Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

Kaebaja esitas KRA eelviidatud otsusele vaide Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon (edaspidi arstlik vaidekomisjon) koosseisus dr Arvo Mesikäpp (komisjoni esimees), dr Eva Gustavson, dr Margus Pärnapuu, dr Mari-Ann Lõõnik ja dr Vallo Laul vaatas vaidemenetluse korras vaide läbi ning jättis selle rahuldamata. Vaidekomisjon tutvus 26.04.2021 koosolekul vaide, esitatud meditsiinilise dokumentatsiooni, sh tervise infosüsteemi ja kaitseväekohustuslaste registrisse kantud X terviseseisundit kirjeldava teabega, ning tegi kindlaks, et KRA arstliku komisjoni 08.04.2021 otsusele nr 134.1/2021/1041 kantud diagnoos 126.9 on sisehaiguste arst dr A. Lille 26.11.2020 otsusega kinnitatud ning jätkuvalt aktuaalne, kuna dr A. Lille 26.11.2020 konsultatsiooni otsuse kohaselt on Xle määratud ravi plaanis jätkata kuni 2022. aasta kevadeni. Kuna diagnoosi 126.9 tõttu määratud ravi jätkub, asus vaidekomisjon seisukohale, et Xl tuvastatud diagnoos ei ole täielikult paranenud ja seetõttu puudub alus KRA arstliku komisjoni 08.04.2021 terviseseisundi hindamise otsuse nr 13-4.1/2021/1041 tühistamiseks. X vaidlustas Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni otsused halduskohtus, taotledes nende tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja väidab, et on juba väga hea tervise ja füüsilise võimekuse juures. 2021 aastal võitis ta nii Prantsusmaa kui Hispaania meistrisarja (füüsiliselt väga nõudlikul ja kurnaval) Spartan Race's oma vanusegrupis. Käesoleval aastal on kaebaja värskelt novembris Tenerifel saadud jalavigastusest paranenuna lõpetanud Scoutsrännaku (30 km 15 km seljakotiga) üldarvestuses 60-ndana 995 osalenud noore hulgast. Prantsusmaa meistrivõistluste etapil Morzines oli 2-3.07.2022 esimene mõlemal võistlusdistantsil oma vanusegrupis. Ta on registreeritud lisaks Hispaania sarjale ka MM-le novembriks 2022. Kaebajal on ka praktiline vajadus meditsiinitõendi formaalsused korda saada, kuivõrd ta on juba Kaitseliidu poolt aktsepteeritud kandidaadina (US) Rangeri ja (Taani) Patrolje kursustele lähetatavate valikuprotsessile. Katsed on kavandatud 27-30.09.2022. Kaebaja kaalub ka poole koormusega Kaitseliidu väljaõppespetsialisti ametikohale kandideerimist (mis samuti eeldab meditsiinitõendi formaalsuste täidetust). 14.12.2021 taotluse punktis 3 viitas kaebaja Euroopa Kohtu eellahendile kohtuasjas C‐795/19 kui pretsedendile vastustaja käitumismalli lubamatusest ("... ilma et need õigusnormid annaks võimaluse kontrollida, kas see ametnik on võimeline täitma oma teenistuskohustusi vajaduse korral pärast mõistlike abinõude võtmist direktiivi artikli 5 tähenduses). Vastustaja on käesoleva vaidluse algusest peale ainukese alusena ja tõendina kaebaja vastu lähtunud Digilugu infosüsteemist leitud viitest, et kaebaja on kunagi tromboosi järelravi taotlusega ITK poole ise pöördunud. Vastustaja keeldus kaebajat ära kuulamast nii füüsilisel komisjoni toimumise ajal, kui ka hiljem on keeldunud kaebaja pakutud kohtulikust kompromissist teda vaidlusaluses küsimuses terviseuuringule saatmiseks (hiljem vastustaja küll muutis oma seisukoha ja enam ei väitnud (akuutse) tromboosi olemasolu, vaid infosüsteemist leitud viidet selle esinemist minevikus). Vastustaja ei ole mitte kuidagi arvesse võtnud ega püüdnud oma väidete taustal seletada kaebaja väljapaistvaid füüsilisi saavutusi, tegelikku võimekust ega pole tahtnud ka mitte kuidagi kaebaja tegelikku füüsilist olukorda testida või kaebaja toodud objektiivseid argumente ümber lükata mingil vähegi objektiivsel viisil. Mistõttu kogu vaidlus on sisu poolest jäänud paberlikuks ja irratsionaalseks juristide vaheliseks "ärapanemiseks". Vastavalt ITK praktikale hoiab ITK verehüübe probleemi juhtumiga pöördunud patsiendid 2 aastat peale pöördumist nn "jälgimise" all. Jälgimisperioodi lõppedes vastavalt 2020. aasta kokkuleppele pöördus kaebaja ise jälgimisperioodi lõpetamiseks oma sealse raviarsti dr Lille (kes on aasta arst 2021 tiitli kandja ja sisehaiguste osakonna juhataja) poole 20.03.2022.

