X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 02.09.2022 ettekirjutuse nr 1052259287 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja JJ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1923.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määrus muutmata. Täiendada halduskohtu määruse põhjendusi ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.India kodanikul X-l oli tähtajaline elamisluba töötamiseks iduettevõttes Y OÜ kehtivusega 19.11.2019–31.07.2024. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 17.02.2022 otsusega nr 15.7-16/27-3 nimetatud ettevõtte ebausaldusväärseks välismaalaste seaduse (VMS) § 402 lg-te 1, 3 ja 4 alusel alates 18.02.2022, sest ettevõte ei olnud täitnud töötajate elamislubade andmise aluseks olnud eesmärke. PPA märkis, et ettevõtte ebausaldusväärseks tunnistamine võib tuua kaasa kehtivate elamislubade ümbervaatamise ja vastavate aluste esinemise korral nende kehtetuks tunnistamise. PPA tunnistas 31.08.2022 otsusega nr 15.3-3.4/625-1 kaebaja tähtajalise elamisloa VMS § 135 lg 2 p 2 ja § 180 lg 2 p 5 alusel kehtetuks.
2.PPA tegi kaebajale 02.09.2022 ettekirjutuse nr 1052259287 Eestist lahkumiseks, määras lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja 30 päeva, s.o hiljemalt 02.10.2022, kohaldas sissesõidukeeldu pikkusega üks aasta ja kuus kuud ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid, sh võttis hoiule kaebaja passi.
3-22-1923 Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et selle tähtaegse täitmata jätmise korral lahkumiskohustus sundtäidetakse alates 03.10.2022 ja kaebaja saadetakse välja Indiasse.
3.X-l esitas Tallinna Halduskohtule 12.09.2022 kaebuse, mida halduskohus mõistis määruses selliselt, et kaebaja nõuab PPA 02.09.2022 ettekirjutuse tühistamist. Kaebusele lisatud esialgse õiguskaitse taotlusest sai halduskohus aru nii, et kaebaja taotleb 02.09.2022 ettekirjutuse täitmise peatamist, rahvuspassi tagastamist ja lühiajalise töötamise registreeringu taastamist. Kaebaja ei esitanud halduskohtu tõlgendusele vastuväiteid.
4.PPA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ettekirjutusega seotud esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamine ei anna kaebajale seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Kaebaja saab kohtumenetluses osaleda ka välismaal viibides. Esialgne õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too talle kaasa raskeid tagajärgi, sest ta ei ela Eestis pereelu. Eraelu riive ei saa olla suur, sest ta ei ole viibinud Eestis pikka aega. Kaebajal oli tähtajaline elamisluba töötamiseks ettevõttes Y OÜ, mille PPA tunnistas ebausaldusväärseks. Kaebaja kutsus Eestisse tema vend, kelle elamisluba tunnistati kehtetuks ning kes saadeti Eestist välja. Kaebajal ei ole Eestis elukohta. Eestisse jäämisel võib ta asuda ebaseaduslikult töötama. Kaebusel ei ole eduväljavaateid, sest elamisluba on kehtetuks tunnistatud. PPA andis ettekirjutuse vabatahtlikult täitmiseks maksimaalse tähtaja. Kaebajal ei ole võimalik Eestis viibimist seadustada, kuid ta saab taotleda uut tähtajalist elamisluba Eestist lahkumise järel.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.09.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatas 02.09.2022 ettekirjutuse kehtivuse osas, milles kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu üheks aastaks ja kuueks kuuks. Muus osas jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades, et Eestist lahkumise tähtaeg saabub kohtumenetluse ajal, võib PPA esialgse õiguskaitseta teha väljasaatmistoiminguid. Kaebajale oli väljastatud elamisluba töötamiseks iduettevõttes Y OÜ. PPA tunnistas ettevõtte 17.02.2022 otsusega alates järgmisest päevast ebausaldusväärseks VMS § 402 lg-te 1, 3 ja 4 alusel. Seda otsust ei ole vaidlustatud. Kuna kaebaja tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks, ei aita lahkumisettekirjutuse kehtivuse peatamine tal eesmärki saavutada ja viibimist seadustada. Tal ei ole VMS §-s 43 sätestatud alust Eestis viibida ja töötada. Kaebaja ei ole nõudnud 31.08.2022 otsuse tühistamist. Tal ei ole Eestis elukohta. Kaebajal ei ole samas kohustust viibida kohtumenetluse ajal Eestis. Kohtuistungil saab osaleda videokonverentsi vahendusel, samuti võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. PPA võttis õigustatult järelevalvemeetmena hoiule kaebaja passi. Kaebajal ei ole töökohta ning talle on pandud kohustus Eestist lahkuda. Lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeld võib aga olla ebaproportsionaalne. Kaebaja sõnul soovitakse temaga teha koostööd, mistõttu ei saa teda pidada ebasoovitavaks ja ebausaldusväärseks. Enda sõnul on ta nõus lahkumiskohustuse täitma ega vaja selleks abi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine sissesõidukeeldu puudutavas osas ei kahjusta ülemääraselt avalikku huvi.
