Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2413
Haldusasi
Osaühingu Technosol kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051446-6 ja 06.11.2020 vaideotsuse nr 6-1/4735-4 osaliseks tühistamiseks ning 24.11.2020 intressinõude nr 13-3/115555 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – osaühing Technosol, esindaja HN Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja JP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.11.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühingu Technosol apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta osaühingu Technosol apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.11.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2413 muutmata.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2022. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 10.01.2020 teate nr 12.2-3/051446-1 ja 09.06.2020 korralduse nr 12.2-3/051446-3 alusel OÜ Technosol maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel oktoober–november 2019. Kontrolli tulemused kajastati 25.08.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/051446-4, millele äriühing esitas eriarvamuse.
2.MTA kohustas 17.09.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051446-6 OÜ-d Technosol tasuma 5253,06 eurot. 1) OÜ Technosol kajastas käibemaksu arvestuses õigusabi teenuse soetamist Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-lt. Arvetel näidatud teenused ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega, vaid on osutatud juhatuse liikmele IR-le tema eraelu puudutavates tsiviilvaidlustes. Seetõttu tuleb vähendada OÜ Technosol sisendkäibemaksu ning määrata täiendav tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustustelt. 2) OÜ Technosol on tasunud juhatuse liikme reisikulusid (reisid Valgevenesse, Lätti, Taisse, Singapuri ja Laosesse ning Meresuu SPA külastus). Kulud ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega. Juhatuse liige ei ole kulusid hüvitanud. Seetõttu tuleb äriühingul tasuda tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustustelt. 3) OÜ Technosol on jätnud deklareerimata juhatuse liikmele tehtud väljamaksed (pangakontolt väljavõetud sularaha, juhatuse liikmele makstud päevaraha). Väide, et pangakontolt väljavõetud raha on omaniku antud laenu tagastamine, on paljasõnaline. Seetõttu tuleb äriühingul tasuda väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu. 4) Maksu määramise õiguslikud alused on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1; tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lg-d 2, 4 ja 5, § 41 p 1 ja § 48 lg-d 1 ja 3 ning sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 7 ja § 9 lg 1 p-d 1 ja 4.
3.OÜ Technosol esitas vaide, mille MTA rahuldas 06.11.2020 vaideotsusega nr 6-1/4735-4 osaliselt. MTA luges Valgevene reisiga seotud kulud seotuks äriühingu ettevõtlusega. Vaideotsusega muudeti maksuotsuse resolutsiooni selliselt, et OÜ-d Technosol kohustati tasuma 4955,50 eurot.
4.MTA parandas 19.11.2020 otsusega nr 6-1/4735-5 vaideotsuses tehtud ilmse ebatäpsuse (arvutusvea) ning suurendas maksuotsusega nõutavat maksuvõlga 16,85 euro võrra, s.o kokku oli maksukohustus 4972,35 eurot.
5.MTA kohustas OÜ-d Technosol 24.11.2020 nõudega nr 13-3/115555 tasuma intresse 488 eurot.
