X kaebus Tallinna Vangla poolt pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 500 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X korduv menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
2.Keelduda kaebaja poolt 08.09.2022 esitatud tõendi vastuvõtmisest.
3.Jätta X kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning kaebajat tuvastada võimaldava kriminaalasja number ning viidatud kriminaalasja kohtulahendite kuupäevad tähemärkidega.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). 1(8)
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas viibiv X esitas 19.07.2020 Tallinna Vanglale pikaajalise kokkusaamise taotluse, soovides pikaajalist kokkusaamist oma ema ja alaealise tütrega.
2.Tallinna Vangla vastas X taotlusele kirjalikult 29.04.2021 (reg-nr 5-11/21/11326-1) ning jättis pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et algselt oli X nende isikute nimistus, kellele oli lubatud pikaajaline kokkusaamine 2020. aasta oktoobrikuus. Kuivõrd aga Tallinna Vangla direktori 27.08.2020 käskkirjaga nr 1-1-/20/44 peatati pikaajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtt, kokkusaamiste graafikute koostamine ning uute pikaajaliste kokkusaamiste toimumine, siis alates 2020. aasta oktoobrist Tallinna Vanglas ühtegi pikaajalist kokkusaamist ei võimaldatud. Lisaks juhtis vangla tähelepanu, et vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 11 punkti 4 alusel keeldutakse pikaajalise kokkusaamise loa andmisest kui kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja tervist ja heaolu.
3.X esitas 03.05.2021 Tallinna Vanglale vaide vangla 29.04.2021 vastuskirjale nr 511/21/11326-1. X hinnangul ei ole vangla ühtegi pikaajalise taotlust lahendanud, kuna 29.04.2021 kirjast ei nähtu, millise kuupäevaga taotlust lahendati.
4.Tallinna Vangla 04.06.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/224-2 jättis vangla X vaide rahuldamata. X väide justkui ei nähtuks vastusest, millise kuupäevaga taotlust lahendati või justkui poleks tema taotlust üldse lahendatud, ei leidnud vaidemenetluses kinnitust. Vangla tunnistas, et taotlusele kirjaliku vastuse andmisega viivitati põhjendamatult ning juhiti tähelepanu, et vangla vabandas vastuskirjas vastamisega viivitamise eest.
5.X esitas 29.06.2021 Tallinna Vanglale taotluse 2500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt pidi ta „mitmeid aastaid“ ootama vastust pikaajalise kokkusaamise taotlusele. X hinnangul tekitas talle kahju asjaolu, et talle ei võimaldatud 19.07.2020 taotluse alusel õigusvastaselt pikaajalist kokkusaamist ning sellega rikuti tema õigust pere- ja eraelu puutumatusele ning riivati tema inimväärikust.
6.Tallinna Vangla jättis 01.09.2021 vastuskirjaga nr 5-37/21/195-2 X mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
6.1.Arvestades, et taotluse esitamise ajal oli X vahistatu staatuses ning kriminaalmenetluse seadustiku § 1431 lg 1 kohaselt on prokuratuuril või kohtul kriminaalmenetluse tagamiseks õigus piirata või täielikult keelata vahistatu pikaajaline kokkusaamine, pöördus inspektor-kontaktisik Marju Kuuse 27.07.2020 Tallinna Ringkonnakohtu poole täpsustamaks, kas esineb alus Xl soovitud isikutega pikaajalise kokkusaamise keelamiseks. Tallinna Ringkonnakohus teatas 10.08.2020 ekirjas, et taotluse esitaja süüdistuses kriminaalasjas nr xxxxxx on üheks kannatanuks X tütar ning märkis, et on vangla otsustada, kas käesoleval juhul esinevad VangS § 25 lg 11 punktides 1-4 sätestatud alused loa andmisest keelduda. Laekunud teabele tuginedes leidis inspektor-kontaktisik, et X ja tema tütre pikaajaliseks kokkusaamiseks esineb VangS § 25 lg 11 p-st 4 tulenev
2(8)
välistus, mistõttu M. Kuuse kokkusaamist ei toetanud ja teavitas sellest suuliselt ka taotluse esitajat.
