse ei sisalda lepingus ette nähtud intresse.
2(8)
3-21-322 Reval Design OÜ-le tehtud ülekande aluseks ei ole üürisuhe. OÜ Estonian Design ei ole esitanud ühtegi nõuetekohast kuludokumenti. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et Reval Design OÜ-l puudus kinnisvara, mida välja üürida.
4.Estonian Design OÜ esitas 15.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 14.12.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051708-8 ja 15.01.2021 vaideotsuse nr 6-1/4815-2 tühistamiseks. OÜ Estonian Design andis MBS Property OÜ-le laenu, mille kohta oli sõlmitud laenuleping ning see esitati maksuhaldurile. Samuti esitati vastustajale dokument, millest nähtus laenu tagastamine. On tavapärane, et lepingute sõlmimisel kasutatakse teiste lepingute põhjasid ja erinevates lepingutes võivad seetõttu olla samad vead. Vastustaja seisukoht lepingu võimalikust vastuolust VÕS § 397 lg-ga 3 ei ole asjakohane ega muuda laenulepingut olematuks. Pooled ei pidanud lepingus fikseerima nende vara suurust. Isegi kui kaebaja oli viivituses dokumentide esitamisega, ei saa ta esitada rohkem tõendeid, kui tal neid on. Kaebaja ei sõlminud kohe laenu andmisel MBS Property OÜ-ga kirjalikku laenulepingut, kuid laenuleping ei eelda kirjalikku vormi. Laenulepingu tingimused lepiti kokku suuliselt. Kuna vastustaja nõudis laenulepingu esitamist, sõlmiti leping kirjalikult hiljem. Laenuandja kinnitas laenulepingu olemasolu oma e-kirjas. Lepingupooled andsid selgitusi ja esitasid dokumente. Laenusuhet tõendab nii hiljem sõlmitud kirjalik leping kui algse kokkuleppe heakskiit. Kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad selle õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Intress oli laenusaaja poolt kohtumenetluse alguseks tasumata, kuid selles osas leppisid pooled kokku teise tähtaja. Vastustaja ei võinud kasutada teise maksumenetluse materjale (maksukorralduse seaduse (MKS) § 26 lg 1). Kaebaja üüris Reval Design OÜ-lt ruume, mistõttu ei saa Reval Design OÜ-le tehtud ülekannet pidada ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Kuigi maksuhaldurile ei esitatud kuludokumenti, ei tähenda see, et üürisuhe ei eksisteerinud. Mõlemad ettevõtjad kuulusid ühele osanikule, mistõttu ei pidanud juhatuse liige vajalikuks eraldi üürilepingut sõlmida.
5.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei täitnud maksumenetluses piisavalt kaasaaitamiskohustust. Vaidlusaluste tehingutega seonduvaid arveid (üür ja broneerimise tasu) kaebaja ei esitanud. Väidetava laenu andmise kohta kaebajal kirjaliku lepingut sõlmitud ei olnud. Reval Design OÜ-le makstud üüri osas ei olnud kaebajal samuti kirjalikku üürilepingut esitada. Reval Design OÜ ei vastanud MTA teabenõudele, kuigi oli korraldusega tutvunud ja JU oli äriühingu likvideerija. Kuigi MBS Property OÜ esitas MTA teabenõudele vastusena kirjaliku laenulepingu, esines kaebaja esmase selgituse ja MBS Property OÜ vastuse vahel oluline vastuolu. Kaebaja ei kõrvaldanud maksumenetluses tekkinud kahtlusi. Reval Design OÜ oli JU kontrolli all ning tal puudus kinnisvara, mida kaebajale üürida. MBS Property OÜ tehingut analüüsides tõusetus vastuolu kaebaja selgituses ülekande ja väljamakse sisu kohta. Teisalt ilmnes vastuolu väidetavate tehingupartnerite väidete vahel. Kaebaja väitis, et tegemist on laenuga, kuid ühtegi laenulepingut kirjalikult ei sõlmitud. MBS Property OÜ esitas maksuhaldurile kirjaliku laenulepingu ja kinnitas, et teenuseid ja kaupu ettevõtete vahel ei liigu. Leping koostati vaid MTA jaoks. Seda on kinnitanud ka kaebaja. Isikute vaheline lähedane usaldus- ja sugulussuhe võimaldas neil kergemini kokku leppida