6.X saatis halduskohtule 20.09.2022 e-kirja, kus selgitab, et teine tööandja on nõus tema Eestis viibimist spondeerima. Seepärast palub ta enda viibimine seadustada. Tööandja ja vend on ta reetnud. Eestist Indiasse lahkumine on majanduslikult kulukas. Ta on Eestis viibinud poolteist aastat ning saab toetusteta hakkama. Lahkumisel ei saa ta enam anda tunde Ukraina lastele. PPA ei järginud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisel seadust. Lahkumisel kaotab ta usu Eestisse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
3-22-1923
7.Kaebaja 20.09.2022 e-kirja tuleb käsitada määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määruse peale. E-kiri on saadetud vastusena e-kirjale, millega kaebajale edastati halduskohtu määrus ning selles väljendatakse rahulolematust halduskohtu määrusega osas, milles talle ei anta kohtumenetluse ajaks Eestis viibimise õigust. Ringkonnakohus mõistab määruskaebust selliselt, et kaebaja eesmärk on, et tema Eestis viibimine seadustataks ning tal oleks võimalik töötada kohtumenetluse ajal teise ettevõtte juures. Kaebaja ei vaidlusta eraldiseisvalt halduskohtu määrust osas, milles halduskohus ei kohaldanud esialgset õiguskaitset seonduvalt järelevalvemeetmetega (passi hoiule võtmine), kui tema esmane eesmärk jääb saavutamata. Kaebaja eesmärki on võimalik saavutada määruskaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määruse peale (HKMS § 252 lg 7).
8.Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja §-s 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Määruskaebust ei ole küll allkirjastatud, kuid ringkonnakohtul puudub kahtlus kaebaja isikusamasuses. Kaebaja on varem esitanud kohtule allkirjastatud avalduse, samuti on ta kasutanud kohtuga suhtlemiseks sama e-posti aadressi. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebus on võimalik lahendada asja materjalide pinnalt. PPA on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha, millega ringkonnakohus arvestab määruskaebuse lahendamisel. Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja vaidlustanud kaebuses lisaks lahkumisettekirjutusele ka PPA 31.08.2022 otsuse nr 15.3-3.4/625-1 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta. Seda saab järeldada kaebuse põhjenduses ja kokkuvõttes toodud taotlustest: „Käesolevaga palun austatud kohtul tühistada minu TRP tühistamine ja kuulutada oma otsused kehtetuks“; „Nõuan alandlikult, et kohus tühistaks TRP tühistamise ja ennistaks selle ning tagastaks mulle koos passiga.“ Akronüüm TRP viitab tähtajalisele elamisloale (temporary residence permit). Kaebaja on ka põhjendanud, miks ta peab 31.08.2022 otsust õigusvastaseks. Ühtlasi võimaldaks selline kaebuse tõlgendus põhimõtteliselt kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et kaebajal on võimalik kohtumenetluse ajal viibida Eestis seaduslikult ja töötamist jätkata. PPA 31.08.2022 otsuse kehtivuse peatamisel taastub tähtajalise elamisloa kehtivus. Kaebus 31.08.2022 otsuse tühistamiseks oleks tähtaegne. Asjaolust, et kaebaja ei vaielnud vastu halduskohtu 12.09.2022 määruses esitatud tõlgendusele, ei saa järeldada, et ta ei soovinud 31.08.2022 otsuse tühistamist ja taotleda sellega seonduvalt esialgset õiguskaitset. Kaebaja on välismaalane ning eelduslikult puudub tal kogemus Eesti õigusega. Tema avaldustest võib järeldada ka raskusi eesti keele mõistmise ja selles kirjutamisega. Halduskohus oleks pidanud kaebaja taotlusi tõlgendama, lähtudes kaebaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).