6.2.Taotluse esitaja ema puhul pikaajalist kokkusaamist välistavad asjaolusid ei esinenud, mistõttu planeeriti Xle pikaajaline kokkusaamine emaga 01.10.2020. Kokkusaamist ei toimunud, kuna 2020. aasta augustis hakkas Eestis hoogsalt levima COV1D-19 haigust põhjustav koroonaviirus ja tõusis sellesse nakatumise oht. Tõkestamaks koroonaviiruse levikut vanglasse ning kaitsmaks vanglas viibivate isikute tervist ja elu peatas Tallinna Vangla direktor 27.08.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/44 pikaajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste graafikute koostamise ning uute pikaajaliste kokkusaamiste toimumise. Kuna 27.08.2020 käskkirja väljaandmise ajaks ei olnud oktoobrikuu graafikusse kokkusaamisi kinnitatud ning seega ka pikaajaliste kokkusaamiste lube antud, siis alates 2020. a oktoobrist Tallinna Vanglas enam ühtegi pikaajalist kokkusaamist ei toimunud. Tallinna Vangla direktori 27.08.2020 käskkiri nr 11/20/44 edastati kõigile Tallinna Vangla kinnipeetavatele ja vahistatutele kambritesse iseseisvalt tutvumiseks ning seega oli taotluse esitajale teada, et 01.10.2021 planeeritud (kuid kinnitamata) pikaajalist kokkusaamist ei toimu. Samuti andis Xle pikaajalise kokkusaamise ära jäämisest suuliselt teada inspektor-kontaktisik M. Kuuse. Kuigi kirjalikult teavitas Tallinna Vangla X 19.07.2021 taotluse rahuldamata jätmisest esmakordselt 29.04.2021 vastusega nr 5-11/21/11326-1, oli Xl pikaajalise kokkusaamise ära jäämine teada.
6.3.X kannab käesolevalt karistust xxxxx jõustunud Harju Maakohtu kohtuotsuse nr xxxxx alusel, millega mõisteti taotluse esitaja mh süüdi oma kolmeaastase tütre tapmiskatses. Arvestades, et Xl on nelja aasta jooksul toimunud 30 lühiajalist kokkusaamist ning nendest mitte ükski ei ole olnud tütrega, saab järeldada, et tema alaealisel tütrel (või tema seaduslikul esindajal) puudub soov Xga suhelda.
6.4.Taotluse esitaja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit sellest, kuidas ja mil viisil on tema emaga pikaajalise kokkusaamise mittetoimumisega saanud kahjustada tema peresidemed. Täiskasvanud lapse ja tema ülenejate sugulaste puhul ühist elukohta, varaliste kohustuste jagamist vms reeglina ei eeldata ning pigem tuginevad sellised suhted, kui need on täiskasvanueas säilinud, omavahelisele moraalsele või praktilisele toetusele. Taotluse esitaja on peaaegu 30-aastane mees ning vanglale teadaolevalt vabaduses oma emaga koos ei elanud. Suhted ülenejate sugulastega on täiskasvanueaks tavapäraselt välja kujunenud ja omandanud stabiilse iseloomu. Antud juhul võib väita, et täiskasvanud lapse ja tema üleneja sugulase vahelise suhte puhul ei anna pikaajaline kokkusaamine lühiajalise kokkusaamisega võrreldes juurde olulist lisaväärtust. Taotluse esitajale on emaga lühiajalisi kokkusaamisi võimaldatud 25-l korral, millest 23-l kokkusaamine ka toimus (kahel korral jäi kokkusaaja tulemata jätmise tõttu kokkusaamine ära). Lisaks on taotluse esitajale kogu vanglas viibimise perioodi vältel olnud tagatud helistamise ning kirjavahetuse võimalus. Seega on tal olnud oma emaga vanglaväline suhtlus tagatud.
6.5.Mitte iga üleelamine ei tekita mittevaralist kahju ning ka mittevaralise kahju tekkimine ei anna iga kord alust hüvitise väljamõistmiseks.
7.X (kaebaja) esitas 13.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3(8)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja nõue ja seisukohad
8.Kaebaja nõuab 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et Tallinna Vangla ei võimaldanud talle pikaajalist kokkusaamist tema perekonnaliikmetega. Vastust 15.07.2020 esitatud taotlusele pidi kaebaja ootama mitmeid aastaid.
9.Kaebaja hinnangul rikub pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmine tema põhiõigust pere- ja eraelule ning riivab tema inimväärikust. Vastustaja seisukohad
10.Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jääb 01.09.2021 vastuses nr 537/21/195-2 esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt märgib vastustaja järgmist.
11.Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et kirjalik vastus kaebaja pikaajalise kokkusaamise taotlusele viibis. Selle eest on vangla kaebaja ees ka vabandanud (vt 29.04.2021 kiri, vastustaja vastuse lisa 1). Kuivõrd kaebajale ei saanud jääda märkamata tema pikaajalise kokkusaamise mittetoimumine, oli kaebajale teada info pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisest.
