OÜ Technosol kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051446-6, 06.11.2020 vaideotsuse osaliseks tühistamiseks ja 24.11.2020 intressinõude tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ Technosol, lepinguline esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.12.2021. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi OÜ-le Technosol 17.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/0514466, millega kohustati kaebajat tasuma perioodi oktoober- november eest maksusumma 5253,06 eurot. MTA leidis maksuotsuses, et:
kaebaja on kontrollitaval perioodil alusetult kajastanud sisendkäibemaksu teenuste soetamisel Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-lt. MTA, et kõnealused teenused on tegelikult osutatud kaebaja juhatuse liikme Imre Reino eraelulistes küsimustes. Sellest tulenevalt vähendas MTA kaebaja sisendkäibemaksu ja määras täiendavalt tasumisele tulu- ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt;
3-20-2413
1.2.kaebaja on kontrollitaval perioodil on kaebaja tasunud juhatuse liikme isiklikke reisikulusid ning määras sellest tulenevalt täiendavalt tasumisele tulu- ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt;
1.3.kaebajal tuleb täiendavalt tasuda tööjõumakse (kinnipidamisele kuuluv tulumaks ja sotsiaalmaks) kaebaja juhatuse liikmele tehtud väljamaksete osas seonduvalt kaebaja juhatuse liikme poolt pangakontolt võetud sularahaga ja juhatuse liikmele makstud päevarahadega.
2.Kaebaja esitas maksuotsusele vaide. MTA tegi 06.11.2020 vaideotsuse, millega vähendati maksusummat (08.10.-13.10.2019 toimunud Valgevene reisiga seotud kulutuste summas 270,36 eurot osas) ning kohustati kaebajat tasuma maksusumma 4955,5 eurot.
3.MTA esitas kaebajale 24.11.2020 intressinõude nr 13-3/115555 intressi tasumiseks summas 488 eurot.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 03.12.2020 OÜ Technosol kaebus MTA 17.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051446-6 ja 06.11.2020 vaideotsuse osaliseks tühistamiseks ning 24.11.2020 intressinõude tühistamiseks. Kaebaja ei vaidlusta seejuures kohtumenetluses 08.11.2019 arvel nr 966 nimetatud sisendkäibemaksu osa.
5.Tallinna Halduskohus võttis 07.12.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
6.MTA esitas vastuse kaebusele 18.01.2021 ja täiendavad dokumendid 07.10.2021.
7.13.09.2021 määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 01.11.2021.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja vaidlustab maksuotsuse osas, milles see jäeti vaideotsusega jõusse (välja arvatud 08.11.2019 arve nr 966 osas), samuti vaideotsuse osas, milles vaie jäeti rahuldamata ning intressinõude täies ulatuses.
9.Kaebaja ei nõustu maksuotsuse seisukohaga, et, et Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega.
9.1.Kaebaja on edastanud MTA-le lepingud, mille osas on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ viinud läbi õigusliku analüüsi, mis on seotud makstud tasuga. Kaebaja märgib, et 4 lepingu õigusliku analüüsi teostamine (14,67 tundi) summas 2640 eurot (tunnihinnaga 150 eurot + KM) on tavapärase majandustegevuse osaks olev kulutus, mis on kooskõlas vastava teenuse turuhinnaga.
9.2.Kaebaja möönab, et seoses paralleelselt toimunud juhatuse liikme tsiviilvaidlustega, kus samuti oli esindajaks sama advokaadibüroo, siis toepoolest, ühe konkreetse arve nr 966 puhul oli tegemist ekslikult ettevõtlusega seostatud arvega, kus riigiloiv oli kaasneva tsiviilvaidluse osaks. Seetõttu nõustub kaebaja, et ühe arve osas oli tegemist juhatuse liikme tsiviilvaidlusega seotud kuluga suuruses 10 eurot riigiloiv + 636,5 eurot teenuse eest kokku summas 775 eurot (millest käibemaks moodustas 127,5 eurot).