3(8)
3-21-322 tehingu sisus, mida tegelikult ei toimunud. MTA jaoks ei ole illustreerivate dokumentide koostamine vajalik (Tallinna Halduskohtu 07.04.2020 otsus asjas nr 3-19-1859, p 30). MTA-le esitatud 01.07.2019 laenuleping on väga sarnane teise maksukontrolli käigus JU poolt MTA-le esitatud ning 01.08.2019 dateeringut kandva laenulepinguga. MTA-le esitatud leping on väidetavalt koostatud 01.07.2019, st vahetult enne „broneeringu tasu“ üle kandmist 03.07.2019, kuid 19.03.2020 ei olnud kirjalikku lepingut veel olemas. Maksuotsuse koostamisel polnud määrav lepingu vorm, vaid vastuolud väidetava tehingu kirjelduse ja asjaolude vahel. Kaebaja selgitused seadsid kahtluse alla tehingu toimumise MTA-le väidetud viisil. VÕS § 397 lg-s 3 sätestatud erandlikku olukorda intressi tagastamiseks ei esine. MTA-le esitatud maksekorralduselt nähtub, et kaebajale ei ole intressi (3% aastas) makstud. Lepingus oli fikseerimata, kas laenusaajal on vara, mis ei olnud laenusummat arvestades tavapärane. Maksekorraldus nr 683 ei muuda maksuotsuses kontrollitud perioodi (juuli 2019) maksukohustuse suurust. Väljamakse tegemise ajal (03.07.2019) puudus kaebajal väljamakse aluseks olev dokument. Tagasimakse on tehtud pärast maksuotsuse koostamist. Tagasimakse ei sisalda viidet vaidlusalusele laenulepingule. Tagasimakse fakti õigsuse tuvastamise korral on kaebajal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist (tulumaksuseaduse (TuMS) § 54 lg-d 2 ja 6). Ebatavaliseks ei saa pidada teise maksumenetluse käigus kogutud tõendite kasutamist. MTA ametnikud peavad hoidma maksusaladust (MKS § 26 lg 1). Neid materjale ei ole avalikuks kasutamiseks antud.
6.Tallinna Halduskohus jättis 11.06.2021 otsusega kaebuse rahuldamata. Tõendamiskoormus läks üle kaebajale ning tema kohustuseks on tõendada, et maksusumma on määratud valesti (MKS § 150 lg 1; vt ka Riigikohtu 21.11.2018 otsus asjas nr 3-12-1360, p 21). Kaebaja ei täitnud nõutava hoolsusega MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust. Maksukohustuslasel on kohustus pidada oma tehingute üle arvestust nii, et maksuhalduril oleks võimalik esitatud dokumentide alusel tuvastada, kas ja kuidas on väljamakse isiku ettevõtlusega seotud. Ka pangakontodelt tehtavate väljamaksete ja ülekannete kohta tuleb pidada arvestust ning vormistada ja vajadusel esitada maksuhaldurile väljamakset puudutavad dokumendid (vt Riigikohtu 17.12.2008 otsus asjas nr 3-3-1-67-08, p 16). Seonduvalt OÜ-le Reval Design tehtud väljamaksega on kaebaja üksnes selgitanud, et tegemist on üürimaksega, kuid kirjalikku üürilepingut poolte vahel ei ole. Kontrollitaval maksustamisperioodil puudus OÜ-l Reval Design kinnisvara ning seega ei saanud ta kaebajale seda välja üürida. OÜ Reval Design jättis MTA korralduse täitmata. Nii pole kumbki väidetav tehingupool esitanud maksuhaldurile väljamaksega seonduvaid dokumente. Kaebaja juhatuse