6.OÜ Technosol palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada osaliselt maksuotsus ja vaideotsus ning tühistada intressinõue. Kaebaja ei vaidlustanud 08.11.2019 arvega nr 966 seotud maksu määramist 127,50 euro ulatuses. 1) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved on seotud kaebaja ettevõtlusega. On tõsi, et IR pidas kontrolliperioodil ka tsiviilvaidlust, kus oli esindajaks sama advokaadibüroo. Arve nr 966 seondus selle tsiviilvaidlusega ja oli raamatupidamises ekslikult seostatud kaebaja ettevõtlusega. Ülejäänud arved olid seotud kaebaja majandustegevust puudutavate lepingute õigusliku analüüsiga. Kaebaja esitas lepingud maksumenetluses. Teenuse maht kajastus arvetel tundidena, mille kaebaja eelnevalt heaks kiitis, kuid tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada iga lepingu korrigeerimiseks kulunud teenuse mahtu. Töö tehti vahetult enne arve esitamist. Lepingueelsed läbirääkimised ja lepingus muudatuste tegemine oli pikaajaline protsess, 2(8)
3-20-2413 millesse oli kaasatud Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ. Oluline osa läbirääkimistest toimus telefoni teel, samuti oli kaebaja eelistatud koostöövorm advokaadibürooga telefonikonsultatsioon. See tagas efektiivsuse lepingu nüansside läbirääkimistel. Kirjavahetus advokaadibürooga ei ole säilinud seoses möödunud ajavahemiku ja arvuti hävimisega. 2) Reisikulud olid seotud kaebaja ettevõtlusega. Maksuhaldur ei võtnud vaideotsuses arvesse Valgevene reisi kulusid täies ulatuses ja tegi tasaarvestuse vaid majutuskulude osas. Meresuu SPA külastusega seonduvat on kaebaja korduvalt selgitanud: hotellis toimus õhtul juhatuse liikme kohtumine koostööpartneriga, kus arutati edasist koostööd, mistõttu oli vajalik ka ööbimine. Lätis kohtus juhatuse liige samuti koostööpartneriga. Kaebaja esitab kohtule täiendavalt äripartneri SIA Deltars kinnituse kohtumise toimumise kohta. Kaebaja on selgitanud ka Tai, Singapuri ja Laose reisi kulusid. Neis riikides toimusid tooteesitlused ja müügikohtumised. Kaebaja esitab kohtule HydroBreak Singapuri esindaja kinnituse, et juhatuse liige viibis neil kohtumistel, samuti kuvatõmmise WhatsApp’i vestlusest, kus arutatakse kohtumise ettevalmistamist. 3) Juhatuse liikmele tehtud väljamaksed olid omaniku antud laenu tagastamine. Kaebaja esitab kohtule 06.02.2002 notariaalse korteri ostu-müügilepingu, mis tõendab, et IR-l oli raha äriühingule laenu andmiseks. Omaniku laenu tagasimaksete alust tõendab ka kaebaja 2002. a majandusaasta aruande väljavõte (raamatupidamisbilanss), kus kohustuste real on kajastatud omaniku laenuga seotud kohustusi. 4) Maksuotsuse õigusvastasuse tõttu on õigusvastane ka intressinõue.
7.MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktide põhjenduste juurde. 1) Kaebaja esitatud lepinguid ei ole võimalik seostada Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ osutatud õigusteenusega. Õige pole kaebaja väide, tagantjärgi ei saa tuvastada iga konkreetse lepingu korrigeerimiseks kulunud teenuse mahtu. Kaebaja saanuks pöörduda täiendavate tõendite saamiseks advokaadibüroo poole. Pole usutav, et kaebajal ei ole alles mitte ühegi kirjavahetust advokaadiga. Isegi kui see on nii, saanuks kaebaja küsida kirjavahetuse koopiaid oma advokaadilt. Kaebaja väitis esialgu, et ka arve nr 966 on seotud kaebaja majandustegevusega. See annab aluse arvata, et tegelikult on kõik vaidlusalused Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved seotud kaebaja juhatuse liikme isiklike kohtuasjadega ning kaebaja püüab arvete tegelikku sisu varjata. 