12.Kaebaja on olnud tegevusetu temale väidetavalt tekkinud kahju ära hoidmisel. Kaebaja ootas enda väitel lausa aastaid vangla vastust, kuid ei võtnud tarvitusele kahju tekkimist välistavaid meetmeid. Vastustaja ei pea eluliselt usutavaks, et olukorras, mil vangla väidetavalt nii olulisel määral kaebaja õigusi rikkus, oleks kaebaja jätnud sellele reageerimata. Lisaks ei vaidlustanud kaebaja mitte ühtegi direktori käskkirja, millega kehtestati piirangud pikaajaliste kokkusaamiste toimumisele.
13.Kuigi Tallinna Vangla direktori 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-121/16 on pikaajaliste kokkusaamiste toimumine taastatud, ei ole kaebaja taotlenud uut pikaajalist kokkusaamist emaga. Seejuures ei ole kaebajal pärast 27.03.2021 olnud emaga enam ka lühiajalisi kokkusaamisi. Samuti ei ole kaebaja taotlenud kokkusaamisi oma tütrega. Vastustaja hinnangul järeldub eeltoodust, et kaebajal puudub huvi nende isikutega kokkusaamiste raames suhelda.
14.Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et Tallinna Vangla ei ole kaebajale pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisel õigusvastaselt käitunud. Samuti ei ole ta põhjustanud kaebajale mittevaralist kahju, mida tuleks riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras hüvitada.
KOHTU PÕHJENDUSED
Taotluste lahendamine
15.Kooskõlas HKMS § 162 lõikega 1 lahendab kohus menetlusosaliste seni veel lahendamata taotlused.
15.1.Kaebaja taotleb 13.07.2022 menetlusdokumendis menetluskulude väljamõistmist ning menetlusabi taotluse „uut lahendamist“. Kuivõrd kohus on kaebaja menetlusabi taotluse 11.10.2021 määrusega juba lahendanud, jätab kohus korduva menetlusabi taotluse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3).
15.2.Kaebaja viitas 15.07.2022 kohtule esitatud avalduses, et vastustaja on kohtule vastates avaldanud kinnise kriminaalasja asjaolusid (nt kirjas nr 5-37/21/195-1) ning palub nende asjaolude osas menetluse kinniseks kuulutamist.
4(8)
Kohus selgitab, et Tallinna Vangla 01.09.2021 kirjas nr 5-37/21/195-2 „Vastus kahju hüvitamise taotlusele“ on avaldatud üksnes asjaolusid, mis nähtuvad ka asjaomase kriminaalasja kohta tehtud avalikest Riigikohtu lahenditest (st Riigikohtu kriminaalkolleegiumi xxxxx määrus ning xxxx otsus asjas nr xxxxxx). Seega ei pea kohus menetluse kinniseks kuulutamist põhjendatuks. Kohtu hinnangul on kaebaja õiguste kaitseks piisav kaebaja nime, kaebajat tuvastada võimaldava kriminaalasja numbri (s.o kriminaalasi nr xxxxxx) ning viidatud asjas tehtud kohtulahendite kuupäevade varjamine (HKMS § 175 lg 3).
15.3.Kaebaja 08.09.2022 esitatud taotlus tõendite esitamise tähtaja ennistamiseks ja tõendi kogumiseks tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 07.07.2022 määrusega andis kohus menetlusosalistele täiendavate avalduste, taotluste ja dokumentide esitamiseks aega kuni 08.08.2022. Soovides esitada vastuväite vastaspoole esitatud tõendile, tuli seda teha hiljemalt 29.08.2022. Seega on kaebaja 08.09.2022 avaldusele lisatud tõend (s.o kaebaja 05.04.2022 taotlus pikaajaliseks kokkusaamiseks) esitatud hilinenult. Kohus keeldub 08.09.2022 esitatud tõendi vastuvõtmisest, kuna tegemist on asjasse puutumatu tõendiga. See, et kaebaja on 2022. aasta aprillikuus esitanud vanglale taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks oma isa ja vennaga, ei ole käesoleva haldusasja lahendamisel asjakohane. Kaebuse lahendamine
16.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas 19.07.2020 vahistatuna Tallinna Vanglas viibides taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks oma ema ning oma alaealise tütrega. Vaidlust ei ole ka selles, et kirjaliku vastuse oma taotlusele sai kaebaja alles 29.04.2021 ehk rohkem kui 9 kuud hiljem.