Raviarst, kes on algusest peale ja jooksvalt kursis kaebaja spordialaste ürituste, vigastuste ja tulemustega, sedastas, et kaebajal ei ole mitte mingisuguseid piiranguid terviseseisukorrast tulenevalt peale jälgimisperioodi lõppemist. Kaebaja, püüdes leida vastustaja eksituste tekkimise allikaid, sedastas vastustaja eksituse tekkimise olulise võimaldaja või isegi põhjustajana komisjoni hindamismetoodikat sätestava kaitseministri 26.02.2013 määruse nr 9 puudused. Kaebaja jääb oma 14.12.2021 kohtule esitatud taotluse juurde nimetatud määrus põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada 14.12.2021 taotluses kirjeldatud ulatuses ja põhjustel. Kaitseressursside Amet (vastustaja I) vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruses nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesannete täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (edaspidi määrus nr 45). Määruse nr 45 lisas 1 on toodud detailsed tervisenõuded konkreetsete diagnooside lõikes. Kaebaja diagnoosile I26.9 rakenduvad järgmised põhimõtted (määruse lisa 1, IX. peatükk „Vereringeelundite haigused I00-I99“ lk 25): diagnoos 126-128 – kopsutekkene südamehaigus ja kopsuvereringe haigused (ei vasta tervisenõuetele - kõik sündroomid). Määruse nr 45 lisa 1 sätestab otsesõnu: „Ei vasta tervisenõuetele – kõik sündroomid“. Selline nõue sai seadusandja poolt määrusesse nr 45 kirja pandud eelkõige põhjusel, et arstide hinnangul tegemist on tõsiste haigustega, mis võivad osutuda eluohtlikuks. Seepärast nimetatud diagnooside esinemise korral on määruse nr 45 lisa 1 järgi välistatud terviseseisundi vastavaks tunnistamine kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vastustaja 1 avaldab, et kaitseväeteenistuskohustuslasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded ei ole ametnike poolt välja mõeldud, vaid määruse nr 45 lisas 1 iga tervisenõuetele vastavuse hindamise peatüki ehk diagnoosigrupi on välja töötanud eriarstid, sealhulgas kaitseväes igapäevaselt töötavad arstid, kes on teadlikud kaitseväekohustuslase väljaõppe üksikasjadest. Rõhutamist väärib asjaolu, et terviseseisundi hindamisel arstliku komisjoni ülesanne on hinnata ja võimalusel ka ennetada võimalikke ohtlikke olukordi, mis võivad inimese terviseseisundist lähtuvalt tekkida teenistuse ajal ja mida oleks võimalik ennetada. Antud juhul võimalikud riskid ja tervisekahju kaaluvad üle kaebaja subjektiivset arvamust, et tema terviseseisund vastab tervisenõuetele. Lisaks eeltoodule märgib vastustaja 1, et terviseseisundi hindamise aluseks ei ole kaebaja subjektiivne hinnang oma terviseseisundile, vaid objektiivsed terviseuuringud ja ekspertide hinnang. Käesoleval juhul on ekspertideks olnud vastava ettevalmistusega Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni liikmeks olevad arstid. Kaitseministeerium (vastustaja II) Kaitseministri 26.02.2013 määrus nr 9 "Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja uuringutele suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine" (edaspidi määrus nr 9) ei ole Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määrusega nr 45 "Kaitseväekohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesannete täitmiseks ettenähtud tervisenõuded" (edaspidi määrus nr 45) vastuolus, sest määruse nr 45 lisades kehtestatud tervisenõuete aluseks olev kooditabel on koostatud RHK 10 alusel ning tabelisse on märgitud, milliste RHK 10-s nimetatud tervisehäirete esinemise korral on kaitseväekohustuslase teenistusülesannete täitmine välistatud. Vastustaja II jääb oma seisukoha juurde ja selgitab, et määruse nr 45 kooditabel on koostatud rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (ICD/RHK) järgi, seega kasutab Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA) arstlik komisjon isiku terviseseisundile hinnangu