9.3.Ülejäänud Maria Mägi Advokaadibüroole tasutud summa 2640 eurot osas oli tegemist otseselt ettevõtlusega seotud kuludega, mis olid seotud eelnimetatud lepingute õigusliku analüüsi teostamisega. Teenuse täpne ulatus kajastus arvetel vastavate tundidena, mille kaebaja eelnevalt heaks kiitis, kuid tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada iga konkreetse lepingu korrigeerimiseks kulunud teenuse mahtu. Too teostati loogiliselt vahetult arvele eelneval ajaperioodil.
9.4.Kaebaja toob välja, et on esitanud näiteks sõlmitud lepingu Vene Föderatsiooni ettevõttega Lukoil, nr19G0569, 15 lehel. Kaebaja rõhutab, et nimetatud koostöölepingu õiguslik analüüs, lepingueelsed läbirääkimised ning muudatuste tegemine oli pikaajaline protsess, millesse oli 2(8)
3-20-2413 otseselt kaasatud Maria Mägi Advokaadibüroo. Seejuures toimus oluline osa läbirääkimistest telefoni teel, samuti oli kaebaja eelistatud koostöövorm advokaadibürooga telefonikonsultatsioon. Nimetatud viis tagas efektiivsuse lepingu nüansside läbirääkimistel. Kaasnev kirjavahetus ei ole paraku säilinud seoses möödunud ajavahemikuga ja arvuti vahepealse hävimisega, mida kaebaja on ka vastustajale selgitanud.
10.Teiseks ei nõustu kaebaja, et on teinud kontrollitaval perioodil lisaks deklareeritule erisoodustusi kokku summas 4838,51 eurot, s.h tasunud oma juhatuse liikme Imre Reino isiklike reisikulude eest kokku 1464,35 eurot.
10.1.Vaideotsuses leidis MTA, et 08.10.- 13.10.2019 Valgevene reisiga seotud kulutused 270,36 eurot olid seotud vaide esitaja ettevõtlusega. Paraku on jätnud MTA arvesse võtmata sama reisiga seotud kulud. Kui leiti, et nimetatud reis oli esitatud tõendite põhjal seotud kaebaja ettevõtlusega, siis tuleb ka reisiga kaasuvate kulude osas teha tasaarveldus maksuotsuses. Vaideotsuses on tõenäoliselt arvestatud vaid majutuskuludega, kuid arvesse ei ole võetud muid lähetuskulusid.
10.2.Meresuu SPA külastusega seotud kulude kujunemist on selgitanud kaebaja korduvalt. Kaebaja on selgitanud varasemalt, et eelmisel õhtul toimus Meresuu hotellis kohtumine FSM ettevõtte direktoriga, kus arutati edasist müügiplaani ja koostööd, mistõttu oli vajalik ka ööbimine. On põhjendamatu, et MTA on nimetatud kulud välja arvanud ettevõtlusega seotud kuludest üksnes asjaolu tõttu, et kaebaja juhatuse liige on eksinud selgitustes ühe päeva võrra tagantjärgi kohtumise kuupäeva osas.
10.3.Läti Vabariigi (nn Jurmala SPA) reisiga seotud kulude osas on kaebaja samuti esitanud selgitused reisi seotuse kohta ettevõtlusega. MTA ei kahtluse alla seadnud kaebaja esitatud reisi eesmärki, kauba müümist ega ka äripartneritega kohtumist. Otsus on kaebaja hinnangul tehtud vaid lähtudes asjaolust, et kaebaja ööbis hotellis Jurmala SPA. Kaebaja on esitanud oma selgitused hotelli valiku osas ja rõhutab, et kuludes oli vaid ööbimisega seotud kulud. Kaebaja leiab, et puudub igasugune põhjendus sellise reisi kulude väljaarvamiseks ettevõtlusega seotud kuludest. Täiendavalt esitab kaebaja ka äripartneri SIA DELTARS kinnituse kohtumise toimumise kohta, mistõttu tuleb nimetatud kohtumist, arvestades kõiki esitatud tõendeid, lugeda otseselt ettevõtlusega seotud kulutuseks.