2) MTA on vaideotsuses arvesse võtnud kaebaja Valgevene reisiga seotud kulud kogu ulatuses. Muude reisikulude osas jääb vastustaja varasemate seisukohtade juurde. Kohtumenetluses esitatud uued tõendid tuleb jätta tähelepanuta, sest kaebaja oleks saanud need esitada juba maksu- või vähemalt vaidemenetluses. Kaebajale selgitati, milliseid tõendeid tuleks esitada. Läti koostööpartneri kinnitust oleks saanud küsida juba varem. Tai, Singapuri ja Laose reisi kohta esitatud HydroBreak Singapuri esindaja kinnituse järgi kinnitab NS, et osales HydroBreak toodete müümisel ja oli abiks 18.11.2019–26.11.2019 Tais ja Laoses. Tegemist ei ole kinnitusega selle kohta, et kaebaja juhatuse liige viibis Tais ja Laoses seoses äriühingu majandustegevusega. Pole teada, millal see kinnitus anti. WhatsApp’i vestlus oli kaebajal olemas juba maksumenetluse ajal ning see ei tõenda kaebaja juhatuse liikme reiside seost kaebaja ettevõtlusega. Ka väidetav kirjavahetus äripartneritega seoses reisi ettevalmistamisega oli kaebajal olemas juba maksumenetluse ajal. Kokkuvõttes näitavad tõendid üksnes seda, et IR suhtles kaebaja äripartneritega. 3) Väited omaniku antud laenu tagasimaksmisest ei ole usutavad. Kaebaja 10.06.2020 selgituste kohaselt pärines laenuks antav raha IR-le kuulunud korteri müügist, kuid kaebaja ei esitanud maksu- või vaidemenetluses kinnistu müügilepingut ega pangakonto väljavõtet, mis tõendaks 3(8)
3-20-2413 kinnisvara müüki ja seda, et juhatuse liikmel oli rahalisi vahendeid laenu (700 000 krooni) andmiseks. Kohtule esitatud müügileping ei tõenda, et IR andis kaebajale laenu. IR andis äriühingule laenu väidetavalt 18.10.2001, kuid kinnistu müügileping on sõlmitud 06.02.2002. Seega ei saanud vahendid laenu andmiseks pärineda viidatud kinnistu müügist. Lisaks on kaebaja esitanud üksnes foto müügilepingu esimesest leheküljest, kus ei ole näha lepinguosaliste lepingu sõlmimist kinnitavaid allkirju ega korteri müügihinda. Ka foto kaebaja 2002. a raamatupidamisbilansist ei tõenda omaniku laenu andmist. Kaebaja oleks saanud selle tõendi esitada juba maksumenetluses.
8.Tallinna Halduskohus jättis 17.11.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustus vaidlustatud haldusaktide põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). 1) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved on esitatud õigusnõustamise eest (kokku 14 töötundi). Arvetelt ei nähtu mingeid muid andmeid ja kaebaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis võimaldaks siduda arvetel märgitud õigusnõustamise kulu kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja esitas maksumenetluses lepingud, mida advokaadibüroo on väidetavalt õigusnõustamise käigus analüüsinud, kuid puuduvad tõendid, et advokaadibüroo oleks lepingud üle vaadanud ja sinna täiendusi või parandusi teinud. Usutav pole kaebaja väide, et muid tõendeid, millest nähtuks teenuse täpsem sisu, ei ole võimalik esitada, sest tagantjärgi ei saa tuvastada iga konkreetse lepingu korrigeerimiseks kulunud teenuse mahtu ja suhtlus advokaadibürooga käis peamiselt telefoni teel. Advokaadibüroode üldlevinud praktika on selline, et kui arve esitatakse töötunni põhiselt, dokumenteeritakse osutatud teenuse maht 5- või 10-minutilise täpsusega ning lisaks esitatakse kliendile täpsem spetsifikatsioon arve sisu kohta (sh märgitakse toimunud telefonikõnede aeg ja kestus), et kliendil oleks võimalik kontrollida teenuse mahtu. Puudub põhjus arvata, et kaebajale teenust