andmisel ICD/RHK diagnoosi koodi, mille alusel tuvastatakse määruse nr 45 lisades toodud kooditabeli põhjal, kas isiku terviseseisund on (ICD/RHK alusel tervishoiuteenuse osutajate poolt tuvastatud diagnoosi(de)ga) kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastav või ajutiselt/alaliselt mittevastav. Seega ei ole tegemist vastuoluga määruste nr 45 ja nr 9 vahel nagu kaebaja ekslikult arvab. Vastustaja II selgitab, et KVTS § 27 lg 6 näeb ette, et arstlike komisjonide ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni otsuste tegemise aluseks olevad diagnoosid edastatakse tervise infosüsteemi. Seega on määruses nr 9 kaitseminister üle korranud seadusandja tahte, et kõik isiku terviseseisundit puudutav teave oleks kajastatud tervise infosüsteemis. Siinjuures kordab vastustaja I kohtumenetluse vältel korduvalt väljendatud seisukohta, et KRA arstlik komisjon ega Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon ei osuta tervishoiuteenust, st et nimetatud arstlikud komisjonid ei tuvasta ega kinnita diagnoose, vaid hindavad tervise infosüsteemi kantud teabe alusel, kas isiku terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslasele esitatud tervisenõuetele, võttes arvesse isikul tuvastatud diagnoosid. Vaidekomisjon lähtus vaideotsuse tegemisel kaebaja vaides esitatud taotlusest, milleks oli KRA arstliku komisjoni otsuse tühistamise nõue. Vaidekomisjon kontrollis 26.04.2021 vaideotsuse nr 19 tegemisel vaiet läbi vaadates nii KRA arstliku komisjoni 08.04.2021 otsuse nr 13-4.1/2021/1041 õiguspärasust ja otstarbekust kui ka kaebaja tervise kohta tervise infosüsteemi kantud andmeid, millest üheselt nähtus, et kaebajal on tegemist diagnoosiga I26.9, mitte diagnoosiga I74, mida kaebaja arvab endal olevat. Siinkohal peab vastustaja II vajalikuks rõhutada, et diagnooside tuvastamise ja kinnitamise õigus on arstidel ning diagnoosid ei tulene määrusest nr 45 ega kaebaja subjektiivsest hinnangust oma terviseseisundile. Eeltooduga samaväärselt oluline on rõhutada asjaolu, et määruse nr 45 § 1 lg-s 11 antud võimalus jätta määruse nr 45 lisas toodud tervisenõuded kohaldamata on antud erakorralisteks juhtumiteks, mille puhul peab olema üheselt selge, et isikul tuvastatud diagnoosist ei tulene isikule vastunäidustusi teenistusülesannete täitmiseks ning nimetatud sätte alusel tehtavad otsused peavad olema selgelt põhjendatud. Kuigi kaebaja oma vaides ei esitanud vaidekomisjonile taotlust lähtuda kaebaja vaide läbivaatamisel määruse nr 45 § 1 lg-s 11 toodud erandist, peab vastustaja II siinkohal vajalikuks selgitada, et ka juhul, kui kaebaja oleks nimetatud nõude vaidekomisjonile esitanud, oleks vaidekomisjon jätnud vaide rahuldamata, asudes seisukohale, et kaebaja terviseseisundi osas ei ole erandi tegemine ja tervisenõuete kohaldamata jätmine võimalik, kuna kaebajal (raviarsti poolt tuvastatud ja vaideotsuse tegemise ajal veel ravivajadusega) esineva diagnoosi puhul on tegemist väga kõrge pöördumatu (ja eluohtliku) tervisekahju võimalikkusega, mis kaalub üles kaebaja subjektiivse hinnangu oma terviseseisundi ja füüsilise suutlikkuse kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustajate kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas X terviseseisund vastas kaitseväeteenistuskohustuslase nõuetele vaidlusaluste otsuste tegemise seisuga. Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon (edaspidi arstlik komisjon) otsustas oma 08.04.2021 otsuses nr 13-4.1/2021/1041, et X (edaspidi kaebaja) terviseseisund ei vasta