18.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Tallinna Vangla direktori 27.08.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/44 „Kinni peetavate isikute kokkusaamiste korraldamise osaline peatamine“ peatati alates 27.08.2020 pikaajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtt, kokkusaamiste graafikute koostamine ning uute pikaajaiste kokkusaamiste toimumine. Samuti puudub vaidlus, et kokkusaamiste toimumisega seonduvaid piiranguid pikendati korduvalt (vt Tallinna Vangla direktori 25.09.2020 käskkiri nr 1-1/20/45; 27.10.2020 käskkiri nr 1-1/20/50; 10.11.2020 käskkiri nr 1-1/20/52; 10.12.2020 käskkiri nr 1-1/20/56) ning pikaajalisi kokkusaamisi võimaldati Tallinna Vangla kinnitusel uuesti alates 17.05.2021.
19.Menetlusosalised vaidlevad ennekõike selle üle, kas pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamine oli õigusvastane ning kas sellega on kaebajale tekitatud mittevaralist kahju.
20.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). 5(8)
21.Eeltoodust lähtuvalt peavad avaliku võimu kandja poolt kahju hüvitamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) avaliku võimu kandja peab olema toime pannud õigusvastase teo, millega on rikkunud isiku subjektiivseid õigusi; 2) isikule peab olema tekkinud kahju ning 3) kahju ja õigusvastase teo vahel peab olema põhjuslik seos.
22.Kaebusest järeldub, et kaebaja arvates on vangla süüliselt rikkunud talle põhiseaduse (PS) §st 26 tulenevat põhiõigust era- ja perekonnaelu puutumatusele. Lisaks on kaebaja seisukohal, et pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisega on vangla riivanud tema inimväärikust.
23.Kohus leiab, et ka pikaajaline kokkusaamine on hõlmatud põhiseadusliku õigusega perekonnaelu puutumatusele. Kui vangla keelab õigusvastaselt pikaajalise kokkusaamise, on vangla ülemäära sekkunud isiku õigusesse perekonnaelu puutumatusele. RVastS § 9 lg 1 tähenduses hõlmab eraelu ka perekonnaelu (vt nt Riigikohtu 20.10.2021 kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-2061, p 18). Seega võib perekonnaelu puutumatuse rikkumine tuua vanglale kaasa RVastS § 9 lg 1 kohase vastutuse. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et tegemist ei ole absoluutse õigusega ning riigivõimu sekkumine PS §-s 26 sätestatud õigusesse perekonnaelu puutumatusele ei tähenda veel selle õiguse rikkumist (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 04.04.2011 otsus asjas nr 3-4-1-9-10, p-d 44 ja 47).
24.Kohus selgitab, et hüvitamiskaebuse läbivaatamisel ei hinda kohus kitsalt ühe keelduva otsuse õiguspärasust, vaid kontrollib, kas vangla tegevus pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamise osas oli kogumis, s.o alates taotluse esitamisest kuni vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseni õiguspärane.
25.Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Vaidlust ei ole selles, et alates pikaajalise kokkusaamise taotluse esitamisest kuni vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseni kaebajale pikaajalist kokkusaamist ei võimaldatud. Kuigi vangla on pikaajalise kokkusaamise taotlusele kirjalikult vastamisega põhjendamatult kaua viivitanud, ei olnud vangla tegevus pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisel õigusvastane.
26.Kohus nõustub Tallinna Vangla 01.09.2021 vastuskirjas nr 5-37/21/195-2 esitatud põhjendustega ning ei pea nende tervikuna kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2). Kohtu hinnangul nähtub vastustaja esitatud tõenditest (vt nt vastustaja 25.07.2022 vastust koos lisadega), et kaebaja taotluse läbivaatamisel küsis inspektor-kontaktisik M. Kuuse tol ajal pooleli olnud kriminaalasja tõttu seisukohta ka Tallinna Ringkonnakohtult ning arvestas selle ja kriminaalasja nr xxxxxxx asjaoludega taotluse lahendamisel. Pikaajalise kokkusaamise loa andmisel teiste seas ka kriminaalasjas nr xxxxxxx selgunud asjaoludega arvestamine ei tähenda, et vanglateenistuse ametnik oleks vääralt kaalutlusõigust teostanud.