osutanud advokaadibüroo toimis teistmoodi. Kaebaja juhatuse liikmel olid paralleelselt käsil eraelulised tsiviilvaidlused, kus oli esindajaks sama advokaadibüroo. Kaebaja tunnistab, et arve nr 966 oli ekslikult seostatud kaebaja ettevõtlusega ja tegelikult oli tegemist juhatuse liikmele osutatud teenusega. Arvel nr 996 on kajastatud teenuse maht ja hind samamoodi kui teistel õigusabiteenuste eest esitatud arvetel. Seega on põhjendatud MTA kahtlus, et ka ülejäänud arved võivad olla esitatud seoses kaebaja juhatuse liikme eraeluliste vaidlustega, mistõttu tuleb arvete alusel tehtud väljamakseid käsitada erisoodustusena. 2) MTA ei jätnud 08.10.2019–13.10.2019 Valgevene reisiga seotud kulusid tervikuna arvesse võtmata. Kontrolliakti p-de 1.2.2.1 ja 1.2.2.3 ning maksuotsuse p 2.2.3 kohaselt tasus kaebaja Valgevene reisiga seotud kulutusi kokku 270,36 eurot. MTA märkis vaideotsuses, et rahuldab vaide osas, mis puudutab kaebaja Valgevene reisiga seotud kulutusi ajavahemikul 08.10.2019– 13.10.2019 (kokku 270,36 eurot). Vaideotsusega muudeti nii maksuotsuse resolutiivosa kui ka erisoodustustelt arvestatud maksukohustuste maksuarvestust. Lisaks muutis maksuhaldur maksuotsuses toodud kinnipeetud tulumaksu- ja sotsiaalmaksu arvestust osas, mis puudutas Valgevene reisiga seoses juhatuse liikmele makstud päevarahasid, mis olid varem maksustatud juhatuse liikme tasuna. Vaideotsuses tehtud arvutusviga on parandatud 19.11.2020 otsusega. Vaideotsuse p 11 sõnastus on eksitav, sest lisaks reisiga seotud kulutustele (270,36 eurot) oli reisiga seonduvalt maksustatud ka päevarahad 191,70 eurot. Seega olnuks vaideotsuses korrektne viidata ka päevarahadele ja esitada selgelt maksuarvestuse muutmise aluseks olev arvutuskäik. Vaideotsus lõppjäreldus on siiski õige ja tehtud kaebajale soodsamas suunas. 3) Meresuu SPA-ga seotud kulude osas on maksuhalduri järeldused õiged (vt kontrolliakti p 1.2.2.2 alap b, maksuotsuse lk 5 ja vaideotsuse p 11). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks reisi seotust ettevõtlusega, ja on andnud reisi kohta vastuolulisi ütlusi.
4(8)
3-20-2413 4) Maksuhalduri hinnang Riia reisi kuludele on õige (vt kontrolliakti p 1.2.2.2 alap c, maksuotsuse lk 5 ja vaideotsuse p 11). Kaebaja on esitanud selle reisi kohta erinevaid ja vastuolulisi andmeid ning selgitusi. Seega ei ole veenvalt tõendanud reisi seotus kaebaja ettevõtlusega. Kohtumenetluses esitas kaebaja uue tõendina oma äripartneri SIA Deltars kinnituse kohtumise toimumise kohta Lätis, kuid see jääb tähelepanuta, sest kaebaja oleks saanud selle tõendi esitada juba maksu- või vaidemenetluses. 5) Tai, Singapuri ja Laose reiside kohta on maksuhaldur kontrolliakti p 1.2.2.2 alap-s d märkinud, et kaebaja on maksumenetluses reisi eesmärgina viidanud kohtumisele klientidega ja toote esindajaga ning komandeeringu aruandes märkinud lisaks messil osalemise. Samas ei nähtu maksuhaldurile esitatud andmetest, et kaebajal oleks neis riikides edasimüüjaid või kliente. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses dokumente, mis tõendaks vastupidist. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud HydroBreak Singapuri esindaja kinnituse, WhatsApp’i vestluse äripartneriga ning 2019. a kirjavahetuse äripartneritega, kuid uued tõendid tuleb jätta tähelepanuta, sest kaebajal oli võimalus esitada need juba maksu- ja vaidemenetluses. Lisaks tuleb nõustuda vastustajaga, et esitatud tõendid ei kinnita reiside seost kaebaja ettevõtlusega (vt MTA 18.01.2020 vastus, p-d 4.1.4–4.20). 