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele diagnoosi I26.9 „Kopsuveresoonte emboolia. Kopsuarteri emboolia ägedat kopssüdant mainimata.“ tõttu. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 27 lg 1 kohaselt arstlik komisjon käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev iseseisev haldusorgan, mis: 1) hindab kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit; 2) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Arstlikuks komisjoniks on Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon (KVTS § 27 lg 2 p1), mis tegutseb Kaitseressursside Ameti juures. KVTS § 28 lg 1 kohaselt arstliku komisjoni liikmeks võib nimetada ainult tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud eriarsti. Arstlikku komisjoni kuuluda võivate eriarstide nimekirja kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. KVTS § 28 lg 3 sätestab, et arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra, nende töökorra, otsusele esitatavad nõuded ning liikmete töö tasustamise ja komisjoni töös osalemisega seotud lähetuskulu hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kaitseministri 26.02.2013 määrus nr 9 (jõustus 01.04.2013) „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ on kehtestatud KVTS § 28 lg 3 ja § 31 lg 7 alusel. Nimetatud määruses on toodud arstliku komisjoni moodustamise ja kinnitamise kord, arstliku komisjoni töökord ja otsuse vorminõuded jm. KVTS § 29 kohaselt KRA arstliku komisjoni ülesanne on hinnata kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, välja arvatud tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Arstliku komisjoni ülesannete loetelu on KVTS §-s 30. KVTS § 31 lg 6 alusel kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmise tervisenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. KVTS § 31 lg 6 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded " (edaspidi määrus nr 45) § 1 lg 1 sätestab, et kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel lähtutakse lisas 1 sätestatud kaitseväeteenistuskohustuslase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuetest. Tegevteenistusse asuda sooviva isiku tervisenõuete loetelu on toodud määruse nr 45 §-s 3. KVTS § 31 lg 1 näeb ette, et kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel teeb arstlik komisjon ühe järgmistest otsustest: 1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele; 2) ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 3) ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele. KVTS § 31 lg 3 kohaselt arstliku komisjoni otsus tegevväelase ja tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi kohta kehtib kolm aastat, kui otsuses ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud otsus kehtib kuni uue otsuse tegemiseni. Seega kohus nendib, et isiku terviseseisundi muutumisel võib taotleda uut terviseseisundi hindamise läbiviimist ja uue otsuse tegemist. Kaebuse esitaja vaidlustas KRA arstliku komisjoni otsuse Kaitseministeeriumi arstlikus vaidekomisjonis. Arstlik vaidekomisjon vaatas läbi vaidemenetluses X vaide ning jättis selle rahuldamata. Vaidemenetluse käigus vaidekomisjon tutvus 26.04.2021 koosolekul vaide, esitatud meditsiinilise dokumentatsiooni, sh tervise infosüsteemi ja kaitseväekohustuslaste registrisse kantud X terviseseisundit kirjeldava teabega, ning tegi kindlaks, et KRA arstliku