10.4.Tai, Singapuri ja Laose reisi kulude väljaarvamise osas märgib kaebaja, et on esitanud selgitused ja tõendid toimunud tooteesitluste, reklaami ja müügikohtumiste osas. Kaebaja esitab lisaks eeltoodule ka HydroBreak Singapuri esitaja kinnituse Imre Reino viibimise kohta eelnimetatud maades seoses muudavate toodete kasutamise juhendamiste (demo) ja tooteesitlustega. Lisaks eeltoodule on olemas ka WhatsApp vestlus äripartneriga, kus samuti arutatakse toimunud kohtumise ettevalmistamist. Kaebaja märgib, et puudub objektiivne alus nimetatud reiside kulude mitteseostamiseks ettevõtlusega. Kaebaja esitab ka 2019.a kirjavahetuse äripartneritega nimetatud reisi ettevalmistamiseks, mis tõendab samuti reisi seost ettevõtlusega.
11.Kolmandaks, MTA leidis, et vaide esitaja on jätnud kontrollitaval perioodil deklareerimata juhatuse liikme tasu väljamakseid Imre Reinole oktoobris 941,7 eurot ja novembris 1001,4 eurot kogusummas 1987,68 eurot. Kaebaja on selgitanud, et tegemist on olnud omanikulaenu tagasimaksetega. Kaebaja esitab Tallinna notari Silje Velsbergi kinnitatud korteri ostumüügilepingu kuupäevaga 06.02.2002, mis tõendab, et kaebaja esindaja on müünud korteriomandi nimetatud kuupäeval, mis lükkab umber vaideotsuse p 12 esitatu. Omanikulaenu tagasimaksete alust tõendab ka kaebaja 2002 a majandusaasta aruande väljavõte (raamatupidamisbilanss), millest nähtub kohustuste real omanikulaenuga seotud kohustused.
12.10. 24.11.2020 esitatud intressinõude osas märgib kaebaja, et vaidlustas maksunõude täitmise ja seega puudub põhjus nõuda intressi.
3(8)
3-20-2413 Vastustaja seisukohad
13.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb kaebusele vastu. Kaebaja ei ole kaebuses ja selle lisatud tõenditega selgitanud ega tõendanud, et maksuotsuses toodud seisukohad oleksid ebaõiged ning annaksid alust kaebuse rahuldamiseks.
14.Kaebaja väidab, et Maria Mägi Advokaadibüroo arved summas 2640 eurot on seotud teenuse osutamisega kaebajale. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi täiendavat põhjendust ega tõendit, mis tõendaks, et need kulutused on tehtud just kaebaja majandustegevuses. Kaebaja esitas küll maksuhaldurile lepingud, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Maria Mägi Advokaadibüroo kuidagi viidatud lepingutega seotud on. Asjaolu, et õigusliku analüüsi koostamine konkreetselt toodud hinnaga on majandustegevuses tavapärane, ei seo vastustaja hinnangul käesoleval juhul tehtud kulutusi konkreetselt kaebaja majandustegevusega, ega lükka ümber maksuhalduri tehtud järeldusi. Maksuhaldur ei ole seejuures kahtluse alla seadnud kulutuste toimumist, vaid üksnes nende seotuse kaebaja majandustegevusega.
14.1.Vastustaja ei nõustu, et tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada iga konkreetse lepingu korrigeerimiseks kulunud teenuse mahtu. Kaebaja saanuks täiendavate tõendite saamiseks pöörduda advokaadibüroo poole, kuid pole seda teinud. Usutav ei ole ka see, et kaebajal pole alles mitte ühegi kirjavahetust advokaadiga. Isegi kui see vastaks tõele, on kaebajal võimalus küsida kirjavahetuse koopiaid oma advokaadilt. Kaebaja ei ole aga menetluse jooksul esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks kontrolliperioodil oma majandustegevuse käigus vajanud õigusabi teenust ega tõendeid arvete nr 821;877 ja 1013 seotuse kohta oma majandustegevusega.
14.2.MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Antud juhul ei ole kaebaja tõendanud advokaadibüroo poolt esitatud arvete seotust kaebaja majandustegevusega. Veelgi enam, vastustaja hinnangul viitab asjaolu, et kaebaja väitis algselt, et ka arve nr 966 on seotud kaebaja majandustegevusega, selgelt sellele, et tegelikult on kõik vaidlusalused Maria Mägi Advokaadibüroo arved seotud kaebaja juhatuse liikme isiklike kohtuasjadega ning kaebaja püüab arvete tegelikku sisu varjata.