10.Kohus teeb määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta siis, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine ka kaebajale soodsa kohtulahendiga osutuda raskendatuks või võimatuks, kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on proportsionaalne, arvestades kaalul olevaid avalikke huve ja puudutatud isikute õigusi. Huvide kaalumisel arvestab kohus ka esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).
11.Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused on napid, kuid ringkonnakohtu hinnangul siiski piisavad, et järeldada esialgse õiguskaitse vajadust. Kui kohus ei peata PPA 31.08.2022 otsuse kehtivust, puudub kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Eestis seadusliku aluseta viibival välismaalasel on kohustus Eestist lahkuda. Kui kaebaja Eestist lahkub, ei ole võimalik ka tema jaoks soodsa kohtulahendiga eemalviibimist ja töötamist tagasi täita.
3(4)
3-22-1923
12.Praeguses menetlusstaadiumis puudub põhjus pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Asja sisulisel läbivaatamisel saab mh kontrollida, kas kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus ja kui seda ei tagatud, siis kas see võis mõjutada asja otsustamist.
13.PPA 31.08.2022 otsuse kehtivuse peatamine ei ole avaliku huvi kaalutlustel siiski põhjendatud. Kaebaja ei täida selle elamisloa andmise tingimusi (VMS § 135 lg 2 p 1, § 117 lg 1). PPA tunnistas 17.02.2022 otsusega ebausaldusväärseks ettevõtte, milles töötamiseks tähtajaline elamisluba anti. Otsuse järgi ei ole Y OÜ viinud ellu projekte, mida Siseministeeriumi juures tegutsev eksperdikomisjon arvestas tema iduettevõttena määratlemisel VMS tähenduses; samuti puudub ettevõttel majandustegevus. Ettevõtte seaduslik esindaja ei kasutanud talle väljastatud elamisluba eesmärgipäraselt ega täitnud nõuetekohaselt kutsuja kohustusi (registreerimine, töö eest tasu maksmine). Kaebaja ei ole väitnud, et ta töötab Y OÜ-s. VMS § 1812 lg 1 võimaldab välismaalasel küll töötada mitme tööandja juures, kuid põhitööandja vahetumisel tuleb taotleda uut tähtajalist elamisluba. Kaebajal ei ole piisavat sissetulekut ja tal puudub elukoht. PPA sõnul võimaldatakse kaebajal elada aadressil Lõime 22-226, Tallinn kuni lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja lõpuni. Kaebaja õigusi ei saa pidada samas kuigi kaalukaks: need piirduvad eraelu, eneseteostuse ja omandiõigusega. Arvestades kaebaja Eestis elamise kestust, ei saa sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed olla tugevad. Kaebusest ei nähtu ka põhjendusi, miks on kaalul olevate õiguste teostamine vältimatu Eestis. Kui kohus kaebuse rahuldab, on kaebajal võimalik nõuda Eestist lahkumise ja naasmise kulude hüvitamist. Potentsiaalsel uuel tööandjal on võimalik esitada kaebajaga seoses uus tähtajalise elamisloa taotlus. Sissesõidukeelu kehtivus on halduskohtu määrusega peatatud.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et lahkumisettekirjutuse kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud, kui kaebajal puudub seaduslik viibimisalus. Lahkumisettekirjutuse kehtivuse või täitmise peatamise ettenähtav tagajärg on, et kaebaja asub Eestis ebaseaduslikult töötama, mis ei ole avalikes huvides. Kaebaja ei pea kohtumenetluses osalemiseks asuma tingimata Eestis. Menetlusdokumente võib esitada elektrooniliselt. Samuti võib korraldada istungi viisil, mis võimaldab sellel elektrooniliselt osaleda. Kaebaja õigused on tagatud piisavalt, kui kohtumenetluse lõpuni peatatakse lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu kehtivus.
15.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määrus muutmata. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.