komisjoni 08.04.2021 otsusele nr 13-4.1/2021/1041 kantud diagnoos 126.9 on sisehaiguste arst dr A. Lille 26.11.2020 otsusega kinnitatud ning jätkuvalt aktuaalne, kuna dr A. Lille 26.11.2020 konsultatsiooniotsuse kohaselt on Xle määratud ravi plaanis jätkata kuni 2022. aasta kevadeni. Kuna diagnoosi 126.9 tõttu määratud ravi jätkub, asus vaidekomisjon seisukohale, et Xl tuvastatud diagnoos ei ole täielikult paranenud ja seetõttu puudub alus KRA arstliku komisjoni 08.04.2021 terviseseisundi hindamise otsuse nr 13-4.1/2021/1041 tühistamiseks. KVTS § 215 lg 1 p 1 kohaselt Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev iseseisev haldusorgan, mille ülesanne on arstliku komisjoni otsuse peale esitatud vaide läbivaatamine (p 1). KVTS § 215 lg 4 alusel vaidekomisjoni esimehe ja liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Vaidekomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (KVTS § 215 lg 6). Kaitseministri 22.03.2013 määrusega nr 23 võeti vastu „Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni töökord“ (jõustus 01.04.2013), milles on loetletud Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesanded, vaidekomisjoni töö korraldamine jm. Kohus osutab, et arstlik vaidekomisjon on kollegiaalne organ ning otsused võetakse vastu komisjoni liikmete häälteenamusega. Praegusel juhul kõik 5 eriarsti jõudsid ühisele järeldusele (eriarvamust ei esitatud). Kohus ei ole ka tuvastanud vaidemenetluses menetlusnormide rikkumisi, mis oleks võinud viia ebaõige otsustuseni. Kohus märgib, et tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamine võib aset leida vaid objektiivselt tõendatud juhtudel. Seega ei piisa üksnes kaebaja väitest oma tervisliku seisundi vastavuse kohta, vaid seda peavad kinnitama ka objektiivsed andmed/tõendid, nagu vastustajad on õigesti sedastanud. Kohus rõhutab, et isiku terviseseisundi hindamise aluseks ei ole isiku enda subjektiivne hinnang oma terviseseisundile, vaid objektiivsed terviseandmed ning spetsialistide-arstide pädevad hinnangud. Kohus osutab, et kohus ei saa asendada arstlikku komisjoni ning hakata sisuliselt ümber hindama kaebaja terviseseisundit ning vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase nõuetele. Kohus saab vaid hinnata, kas vastustajad on järginud seaduse nõudeid ja sellest tulenevaid protseduurireegleid terviseseisundi hindamise menetlust läbi viies ning otsust tehes. Kohtu hinnangul kaebaja terviseseisundi hindamine oli läbi viidud kooskõlas kehtivate asjakohaste õigusnormidega ning hindamise hetkel olnud terviseseisundiga (ravi ei olnud veel lõppenud). Kohus ei saa asuda haldusorgani asemele ning hakata sisuliselt hindama/ümber hindama, milline oli kaebaja terviseseisund otsuste tegemise hetkel ning kas see vastas kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele või mitte. Kohus praegusel juhul ei ole tuvastanud selliseid rikkumisi, millega oleks võinud kaasneda ebaõige otsuse tegemine. Mõlemad arstlikud komisjonid jõudsid ühesugusele järeldusele kaebaja tervisliku seisundi kohta. Samas kohus märgib, et terviseseisund võib ajas muutuda ning kaebajal on võimalus uuesti taotleda tema terviseseisundi hindamist. Otsuste tegemise hetkel kaebaja ravi jätkus ning ei olnud veel lõppenud, mille tõttu vastustajad leidsid, et kaebaja terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kaebaja terviseseisundit kontrollisid kokku 8 eriarsti (3 arsti arstlikus komisjonis ja 5 arsti vaidekomisjonis). Kohus nõustub vastustajate seisukohtadega meditsiini valdkonnas, mille sisuliseks ümberhindamiseks kohtul erialased teadmised puuduvad. Lisaks kohus