15.Kaebaja väidab, et MTA on oma vaideotsuse jätnud arvesse võtmata kaebaja 08.10.201913.10-2019 toimunud Valgevene reisiga seotud kulud kogu ulatuses. Vastustaja selgitab, et kontrolliaktis ning maksuotsuses on maksuhaldur leidnud, et kaebaja on oma raamatupidamisarvestuses kajastanud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi seoses Valgevene reisiga summas 270,36 eurot (vt kontrolliakt p 1.2.2.1. ja 1.2.2.3. ja maksuotsus p 2.2.3.). Sellest lähtuvalt on maksuhaldur maksuotsusega muuhulgas suurendanud kontrolliperioodil nii kaebaja tulumaksukui ka sotsiaalmaksu tasumise kohustust. Vaideotsusega leidis MTA, et vaie kuulub rahuldamisele osas, mis puudutab kaebaja Valgevene reisiga seotud kulutusi perioodil 08.10.-13.10.2019 summas 270,36 eurot ning muutis ühtlasi nii maksuotsuse resolutiivosa kui ka maksuarvestust. MTA tegi vaideotsuses küll ilmselge arvutusvea, kuid parandas selle oma 19.11.2020 otsusega vaideotsuse muutmise kohta. MTA on seejuures vaideotsuses võtnud maksuarvestuse muutmisel arvesse kõik Valgevene reisiga seotud kulud ning kaebaja vastupidine väide on alusetu ega vasta tõele.
16.Meresuu SPA ja Hotel-iga seotud kulude osas palub vastustaja kohtul arvestada vaideotsuses tooduga (vaideotsuse p 11, kolmas lõik), ega hakka neid seisukohti kordama. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi täiendavat tõendit selle kohta, et Meresuu SPA’s peatumine oleks olnud seotud kuidagi kaebaja ettevõtlusega. Erinevused kaebaja esitatud ütlustes ning seisukohtades üksnes kinnitavad vastustaja hinnangul maksuhalduri järeldusi, et tegemist ei olnud kaebaja ettevõtlusega seotud kuludega.
17.Kaebaja on koos kaebusega esitanud oma äripartneri SIA DELTARS kinnituse kohtumise toimumise kohta Lätis. Vastustaja selgitab, et kaebaja ei ole ei maksumenetluses ega ka
4(8)
3-20-2413 vaidemenetluses kõnealust tõendit maksuhaldurile esitanud. Seega ei saanud maksuhaldur sellest tõendist maksuotsuse tegemisel ega vaideorgan vaideotsuse tegemisel lähtuda.
17.1.Riigikohus on oma otsustes nr 3-3-1-47-0711 ja 3-3-1-32-0912 ringkonnakohtu seisukohale viidates märkinud, et maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui need on maksukohustuslasele hiljem teatavaks saanud ning tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest. Seejuures rõhutas kohus, et kui maksukohustuslane ei täida õigeaegselt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust, on maksuhalduril õigus maksukohustust vähendavad asjaolusid mitte arvestada ning maksuotsust seetõttu hiljem enam muuta ei saa.
17.2.Kaebaja oli maksumenetluse ajal teadlik, et tal oli võimalus esitada maksuhaldurile kõikvõimalikke tõendeid, mis tõendaksid tema tehtud kulutuste seotust kaebaja ettevõtlusega. Kaebajale selgitati, et lähetused peavad olema ettevõtte majandustegevusega seotud ning temalt küsiti korduvalt tõendeid reiside seotuse kohta ettevõtte majandustegevusega. kaebajale selgitati sealjuures, millised need tõendid olla võivad. Kaebaja on esitanud menetluse jooksul mitmeid erinevaid tõendeid, mis näitab, et kaebaja oli teadlik tõendite esitamise võimalusest ja vajadusest.
17.3.Käesoleval juhul esitas kaebaja viidatud tõendi alles kohtumenetluses. Kaebaja ei ole seejuures sellise tõendi esitamist alles kohtumenetluses kuidagi põhjendanud. Viidatud tõend (äripartneri e-kiri) on küll kaebajale saadetud alles 01.12.2020, kuid kaebajal oli võimalus äripartnerilt kinnituse küsimiseks juba maksumenetluse ajal. Vastustaja palub jätta esitatud tõendi tähelepanuta.
