Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
16.12.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1848
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja IL Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.09.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde 30.11.2022 esitatud määruskaebuse täienduse lisad.
Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.09.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1848 osas, millega anti luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks X-le kuuluvale kinnistule aadressil XXX (registriosa nr
XXXXXXXX).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 31.08.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse (täpsustatud 05.09.2022) anda luba käsutamise keelumärgete seadmiseks X-le kuuluvatele kinnistutele aadressidel YYY (registriosa nr YYYYYYYY) ja XXX (registriosa nr
XXXXXXXX).
Maksuhalduri menetluses on Q OÜ maksuvõla sissenõudmine. Äriühingul on 31.08.2022 seisuga maksuvõlg ajavahemiku märts 2018 kuni juuli 2018 ja september 2019 eest 63 537,88
3-22-1848 eurot (sh intressinõuded). Äriregistri andmete kohaselt oli X maksuvõla tekkimise ajal Q OÜ juhatuse liige. Taotluse esitamisega alustati X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on X-le vastutusotsuse tegemine, mille kohaselt vastutab isik äriühingu maksuvõla tasumise eest kokku summas 46 436,89 (põhivõlg 30 262,61 eurot ja intress 16 174,28 eurot). Võlg koosneb Q OÜ parandusdeklaratsioonide (esitatud 18.09.2019‒19.09.2019) esitamisega tekkinud ajavahemiku aprill 2018 kuni juuli 2018 erijuhtude tulumaksu ja ajavahemiku märts 2018 kuni juuli 2018 käibemaksu võlast. MTA leidis 15.05.2019 kontrolliaktis, et Q OÜ on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu, sest äriühing ei esitanud sisendkäibemaksu arvestamiseks nõuetekohaseid raamatupidamisdokumente. Samuti ei olnud äriühing deklareerinud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makseid ega töötuskindlustusmakseid. Lisaks tegi äriühing pangaülekandeid X-le kogusummas 173 428,50 eurot, mille MTA luges kontrolliaktiga ettevõtlusega mitteseotud tuluks ja millelt oleks tulnud tasuda tulumaksu. Q OÜ esitas ise KMD ja TSD parandused. Äriühing kinnitas parandusdeklaratsioonide esitamisega, et kajastas esialgselt esitatud KMD-del ja TSD-del valeandmeid. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X vastutab MKS §-s 8 nimetatud kohustuste tahtliku rikkumise eest ja võib asuda maksukohustuse sissenõudmisest kõrvale hoidma. X oli ajavahemikul detsember 2017 kuni september 2019 Q OÜ juhatuse ainuliige ja seega vastutav äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Ainsa juhatuse liikmena sai ta otsustada äriühingu rahaliste vahendite kasutamise üle, samuti omas X e-maksuametis raamatupidaja õiguseid ning sai esitada deklaratsioone ja nendega tutvuda. Äriühing ei esitanud käibemaksu osas kontrollitava ajavahemiku ostuarveid ja tegi juhatuse liikmele pangaülekandeid kokku summas 173 428,50 eurot, ülekannete selgituseks oli märgitud „Leping“. X äriühingust saadud töötasu on alates 2015. a algusest jäänud 360‒500 euro vahele ja ta ei ole saanud dividendide väljamakseid. Ülekandeid tehti vastavalt sellele, kuidas äriühingule raha laekus ja kui palju oli äriühingule muude kohustuste tasumise järgselt rahalisi vahendeid jäänud. Kui juhatuse ainuliige X poleks valeandmeid esitanud, ei oleks maksuvõlga tekkinud, kuna äriühingust välja viidud rahaliste vahendite eest oleks võimalik maksukohustusi täita. Maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid süüline tegevus. Seega on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X tegutses teadlikult, eesmärgiga esitada valeandmetega deklaratsioonid ja hoiduda maksude tasumisest. X varasem käitumine Q OÜ majandustegevuse korraldamisel ja avalikõiguslikesse kohustustesse suhtumine võib iseloomustada ka tema suhtumist vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. Samuti ei saa isiku igakuise sissetuleku suuruse tõttu olla kindel, et tal on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Q OÜ maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ning säilinud on äriühingu õigusvõime. Samuti ei ole möödunud MKS § 98 lg 1 kohane tahtliku tegevusega kaasnev maksukohustuse aegumistähtaeg 5 aastat. Q OÜ maksusumma sissenõudmine ei ole andnud tulemusi. Maksuhaldur esitas 07.03.2022 krediidiasutustele korraldused äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks ja 11.04.2022, 17.06.2022 ning 02.09.2022 korraldused võla arestimiseks. Intressivõla sissenõudmiseks edastas maksuhaldur krediidiasutustele korraldused 07.03.2022. Arestimistoimingute tulemusena ei ole toimunud ühtki laekumist. Äriühingule ei kuulu registervara, sõidukeid ega väärtpaberikontot. Maksuvõla vähenemine on toimunud vaid veebruar 2022 kuni juuli 2022 tekkinud tagastusnõuete alusel. Äriühingu käive on oluliselt vähenenud ja puuduvad kehtivad töölepingud, mistõttu ei ole maksuvõla sissenõudmine äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt võimalik.