osutab, et halduskohtu pädevuses ei ole kaebaja terviseseisundi sisuline hindamine. Halduskohus saab hinnata üksnes seda, kas kaebaja terviseseisundi hindamisel on kinni peetud asjakohaste õigusnormide nõuetest ning arvestatud kõiki asjaolusid. Kohtul puudub alus kahelda ekspertarstide erapooletuses ja professionaalsuses, kellel on vastav haridustase ja kvalifikatsioon olemas. Kohus, hinnanud poolte põhjendusi, sh haldusasjas esitatud tõendeid, nõustub vastustajate seisukohtadega, sh põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamise kohta. Kui kohus

nõustub vastustajate põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lgle 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kaebaja väitel vastustaja on käesolevas vaidluses ainukese alusena ja tõendina kaebaja vastu lähtunud Digilugu infosüsteemist leitud viitest, et kaebaja on kunagi tromboosi järelravi taotlusega ITK poole ise pöördunud. Lisaks vastustaja ei ole arvesse võtnud ega püüdnud oma väidete taustal seletada kaebaja väljapaistvaid füüsilisi saavutusi, tegelikku võimekust ega pole tahtnud ka mitte kuidagi kaebaja tegelikku füüsilist olukorda testida või kaebaja toodud objektiivseid argumente ümber lükata vähegi objektiivsel viisil, mistõttu kogu vaidlus on sisu poolest jäänud paberlikuks ja irratsionaalseks juristidevaheliseks "ärapanemiseks". Kohus kaebaja poolt väidetuga ei nõustu. Kaebaja ei ole tõendanud, et vastustajad on jätnud tähelepanuta tema väljapaistvad füüsilised saavutused ja tegeliku võimekuse jms. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on aktiivse elustiiliga sportlik inimene, kes on saavutanud väljapaistvaid tulemusi, osaledes nii sise- kui välisvõistlustel, mida vastustajad ei eita, vaid tunnustavad seda. Kaebaja ise märgib, et 30.03.2020, olles Hispaanias võistlustel, sattus ta haiglasse kahepoolse kopsuarterite tromboembolismi ja kopsude viirusinfektsiooniga (vinduv kopsupõletik). Vastustajate kinnitusel kaebaja diagnoosiks oli kahepoolne kopsuarterite trombemboolia (lüh. KATE), tromboos ja trombemboolia on erinevad meditsiinilised mõisted. KRA arstliku komisjoni selgituse kohaselt tegemist oli 03.-04.2020 läbipõetud ägeda eluohtliku haigusega (kopsuarterite trombembooliaga), mis võib kulgeda ka ilma sümptomiteta, ning 20% juhtumitest lõpeb see surmaga. Mõlemad arstlikud komisjonid, kuhu kuulus kokku 8 eriarsti, leidsid, et kaebajal esineb diagnoos 126.9 ning on jätkuvalt aktuaalne, mida kinnitas kaebaja raviarst - ITK sisehaiguste arst dr Alice Lill - oma 26.11.2020 otsusega, mille kohaselt kaebajale määratud ravi oli plaanis jätkata kuni 2022. aasta kevadeni (põhihaiguse diagnoosiks 126.9). Tervise infosüsteemi andmetel perearst dr P. Soone oli kinnitanud 30.11.2020 diagnoosi 126.9 kaasuva haigusena ning 28.12.2020 põhihaigusena. Ravi jätkumise vajaduse tõttu asus arstlik vaidekomisjon seisukohale, et kaebaja ei ole veel täielikult paranenud ja ravi ei ole lõppenud, mistõttu KRA arstliku komisjoni otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Vabariigi Valitsuse määruse nr 45 lisa 1 „Vereringeelundite haigused 100-199“ (IX peatükk) diagnoosigrupis 126-128 (kopsutekkene südamehaigus ja kopsuvereringe haigused) esineva mistahes diagnoosi korral ei vasta inimese terviseseisund tervisenõuetele (arstide hinnangul on tegemist väga tõsiste haigustega, mis võivad osutuda eluohtlikuks). Kaitseministri määruse nr 9 § 10 lg 2 kohaselt kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise kohta tehtud otsusele märgitakse isikul tuvastatud tervisehäire diagnoosi kood rahvusvahelise