18.Ka kaebaja poolt seoses Tai, Singapuri ning Laose reisidega esitatud HydroBreak Singapuri esindaja kinnituse, WhatsApp vestluse äripartneriga ning 2019. aasta kirjavahetuse äripartneritega esitas kaebaja alles kohtumenetluses.
18.1.HydroBreak Singapuri esindaja kinnitus sisaldab isiku nimega N. S. kinnitust HydroBreaki müümisel osalemise kohta ja toote juhendamisel 18.11–26.11.19 abiks olemise kohta Tais ja Laoses. Tegemist ei ole kinnitusega selle kohta, et kaebaja viibis Tais ning Laoses seoses oma majandustegevusega. Isegi kui see tõendaks kaebaja juhatuse liikme Taisse ning Laosesse toimunud reiside seotust kaebaja ettevõtlusega, oli kaebajal võimalus ka see tõend äripartnerilt küsida juba maksumenetluse ajal. Seda kaebaja aga teinud ei ole (kaebaja esitatud tõendil ei ole näha ka seda, millal kaebaja äripartnerilt kinnitust küsis).
18.2.WhatsApp vestlus oli samuti kaebajal olemas juba maksumenetluse ajal (nähtav kuvatõmmisel näha olevatest kuupäevadest). Lisaks ei tõenda ka see vastustaja hinnangul kaebaja juhatuse liikme reiside seost kaebaja ettevõtlusega. Tegemist on üksnes väikese osaga kaebaja ja tema äripartneri vahelisest kirjavahetusest, millest ei nähtu ühtegi seost kirjavahetuse ning konkreetsete vaidlusaluste reiside ning kulutuste vahel.
18.3.Ka väidetava kirjavahetuse osas äripartneritega reisi ettevalmistamiseks jääb ebaselgeks, miks ei ole seda esitatud juba maksumenetluses või vaidemenetluses. Tõend oli kaebajal olemas juba maksumenetluse ajal, kuna kirjavahetusest on näha, et see toimus veebruaris 2019.
18.4.Vastustaja hinnangul ei seo ükski eelpoolviidatud tõend Imre Reino reise Taisse, Singapuri ega Laosesse kaebaja ettevõtlusega. Tõendid näitavad üksnes, et kaebaja esindaja suhtles kaebaja äripartneritega. Esitatud kirjavahetustest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis viitaks, et Imre Reino oleks viibinud Tais, Singapuris ning Laoses seoses kaebaja ettevõtlusega.
19.MTA tuvastas maksumenetluses, et kaebaja jättis kontrollitaval perioodil deklareerimata juhatuse liikme tasu väljamakseid Imre Reinole 2019. a oktoobris 941,7 eurot ja 2019. a novembris 1001,4 eurot – kogusummas 1987,68 eurot. Kaebaja on seisukohal, et tegemist oli omanikulaenu tagasimaksetega ning on oma väidete tõendamiseks esitanud taas kaks täiendavat tõendit. 5(8)
3-20-2413
19.1.Kaebaja 10.06.2020 suuliste selgituste kohaselt pärines laenuks antav raha Imre Reinole kuulunud korteri müügist. Kinnistu müügilepingut ega pangakonto väljavõtet, mis tõendaks kinnisvara müüki ja seda, et juhatuse liikmel oleks olnud rahalisi vahendeid laenu andmiseks summas 700 000 krooni, kaebaja maksumenetluses ega ka vaidemenetluses ei esitanud. Kaebaja esitas halduskohtumenetluses esmakordselt kinnistu müügilepingu. Vastustaja hinnangul ei tõenda ka esitatud müügileping kuidagi Imre Reino poolt laenu andmist kaebajale – omanikulaen on väidetavalt kaebajale antud 18.10.2001. Kinnistu müügilepingus on kuupäevaks märgitud 06.02.2002, st 4 kuud pärast väidetava omanikulaenu andmist. Seega ei saanud kaebaja vahendid omanikulaenu andmiseks pärineda viidatud kinnistu müügist.