liige JU oli ühtlasi OÜ Reval Design juhatuse liige ja likvideerija. Seega tegi kaebaja juhatuse liige ülekande temaga seotud teisele äriühingule. Kaebaja ei ole selgitanud, millisel aadressil asuvat ruumi väidetavalt üüriti. MBS Property OÜ-le tehtud väljamakse kohta ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset ja nõuetekohast dokumenti. Reaalset laenutehingut poolte vahel ei sõlmitud ning maksuhaldurile esitatud laenuleping ei ole usaldusväärne. Ülekande selgitus („broneeringu tasu“) ei kattunud kaebaja selgitusega väljamakse sisu kohta. Kaebaja ja MBS Property OÜ selgitustes esines ilmselge vastuolu laenulepingu vormistamise osas. Kohtule 26.05.2021 esitatud seisukohas on kaebaja möönnud lepingu tagantjärele vormistamist, asudes väitma, et kuna vastustaja nõudis 4(8)
3-21-322 laenulepingu esitamist, siis sõlmiti see kirjalikult hiljem MTA jaoks. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta ei esitanud lepingu tagantjärele vormistamise väidet varem. Kaebaja selgitused väidetava laenutehingu kohta on olnud ajas muutuvad ja täienevad, mistõttu ei saa neid pidada usaldusväärseteks. Kohtumenetluses kaebaja esitatud täiendavad selgitused ei lükka maksuhalduri järelduste õigsust piisava veenvusega ümber. Seda vaatamata asjaolule, et väidetava laenusuhte pooled kinnitavad laenutehingu toimumist. MBS Property juhatuse liikmed on kaebaja juhatuse liikmega lähedalt seotud isikud, mistõttu oli neil suurem võimalus omavahel tehingute sisus kokku leppida ning vormistada tagantjärele maksuhaldurile dokument. Kaebaja esitatud maksekorraldus nr 683 ei muuda kaebaja tulumaksukohustust 2019. a juuli eest. Maksuotsuse tegemise ajaks ei olnud kõnesolevat tagasimakset tehtud. Kaebajal on tulenevalt TuMS § 54 lg-test 2 ja 6 võimalik esitada maksuhaldurile maksudeklaratsioonis tulumaksu ümberarvutus ja nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2016 otsus asjas 3-13-2103, p-d 11–13). Vastustaja ei rikkunud MKS § 26 lg-st 1 tulenevat kohustust. MTA tugines vaidlusaluses maksuotsuses mh teises maksumenetluses esitatud ja 01.08.2019 kuupäeva kandvale laenulepingule. Seega tuli vastustajal see kohtule esitada. Kuna maksuotsus on õiguspärane, puudub alus vaideotsuse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Estonian Design OÜ esitas 12.07.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 11.06.2021 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Üürileping ei eelda kohustuslikku kirjalikku vormi. Piisab, kui kaks isikut lepivad üüritingimustes suuliselt kokku. Asjaolu, et mõlemal äriühingul oli üks ja sama juhatuse liige, ei tõenda üürilepingu fiktiivsust. Vastustaja ei ole tõendanud, et üürilepingu pooled oleks äriühingust raha välja viinud. Kaebaja ei sõlminud kohe laenu andmisel kirjalikku laenulepingut, kuid laenuleping ei eelda kirjalikku vormi. Laenulepingu tingimused lepiti kokku suuliselt ning kinnitati hiljem kirjalikult, et tõendada MTA-le laenusuhte olemasolu. Laenuandja kinnitas laenulepingu olemasolu vastustajale e-kirjas. MBS Property OÜ on kaebajale laenu tagastanud 23.12.2020. Kõik tehingud olid raamatupidamises korrektselt kajastatud. Vastustaja viide tõendamiskoormusele ei ole asjakohane. Halduskohus hindas tõendeid valesti ja jättis osa tõendeid hindamata.