27.Arvestades haldusasjas kogutud tõendeid ning ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi xxxxxx otsusest nr xxxxxxx nähtuvaid asjaolusid, on vangla põhjendatult keeldunud lubamast kaebajale pikaajalist kokkusaamist tema alaealise tütrega. Kriminaalasjas nr xxxxxx tuvastatud asjaolusid arvestades ei saanud kaebaja tõsikindlalt eeldada, et tal võimaldatakse pikaajalist kokkusaamist oma tütrega. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, et emaga kokkusaamiseks andis inspektor-kontaktisik küll nõusoleku, kuid koroonaviiruse leviku tõestamiseks kogu vanglas kehtestatud piirangute tõttu seda ei toimunud. Nakkushaiguse leviku piiramiseks ja isikute elu ja tervise kaitseks ühe taotletud pikaajalise kokkusaamise mittelubamist ei saa pidada õigusvastaseks.
28.Olukorras, kus kaebaja enne kahju hüvitamise taotluse esitamist vanglale rohkem pikaajalise kokkusaamise taotlusi ei esitanud, ei saa vangla tegevust ka ajavahemikul 19.07.2020 6(8)
kuni 29.06.2021 (s.o kahju hüvitamise taotluse esitamise aeg) õigusvastaseks pidada. Kaebajale ei saanud pikaajalise kokkusaamise mittetoimumine märkamatuks jääda, mistõttu pidi ta ka kirjalikku vastust saamata mõistma, et tema taotlust ei ole (vähemalt soovitud kokkusaamise ajaks) rahuldatud. Seega pidi ta vähemalt möönma, et soovides jätkuvalt pikaajalist kokkusaamist, tuleks tal (uue) kirjaliku taotlusega vangla poole pöörduda. Arvestades kaebaja märkimisväärset kogemust nii haldus- kui halduskohtumenetluses, ei ole kohtu hinnangul kahtlust, et kaebaja oli teadlik nii erinevate taotluste kui ka vaide esitamise võimalustest.
29.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kahju hüvitamiseks on täitmata RVastS-s sätestatud eeldus, et pikaajalise kokkusaamise keeldumise põhjuseks oli vastustaja õigusvastane tegevus. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole vangla tegevus olnud õigusvastane, ei ole muude kahju hüvitamise eelduste kontrollimine vajalik.
30.Ka juhul, kui pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamine kogumis (s.o pikema aja vältel) olnuks õigusvastane, ei saanud vaid ühel korral taotletud kokkusaamise mittevõimaldamine põhjustada kaebajale mittevaralist (rahas hüvitatavat) kahju (vrd ka justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 45, mis näeb ette, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul).
31.Lisaks oleks rahalise hüvitise väljamõistmine välistatud ka põhjusel, et kaebaja ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid ning vaidlustanud keelduvat otsust kohtus. Samuti jättis kaebaja vaidlustamata Tallinna Vangla direktori käskkirjad, millega olid ajavahemikus 27.08.2020 kuni 17.05.2021 pikaajalised kokkusaamised keelatud. Ajal, mil viidatud Tallinna Vangla direktori käskkirjad kehtisid, ei oleks taotlust lahendaval vanglateenistuse ametnikul võimalik kaebaja taotlust rahuldada. Vangla direktori käskkirjade kehtivuse ajal ei saanud inspektor-kontaktisik direktori kehtivat ja täitmiseks kohustuslikku haldusakti eirata ega teha sellega vastuolus olevaid otsuseid. Olukorras, kus kaebaja neid käskkirju ei vaidlustanud ega esitanud ka ühtegi uut pikaajalise kokkusaamise taotlust, on ta jätnud kõik esmased õiguskaitsevahendid kasutamata. Seega ei oleks ka vangla tegevuse õigusvastasuse korral kaebuse rahuldamine ning mittevaralise kahju rahas hüvitamine põhjendatud.
32.Lisaks perekonnaelu riivele on kaebaja viidanud ka inimväärikuse alandamisele. Tulenevalt RVastS-st (vrd RVastS §-d 7 ja 9) on mittevaralise kahju hüvitamise eeldused sõltumata alusest samad. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et praegusel juhul mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud ei ole ning ka faktilistest asjaoludest ei nähtu, et täiendavalt võiks tegemist olla inimväärikuse alandamisega, ei ole väärikuse alandamisega seotud väidete täpsem analüüs vajalik.
33.Kohus selgitab, et soovi korral on kaebajal võimalik esitada uus pikaajalise kokkusaamise taotlus. Juhul, kui vangla peaks taotluse rahuldamata jätma, on kaebajal pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (ja juhul, kui ka vaie jääb rahuldamata) õigus vangla keelduv otsus ka kohtus vaidlustada. Menetluskulude jaotamine
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
7(8)
(allkirjastatud digitaalselt) Andreas Paukštys
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.