6) MTA tuvastas, et kaebaja jättis kontrollitaval perioodil deklareerimata juhatuse liikmele tehtud väljamaksed (2019. a oktoobris 941,7 eurot ja 2019. a novembris 1001,4 eurot, kokku 1987,68 eurot; vt kontrolliakti p 1.3.2.2). Kaebaja leiab, et tegemist oli omaniku antud laenu tagasimaksetega. Kaebaja on 10.06.2020 maksuhaldurile selgitanud, et laenuks antud raha pärines juhatuse liikmele kuulunud korteri müügist, kuid ta ei esitanud maksumenetluses kinnistu müügilepingut ega pangakonto väljavõtet, mis tõendaks kinnisvara müüki ja seda, et juhatuse liikmel oli rahalisi vahendeid laenu andmiseks. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud fotod korteri müügilepingu esilehest ja 2002. a raamatupidamise aastaaruandele lisatud bilansist, kuid ka need ei lükka maksuotsuses toodud järeldust ümber. MTA on selgitanud, et omanik andis kaebajale laenu väidetavalt 18.10.2001, kuid kinnistu müügilepingus on kuupäevaks märgitud 06.02.2002. Seega ei saanud kaebaja vahendid laenu andmiseks pärineda viidatud kinnistu müügist. Lisaks on kaebaja esitanud üksnes foto müügilepingu esimesest leheküljest ning puudub teave, kas leping on üldse allkirjastatud, samuti ei nähtu tõendist korteri müügihinda, mis näitaks IR-l laenu andmiseks vajalike vahendite olemasolu. Ka nende tõendite puhul ei ole kaebaja selgitanud, miks neid ei olnud võimalik varem esitada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.OÜ Technosol palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus hindas tõendeid valesti. Kaebaja esitatud tõendid jäid arvesse võtmata. 2) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved on seotud kaebaja ettevõtlusega. Suhtlus advokaadibürooga toimus peamiselt suuliselt. Kaebajal oli advokaadibürooga usalduslik suhe ja seetõttu ei fikseeritud tehtud töid detailsemalt. Õigusteenus seisnes rahvusvaheliste lepingute juriidilises analüüsis. See ei pea tingimata väljenduma teksti muutmises või ümber kirjutamises. Kaebaja säilitab lepingutest vaid lõplikud versioonid, millelt ei saagi parandusi nähtuda. Kaebaja ei hoia alles lepingute tööversioone, et allkirjastamisel ei tekiks segadust või eksitusi. Kaebaja nõustus arve õigsusega ja seetõttu ei küsinud tehtud tööde kohta täiendavaid selgitusi. Maksuhalduril ei olnud takistust küsida ise advokaadibüroolt selgitust. 3) Kaebaja on esitanud piisavalt tõendeid ja selgitusi, et IR reisid olid seotud kaebaja ettevõtlusega. Mõnda väikest eksimust kuupäevade vms osas ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks, 5(8)
3-20-2413 sest üldiselt on kaebaja selgitused üksikasjalikud, järjekindlad ja loogilised. Kaebaja esitas maksuhaldurile töölähetuse otsuse ja komandeeringu aruande koos kuluaruandega, mille alusel tehti väljamaksed. Äripartneritega ühiste fotode tegemine või neilt muude kinnituste küsimine ei oleks kooskõlas hea äritavaga. 4) Juhatuse liikmele tehtud väljamaksed on seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja esitas maksuhaldurile äriregistri väljavõtte ühe lehekülje, sest majandusaasta aruanne on maksuhaldurile ja kohtule kättesaadav äriregistrist. Äriregistrile esitatud aruandest on näha juhatuse liikme poolt äriühingule antud laen. Kaebajal ei ole õigust avaldada notariaalse lepingu sisu ilma teiste osapoolte loata. Kuna see tehing toimus u 20 aastat tagasi, ei ole muid dokumente säilinud, sh ei ole enam olemas panka, mille vahendusel tehing tehti. Kaebaja esitas maksuhaldurile maksegraafiku. Tagasimaksed on tehtud sularaha väljamaksetena või maksetena kassasse.