2(7)
3-22-1848 Kinnistusraamatu andmetel kulub X-le kaks kinnistut: aadressil YYY (registriosa nr YYYYYYYY) elamumaa elamuga ja aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX) elamumaa aiamajaga. Kummagi kinnisasja tegelik seisukord ei ole teada. Isikule kuuluvad ka kaks väätpaberikontot väärtustega 500 eurot ja 100 eurot ning osamaksed äriühingutes, mille tegelik väärtus ei ole teada ja seda on raske hinnata. Isikule ei kuulu sõidukeid ega väikelaevu. X omandis olevatele kinnistutele käsutamise keelumärgete seadmine on põhjendatud, kuna kohtuliku hüpoteegi suuruse arvestamisel tuleb lähtuda kinnistute likviidsest väärtusest, mh olemasolevate hüpoteekide suurusest ning hüpoteegipidajate nõuete proportsioonist. Maksuhaldurile ei ole teada, millised on krediidiasutuste nõuete jäägid taotluse esitamise seisuga. Kinnistusraamatusse kantav käsutamise keelumärge ei takista X-l kinnisasjade kasutamist. Käsutamise keelumärgete kandmine registrisse ei ole isikut ebaproportsionaalselt koormav ega piira teda rohkem, kui on vaja vastutusotsuse täitmiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p-i 3 ja §-i 121 kohaselt. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Eeldatavad sundtäitmise kulud on 5130 eurot, mistõttu peab asendustagatise väärtuseks olema 51 566,89 eurot. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 46 436,89 eurot.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.09.2022 määrusega MTA taotluse ja andis loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärgete seadmiseks X-le kuuluvatele kinnistutele aadressidel YYY ja XXX. Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Kohtule esitatud taotlusega on algatatud vastutusmenetlus. Vastutusmenetluse eesmärk on X-le vastutusotsuse tegemine summas 46 436,89 (sh põhivõlg 30 262,61 eurot ja intress 16 174,28 eurot), mis koosneb Q OÜ parandusdeklaratsioonide tulemusel tekkinud käibemaksust ja erijuhtude tulumaksust ning intressist. Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest jälgitav. Maksuhaldur on esitanud andmed, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud tulemuslik. Asjaolu, et veebruarist juulini 2022 on käibemaksu tagastusnõuete arvelt maksusumma vähenenud, ei väära järeldust, et äriühingult maksusumma sissenõudmine ei ole õnnestunud. Maksusumma vähenemine on toimunud väikese käibe tagastusnõude alusel, mitte tegelike rahaliste laekumiste tulemusena. Eelnev viitab, et äriühingu majandustegevusest ei ole võimalik maksukohustust täita. Vastutusotsuse andmist välistavad asjaolud puuduvad (MKS § 96 lg 6). Kuna maksude arvestamise ja tasumise varaseim kohustus tekkis 2018. a aprillis, ei ole maksu määramise aegumistähtaeg MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tahtliku tegevuse korral möödunud. Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse läbiviimine ja täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Täidetud on ka eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Praegusel juhul on selline tõenäosus, arvestades isiku käitumist äriühingu juhtimisel ja taotletavat täitetoimingut, taotluse rahuldamiseks piisav. Kontrolliaktist nähtub, et Q OÜ on ajavahemikul detsember 2017 kuni juuli 2018 kajastanud alusetult sisendkäibemaksu nõuetekohaseid arveid esitamata. Samuti nähtub kontrolliaktist, et 3(7)