19.2.Lisaks on vastustaja hinnangul tegemist ka puuduliku tõendiga – kaebaja on esitanud üksnes foto müügilepingu esimesest leheküljest, kus ei ole näha ei kaebaja ega ka teiste lepinguosaliste lepingu sõlmimist kinnitavaid allkirju ega korteri müügihinda (mis näitaks kaebaja omanikulaenu jaoks vajalike vahendite olemasolu). Eeltoodule tuginedes leiab vastustaja, et kaebaja esitatud müügileping ei tõenda kuidagi, et kaebaja poolt Imre Reinole tehtud väljamaksete puhul oli tegemist omanikulaenu tagasimaksetega. Samuti ei tõenda vastustaja hinnangul kaebaja esitatud foto kaebaja 2002. aasta raamatupidamisbilansist omanikulaenu andmist kaebajale. Tegemist on taas tõenditega, mida kaebaja maksumenetluses ei esitanud, millele maksuhaldur ega vaideorgan ei saanud oma otsuste tegemisel tugineda ning mis tuleks jätta asja lahendamisel tähelepanuta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20.Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustun siinjuures maksuotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja seisukohtadele esitan põhjendused alljärgnevalt.
21.Asja materjalide juures olevatest Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvetest (vastustaja vastuse lisad 3, 4 ja 6) nähtub, et arved on esitatud õigusnõustamise eest, kokku mahus 14 töötundi. Muid täpsustavaid andmeid arvetest ei nähtu ning kaebaja ei ole esitanud ka mistahes muid tõendeid, mis võimaldaks siduda arvetel märgitud õigusnõustamise kulu kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja on maksumenetluse käigus esitanud maksuhaldurile küll rea lepinguid, mis kaebaja kinnitusel on õigusnõustamise käigus advokaadibüroo poolt üle vaadatud (vastustaja 07.10.2021 kohtule esitatud dokumendi lisad), kuid lepingute analüüsimisel ei nähtu nendest mistahes viiteid sellele, et advokaadibüroo oleks lepinguid üle vaadanud ja sinna täiendusi või parandusi teinud. Muid tõendeid, millest nähtuks osutatud teenuse täpsem sisu, ei ole kaebaja esitanud viidates, et tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada iga konkreetse lepingu korrigeerimiseks kulunud teenuse mahtu ning et suhtlus advokaadibürooga käis peamiselt telefoni teel. Selline kaebaja väide ei ole usutav, kuivõrd advokaadibüroode üldlevinud praktika teenuse osutamisel on, et kui arve esitatakse töötunni põhiselt, dokumenteeritakse osutatud teenuse maht sageli 5-10 minutilise täpsusega ning lisaks arvele esitatakse kliendile ka täpsem spetsifikatsioon arve sisu kohta (sh märgitakse ka toimunud telefonikõnede aeg ja kestus), et kliendil oleks võimalik teenuse mahtu kontrollida. Puudub põhjus eeldada, et sarnaselt ei talitanud teenust osutanud advokaadibüroo ka käesoleval juhul.
22.Nõustun MTA-ga, et käesoleval juhul on põhjendatud õigusabiteenuse eest esitatud arvetel märgitud summat käsitada erisoodustusena TuMS § 48 lg 1 alusel ja neid väljamakseid ka vastavalt maksustada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks õigusabiteenuse eest esitatud arveid seostada kaebaja ettevõtlusega, samas nähtub asja materjalidest, et samaaegselt oli kaebaja juhatuse liikmel käsil eraelulised tsiviilvaidlused, kus samuti oli esindajaks sama advokaadibüroo. Seejuures tunnistab kaebaja, et arve nr 966 (kaebuse lisa 8) puhul oli tegemist ekslikult ettevõtlusega seostatud arvega, tegemist oli juhatuse liikmele osutatud teenusega. Seejuures on arvel nr 996 kajastatud teenuse maht ja hind sarnaselt teiste õigusabiteenuste eest esitatud arvetega (arved nr 821, 877 ja 1013). Seega on põhjendatud MTA kahtlus, et ka need arved võivad olla esitatud seonduvalt kaebaja juhatuse liikme eraeluliste vaidlustega, mistõttu tuleb arvete alusel tehtud 6(8)
3-20-2413 väljamakseid käsitada erisoodustusena. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Antud juhul on maksuhaldur loonud põhjendatud kahtluse, et tasutud summade näol võib tegemist olla erisoodustusega ning kaebaja ei ole teinud vähimatki pingutust, et tõendada vastupidist.
