Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate toiminguteks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Darja Pulkina Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X (ik xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärgete seadmiseks X kuuluvatele kinnistutele aadressidel xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ja xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx).
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte Xile.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri 1(4)
juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda puudutatud isiku nõusolekuta käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse (MKS § 130 lg 1 p 2). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
6.Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule täitmist tagava toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega (Riigikohtu määruse nr 3-3-1-7-13 p 12). Seega on käesolevas asjas kohtule esitatud taotlusega vastutusmenetlus algatatud. Taotluse, 05.09.2022 täpsustuse ja nende lisade kohaselt on vastutusmenetluse eesmärk Xile vastutusotsuse tegemine summas 46 436,89 (sh põhivõlg summas 30 262,61 eurot ja intress summas 16 174,28 eurot), mis koosneb X-i parandusdeklaratsioonide tulemusel tekkinud ajavahemiku 03.2018-07.2018 käibemaksust ja erijuhtude tulumaksust ning intressist. Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest jälgitav (vt taotluse 05.09.2022 täiendus). Maksuhaldur on esitanud ka andmed, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud tulemuslik (taotluse p 7). Asjaolu, et veebruarist juulini 2022 on käibemaksu tagastusnõuete arvelt maksusumma vähenenud, ei väära järeldust, et äriühingult maksusumma sissenõudmine ei ole õnnestunud. Maksusumma vähenemine on toimunud väikese käibe tagastusnõude alusel, mitte tegelike rahaliste laekumiste tulemusena. Eelnev viitab, et äriühingu majandustegevusest ei ole võimalik maksukohustust täita. Vastutusotsuse andmist välistavad asjaolud puuduvad (MKS § 96 lg 6). Kuna maksude arvestamise ja tasumise varaseim kohustus tekkis 2018. aasta aprillis (vt taotluse p 5), ei ole maksu määramise aegumistähtaeg MKS § 98 lõikes 1 sätestatud tahtliku tegevuse korral möödunud. Äriregistri kohaselt 2(4)
ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse läbiviimine ja täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
7.Kohtu hinnangul on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Käesoleval juhul on selline tõenäosus arvestades isiku käitumist äriühingu juhtimisel ja taotletavat täitetoimingut taotluse rahuldamiseks piisav. Kontrollaktist (taotluse lisa 4) nähtub, et X on ajavahemikul detsember 2017-juuli 2018 kajastanud alusetult sisendkäibemaksu ilma nõuetekohaseid arveid esitamata. Samuti nähtub kontrollaktist, et Xi juhatuse liikmeks oleku ajal on X teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid juhatuse liikmele endale ning jätnud esitamata väljamaksete aluseks olevad dokumendid. Dokumentide esitamata jätmisest ja juhatuse liikme sissetuleku suurusest tulenevalt ei olnud usutav äriühingule laenu andmine. X-i 18.09.2019-19.09.2019 parandusdeklaratsioonidega tekkinud, kuid seni tasumata maksukohustus tekkis ajal, mil X oli X-i ainuke juhatuse liige. Seejuures oli X X-i ainuke juhatuse liige nii algselt kontrollaktis nimetatud ajavahemikul 12.2017-07.2018 kui ka septembris 2019 parandusdeklaratsioonide esitamise ajal. X on X-i juhatuse liige seniajani. Kuigi äriregistris on märge tema juhatuse liikme volituste lõppemise kohta 19.03.2017, ei ole e-äriregistris olevatel volituse kestvuse kuupäevadel õiguslikku tähendust. X allkirjasta äriregistrist nähtuvalt X-i juhatuse liikmena kõik majandusaasta aruanded ka pärast äriregistrisse märgitud volituste lõppemise kuupäeva (viimane allkirjastatud 09.08.2022). Olukorras, kus äriühingul on ainult üks juhatuse liige, kellel on vaba otsustusõigus äriühingu raha kasutamise üle ja võimalus esitada deklaratsioone, on alusetult sisendkäibemaksu deklareerimine, iseendale äriühingule laekvate maksete edasi kandmine, dokumentide esitamata jätmine, parandusdeklaratsioonide esitamine ja sellest tekkinud maksukohustuse tasumata jätmine tõlgendatav teadliku maksukohustuse tekitamise ja selle tasumise vältimisega. Sellises olukorras on põhjendatud kahtlus, et sama isik võib äriühingu võla temalt endalt hilisemal väljanõudmisel asuda selle tasumisest kõrvale hoidma. Sealjuures tuleb nõustuda maksuhalduriga, et pärast kontrollakti koostamist (15.05.2019) parandusdeklaratsioonide esitamine viitab, et äriühing (sh ainuke juhatuse liige) on kontrollakti järeldustega nõus, kuid ei soostu maksukohustust jätkuvalt täitma. Eelnev viitab maksupettuse toimepanemisele, mis on kohtute praktika kohaselt piisavaks põhjendatud kahtluseks, et isik asub maksuvõla sissenõudmisest kõrvale hoidma (vt Riigikohtu 03.04.2013 määruse nr 3-3-1-4-13 p 22 ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2018 määruse nr 3-18-1856 p 11).