3-22-1848 X juhatuse liikmeks oleku ajal on äriühing teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid juhatuse liikmele ning jätnud esitamata väljamaksete aluseks olevad dokumendid. Dokumentide esitamata jätmisest ja juhatuse liikme sissetuleku suurusest tulenevalt ei olnud usutav äriühingule laenu andmine. Q OÜ 18.09.2019‒19.09.2019 parandusdeklaratsioonidega tekkinud, kuid seni tasumata maksukohustus tekkis ajal, mil X oli äriühingu ainuke juhatuse liige. Kuigi äriregistris on märge tema juhatuse liikme volituste lõppemise kohta 19.03.2017, ei ole äriregistris olevatel volituse kestuse kuupäevadel õiguslikku tähendust. X allkirjastab äriregistrist nähtuvalt äriühingu juhatuse liikmena kõik majandusaasta aruanded ka pärast äriregistrisse märgitud volituste lõppemise kuupäeva (viimane allkirjastatud 09.08.2022). Olukorras, kus äriühingul on ainult üks juhatuse liige, kellel on vaba otsustusõigus äriühingu raha kasutamise üle ja võimalus esitada deklaratsioone, on alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine, endale äriühingule laekvate maksete edasi kandmine, dokumentide esitamata jätmine, parandusdeklaratsioonide esitamine ja sellest tekkinud maksukohustuse tasumata jätmine tõlgendatav teadliku maksukohustuse tekitamise ja selle tasumise vältimisena. Sellises olukorras on põhjendatud kahtlus, et sama isik võib äriühingu võla hilisemal väljanõudmisel asuda selle tasumisest kõrvale hoidma. Sealjuures tuleb nõustuda maksuhalduriga, et pärast kontrolliakti koostamist (15.05.2019) parandusdeklaratsioonide esitamine viitab, et äriühing (sh ainuke juhatuse liige) on kontrolliakti järeldustega nõus, kuid ei soostu maksukohustust jätkuvalt täitma. Eelnev viitab maksupettuse toimepanemisele, mis on kohtute praktika kohaselt piisav kahtlemaks, et isik asub maksuvõla sissenõudmisest kõrvale hoidma. Keelumärke seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Kinnisasjadele käsutamise keelumärgete seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ega riiva samas isiku õigusi ülemäära. Käsutamise keelumärge ei takista vara kasutamist ega valdamist. Kuigi käsutamise keelumärge takistab kinnisasjade käsutamist, on isikul võimalik võõrandamisvajaduse korral (nt kui ta soovib kinnistute müügist saadud raha kasutada maksukohustuse tasumiseks) selles maksuhalduriga kokkuleppele jõuda. Maksuhaldur on selgitanud, miks ei ole põhjendatud kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmine. Isikul puudub oluline muu vara, mille arvelt kohustuse tasumist tagada. Käsutamise keelumärgete seadmist tuleb eelistada füüsilise isiku igakuiste sissetulekute suhtes täitetoimingute tegemisele, kuivõrd isiku töötasu on eelduslikult otseselt seotud isiku igapäevase toimetulekuga. Maksuhaldur on ära näidanud võimaliku sundtäitmisega kaasnevate kulude suuruse ning need ei ole ilmselgelt ekslikud. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p-i 3 ja §-i 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.X esitas 06.10.2022 (täiendatud 30.11.2022) määruskaebuse halduskohtu 07.09.2022 määruse peale. Nõuet hetkel ei ole ja määruskaebuse esitaja on selle tekkimise osas skeptiline. Äriühing tegutses Venemaa ja Ukraina suunal. Arvestades tekkida võiva nõude suurusega, on XXX kinnistu osas keelumärke seadmine põhjendamatu. YYY kinnistu osas koostatud eksperthinnangu nr 1725-22 kohaselt on kinnistu turuväärtus 240 000 eurot. Määruskaebuse esitaja Swedbank AS-i laenu põhiosa jääk 4(7)
3-22-1848 30.11.2022 seisuga on 75 862,28 eurot. Seega jääb MTA-l tekkida võiva nõude katteks 164 137,72 eurot (240 000 – 75 862,28 = 164 137,72).