haiguste klassifikaatori järgi ja selle eestikeelne nimetus. Mitme diagnoosi puhul eristatakse põhidiagnoos või -diagnoosid, mis olid arstliku komisjoni otsuse tegemisel määravaks. KRA arstlik komisjon on seda nõuet täitnud ning otsuses märkinud diagnoosi koodi ja selle eestikeelse nimetuse, millega nõustus ka arstlik vaidekomisjon. Kaebajale oli pandud diagnoosiks 126.9, mis vastab VV määruse nr 45 lisas 1 „Vereringeelundite haigused 100-199“ IX peatükis toodud määratlusele (sellise diagnoosi puhul tegevteenistusse asuda sooviv isik, antud juhul kaebaja, ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele). Kohus nõustub vastustaja poolega, et VV määruse nr 45 lisa 1 järgi diagnoosigrupis 126-128 esineva mistahes diagnoosi (kõik sündroomid) esinemise korral on välistatud terviseseisundi vastavaks tunnistamine kaitseväekohustuslase tervisenõuetele ning ei anna isegi ajutiselt terviseseisundi mittevastavaks tunnistamise võimalust. Arstliku

vaidekomisjoni selgituse kohaselt diagnoosi 126.9 puhul tuleb tunnistada terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisele mittevastavaks, mida KRA arstlik komisjon 08.04.2021 toimunud kaebaja terviseseisundi hindamisel ka õigesti tegi. Vastustajad otsuste tegemisel lähtusid eriarstide koostatud dokumenteeritud ja tervise infosüsteemi kantud andmetest, mille õigsuses ei olnud neil põhjust kahelda. Arstliku vaidekomisjoni kinnitusel ükski haiguslugu, millega tutvuti kaebaja terviseseisundi hindamisel, ei kinnitanud kaebaja tervenemist diagnoosist 126.9 otsuste tegemise seisuga. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 1 teise lause kohaselt haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kohus nõustub vastustajatega, et arvestada saab üksnes nende asjaoludega, mis olid olemas vaidlustatud otsuste tegemise ajal, mida kohus käesolevas asjas on ka teinud, hinnates asjaolusid vaidlustatud otsuste aja seisuga. Kohtu hinnangul vastustajad on piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendanud oma seisukohti, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohus leiab, et kaebaja terviseseisundi hindamine vastustajate poolt on toimunud KVTS alusel, järgides kaitseministri määrustega nr 9 ja VV määrusega nr 45 kehtestatud korda. Vaidlustatud Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsus kui ka Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni vaideotsus on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. Lisaks kohus märgib, et vaidlustatud KRA otsus ei ole lõplik ning kui kaebaja terviseseisund muutub/on muutunud (nt ravi on lõppenud), siis on tal õigus taotleda uut terviseseisundi hindamise läbiviimist. Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist Riigikohtus. Kaebaja taotleb põhiseadusele vastavuse kontrolli kaitseministri 26.02.2013 määruse nr 9 suhtes. Kaebaja on seisukohal, et määrus nr 9 on jätnud osaliselt vajaliku reguleerimata ja osaliselt ületab delegatsiooninormist tulenevaid piire, põhjustades kollisiooni määrusega nr 45. Taotluse kohaselt määruse nr 9 § 10 lg 2 väljub KVTS poolt kaitseministrile antud delegatsiooninormi piiridest ja põhjustab kollisiooni VV määrusega nr 45, kirjutades komisjonile ette kohustuse kasutada diagnooside ICD/RHK kooditabelit ja seega põhjuslikus seoses välistades määruse nr 45 lisa 1 koodide kasutamise. Kaebaja arvates kaitseminister on jätnud komisjonile kehtestatud töökorras (määrus nr 9) sätestamata regulatsiooni osas, mida järgides peaks tervisenõuete hindamise komisjon otsustama vajaduse teha diskretsioonotsuseid määruse nr 45 § 1 lg 11 