8.Maksuhaldur soovib Xi omandis olevatele kinnistutele aadressidel xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) ja xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) käsutamise keelumärgete seadmist. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 kohaselt peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Kohus leiab, et keelumärke seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Kinnisasjadele käsutamise keelumärgete seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ega riiva samas isiku õigusi ülemäära. Käsutamise keelumärge ei takista vara kasutamist ega valdamist. Kuigi käsutamise keelumärge takistab kinnisasjade käsutamist, on isikul võimalik võõrandamisvajaduse korral (nt kui ta soovib kinnistute müügist saadud raha kasutada maksukohustuse tasumiseks) selles maksuhalduriga kokkuleppele jõuda. Maksuhaldur on ka selgitanud, miks ei ole põhjendatud kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmine (taotluse p 9). Kohus nõustub, et arvestades kinnisasjadele juba seatud hüpoteekide suurust, asjaolu, et kinnisasjade tegelik olukord ei ole teada, sarnaste kinnisasjade eeldatavat müügihinda ning seda, et hüpoteegiga tagatud nõuete jäägid ei ole teada, on kohtuliku hüpoteegi suuruse määramine pea võimatu. Arvestades ka kinnisasjadele juba seatud hüpoteekide suurusi ja viimaseid hüpoteekide muutmise aegu 2015. ja 2018. aastal (vt vastavalt taotluse lisad 10 ja 12) ei ole kohtu hinnangul ebatõenäoline, et hüpoteekidega tagatud 3(4)
nõuete jääkide suurus ei võimalda tegelikkuses maksukohustust kohtuliku hüpoteegiga tagada. Isikul puudub ka eeldatavat vastutuskohustust arvestades oluline muu vara, mille arvelt kohustuse tasumist tagada (vt taotluse p 9). Käsutamise keelumärgete seadmist tuleb eelistada füüsilise isiku igakuiste sissetulekute suhtes täitetoimingute tegemisele, kuivõrd isiku töötasu on eelduslikult otseselt seotud isiku igapäevase toimetulekuga. Maksuhaldur on ka ära näidanud võimaliku sundtäitmisega kaasnevate kulude suuruse ning need ei ole ilmselgelt ekslikud, sh taotluse 05.09.2022 muudetud summat arvestades.
9.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab Xi vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Praegusel juhul on eeldatavad sundtäitmise kulud 5130 eurot, mistõttu peab asendustagatise väärtuseks olema 51 566,89 eurot. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 46 436,89 eurot. Kuivõrd kohus on taotluse 05.09.2022 täpsustustest tulenevalt algses taotluses nimetatud asendustagatise ja deposiidi väärtusi korrigeerinud, ei ole tegemist eeldatava vastutuskohustuse ületagamisega.
10.Kaaludes taotluses toodud põhjendusi, vastutusotsusega nõutava maksusumma suurust ja kohaldatavast täitetoimingust tulenevaid piiranguid, leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada. Kohus rahuldab taotluse annab loa Xile kuuluvatele kinnistutele aadressidel xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) ja xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) käsutamise keelumärgete seadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 16.12.2022 MÄÄRUSEGA.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.