8.MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohus ei jätnud tõendeid hindamata. Kaebaja ei täitnud nõutava hoolsusega MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust. MBS Property OÜ-le tehtud väljamaksete kohta ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset ja nõuetekohast dokumenti. MTA-le esitatud laenuleping ei olnud usaldusväärne. Ülekande selgitus ei kattu kaebaja selgitusega väljamakse sisu kohta. Samuti esinesid kaebaja ja MBS Property OÜ selgitustes ilmselged vastuolud laenulepingu väidetava vormistamise osas. MTA 5(8)
3-21-322 ei nõudnud kirjalikku lepingut olukorras, kus kaebaja viitas suulisele lepingule. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei esitanud kaebaja lepingu tagantjärele vormistamise väidet varem. Vaidlustatud maksuotsuse tegemise ajaks ei olnud väidetud laenu tagasimakset tehtud. Kaebaja on üksnes selgitanud, et tegemist on üürimaksega, kuid kirjalikku üürilepingut poolte vahel ei ole. Äriühingu väidetav tehingupartner teavet ei andnud. Apellatsioonkaebuses ei selgita kaebaja konkreetsemalt, millist või millisel aadressil asuvat ruumi väidetavalt üüriti. Tehingud ei olnud raamatupidamises korrektselt kajastatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-e 37–42. TsMS § 38 lg 1 p 3 sätestab, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.
10.Haldusasja menetlus tuleb kuulutada kinniseks MTA 22.03.2021 vastuse lisa 19 osas (dtld 79–82; isikuandmete päring rahvastikuregistrist) ning piirata menetlusväliste isikute juurdepääsu nimetatud dokumendile (HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3). Kaebaja volitatud esindaja selgitas ringkonnakohtu 26.09.2022 istungil, et dokument sisaldab tema ning tunnistaja MSa ühiste laste isikuandmeid – nimesid, isikukoode ning andmeid hooldusõiguste kohta. Põhjendatud on nimetatud andmete varjamine menetlusväliste isikute eest. Isikud, kelle isikuandmeid soovitakse varjata, ei ole menetlusosalised ega oma menetlusega puutumust. Ei nähtu, et menetlusväliste isikute huvi nende andmete vastu oleks praegusel juhul kaalukam huvist kuulutada menetlus osaliselt kinniseks. Kuna poolte vahel pole vaidlust selles, et kaebaja volitatud esindajal ja MSal on kolm ühist last ning nimetatud dokumendid ei oma muus osas tõenduslikku väärtust, on otstarbekas nende varjamine menetlusväliste isikute eest tervikuna. II
11.Estonian Design OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.06.2021 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kaebajal on põhimõtteliselt õigus selles, et laenu- ega üürilepingule ei ole ette nähtud kohustuslikku vorminõuet ning iseenesest pole keelatud nende lepingute sõlmimine suuliselt. Samuti pole keelatud tehingute tegemine äriühingu juhatuse liikmega seotud isikute või äriühingutega. Küll aga tuleb äriühingul arvestada sellega, et tehes tehinguid suuliste lepingute alusel ning jättes need korrektselt deklareerimata, peab äriühing olema valmis tõendama tehtud tehinguid muude dokumentide alusel. TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi peab äriühingul olema raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument selleks, et vältida väljamakse tulumaksuga maksustamist. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 6 lg 1 kohaselt on majandustehing RPS tähenduses tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või 6(8)
3-21-322 omakapitali koosseis. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ette nähtud aruannete tähtaegne esitamine (RPS § 6 lg 2). RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust (vt ka RPS § 7 lg-d 2 ja 3 algdokumendi sisu nõuete kohta; vt ka RPS § 6 lg-d 4 ja 5). Seega ei ole raamatupidamisdokumentide vormistamisel määrav äriühingu enda hinnang, kas konkreetset tehingut tõendavad dokumendid on piisavad, vaid lähtuda tuleb äriühingu välise isiku võimalusest hinnata tehingu sisu raamatupidamises kajastatud dokumentide alusel. Korrektsete raamatupidamisalaste dokumentide vormistamise eest vastutab äriühing ning selle juhatuse liige.