rakendamiseks. Vastava regulatsiooni puudumisel pole kaebajal põhikohtuasja raames võimalik realiseerida määruses nr 45 sätestatud õigust saada (s.h saada põhistatud ja vaidlustatavat) diskretsioonotsust. Kaebaja leiab, et töökorras vajaliku regulatsiooni osaline kehtestamata jätmine on vastuolu PS §-ga 94 (ministri pädevus) ja PS §-ga 87 (Vabariigi Valitsuse pädevus). Kaitseminister on jätnud komisjonile kehtestatud töökorras (määrus nr 9) sätestamata regulatsiooni HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtte rakendamiseks. Samuti leiab kaebaja, et määruse nr 9 § 4 lg 1 p 41, mille järgi koostab arstliku komisjoni otsuse põhjal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lg 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud ambulatoorse epikriisi ning edastab selle tervise infosüsteemi, mis kaebaja arvates väljub (epikriisi tervise infosüsteemi edastamise osas) kaitseministrile seadusega antud delegatsiooninormi piirest. Kaebaja arvates põhiseadusega kooskõlla viimise üheks võimaluseks oleks, et kaitseväekohustuslaste hindamise komisjon mitte ei sisestaks oma (teistel põhimõtetel ja teise kooditabeliga) koostatud epikriise TEHIK infosüsteemi, vaid hoiaks need oma infosüsteemis ja annaks raviarstidele TEHIK infosüsteemi kaudu lingiga juurdepääsu hindamisandmete kasutamiseks. Lisaks leiab kaebaja, et TEHIK infosüsteemi reeglitele mittevastavatel põhimõtetel (KRA komisjoni 08.04.2021 vastuvõtt polnud seotud põhidiagnoosiga I26.9, vaid vajadusega kaitseväekohustuslase rutiinseks tervisehindamiseks) sissekanded võivad olla (olid) au ja hea nime teotamine, mis on vastuolus

põhiseaduse §-ga 17 (kellegi au ega head nime ei tohi teotada). Kaebaja taotleb tunnistada kaitseministri 26.02.2013 määrus nr 9 taotluses kirjeldatud sätete osas põhiseadusega vastuolus olevaks. Vastustajad kaebaja taotlust põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks ei toeta, leides, et see on asjakohatu ja põhjendamatu. Kohus tutvus taotluses esitatud seisukohtadega, millega tervikuna ei nõustu. Kohtu hinnangul puudub vastuolu määruste nr 9 ja nr 45 vahel. Samuti KVTS § 27 lg 6 sätestab, et arstlike komisjonide, sh arstliku vaidekomisjoni, otsuste tegemise aluseks olevad diagnoosid edastatakse tervise infosüsteemi ning määruses nr 9 on vaid üle korratud seadusandja tahe, et kogu isiku terviseseisundit puudutav teave oleks kajastatud tervise infosüsteemis, mis on iseenesest õige terviseseisundist tervikülevaate saamise mõttes, mis on ka inimese enda huvides. Peale selle arstlik komisjon ega arstlik vaidekomisjon ei osuta tervishoiuteenust ning ei tuvasta ega kinnita diagnoose, vaid hindavad tervise infosüsteemi kantud teabe alusel, kas isiku terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslasele esitatud tervisenõuetele, võttes arvesse juba pandud diagnoosid. Lisaks vastustajad kinnitasid, et kaebaja terviseseisundi osas ei ole erandi tegemine ja tervisenõuete kohaldamata jätmine võimalik, kuna kaebajal (kaebaja raviarsti poolt tuvastatud ja vaideotsuse tegemise ajal veel ravivajadusega) esineva diagnoosi puhul on tegemist väga kõrge pöördumatu (ja eluohtliku) tervisekahju võimalikkusega, mis kaalub üles kaebaja subjektiivse hinnangu oma terviseseisundi ja füüsilise suutlikkuse kohta. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul riivatud ka kaebaja au ja väärikust. Kohus eelnevale tuginedes leiab, et põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamise taotlus on põhjendamatu ning kohus jätab selle rahuldamata.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.