10.MTA palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. 1) Kaebaja esitas hulgaliselt tõendeid alles kohtumenetluses, kuigi nende esitamise vajadus oli talle selge juba varem ja tõendid olid kaebajale kättesaadavad. Sellega rikkus kaebaja kaasaaitamiskohustust. Samas ei lükka ka uued tõendid maksuhalduri järeldusi ümber. 2) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvete seotus kaebaja ettevõtlusega ei ole tõendatud. Pigem võib eeldada, et kaebaja varjab täpsemat ajaarvestust ja seeläbi ka arvete täpsemat sisu, sest see kinnitab õigusabi osutamist juhatuse liikme isiklikes huvides peetud tsiviilvaidluses. 3) Reiside kulud ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja ei ole esitanud asjakohaseid tõendeid ja tema ütlused on vastuolulised ning ajas muutuvad. 4) Kaebaja väited juhatuse liikme antud laenust ei ole usutavad ja on piisavalt tõendamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.Kaebaja ei ole veenvalt ära näidanud, et Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved nr 821, 877 ja 1013 (MTA 18.01.2021 vastuse lisad 3, 4 ja 6) on seotud kaebaja ettevõtlusega. Arvetel on teenuse sisuks märgitud üldiselt „õigusnõustamine“. Kaebaja on sõlminud äripartneritega koostöölepinguid, kuid tema väited, et Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ osales lepingueelsetes läbirääkimistes ja tegi lepingute õigusliku analüüsi, on tõendamata. Lepingutega seotud õigusteenuse osutamist ei tõenda pelgalt fakt, et kaebaja on koostöölepingud sõlminud. Kaebajal võis küll olla advokaadibürooga usalduslik suhe ja ta võis eelistada telefonikonsultatsioone, mistõttu teenuse osutamist ei dokumenteeritud, kuid sellega võttis kaebaja riski, et tal ei ole võimalik tõendada maksuhaldurile ja kohtule arvel näidatud teenuse seost oma ettevõtlusega. Sama puudutab kaebaja selgitust, et ta on kustutanud kõik e-kirjad ja lepingute projektid, et oma seadmeid mitte koormata ja vältida segadusi lepingute allkirjastamisel (vt kaebaja 02.07.2020 e-kiri, MTA 18.01.2021 vastuse lisa 8). Puudub vaidlus, et kaebaja juhatuse liikmel oli kontrolliperioodil isiklikke tsiviilvaidlusi, kus oli esindajaks sama advokaadibüroo. Arvetega nr 821, 877 ja 1013 sarnaselt vormistatud arve nr 966 (kaebuse lisa 8) kohta väitis kaebaja esmalt, et see on seotud kaebaja ettevõtlusega, kuid kaebuses möönis, et arve on seotud juhatuse liikme tsiviilvaidlusega. Eeltoodud asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse, et ka arved nr 821, 877 ja 1013 on seotud juhatuse liikme isiklikes huvides osutatud õigusteenusega. Etteheide, et maksuhaldur pole küsinud arvete nr 821, 877 ja 1013 sisu kohta teavet teenuse osutajalt, ei ole asjakohane, sest kaebaja lubas maksuhaldurile 10.06.2020 seletuste andmise käigus, et küsib oma advokaadilt kirjavahetuse koopiad (MTA 18.01.2021 vastuse lisa 7, küsimus nr 10). Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta seda lubadust ei 6(8)
3-20-2413 täitnud. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maksuhalduri järeldusega, et kaebaja ei saa arvete nr 821, 877 ja 1013 alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning arvete tasumist tuleb käsitada kaebaja juhatuse liikmele tehtud erisoodustusena, millega seoses tuleb kaebajal tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1; TuMS § 48 lg-d 1 ja 3; SMS § 2 lg 1 p 7).
13.Maksuhaldur leidis õigesti, et maksu- ja vaidemenetluses kogutud tõendid ei kinnita maksuotsuses toodud Läti, Tai, Singapuri ja Laose reisikulude ning Meresuu SPA külastuse seotust kaebaja ettevõtlusega ning juhatuse liikme reisikulude katmine on käsitatav juhatuse liikmele tehtud erisoodustusena, millelt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu (TuMS § 48 lg-d 1 ja 3; SMS § 2 lg 1 p 7). Iseenesest on kaebaja vormistanud juhatuse liikme reiside kohta töölähetusse saatmise otsused ja hiljem on juhatuse liige koostanud ka töölähetuse aruanded, samuti on esitatud sõidu- ja majutuskulude arved (MTA 18.01.2021 vastuse lisad 9–11 ja 22– 40), kuid neis dokumentides on viidatud lähetuse eesmärgina üldsõnaliselt kohtumisele klientide ja koostööpartneritega. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses muid veenvaid tõendeid, et kõnealused reisid olid seotud kaebaja ettevõtlusega, mitte tehtud kaebaja juhatuse liikme isiklikes huvides, sh olid kaebaja seletused üldsõnalised ja osaliselt ka ajas muutuvad. Kaebaja kohtumenetluses esitatud tõendid ei lükka maksuotsuse järeldusi ümber.