13.Kaebaja on küll kohtumenetluses olnud kogu aeg seisukohal, et laenu andmine MBS Property OÜ-le on äriühingu raamatupidamises kajastatud korrektselt, ent ei esitanud peale arvelduskonto väljavõtte muid dokumente, mis laenusuhet tõendaksid (nt pearaamatu väljavõtet). Üksnes arvelduskonto väljavõtte alusel pole võimalik laenusuhte olemasolu ega tingimusi tuvastada. Seejuures on ülekande nimetus ,,broneeringu tasu“. Kaebaja ning MBS Property OÜ poolt tagantjärele vormistatud laenuleping ei ole usaldusväärne, sest raamatupidamises tuleb tehingud korrektselt kajastada mõistliku aja jooksul ning enne konkreetse perioodi kohta maksudeklaratsiooni esitamist (RPS § 6 lg 2). Tunnistaja ütlused ei saa asendada ega olla usaldusväärsemad kui tehingu tegemise hetkel seda iseloomustavad kirjalikud tõendid. MS kinnitas maksuhaldurile ja kohtule, et laenutehing toimus ja selles lepiti algselt kokku suuliselt, ning esitas kirjaliku laenulepingu, mis sõlmiti tagantjärele maksuhaldurile esitamiseks pärast maksukontrolli algust. Samas selgitas MS ringkonnakohtu istungil, et leping allkirjastati samal päeval, mis on märgitud laenulepingule, s.o 01.07.2019 (26.09.2022 istungi helisalvestis 00:19:11–00:19:22). Seega on tunnistaja ütlused laenulepingu sõlmimise asjaolude osas ka vastuolulised. Eelneva tõttu pole asja lahendamisel määrav, kas pidada teises maksumenetluses kogutud tõendit (laenuleping nr 001KU) lubatavaks või mitte, sest ka selle mittelubatavuse korral ei oleks laenusuhe kaebaja ja MBS Property OÜ vahel veenvalt tõendatud.
14.Väidetava üürisuhte kohta OÜ-ga Reval Design ei esitanud kaebaja usaldusväärseid dokumente, mis seda tõendaksid. Kaebaja pole veenvalt lükanud ümber maksuhalduri väidet, et väidetava üürisuhte ajal puudus OÜ-l Reval Design kinnisvara, mida välja üürida. Maksuhalduri esitatud tõenditest nähtub hoopis, et alates 12.09.2017 kuulub Kaupmehe tn 8 äripind (mitteeluruumid nr 3 ja 5) kaebajale (vt ka MTA 22.03.2021 vastus, lisad 16 ja 17). Samuti ei esitanud kaebaja ega Reval Design OÜ dokumente selle kohta, et Reval Design OÜ üüris mõnda muud Kaupmehe tn 8 asuvat äripinda ning andis selle allüürile kaebajale, või inventari rendi kohta, millele viitas kaebaja ringkonnakohtu istungil.
15.Halduskohtu menetluslikke eksimusi tõendite hindamisel ringkonnakohus ei tuvastanud. MTA väited tõendamiskoormuse kaebajale ülemineku kohta on õiged. Maksumenetluses peab maksukohustuslane tõendama oma väidete ja seisukohtade õigsust. Kui maksuhaldur on veenvalt enda seisukohti kontrolliaktis ja maksuotsuses põhjendanud, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2021 otsus asjas nr 3-20-1971, p 15 ja seal viidatud Riigikohtu praktika). Kirjeldatud olukorraga on tegemist ka praegu.
7(8)
3-21-322 Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et nagu on selgitanud nii MTA kui ka halduskohus, on kaebajal endiselt võimalik esitada maksuhaldurile parandusdeklaratsioon TuMS § 54 lg 6 alusel.
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad Estonian Design OÜ apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude kandmist väitnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.