MTA palub 09.12.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Väide maksunõude puudumisest ei ole põhjendatud. Q OÜ-l on maksuvõlg, mille sissenõudmisele on suunatud X osas alustatud vastutusmenetlus. Maksuvõlg on tekkinud X enda poolt deklareeritud andmete alusel. Q OÜ maksuvõla tekkimine a-tel 2017‒2018 ei saa omada mingisugust puutumust a-l 2022 Venemaal ja Ukrainas toimuvaga. X esitatud 25.11.2022 eksperthinnangus toodu ning asjaolu, et YYY kinnistu osas Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga seotud laenu jääk Swedbank AS-i ees on 30.11.2022 seisuga 75 862,28 eurot, on selgunud pärast halduskohtu määruse tegemist. MTA ega halduskohus ei saanud neid asjaolusid teada ning need ei oma halduskohtu 07.09.2022 määruse õiguspärasuse hindamisel tähendust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Puudutatud isik esitas koos 30.11.2022 määruskaebuse täiendusega järgmised tõendid: riiklikult tunnustatud ekspert VL eksperthinnang nr 1725-22 YYY kinnistu (registriosa nr YYYYYYYY) turuväärtuse kohta (dtl 241‒283); X Swedbank AS-i laenu põhiosa jääk seisuga 30.11.2022 (dtl 285). Ringkonnakohus võtab need tõendid HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg-te 2 ja 3 alusel asja materjalide juurde. Tõendid on määruskaebuse lahendamisel asjassepuutuvad ja esitatud tähtaegselt.
6.MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoiminguid (sh MKS § 130 lg 1 p-s 1 sätestatud käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse), kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab halduskohus vastutusotsuse hilisema sundtäitmise võimaldamiseks tehtavate täitetoimingute jaoks luba andes MKS § 1361 lg 1 alusel kaaluma, kas: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest; e) ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise; f) isik, kellele tahetakse vastutusotsust teha, vastutab seaduse alusel maksukohustuste täitmise eest; g) maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud; h) maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot; i) vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; ning j) maksuhalduri taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetatakse täitetoimingud (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 33-1-15-12, p 50). Halduskohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul on need eeldused täitetoiminguteks loa andmiseks täidetud.
7.Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). Vastutusotsuse koostamise menetlus võib alata ka täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise 5(7)
3-22-1848 taotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12; 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9). Olukorras, kus kavandatav vastutusotsus seonduks äriühingu deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustega, on aktsepteeritud, et maksuhalduri piisavalt põhjendatud kahtlus võib olla tekkinud ka äriühingu maksuvõla sissenõudmise menetluse tulemusel (Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p-d 9-14).
8.Kuna puudutatud isik oli Q OÜ juhatuse liige ajal, mil maksuvõlg tekkis kui ka parandusdeklaratsioonide esitamise ajal, oli tal kohustus tagada äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (MKS § 8 lg 1). Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja MKS § 40 lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MTA on loataotluses põhjendanud kahtlust, et puudutatud isik on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi ning vastutab Q OÜ maksukohustuse täitmise eest. Maksuhaldur on 15.05.2019 kontrolliaktis leidnud, et puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal deklareeris Q OÜ alusetult sisendkäibemaksu ajavahemikul detsember 2017 kuni juuli 2018 ning jättis sama perioodi TSD-del deklareerimata väljamaksed juhatuse liikmele ega esitanud väljamaksete aluseks olevaid dokumente. Dokumentide esitamata jätmisest ja juhatuse liikme sissetuleku suurusest tulenevalt ei olnud usutav äriühingule laenu andmine. 18.09.2019‒ 19.09.2019 esitatud parandusdeklaratsioonide tulemusena suurenes äriühingu maksukohustus 58 910,26 euro võrra (käibemaks 15 553,13 eurot ja tulumaks 43 357,13 eurot). Taotluse ja selle täpsustuse kohaselt on vastutusmenetluse eesmärk puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine summas 46 436,89 (sh põhivõlg 30 262,61 eurot ja intress 16 174,28 eurot). Parandusdeklaratsioonide esitamine kinnitab, et Q OÜ esitas esialgselt valeandmeid ning nõustub kontrolliakti järeldustega, kuid ei soostu maksukohustust täitma.