23.Ebaõige on kaebaja seisukoht, et MTA on oma vaideotsuses jätnud arvesse võtmata kaebaja 08.10.2019-13.10.2019 toimunud Valgevene reisiga seotud kulud kogu ulatuses. Kontrolliaktis ning maksuotsuses on maksuhaldur kajastanud Valgevene reisiga seotud asjaolusid vastavalt punktides 1.2.2.1. ja 1.2.2.3. (kontrolliakt) ja p 2.2.3 (maksuotsus). Nendest punktidest nähtuvalt on kaebaja Valgevene reisiga seotud kulutusi tasunud kokku 270,36 eruot. Vaideotsusega leidis MTA, et vaie kuulub rahuldamisele osas, mis puudutab kaebaja Valgevene reisiga seotud kulutusi perioodil 08.10.-13.10.2019 summas 270,36 eurot ning muutis ühtlasi nii maksuotsuse resolutiivosa kui ka maksuarvestust erisoodustustelt arvestatud maksukohustuste osas. Samuti muutis maksuhaldur ka maksuotsuses toodud maksuarvestust kinnipeetud tulumaksu- ja sotsiaalmaksu osas seonduvalt Valgevene reisiga juhatuse liikmele makstud päevarahadega, mis olid varasemalt maksustatud juhatuse liikme tasuna. MTA vaideotsuses tehtud arvestusviga on parandatud 19.11.2020 otsusega vaideotsuse muutmise kohta. Möönan siinjuures, et vaideotsuse p 11 on selles osas eksitav, kuivõrd lisaks reisiga seotud kulutustele 270,36 eurot oli reisiga seonduvalt maksustatud ka päevarahad summas 191,70. Seega olnuks korrektne vaideotsuses viidata lisaks reisiga seotud kuludele ka päevarahadele ja esitada vaideotsuses või selle lisana selges ja arusaadavas vormis maksuarvestuse muutmise aluseks olev arvutuskäik. Samas on otsus lõppjäreldustes õige ja tehtud kaebajale soodsamas suunas ning selle uuesti ülevaatamine ei ole seega tarvilik.
24.Meresuu SPA ja Hotel-iga seotud kulude osas nõustun kontrolliaktis, maksuotsuses ja vaideotsuses tooduga (kontrolliakti p 1.2.2.2. alapunkt b), maksuotsuse lk 5 alt kolmas lõik ja vaideotsuse p 11, kolmas lõik) ning ei pea vajalikuks neid seisukohti korrata. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks reisi seotust ettevõtlusega ning on menetluse kestel andnud reisiga seonduvalt ka vastuolulisi ütlusi.
24.1.Riia reisiga seonduvat on maksuhaldur käsitlenud kontrolliakti punkti 1.2.2.2 alapunktis c) ning maksuotsuses lk 5 (alt teine lõik) ja vaideotsuse p 11 (viimane lõik). Nõustun neis punktides toodud seisukohtadega. Kaebaja on menetluse kestel selle reisi kohta esitanud erinevaid ja kohati vastukäivaid andmeid ning selgitusi. Seega ei ole veenvalt tõendanud reisi seotust ettevõtlusega. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud täiendava tõendina oma äripartneri SIA DELTARS kinnituse kohtumise toimumise kohta Lätis, kuid kuivõrd kaebaja ei ole ei maksumenetluses ega ka vaidemenetluses kõnealust tõendit maksuhaldurile esitanud, tuleb nimetatud tõend jätta tähelepanuta. Maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui need on maksukohustuslasele hiljem teatavaks saanud ning tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest. Kui maksukohustuslane ei täida õigeaegselt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust, on õigus maksukohustust vähendavaid asjaolusid mitte arvestada (RKHKo asjas nr 3-3-1-47-0711 ja asjas nr 3-3-1-32-0912). Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud selgitusi, millest nähtuks, et äripartneri kinnitust ei olnud tal varem võimalik küsida.