14.Kaebaja esitatud 21.10.2019 arve nr 8062671 kohaselt (MTA 18.01.2020 vastuse lisa 22) peatus kaebaja juhatuse liige Meresuu SPA-s 18.10.2019–19.10.2019. Kaebaja selgitused ei ole olnud selged ja järjekindlad küsimuses, kellega, millal ja millistel asjaoludel ta sel ajal kohtus selliselt, et vajalik oli hotellis ööbida (vrd kaebaja 10.06.2020 seletuse p 13, kontrollaktile esitatud eriarvamus (MTA 18.01.2021 vastuse lisa 43) ja vaide lisa 2 (kaebuse lisa 3); vt ka kontrollakti p 1.2.2.2 ning maksuotsuse p-d 2.2.2 ja 3). Ringkonnakohus ei korda selles osas maksu- ja vaideotsuse põhjendusi, kuid märgib täiendavalt, et kaebaja selgituste järgi ööbis ta hotellis 21.10.2019, kuid arve järgi 18.10.2019. See tekitab täiendavat ebaselgust küsimuses, kellega ja mis kuupäeval juhatuse liige kaebaja huvides kohtus. Kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile mingeid tõendeid, et ajavahemikus 18.10.2019–21.10.2019 toimus kohtumine Venemaa koostööpartneriga. Kaebaja ei ole esitanud selle külastuse kohta ka kohtumenetluses uusi tõendeid, mis annaks aluse maksuhalduri järeldusi ümber hinnata.
15.Kaebaja juhatuse liige viibis töölähetuse otsuse järgi 04.11.2019–07.11.2019 Lätis, sh ööbis 05.11.2019 Jurmalas hotellis (vt arve, MTA 18.01.2021 vastuse lisa 26). Kaebaja juhatuse liige ei mäletanud 10.06.2020 seletust andes täpsemalt, mis põhjusel ta Lätis käis, kuid märkis Jurmalas ööbimise kohta, et sai seal soodsa hinna ja seal pole probleemi ka parkimisega (seletuse p 15). Kuluaruande järgi (MTA 18.01.2021 vastuse lisa 27) viibis kaebaja juhatuse liige Riias 04.11.2019–05.11.2019, sh sõitis Riiga 04.11.2019 bussiga ning mingeid autorendiga seotud kulusid tal ei olnud. Kontrolliaktile esitatud eriarvamuses selgitas kaebaja, et Riia reis toimus seoses SIA-le Deltars kauba müügiga 07.11.2019 ning kaebaja juhatuse liige viis kauba ise kohale. Kauba transportimine liinibussiga Riiga (sh 05.11.2019 Jurmalasse) ei ole usutav, eriti kui vaides selgitas kaebaja, et kauba tõi kohale hoopis Siim Aas FIE, kes esitas selle kohta ka 06.11.2019 arve. Seega on maksuhaldur õigesti järeldanud, et kaebaja selgitused on vastuolulised ja seetõttu ka ebausaldusväärsed. Kohtumenetluses täiendavalt esitatud SIA Deltars müügijuhi 01.12.2020 e-kiri (kaebuse lisa 9) ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale, sest see on üldsõnaline ega sisalda teavet, milles neli päeva väldanud kohtumised seisnesid, kus ja kellega kohtumised toimusid jms.