9.Eeldades, et puudutatud isiku süü vormiks on tahtlus, nagu MTA on loataotluses märkinud, ei ole temalt maksuvõla sissenõudmine aegunud. Puuduvad ka muud MKS § 96 lgs 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud. Q OÜ-l on maksuvõlg, mida ei ole kustutatud. Kuna maksuhaldur on asunud äriühingu maksuvõlga sisse nõudma (MTA taotluse p 7), on täidetud MKS § 96 lg-s 5 ettenähtud vastutusotsuse tegemise eeldus. Kokkuvõttes sai halduskohus põhjendatult järeldada, et maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks on puudutatud isikule rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).
10.MTA taotluse rahuldamine eeldab põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 2 p 1). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et maksuhaldur on seda kahtlust piisavalt põhjendanud. Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal on Q OÜ kajastanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid äriühingu maksudeklaratsioonides, sh alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu ning teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, esitanud parandusdeklaratsioonid pärast kontrolliakti, ning jätnud maksukohustused täitmata. Nimetatud asjaolude põhjal on piisav alus arvata, et puudutatud isik võib vastutusotsusega määratava kohustuse vältimiseks oma vara võõrandada. Põhjendatud kahtlus selleks, et sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ei eelda seda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamise eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
11.Puudutatud isik leiab määruskaebuses, et XXX kinnistu osas keelumärke seadmine on põhjendamatu ning vastutusotsusega määratava nõude tagamiseks piisab keelumärke seadmisest üksnes YYY kinnistule.
6(7)
3-22-1848
12.MKS § 1361 alusel on täitmist tagavaks toiminguks loa andmine kaalutlusotsus ning kohtul tuleb lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Kohtul tuleb täitmist tagavaks toiminguks loa andmise taotluse lahendamisel arvestada ületagamise keeluga (Riigikohtu 27.12.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p-d 57‒60; 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 9). Maksuhaldur, kes taotleb luba täitetoiminguteks, peab esitama tõendid selle kohta, et taotlus on põhjendatud soovitud ulatuses ega piira isiku õigusi ülemääraselt (HKMS § 59 lg 1).
13.Maksuhaldur on kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetele tuginedes loataotluses välja toonud, et Keila linnas, kus asub ka puudutatud isikule kuuluv YYY kinnistu, müüakse maju, mille ehitusaasta jääb vahemikku 1961‒1987, hinnavahemikus 169 000‒275 000 eurot. Maksuhaldur on märkinud, et kinnistut koormab hüpoteek Swedbank AS-i kasuks summas 290 798 eurot. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on hüpoteek kinnistusraamatusse sisse kantud 26.07.2006.
14.HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega arvestatakse halduskohtumenetluses menetluse ajal toimuvaid muutusi asjaoludes (vt ka Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 63). Praegusel juhul on puudutatud isik koos 30.11.2022 määruskaebuse täiendusega esitanud kohtule riiklikult tunnustatud ekspert VL 25.11.2022 eksperthinnangu nr 1725-22, mille kohaselt on puudutatud isikule kuuluva aadressil YYY asuva kinnistu turuväärtuseks hinnatud 240 000 eurot. Samuti on puudutatud isik esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on tema Swedbank AS-i hüpoteegiga seotud laenu põhiosa jääk 30.11.2022 seisuga 75 862,28 eurot. MTA taotluse ja selle täpsustuse kohaselt on tõenäoline X suhtes vastutusotsuse tegemine summas 46 436,89 (sh põhivõlg summas 30 262,61 eurot ja intress summas 16 174,28 eurot) ning sundtäitmiskulude hinnanguline suurus on 5130 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik nende tõenditega piisavalt tõendanud, et puudutatud isiku YYY asuva kinnistu väärtus (240 000 eurot), arvestades sellest maha kinnistule seatud hüpoteegi jäägi (75 862,28 eurot), katab tekkida võiva maksukohustuse (46 436,89 eurot) koos sundtäitmise kuludega (5130 eurot). Seetõttu nõustub ringkonnakohus puudutatud isikuga, et maksuhalduri nõue ja võimalikud täitekulud on võimalik täies ulatuses tagada käsutamise keelumärke seadmisega üksnes puudutatud isikule kuuluvale kinnistule aadressiga YYY. Käsutamise keelumärke seadmine täiendavalt kinnistule aadressiga XXX ei ole seega põhjendatud.
15.Eelnevale tuginedes tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 07.09.2022 määruse osas, millega anti MTA-le luba seada käsutamise keelumärge puudutatud isikule kuuluvale kinnistule aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.