25.Seoses Tai, Singapuri ja Laose reisidega on maksuhaldur kontrolliakti punkti 1.2.2.2 alapunktis d) märkinud, et kaebaja on maksumenetluses reisi eesmärgina viidanud kohtumist klientidega ja toote esindajaga ning komandeeringu aruandes märkinud lisaks messil osalemise. Samas ei nähtu maksuhaldurile esitatud andmetest, et kaebajal oleks seal oleks edasimüüjaid või kliente. Kaebaja ei esitanud maksumenetluse käigus dokumente, mis tõendaks vastupidist. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud HydroBreak Singapuri esindaja kinnituse, WhatsApp vestluse äripartneriga ning 7(8)
3-20-2413 2019. aasta kirjavahetuse äripartneritega (kaebuse lisad 10-12), kuid sarnaselt Riia reisiga seotud tõenditega, tuleb ka need jätta tähelepanuta, kuivõrd kaebajal oli võimalus nende dokumentide esitamiseks maksu- ja vaidemenetluses, kaebaja seda aga ei teinud. Lisaks tuleb nõustuda vastustajaga, et esitatud tõendid ei kinnita siiski reiside seost kaebaja ettevõtlusega (vt ka MTA vastus kohtule p-d 4.1.4–4.20).
26.Eeltoodust tulenevalt leian, et MTA on maksuotsuses ja vaideotsuses põhjendatult leidnud, et kulutused seoses ööbimisega Meresuu SPA-s ning Riia reisi ning ka Tai, Singapuri ning Laose reisiga seotud kulutuste puhul ei ole tõendatud kulutuste seos kaebaja ettevõtlusega ning on sellest tulenevalt põhjendatult määranud kaebajale täiendava maksukohustuse.
27.MTA tuvastas maksumenetluses, et kaebaja jättis kontrollitaval perioodil deklareerimata juhatuse liikmele tehtud väljamakseid 2019. a oktoobris 941,7 eurot ja 2019. a novembris 1001,4 eurot – kogusummas 1987,68 eurot (kontrolliakti p 1.3.2.2.). Kaebaja leiab, et tegemist oli omanikulaenu tagasimaksetega ning on maksumenetluses selgitanud (10.06.2020 selgitused p 6 ja 7, vastustaja vastuse lisa 7), et laenuks antud raha pärines juhatuse liikmele kuulunud korteri müügist. Kinnistu müügilepingut ega pangakonto väljavõtet, mis tõendaks kinnisvara müüki ja seda, et juhatuse liikmel oleks olnud rahalisi vahendeid laenu andmiseks kaebaja maksumenetluses ei esitanud. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud kaks fotot (kaebuse lisad 13 ja 14), millest üks on foto korteri müügilepingu esimesest lehest ja teine 2002.a. raamatupidamise aastaaruandele lisatud bilansist, kuid ka need ei lükka ümber maksuhalduri kontrolliaktis ja maksuotsuses toodud järeldust. Vastuses kohtule viitab MTA, et omanikulaen on väidetavalt kaebajale antud 18.10.2001, kuid kinnistu müügilepingus on kuupäevaks märgitud 06.02.2002, st 4 kuud pärast väidetava omanikulaenu andmist. Seega ei saanud kaebaja vahendid omanikulaenu andmiseks pärineda viidatud kinnistu müügist. Ka on kaebaja müügilepingu kohta esitanud üksnes foto müügilepingu esimesest leheküljest ning puudub info selle kohta, kas leping on ka lepinguosaliste poolt allkirjaga kinnitatud, samuti ei nähtu tõendist korteri müügihinda, mis näitaks kaebaja omanikulaenu jaoks vajalike vahendite olemasolu. Märgin siinkohal, et tegemist on jällegi tõenditega, mida kaebaja maksu- ega vaidemenetluses ei esitanud ning ka kohtumenetluses ei ole kaebaja selgitanud, miks neid tõendeid ei olnud võimalik varem esitada.
28.Kokkuvõtvalt leian, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi ja väiteid ega viidanud tõenditele, mis lükkaks ümber maksuotsuses toodud põhistusi. Kui tõendamiskoormus on kaebajal ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma väidete kinnituseks, jääb kaebus kahtluse kõrvaldamata jätmise korral rahuldamata, sest tõendamata jätmise riski kannab kaebaja (RKHKo 3-12-1360/131, p 21). Menetluskulud
29.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jäi täies osas rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.