16.Kaebaja esitatud dokumentide järgi viibis tema juhatuse liige 07.11.2019–28.11.2019 Tais, Singapuris ja Laoses. Töölähetuse otsuse kohaselt oli reisi eesmärk kohtumine klientide ja toote esindajaga ning komandeeringu aruande järgi kohtumine klientidega ja mess (MTA 18.01.2021 vastuse lisad 10 ja 11). Kaebaja ei esitanud maksumenetluses andmeid selle kohta, et ta oleks 7(8)
3-20-2413 müünud kaupa kõnealustesse riikidesse. Kaebaja 10.06.2020 selgitust, et tooted müüs Leedus asuv esindaja Norra kaudu, on maksuhaldur pidanud põhjendatult ebausaldusväärseks. Ka eriarvamuses ja vaides räägib kaebaja üldsõnaliselt kohtumistest, toomata välja konkreetseid nimesid, kohti ja kohtumiste tulemusi. Kohtumenetluses täiendavalt esitatud tõendid (kaebuse lisad 10–12) ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. HydroBreak Singapuri esindaja NS selgitab 01.12.2020 e-kirjas (lisa 10), et osales ja abistas 18.11.2019–28.11.2019 Tais ja Laoses HydroBreak toodete müümisel, kuid selles e-kirjas ei ole mainitud mingeid kohtumisi kaebaja juhatuse liikmega ning tema osalemist kohtumistel või toodete müümisel, samuti on viidatud üldiselt kohtumistele, toomata välja nende toimumise aega ja kohta ning konkreetseid osalejaid. Kaebaja ei ole ka lähemalt selgitanud oma seost e-kirja saatnud isikuga. Lisa 11 on kuvatõmmis 02.03.2019 WhatsApp’i vestlusest PN-ga, kuid puudub vestluse kontekst ja selliselt ei saa seda vestlust mõistlikult seostada kaebaja juhatuse liikme reisiga Taisse 2019. a novembris. Lisa 12 on 03.02.2019–11.02.2019 e-kirjavahetus, mille seos vaidlusaluse reisiga jääb samuti arusaamatuks.
17.Maksuhaldur leidis õigesti ka seda, et kontrolliperioodil kaebaja juhatuse liikmele tehtud väljamaksed (sularahas pangakontolt välja võetud raha ja päevarahad eespool toodud reiside eest) ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, vaid neid saab käsitada juhatuse liikme tasuna, millelt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu (TuMS § 40 lg-d 2 ja 4 ning § 41 p 1; SMS § 2 lg 1 p 4). Kaebaja väide, et pangakontolt väljavõetud raha oli 18.10.2001 omaniku antud laenu tagasi maksmine, ei ole usutav ning seda ei muuda ka kohtumenetluses täiendavalt esitatud tõendid (kaebuse lisad 13 ja 14). IR selgitas kaebaja seadusliku esindajana 10.06.2020, et sai raha kaebajale laenu andmiseks oma korteri müügist. Notariaalne leping IR ja tema endise abikaasa ühisvarasse kuulunud korteriomandi müügi kohta (lisa 13) on aga sõlmitud ligikaudu neli kuud pärast väidetava laenu andmist kaebajale. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui suure summa IR korteri müügist sai. Seetõttu ei ole tõendatud, et IR-l olid olemas rahalised vahendid äriühingule laenu andmiseks. Kaebaja 2002. a majandusaasta aruande üks lehekülg (raamatupidamisbilanss, lisa 14) kajastab üldiselt kaebaja majandusolukorda 31.12.2001 ja 31.12.2002 seisuga ega tõenda veenvalt, et 2019. a oktoobris ja novembris IRle tehtud väljamaksed olid ligikaudu 17 aastat tagasi antud laenu tagasimaksed. Kahtlust laenu andmisest süvendab asjaolu, et laenusummalt ei arvestata intresse ja laenu tagasi maksmine toimub n-ö jooksvalt vastavalt vajadusele, sh ei ole pooled kokku leppinud laenu tagastamise kuupäeva (vt kaebaja 10.06.2020 seletus, p 7 ja allkirjadeta laenuleping, MTA 18.01.2021 vastuse lisa 13).
18.Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
19.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.